Tsiviilasi XX ja YY hagi Ringvald OÜ ja CC vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja avaldus uue juhatuse liikme määramiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. novembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringvald OÜ ja CC apellatsioonkaebus XX ja YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Ringvald OÜ ja CC apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot XX ja XX apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (vastustaja I / apellant I) XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Hageja II (vastustaja II / apellant II) YY (isikukood
XXXXXXXXX)
Hagejate esindajad vandeadvokaat Peeter Ploom ja advokaat Erki Siht Kostja I (apellant I / vastustaja I) Ringvald OÜ (registrikood 10950518) Kostja II (apellant II / vastustaja II) CC (isikukood
XXXXXXXXXX)
Kostjate esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. novembri 2018. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata XX ja YY hagi Ringvald OÜ ja CC vastu juhatuse liikme CC tagasikutsumiseks ning määras, et Ringvald OÜ juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot ning kanda märge ühise esindusõiguse kohta registrisse.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
3.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 3.1 Rahuldada XX ja YY hagi. 3.2 Kutsuda CC (isikukood XXXXXXXXXX) Ringvald OÜ registrikood 10950518) juhatuse liikme kohalt tagasi. 3.3 Määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks BB (isikukood XXXXXXXXXX, Advokaadibüroo Paas & Partnerid, asukoha aadress Tondi 51, 11316 Tallinn; e- post:XXX). 3.4 BB juhatuse liikme volitused Ringvald OÜ-s kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt. 3.5 Tühistada Harju Maakohtu 24. augusti 2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tsiviilasjas nr 2-17-10474, mille kohaselt määrati Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn) juhatuse täiendavaks liikmeks BB kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-10474 ja määrati Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn) juhatuse liikmetele ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Kanti märge ühise esindusõiguse kohta äriregistrisse (ÄS § 145 lg 1 p 6). 3.6 Kohtuotsus saata peale jõustumist registriosakonnale (Pikk 32, [email protected]) ja BB-le.
täitmiseks Tartu Maakohtu 44307 Rakvere; e-post:
4.Rahuldada XX ja YY apellatsioonkaebus.
5.Jätta Ringvald OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta CC apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
7.Jätta XX ja YY kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud võrdsetes osades CC ja Ringvald OÜ kanda, v.a Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu. CC ja Ringvald OÜ menetluskulud jätta nende endi kanda.
8.Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu jääb Ringvald OÜ kanda (TsMS § 172 lg 6).
Edasikaebamise kord 2(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.XX ja YY (hagejad) esitasid kohtule hagi Ringvald OÜ ja CC (kostjad) vastu juhatuse liikme CC tagasikutsumiseks ja avalduse uue juhatuse liikme määramiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Ringvald OÜ osanikeks alates 2013, kuid CC ei ole alates QQ surmast Ringvald OÜ otsuste tegemisse neid kaasanud. Hagejad on teinud CC-le ettepaneku võtta vastu otsus, et viimase kõrvale nimetataks juhatuse liikmeks ka üks hagejatest – XX. Hagejatele ootamatult keeldus CC oma 25.04.2017 vastuses XX juhatuse liikmeks nimetamast. Hagejatele on saanud teatavaks, et: 1) CC on juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud rängalt mitmeid juhatuse liikme kohustusi; 2) tegutsenud Ringvald OÜ juhatuse liikmena ajal, mil CC-l lasus ärikeeld; 3) võõrandanud Ringvald OÜ põhivara ilma osanike otsuseta (sh enda lähikondsetele) ning 4) viinud Ringvald OÜ vara Ringvaldi omandist välja enda omandisse. CC ei ole Ringvald OÜ juhatuse liikmena mitte kordagi kutsunud kokku osanike koosolekut (isegi mitte majandusaasta aruande kinnitamiseks) ega pidanud vajalikuks informeerida osanikke mitte ühestki tehingust (ega saada neilt nõusolekuid), mille Ringvald OÜ on teinud, sh iseendaga tehtud tehingutest ja igapäevase majandustegevuse piirest väljuvatest tehingutest. Seetõttu on CC Ringvald OÜ juhatuse liikmena rikkunud nii osanike olulistest asjaoludest teavitamise kui ka raamatupidamise korraldamise kohustust. Ajal, mil hagejad olid juba Ringvald OÜ osanikud (s.o alates 2013 sügisest), on kostja CC Ringvald OÜ seadusliku esindajana võõrandanud kokku 18 kinnisasja ehk valdava osa kogu Ringvald OÜ kinnisvaraportfellist ilma osanikke sellest teavitamata või osanike heakskiitu saamata. 28. jaanuaril 2015 võõrandas Ringvald OÜ CC isikus ilma osanike otsuseta Ringvald OÜ-le kuulunud kinnisasja registriosa nr 26673501 CC lähikondsele DD-le. 18. detsembril 2015 võõrandas Ringvald OÜ CC isikus ilma osanike otsuseta Ringvald OÜ-le kuulunud kinnisasja registriosa nr 26673801 CC lähikondsele Osaühingule Facio. Ühe Ringvald OÜ kinnisasjadest, registriosa nr 26674201, on CC Ringvald OÜ juhatuse liikmena võõrandanud iseendale. CC-l kehtis ärikeeld ehitusvaldkonnas ajavahemikul 20.10.2014 – 14.06.2016. CC ei pidanud vajalikuks Ringvald OÜ kui emaettevõtja kaasosanikke informeerida asjaolust, et tema suhtes on kohaldatud ärikeeldu. Hagejad paluvad menetluskulud jätta CC kanda. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Hagejatel puudub seadusest tulenev õigus nõuda kostjatelt XX ja YY määramist Ringvald OÜ juhatuse liikmeteks. Hagejate etteheited seoses nende juhatuse liikmeks määramata jätmisega on alusetud ja põhjendamatud. Kostjad märgivad, et ei nõustu hagejate väitega, nagu tuleks hagejatele ÄS 3(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 § 154 lg-st 1 õigus saada automaatselt Ringvald OÜ juhatuse liikmeks. Hagejate etteheited, et CC on väidetavalt rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, on alusetud ja tõendamata. Hagejad on saanud Ringvald OÜ osanikeks 25. septembril 2013 ning ei ole peale osanikeks saamist enam kui 3 aasta jooksul tundnud mistahes huvi ettevõtte tegevuse vastu. Hagejate huvi on ettevõtte tegevuse osas tekkinud alles käesoleval aastal, kui XX nõudis CC-lt enda juhatuse liikmeks määramist ning CC palus täpsustada, millised on XX juhtimisalased kogemused ja mida ning missugust ärisuunda sooviks hageja äriühingus arendama ja juhtima hakata. Kostjatel puudub kohustus teavitada Ringvald OÜ osanikke igast kinnisvaraga seonduvast tehingust. Ringvald OÜ tegevusalaks on hoonestusprojektide arendus, mis tähendab seda, et ettevõtte tegevus hõlmab otseselt nii kinnisvara arendust kui ka müüki. Seega ei olegi Ringvald OÜ tegevuse eesmärgiks kinnisvara mahukas omamine, vaid üksnes selle vahendamine ning kinnistute müügilt tulu teenimine. Ebaõige ja meelevaldne on hagejate käsitlus, et Ringvald OÜ on võõrandanud kaks kinnisasja CC lähikondsetele DD-le ja OÜ-le Facio. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et asjaolu, et DD on olnud CC-ga teises äriühingus koos osanik ning äripartner, ei muuda nimetatud isikuid veel lähikondseteks. OÜ Facio ei ole CC 100%-lise kontrolli all olev äriühing nagu püüavad väita hagejad. Asjaolu, et CC on olnud OÜ Facio nõukogu liige aastatel 2005-2009 ehk 6 aastat enne vaidlusaluse müügitehingu sõlmimist, ei tõenda ega kinnita kostjate hinnangul lähikondsust. Lisaks sellele, et viidatud müügilepingute sõlmimine ei väljunud Ringvald OÜ igapäevasest majandustegevusest, olid mõlemad tehingud sõlmitud ka turuhinnaga. Ringvald OÜ osanikud on Mäepere tn 9 tehinguga nõustunud ning leppinud kokku tehingu tingimustes. Lisaks on tehing sõlmitud ettevõtte igapäevase majandustegevuse raames turuhinnaga. Viidatud otsuse on võtnud vastu Ringvald OÜ osanikud 15. novembri 2006 seisuga YY ja Facio Grupp OÜ. Seega esinevad alused, mis välistavad ÄS § 181 lg 3 esimese lause kohaselt tehingu tühisuse. CC ärikeeld kehtis üksnes ehitusvaldkonnas. Nii Ringvald OÜ kui ka Ringvald Infra OÜ tegelevad hoonestusprojektide arendusega, teostamata ise ehitustöid. Seega ei ole CC ärikeeldu rikkunud. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hagejate kanda. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis 9. novembri 2018 otsusega rahuldamata XX ja YY hagi Ringvald OÜ ja CC vastu juhatuse liikme CC tagasikutsumiseks. Kohus määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks BB (isikukood XXXXXXXXXX). BB juhatuse liikme volitused Ringvald OÜ-s kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt. Ringvald OÜ (registrikood 10950518) juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Kanda märge ühise esindusõiguse kohta äriregistrisse (ÄS § 145 lg 1 p 6). Menetluskulud jättis kohus solidaarselt XX ja YY kanda, v.a Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu, mis jääb Ringvald OÜ kanda. Lisaks tühistas kohus Harju Maakohtu 24. augusti 2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt määrati Ringvald OÜ juhatuse täiendavaks liikmeks BB kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-10474 ja määrati Ringvald OÜ (registrikood 10950518) juhatuse liikmetele ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille 4(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 väärtus ei ületa 1 000 eurot ning mille kohta kanti märge ühise esindusõiguse kohta äriregistrisse. Kohus määras saata kohtuotsus peale jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale ja BB-le.
4.Kohus leidis, et hagejate etteheited selles osas, et äriühingu juhatuse liige CC ei ole täitnud osanike koosoleku kokkukutsumise ja ettevalmistamisega seotud kohustusi, ei ole ainuüksi piisavad selleks, et kutsuda nimetatud isik juhatuse liikme kohalt tagasi. Seda enam, et tegemist on juhatuse liikmega, kes on osalenud äriühingu juhtimises pikema aja jooksul ning kohtuliku asja arutamisel ilmnenud asjaolude kohaselt on ta äriühingut edukalt juhtinud ja ühing on alates 2013 püsinud kasumis. Kohtule hagejate poolt esitatud ekirjadest nähtub, et osaliselt on hagejatele informatsiooni antud, kuid mitte hagejaid rahuldavas mahus. Kohus selgitas hagejatele, et kui kostjate poolt avaldatav informatsioon ei ole piisav või antud teabe hulk ei rahulda hagejaid, on viimastel õigus pöörduda ÄS § 166 lg 3 tulenevalt kohtu poole ning hagejad on nimetatud õigust ka kasutanud (tsiviilasi nr 2-1717181) (tl 56, 114-116, II kd).
5.Kohus leidis, et hagejate etteheited kostjale CC-le raamatupidamiskohustuse rikkumise osas on alusetud, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ringvald OÜ on esitanud registripidajale 2014, 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded, mis on ÄS § 179 ja § 183 tulenevalt juhatuse ülesanne.
6.Hagejad leiavad, et registriosadesse nr. 26673401, 26673701, 26673801, 26674101, 26674401, 26674501, 26674301, 26674001, 26673901, 26673601, 26673501, 9472001, 4404650, 4404550, 4404450, 4404350, 13363402, 26674201, 26673501 kantud kinnisasjad on võõrandatud ilma osanikke sellest teavitamata või osanike heakskiitu saamata. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, millise kohaselt on hagejate etteheited kinnisasjade võõrandamisel ilma osanike nõusolekuta alusetud. Kohtu ette toodud asjaoludest tuleneb, et Ringvald OÜ tegevuse eesmärgiks ei ole kinnisvara mahukas omamine, vaid üksnes selle vahendamine ning kinnistute müügilt tulu teenimine. Seega ei ole olnud eelpool viidatud kinnisasjade võõrandamine väljaspool Ringvald OÜ igapäevast majandustegevust ning osanike nõusolek ei olnud iga tehingu tegemise jaoks vajalik. Samuti leiab kohus, et hagejate etteheited CC-le, et viimane on teinud tehinguid enda lähikondsete ja iseendaga, on käesoleval juhul põhjendamatud. Kohtu ette ei ole hagejate poolt toodud selliseid asjaolusid, millistest järelduks, et CC poolt tehtud tehingud on kahjustanud äriühingu huve. Ainuüksi asjaolu, et kinnisasja võõrandamisel on väidetavalt olnud teiseks lepingu pooleks CC lähikondne või CC ise, ei tähenda automaatselt, et tegemist on äriühingule kahjuliku tehinguga. Kohus leiab, et hagejate poolt viidatud ÄS § 317 loetletud tehingute tegemiseks on nõukogu või siis käesoleval juhul osanike otsust vaja juhul, kui tegemist on igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingutega. Antud juhul sellist olukorda ei esinenud, kuivõrd kinnisasjade võõrandamine on olnud Ringvald OÜ igapäevane majandustegevus.
7.Tsiviilasjas nr 2-14-4990 on 20. oktoobri 2014 kohtumäärusega kohaldatud CC suhtes ärikeeldu ja keelatud tegutseda ehituse valdkonnas juriidilise isiku juhtorgani liikmena kuni Facio Ehituse OÜ pankrotimenetluse lõppemiseni. Kuivõrd äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Ringvald OÜ põhitegevusala 2014 puudus, 2015 oli põhitegevusalaks hoonestusprojektide arendus ning 2016 oli tegevusalaks hoonestusprojektide arendus, siis ei ole rikutud 20. oktoobri 2014 kohtumäärusega kohaldatud ärikeeldu. 5(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474
8.Hagejad heidavad CC-le ette, et viimane on rikkunud lojaalsuskohustust, huvide konflikti vältimise kohustust, hea usu põhimõtet ja hoolsuskohustust. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole hagejate poolt kohtu ette toodud etteheited sellised, millistest nähtuks, et CC on tahtlikult rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Tõendeid selle kohta, et viimase tegevuse tulemusena on kahjustada saanud äriühingu või osanike huvid, kohtule esitatud ei ole. Ringvald OÜ 2016 majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on jaotamata kasumit 1 066 052 eurot. Ainuüksi hagejate poolt kohtule 03.09.2018 menetlusdokumendis esitatud tõenditest ei saa järeldada, et Ringvald OÜ juhatuse liige on tahtlikult rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust
9.Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagejate nõue kutsuda Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi CC põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
10.Kohus leidis, et hagejate eelpool nimetatud alternatiivne nõue, nimetada Ringvald OÜ juhatuse liikmeks XX või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu juhatuse liikme ülesannete täitmiseks sobiva isiku, kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatust nähtub, et äriühing on olnud kahe äripartneri võrdses osaluses ning juhatuse liikmed on alates 11. juunist 2003 kuni 2. oktoobrini 2013 olnud CC ja osanik QQ. Peale QQ surma 25.09.2013 on äriühingu juhatuse liige üksnes CC. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on QQ pärijad. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et Ringvald OÜ-d on juhtinud pikka aega kaks juhatuse liiget ühiselt, siis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, et ka käesoleval juhul on hagejatel kui Ringvald OÜ osanikel õigus olla kaasatud äriühingu juhtimisse. Seda enam, et hagejad on seda ka ise soovinud. Osanikud vastavat otsust vastu võtnud ei ole ning sellest tulenevad erimeelsused on tinginud muuhulgas ka käesoleva kohtuasja. Nimetatu aga ei teeni äriühingu ega ka osanike huve. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliige. Kohus ei pea mõistlikuks nimetada juhatuse liikmeks hagejat XX, kuivõrd selle tulemusena võib muutuda äriühingu igapäevane juhtimine võimatuks menetlusosaliste erimeelsuste tõttu. Arvestades asjaoluga, et menetlusosaliste vahel on tekkinud erimeelsused juhatuse liikme määramise osas, leiab kohus, et põhjendatud on määrata täiesti erapoolik isik Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks kuni äriühingu osanikud valivad uue juhatuse. Nimetatu aitab ära hoida menetlusosaliste vahel tekkida võivaid lahkhelisid, vältimaks uusi võimalikke vaidlusi. Nõusoleku hakata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks, andis BB. Arvestades BB kvalifikatsiooni ning töökogemust, leidis maakohus, et tema juhatuse asendusliikmeks nimetamisega on tagatud juhatuse tegevus ning otsustusvõimelisus. BB tuleb määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks kuni osanikud on valinud uue Ringvald OÜ juhatuse. Kooskõlas ÄS § 145 lg 1 p 6 ja § 181 lg 1 piirab kohus Ringvald OÜ juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Ringvald OÜ ja CC apellatsioonkaebus
11.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus määras Ringvald OÜ juhatuse liikme asendusliikmeks BB, kuni uue juhatuse liikme määramiseni (resolutsiooni p-id 2 ja 3) ning määras juhatuse liikmetel 6(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 ühise esindusõiguse 1000 eurot ületavate tehingute osas (resolutsiooni p 4) ja jättis asendusliikme menetluskulud Ringvald OÜ kanda (resolutsiooni p 5). Maakohus on ebaõigesti sisustanud ÄS § 184 lg-t 6 ja TsMS §-i 602, sest vastavate sätete kohaselt on asendusliikme määramine põhjendatud ja vajalik vaid siis, kui äriühing ei ole võimeline tulenevalt seadusest ja põhikirjast täitma oma peamisi ülesandeid. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, sest äriühingul ei ole olnud kunagi juhatuse liikmetel ühist esindusõigust. Äriühing on siiani toiminud seaduse ja põhikirjaga kooskõlas ka ühe juhatuse liikmega, sh kasumlikult. Seega ei esine käesolevalt ühtegi mõjuvat põhjust juhtorgani asendusliikme määramiseks olemasoleva juhatuse liikme kõrvale. XX ja YY apellatsioonkaebus
12.Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagejate nõue juhatuse liikme CC tagasikutsumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (resolutsiooni p 5). Lisaks paluvad hagejad lugeda kohtulahend BB juhatuse liikmeks nimetamise kohta kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks alates lahendi edastamisest Ringvald OÜ-le (TsMS § 606 lg 1).
13.Hagejate hinnangul on kohus ebaõigesti leidnud, et CC ei tegutse äriühingu huvisid kahjustavalt ning samuti jätnud arvestamata, et ettevõtte kaasosanikel ei ole mõistlikult vastuvõetav olukord, kus juhatuse liige tegutseb pidevalt huvide konflikti olukorras ja teistel osanikel on võimalik saada informatsiooni vaid kohtu vahendusel. Kohus on rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest ei ole vastanud kõikidele hageja väidetele CC poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Analüüsimata on tõendid CC poolt omandatud või antud laenude kohta, mille osas puudub Ringvald OÜl seos. Kohus on ebaõigesti leidnud, et käesolevalt ei kuulu kohaldamisele ÄS § 180 lg 5 teavitamis- ja informeerimiskohustuse kohta. Kohus on ebaõigesti leidnud, et CC ei ole rikkunud raamatupidamiskohustust ning on äriühingut edukalt juhtinud. Kohus on jätnud hagejate väited hindamata ning tuginenud ebaõigesti ainult jaotamata kasumi numbrile. Maakohus on ebaõigesti käsitlenud ÄS § 317 lg-t 1 ja leidnud, et kinnisasjade võõrandamiseks ei ole vaja osanike nõusolekut, kuna see ei väljunud ettevõtte igapäevasest majandustegevusest. Hagejate hinnangul tuleneb sättest üheselt, et isegi igapäevase majandustegevuse raames on vajalik kinnisasjade võõrandamisel osanike nõusolekut. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et CC ei ole rikkunud ärikeeldu. Ehituse alla käib ka ehitusjuhtimine, peatöövõtt ja infrastruktuuride arendamine, millega OÜ Ringvald tegeles. Kohus ei ole andnud hinnangut sellele, et CC käitub teiste osanikega hea usu põhimõtte vastaselt.
14.Menetluskulude jaotamisel on kohus ebaõigesti lähtunud kompromissist, sest hagejad ei nõustunud kompromissiga põhjusel, et kostjad ei suutnud tasuda kompromissisummat koheselt. Seega oli keeldumine põhjustatud kostjatest, mitte hagejatest. Vastused apellatsioonkaebustele
15.Pooled vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. 7(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474
16.Pärast 12. aprill 2019 kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamise aja teatavaks tegemist, uuendas Tallinna Ringkonnakohus 22. mai 2019 määrusega tsiviilasja arutamise ja teatas menetlusosalistele kavandatavast CC apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest ja selle põhjustest. Ringkonnakohus määras CC-le tähtaja oma arvamuse esitamiseks antud küsimuses 30. maini 2019. Ringkonnakohus võimaldas kõigil menetlusosalistel sama tähtaja jooksul avaldada arvamust kohtu käsitlusele seoses menetlusosaliste ringiga juhatuse liikme tagasikutsumise asjas.
17.Hagejad nõustusid käsitlusega, mille kohaselt saab juhatuse liikme tagasikutsumise nõue olla suunatud vaid äriühingu vastu (tl 86, III).
18.Kostjad antud käsitlusega ei nõustunud. Maakohus on vaidlusalusel juhul käsitlenud kostjatena õigesti nii äriühingut kui ka tagasikutsutavat juhatuse liiget. Juhatuse liikme tagasikutsumise näol on tegemist isiku ettevõtlusvabadust jm isiklikke õigusi äärmiselt intensiivselt riivava meetmega. Samale seisukohale asuvad kostjad ka juhatuse asendusliikme määramise küsimuses (tl 88, III). Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi CC Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks, rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega kohus määras piirata kostja I juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot ning kanda märge ühise esindusõiguse kohta registrisse. Kostja I (Ringvald OÜ) apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kuid osaliselt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Kostja II (CC) apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 643 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata. Kostjad on ühises apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus määras Ringvald OÜ juhatuse liikme asendusliikmeks BB kuni uue juhatuse liikme määramiseni (resolutsiooni p-id 2 ja 3), määras juhatuse liikmetele ühise esindusõiguse 1000 eurot ületavate tehingute osas (resolutsiooni p 4) ja jättis asendusliikme menetluskulud Ringvald OÜ kanda (resolutsiooni p 5). Nõue juhatuse liikme määramiseks on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 hagita asi. TsMS § 198 lg 3 II lause järgi eeldatakse, et hagita menetluse menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus menetluses tehtav määrus edasi kaevata. Vastavalt TsMS § 606 lg-le 2 võivad isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik. Seega saavad praegusel juhul vaidlustada BB Ringvald OÜ juhatuse liikmeks määramist XX ja YY ning Ringvald OÜ, mitte aga tagasikutsutav juhatuse liige CC. Seega tuleb CC apellatsioonkaebus jätta kaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata (TsMS § 643 lg 1). Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
8(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474
20.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas esineb mõjuv põhjus, mis annaks hagejatele kui kostja I 50% osaluse andva osa ühistele omajatele õiguse nõuda kostja II kui kostja I juhatuse liikme kostja I juhatusest tagasikutsumist ning kostja I juhatusse asendusliikme määramist (ÄS § 184 lg 5 ja TsMS § 602).
21.Hagejad tuginevad CC juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisel järgmistele asjaoludele: on rikutud teavitamis- ja raamatupidamiskohustust, sest alates 2013 sügisest ei ole CC kutsunud kokku mitte kordagi osanike koosolekut ega informeerinud osanikke ühestki tehingust; on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv 18 kinnisasja ilma osanike otsuseta; on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara enda lähikondsetele ilma osanikke teavitamata; on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara iseendale ilma osanikke teavitamata; on rikutud kehtivat ärikeeldu; on rikutud lojaalsuskohustust OÜ Ringvald ees (eelkõige iseendale võõrandatud kinnisvara tehinguga, kus eelistas isiklikke huve äriühingu huvidele); on rikutud teavitamiskohustust osanike ees; on rikutud huvide konflikti vältimise kohustust, kui tegi tehinguid juhatuse liikme ja äriühingu vahel ilma osanike nõusolekuta; on rikutud hea usu põhimõtet, kui omandas õigusi ebaausal teel (tl 5 pöördel, I kd); on rikutud hoolsuskohustust, tegutsedes äriühingu huvides majanduslikult just mitte kõige kasulikumal viisil.
22.Kolleegiumi hinnanul leidis maakohus lõppjäreldusena ebaõigesti, et praegusel juhul ei anna hagejate esile toodud asjaolud alust arvata, et esineb mõjuv põhjus, mis tingib juhatuse liikme tagasikutsumise ÄS § 184 lg 5 alusel. Eelkõige on juhatuse liikme tagasikutsumise üle otsustamine ÄS § 184 lg 1 järgi ühingu osanike või nõukogu pädevuses ning kohus kutsub ÄS § 184 lg 5 alusel juhatuse liikme tagasi üksnes väga erandlikel asjaoludel, kui osanik põhistab ja tõendab, et selleks on mõjuv põhjus. Seega eeldab ÄS § 184 lg 5 kohaldamine väärtusotsustuse tegemist küsimuses, mis õigustab vähemuse või võrdse osalusega osaniku soovi eelistamist äriühingu juhtimisel. Ringkonnakohus leiab, et hagejate põhistuse ja tõendatud etteheidete alusel saab järeldada, et praegusel juhul on ÄS § 184 lg 5 tähenduses mõjuv põhjus kostja II juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseks.
23.Hagejad on esile toonud mitmeid juhatuse liikme spetsiifilisi kohustusi, mille täitmisel ei ole kostja II nende arvates järginud nimetatud kohustuste täitmise standardeid, eelkõige juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annab alust eelkõige see, kui juhatus on rikkunud oma kohustusi just ühingu suhtes. Hagi rahuldamise eeldus on seega asjaolude tuvastamine, mis annaks alust järeldada, et tagasikutsutav juhatuse liige on tegutsenud olulisel määral vastuolus äriühingu huvidega ning et edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks. Kolleegiumi arusaama kohaselt tuleb arvestada kõiki esile toodud asjaolusid, milles väljendub äriühingu huvide kahjustamine või millest lähtudes ei saa mõistlikult eeldada, et äriühing jätkaks tegutsemist selle isiku juhtimisel, kelle vastu on 9(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 tagasikutsumise hagi esitatud. Eelnevat arvestades on õige hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud nende esitatud asjaolusid, mille kohaselt on kostja II rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust mh sellega, et andis kostja I juhatuse liikmena lähikondsele RIITO Ehituse OÜ-le (RIITO Ehituse OÜ on 10. jaanuari 2013. otsuse alusel ümber kujundatud aktsiaseltsiks ärinimega RIITO Ehituse AS) tagatiseta laenu. Samuti nõustub ringkonnakohus hagejatega, et maakohus on jätnud osad asjakohased tõendid üldse tähelepanuta. Seetõttu ei ole maakohtu otsus ka nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendatud.
24.Asja materjalidest nähtub, et kostja I on sõlminud 31. jaanuaril 2013 laenulepingu RIITO Ehituse OÜ-ga, mille alusel annab kostja I laenusaajale laenusummana kuni 200 000 eurot. Osundatud laenulepingu p-i 3.1 kohaselt toimub laenusumma tagasimaksmine osade kaupa, kuid kogu laenusumma tagasimakse toimub hiljemalt 30. detsembril 2016 (tl 121, II kd). Kostjad ei ole menetluses esile toonud, et osundatud lepingust tuleneva nõude suhtes oleks kasutatud mõnda tagatisvahendit. Arvestades, et RIITO Ehituse AS läks pankrotti, on kostja I esindaja nõudeavalduses kinnitanud, et kostjal I on pankroti väljakuulutamise seisuga pankrotivõlgniku vastu nõue summas 172 000 eurot, millele lisandus intress 55 104 eurot (tl 118, II kd). Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et kostja II oleks enne RIITO Ehituse AS pankroti väljakuulutamist 12. aprillil 2018 teinud mingeid võla sissenõudmisele suunatud toiminguid vaatamata sellele, et laenulepingu p-i 3.1 kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 30. detsembril 2016. Samuti on kostja II kostja I nimel omandanud OÜ-lt Facio Invest, keda esindas lepingu sõlmimisel samuti kostja II, nõude RIITO Ehituse AS vastu 40 000 euro eest, mille tulemusena omas kostja I RIITO Ehituse AS-i pankroti väljakuulutamise hetkel viimase vastu täiendavalt nõuet summas 63 716.16 eurot (tl 118, 119 pöördel -120, II kd). Ka omandatud nõude puhul ei ole kostja II näidanud, et oleks üritanud äriühingu nimel mingil viisil nõuet maksma panna enne, kui võlgnik pankrotti läks.
25.Õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi on hoolsuskohustus objektiivne käitumisstandard, mille abil on võimalik hinnata, kas juhatuse liige on nõuetekohaselt täitnud nii peamisi kui spetsiifilisi kohustusi, sh ärilisi otsuseid. Lisaks juhatuse liikme hoolsuskohustuse üldistele määratlustele TsÜS §-is 35 ning arvestades, et juhatuse liikme ja osaühingu vaheline ametisuhe on käsitatav lepingusarnase õigussuhtena ka VÕS §-is 620, on hoolsuskohustust täpsustatud ÄS § 187 lg 1, mille kohaselt on juhatuse liige kohustatud täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti tuleneb analoogia alusel aktsiaseltsi juhatuse kohustusi reguleerivate sätete kohaldamisest osaühingule juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2, TsÜS § 4; [vrdl Saare, K jt. Ühinguõigus. Tallinn 2015, lk 138]).
26.Kolleegiumi arvates on praegusel juhul eelnimetatud lepingute sõlmimine käsitatav eelkõige juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena, arvestades seda, et kostja I nõuded ei olnud mingil viisil tagatud ning juhatuse liige ei võtnud nõuete maksmapanekuks ka mitte midagi ette. Samuti on tuvastatud, et kostja II on 30. detsembri 2013 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel esindanud juhatuse liikmena nii kostjat I kui ka nõude loovutajat, mis viitab huvide konflikti olukorrale, millisel juhul on tegemist ka lojaalsuskohustuse rikkumisega. Juhatuse liige pidanuks praegusel juhul näitama ja tõendama näiteks seda, et tehingutel on tegelik majanduslik sisu, et tal puudus tehingu teise 10(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 poolega seotud isikuna isiklikult, kas otseselt või kaudselt huvi tehingu tegemiseks ja ta on vähemalt üritanud nõudeid maksma panna (nt pöördunud nõudega lepingupartneri poole või teinud muid selliseid toiminguid). Kostjad ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud, vaid on üksnes hagejate apellatsioonkaebusele esitatud vastuses viidanud maakohtu otsuse seisukohale, et tehingu toimumist ei saa samastada kahju tekitamisega kostjale I või kahjulike tagajärgede saabumisega (tl 39-43 p 2.1.5, III kd). Maakohtu menetluses kinnitavad kostjad oma 30. oktoobri 2018 menetlusdokumendis, et on saanud käesolevas tsiviilasjas kohtule esitada kõik oma väited, seisukohad ja põhjendused paludes vaid kohtul otsuse tegemisel arvestada ka 18. septembri 2018 edastatud Ringvald OÜ (kostja I) osaniku seisukohaga (tl 150, II kd). Kostja I teine osanik, Baltic Construction Group S.A, leiab viidatud kirjas üldsõnaliselt, et kostja II ei ole juhatuse liikmena oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning on tegutsenud äriühingu huvides hoolsus- ja lojaalsuskohustust täites. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 184 lg 5 alusel juhatuse liikme tagasikutsumine ei eelda vältimatult, et äriühingule oleks juhatuse liikme tegevuse tõttu tekkinud varalist kahju ning rikkumised oleks välistatud ainuüksi seetõttu, et osaühingu tegevus on olnud kasumlik. Seega kolleegium kostjate vastavaid väiteid ei käsitle. Samuti ei oma tähendust osaühingu teise osaniku hinnang juhatuse liikme tegevusele, sest juhatuse liikme tagasikutsumise asja iseloomustab vaidlus osanike vahel.
27.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu käsitlusega, mille kohaselt on kostja I juhatuse liikmel küll kohustus anda osanikele teavet äriühingus toimuva osas, kuid arvestades, et ÄS § 166 lg 1 annab õiguse kohtu kaudu nõuda teavet osaühingu tegevuse kohta ning dokumentidega tutvumist, välistaks see justkui ÄS § 166 lg 1 järgse juhatuse liikme teabe andmise õiguse realiseerumisega seotud juhatuse võimalikud rikkumised. Kolleegium märgib, et osaühingu juhatus on allutatud seaduse kohaselt organile, kellel on juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise õigus, s.t praegusel juhul osanikele. Juhtimisega seotud õiguseks on ka õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja õigus tutvuda osaühingu dokumentidega. Täieliku teabe vajadus on põhjendatav sellega, et osanike pädevus on sisuliselt piiramatu ja nad võivad teha otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2). Õige on, et ühelt poolt ei või osaniku teabenõue olla kuritarvituslik, teiselt poolt ei või osaühing teabe andmisest pahauskselt keelduda (vt Saare, K jt. Ühinguõigus. Tallinn 2015, lk 138, lk 252). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et hagejad on pöördunud pärast kohtumenetluse algust, s. o 11. juuli 2017, 19. juuli 2017, 26. juuli 2017, 19. oktoobri 2017, 26. oktoobri 2017, 9. jaanuari 2018, 18. jaanuari 2018 e-kirjadega kostja II poole teabe saamiseks ning palunud võimalust teatud dokumentidega tutvuda (tl 26-28, 30-31, 32, 35, 36, II köide). Maakohus leidis, et esitatud e-kirjadest nähtub, et osaliselt on hagejatele informatsiooni antud, kuid mitte hagejaid rahuldavas mahus, jättes aga hindamata, kas teabe andmise kohustuse selliselt täitmine juhatuse liikme poolt on kooskõlas lojaalsus- ja heas usus käitumise kohustusega.
28.Ringkonnakohus märgib, et teave, mida osanik soovib, tuleb anda nii, et see on ammendav ja õige. Asja materjalidest nähtub, et hageja I on korduvalt pöördunud kostja I poole, et saada mh täpsemat teavet kostja I nõuete ja kohustuste kohta (tl 26-27, II kd). Kostja I vastas kostja II kaudu lakooniliselt, märkides vastuses vastavalt võlgnike ja võlausaldajate nimed ja nõuete ning kohustuste suurused summaliselt (tl 27, II kd). Osaniku palvele esitada ka nõuete ja kohustuste aluseks olevad lepingud ja tagatislepingud, vastas kostja II keeldumisega, märkides üldsõnaliselt, et see on seotud ärisaladusega ja võib viia teatud 11(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 sanktsioonideni vastaspoolte poolt (tl 28, II kd). Pärast seda, kui hageja I oli veel mitu kirja kirjutanud ning täiendavalt selgitanud, et teda ärisaladused ei huvita, vaid ta on osanikuna huvitatud teabest, millise intressiga ja millal raha tagasi makstakse, vastas kostja II, et ta on juba vastanud ja tal ei ole aega nende asjadega tegeleda (tl 29, II kd). Arvestades, et osanikul on oma investeeringuga seotud varaline huvi, tuleb kolleegiumi arvates olukorras, kus teabe andmisest keeldutakse viidates vajadusele kaitsta ärisaladust, ühingul osanikule siiski mõistlikult põhjendada, kuidas võimalikust ärisaladusest teadasaamine osaniku poolt osaühingu huve oluliselt kahjustab. Kuigi õige on, et seaduses on sätestatud osanikule õiguskaitsevahend teabeõiguse realiseerimiseks (ÄS § 166 lg 3) ning hagejate vastav kohtu poole pöördumine eelnimetatud teabe saamiseks on olnud edukas (Harju Maakohtu 14. juuni 2018 kohtumäärusega tsiviilasjas on hagejate avaldus kostja I vastu teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise kohustamiseks rahuldatud [tl 114, II]), saab kolleegiumi arvates pidada juhatuse liiget lojaalsuskohustust rikkunuks, kui ta jätab avaldamata ühingu tavapärase majandustegevusega seonduva teabe. Praegusel juhul jättis kostja I kostja II kaudu osanikud põhjendamatult informeerimata sellest, mis tingimustel ühing on kolmandatele isikutele laenu andnud ning osanikel õnnestus vaid kohtu kaudu saada andmeid selle kohta, et ühing on andnud märkimisväärses summas tagatiseta laenu ning omandanud tagamata nõude, mille tagasisaamine võlgniku pankrotimenetluses on ebatõenäoline. Nimetatud teave on osanikule oluline hindamaks, kas juhatuse liige on tegutsenud kooskõlas äriühingu huvidega ning olla informeeritud edasiste otsuste tegemisel. Kolleegium on eespool leidnud, et kostjad ei ole usutavaks teinud kostja II poolt kostja I nimel tagamata laenu- ja nõude omandamise lepingute sõlmimise majanduslikku otstarbekust, mistõttu on kostja II rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Arvestades eelnevat kogumis, on kostja II tegutsenud kolleegiumi arvates olulisel määral vastuolus äriühingu huvidega. Samuti annab kostja II käitumine alust järeldada, et edasine koostöö hagejatest osanikega on muutunud võimatuks.
29.Seega ka juhul, kui asuda teiste etteheidete osas seisukohale, et kostja II poolt kostja I kinnisasjade võõrandamine ilma osanike otsuseta oli iseenesest õiguslikult võimalik ning kostja II suhtes kohaldatud ärikeelust tulenes keeld tegutseda juhtorgani liikmena vaid teatud valdkonnas ning kindlal perioodil ning, et osanike koosoleku kokkukutsumise ja ettevalmistamise kohustuse ja raamatupidamiskohustusega seotud kohustuste rikkumised ei saaks praegusel juhul olla mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks, siis arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid ja hagejate põhistust tervikuna, väljendub kostja II käitumises hoolsuskohustuse rikkumine ning ebalojaalsus äriühingu suhtes, mille juhatuse liige kostja II on. Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades ei saa praegusel juhul mõistlikult eeldada, et äriühing jätkaks tegutsemist isiku juhtimisel, kelle vastu on tagasikutsumise hagi esitatud. Seega on hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
30.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et kostja II on kostja I juhatuse liige alates 11. juunist 2003 (tl 11, I kd). Samuti ei ole vaidlust, et alates 25. septembrist 2013 on kostja II kostja I ainuke juhatuse liige. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse 12(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Vastavalt TsMS § 602 I lausele määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Maakohus on õigesti märkinud, et viidatud säte on õiguslik alus väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määramiseks, kuid jõudnud ebaõigele järeldusele, et säte võimaldab määrata juriidilise isiku juhtorganisse seniste liikmete kõrvale täiendavalt uue juhatuse liikme. Seetõttu nõustub kolleegium kostja (Ringvald OÜ) apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu põhjendustel ei olnud TsMS § 602 alusel täiendava asendusliikme määramine põhjendatud. Arvestades aga seda, et ringkonnakohtu hinnangul on ÄS § 184 lõike 5 kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud ning esineb alus CC tagasikutsumiseks Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt, ei võimalda kostja apellatsioonkaebuse väited muuta maakohtu otsuse resolutsiooni osas, millega määrati Ringvald OÜ asendusliikmeks BB. Maakohus on tuvastanud, et BB on andnud nõusoleku hakata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks (tl 147-148, II kd). Samuti on maakohus hinnanud juhatuse asendusliikme vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning võimet täita talle pandud ülesandeid vajalikul tasemel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et BB on sobiv Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks ning TsMS § 654 lg 6 alusel vastavaid põhjendusi ei korda. Tühistada tuleb aga maakohtu otsus osas, millega kohus määras piirata Ringvald OÜ juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot ning kanda märge ühise esindusõiguse kohta registrisse. Kuna määratud juhatuse asendusliikme staatus on sama osaühingu pädeva organi valitud juhatuse liikme staatusega, ning juhatuses on üks liige, ei ole maakohtu määratud piirangud asjakohased.
31.Hagejad märgivad apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta TsMS § 606 lg-s 1 sätestatu, mistõttu paluvad hagejad lugeda kohtulahend BB juhatuse liikmeks nimetamise kohta kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks alates lahendi edastamisest Ringvald OÜ-le. Vastavalt TsMS § 606 lg-le 1 on 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Seega tuleneb vastav õiguslik tagajärg seadusest, mistõttu puudub vajadus kohtulahendis endas selle kehtivuse ja täidetavuse määramiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtib 59. peatüki sätete alusel tehtav ametisse nimetamise või seda muutev või lõpetav määrus kõigi isikute suhtes.
32.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks rahuldamata, kuid rahuldas avalduse juhatuse asendusliikme määramiseks ja seetõttu otsustas jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 2 ja § 172 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda, v.a juhatuse asendusliikme BBa tasu, mille jättis TsMS § 172 lg 6 alusel Ringvald OÜ kanda. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab nii hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks kui ka avalduse juhatuse asendusliikme määramiseks, et XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldatakse, et CC apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata ning Ringvald OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata, on põhjendatud jätta XX ja YY kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 172 lg 6, § 171 13(14)
Tsiviilasi nr 2-17-10474 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel võrdsetes osades CC ja Ringvald OÜ kanda. CC ja Ringvald OÜ menetluskulud jäävad kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 6 alusel Ringvald OÜ kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud ja ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.12.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-1710474 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis CC apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.