XXX, XXX , XXX hagi XXX vastu ühisomandi lõpetamise nõudes ning XXX vastuhagi pärandvara (osalise) koosseisu tuvastamise ja ühisomandi teisel viisil lõpetamise nõuetes
Nõusoleku andmine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Tühistada 31. märtsiks 2014 määratud otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg. Anda alaealise kostja XXX(isikukood XXX) seaduslikule esindajale (ema) XXX (isikukood XXX) luba käsutada XXXpärandvarana ühisomandis hagejatega kostjale kuuluvat osaühingu XXX (registrikood XXX) osa sel viisil, et osa loovutamise eest saadavast hüvitisest 40 000 eurot kasutab XXX 6 000 eurot tsiviilasjas nr 2-13-18572 kantud ja menetluse lõppemiseni kantavate menetluskulude tasumiseks ning 34 000 eurot paigutab XXX XXXnimele avatud arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Krediidipangas. Kinnitada hagejate XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) ning kostja XXX(isikukood XXX) vaheline 11. märtsi 2014 kompromiss, mis on sõlmitud eeldustel, et: a) XXX , XXX ja XXX on väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on neist
igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas XXXpärijaks; b) XXX on väljastatud omandiõiguse tunnistus, mille kohaselt kuulub 1⁄2 mõttelist osa osaühingu XXX osast nimiväärtusega 99 000 Eesti krooni XXX ; c) pärandvara hulka kuulub seega väljastatud pärimisja omandiõigusetunnistuse kohaselt 1⁄2 mõttelist osa osaühingu XXX osast nimiväärtusega 99 000 Eesti krooni (edaspidi „Pärandvara”), pärandvara ei ole jagatud ning pärandvara kuulub pärijatele ühiselt, järgmistel tingimustel:
3.1.Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-1318572 esemeteks olevad vaidlused kompromissiga.
3.2.Pooled on kokku leppinud jagada Pärandvara ja lõpetada Pärandvara ühisomand järgmiselt:
3.2.1.XXXloobub temale Pärandvarana kuuluva Osaühingu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX ) osast hagejate XXX ja XXXkasuks ühiselt;
3.2.2.XXX ja XXXtasuvad XXX temale pärandvarana kuulunud osa omandi kaotuse eest 40 000 eurot.
3.3.Hagejad XXX ja/või XXXkannavad Kompromissi punktis 2.2 (kohtumääruse punkt 3.2.2) nimetatud rahalise hüvitise kostja palvel tema seadusliku esindaja XXXi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX . Hagejad kohustuvad rahalise hüvitise tasuma mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt XXX pärandvaraks oleva kinnistu Harku vallas XXX müümisel hagejatele XXX ja XXX kuuluvast ostuhinnast.
3.4.Pooled lepivad kokku, et kostjale Pärandvarana kuuluv Osaühingu XXX osa läheb hagejate XXX ja XXX omandisse peale hagejate poolt punktis 2.2 (kohtumääruse punkt 3.2.2) kokkulepitud rahalise hüvitise kostjale tasumist.
3.5.Pooled on kokku leppinud, et pärast seda, kui kostjale Pärandvarana kuuluv Osaühingu XXX osa on üle läinud XXX ja XXX , lõpetavad hagejad osaühingu XXX osa ühisomandi selliselt, et Osaühingu XXX 99 000 kroonise nimiväärtusega osa jagatakse kolmeks (3-ks) reaalosaks selliselt, et XXX jääb kuuluma Osaühingu XXX osa nimiväärtusega 49 500 Eesti krooni ning XXX ja XXX jääb kummalegi kuuluma eraldiseisvalt osaühingu XXX osa nimiväärtusega 24 750 Eesti krooni.
3.6.Käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 213-18572 esemeks olevad nõuded (s.h menetluskulude hüvitamise osas). Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss-leping vastab nende tahtele ning nad ei oma üksteise vastu pärast Kompromissi nõuetekohast täitmist tulevikus nimetatud vaidlustest tulenevalt mingeid nõudmisi ega pretensioone. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Tagastada hagejatele pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda summa 125 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX . Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised:
XXXXXXXXXXXXXX
, 23.04.2013, 98, XXX, XXXXXXXXXXXXXX , XXX, 250.00 eurot, riigilõiv. Tagastada kostjale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel
2 (5)
2-13-18572
kanda summa 125 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX . Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: XXXXXXXX, 16.09.2013, 110, XXX, XXXXXXXXXXXXX , XXX, 250.00 eurot, XXX ts asi 2-13-18572 vastuhagi. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud kostja riigi õigusabi korras esindamise kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Saata kohtumäärus jõustumisel resolutsiooni punktide 5 ja 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Saata kohtumäärus resolutsiooni punkti 2 osas teadmiseks Keila linnavalitsusele.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Resolutsiooni punkti 2 osas saab määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul, kusjuures kostjal on iseseisev kaebeõigus ilma seadusliku esindaja vahenduseta. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.
MENETLUSE KÄIK
1.Kohtu menetluses on hagejate hagi kostja vastu osaühingu XXX osa kaasomandi lõpetamise ja poolte vahel jagamise nõudes ning kostja vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise ja osa kuuluvuse tuvastamise nõudes. Kohus arutas hagi ja vastuhagi pooltega
25.veebruari 2014 kohtuistungil ja määras menetluse lõpuleviimiseks tähtajad, sh kirjaliku menetluse korral otsuse avalikult teatavaks tegemise aja 31. märtsil 2014.
2.Pooled esitasid 11. märtsil 2014 kohtule eelmisel ja samal päeval allkirjastatud kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
3.Kompromissi avalduses sisaldub kostja seadusliku esindaja tingimuslik taotlus, et kui kohus peab vajalikuks enne kompromissi kinnitamist selles sisalduvaks kostja nimel tehtavaks tehinguksnõusoleku andmist, siis anda see käesoleva menetluse raames. Kostja seaduslik esindaja täpsustas oma taotlust 20. märtsil 2014.
4.Samuti sisalduvad avalduses riigilõivu osalise tagastamise taotlused, hagejad paluvad tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot, ja kostja palub tagastada poole vastuhagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot.
5.Kohus määras 17. märtsi 2014. aasta määrusega kostjale esindaja riigi õigusabi korras ning küsis esindaja ja eestkosteasutuse (Keila linnavalitsus) arvamused kohtult taotletava nõusoleku kohta. Nii esindaja kui eeskosteasutus esitasid kirjalikud arvamused, milles toetasid nõusoleku andmist ja leidsin, et see on kooskõlas alaealise kostja huvidega. Kohus kuulas 27. märtsil 2014 ära kostja, tema seadusliku esindaja ja eeskosteasutuse. Ärakuulamisel osalejad toetasid kostja seadusliku esindaja taotlust.
3 (5)
2-13-18572
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
7.Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooli esindavad advokaadid.
8.Kohus annab kostja seaduslikule esindaja loa kostja nimel tehingu tegemiseks kompromissis kokku lepitud ja seadusliku esindaja 20. märtsi 2014 taotluses täpsustatud tingimustel. Kompromissi üheks pooleks on alaealine kostja, kelle nimel kompromissi kui tehingu on teinud seaduslik esindaja. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 esimene lause sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda sama seaduse § 187 ning § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p-de 1–3 järgi ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta eestkostetava nimel muu hulgas käsutada pärandit, sõlmida pärandvara jagamise lepingut ega võõrandada ettevõttevõtet. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud loetelust, et vanem vajab kohtu nõusolekut ka sellise osa lapse nimel võõrandamiseks, mille laps omandas pärimise käigus.
9.Üldjuhul annab kohus nõusoleku lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses perekonnaasjana. Juhindudes TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest peab kohus võimalikuks lahendada kostja seadusliku esindaja taotlus nõusoleku saamiseks sama kohtuasja raames kohaldades vastava hagita menetluse sätteid. TsMS § 477 lg 5 tõttu ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 186 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Kohus leiab, et lapse nimel tehtavast tehingust suurema rahasumma saamisel tuleb üldjuhul ka vanematel paigutada raha lapse nimele avatavale hoiusele või arveldusarvele. Üksnes erandlikel asjaoludel võib vanem saada kohtult loa lapse vara arvel saadava olulise rahasumma paigutamiseks vanema arveldusarvele.
10.Kostja osast loobumise eest kokku lepitud hüvitis summas 40 000 eurot on poolte esiletoodud asjaoludel mõistlik. Pärijate paljusust ja seniseid suhteid arvestades ei tarvitse olla otstarbekas osa ühisomandi säilitamine. Kohtu hinnangul on põhjendatud osast loobumisest saadavast summast kulutada 6 000 eurot kohtumenetluse kulutuste katteks. Kohtumenetlus on toimunud kostja huvides ja selles summas kulutusi saab pidada mõistlikuks. Ülejäänud summa tuleb kostja seaduslikul esindajal hoiustada kostja nimel vastavalt 20. märtsi 2014 taotluse täpsustuses märgitule. PKS § 130 kohaselt vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides sama seaduse §-s 186 sätestatut. Kohus märgib, et PKS § 133 lg 1 järgi peab vanem lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu ta tavaliselt rakendab oma asjades.
4 (5)
2-13-18572
11.Eelneva põhjal tühistab kohus lahendi kuulutamise aja, annab taotletud nõusoleku ja kinnitab kompromissi. Pooled on taotlenud poole hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab need taotlused TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.
12.Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib kompromissi puudutavas osas edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. Kohtu nõusoleku andmise osas on määrus vaidlustatav tavalise edasikaebetähtaja (15 päeva) jooksul. TsMS § 553 lg 1 näeb ette, et vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Kohtu hinnangul on kostja käesolevas asjas piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega, st saab iseseisvalt esitada määruskaebuse.
13.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja kompromissist jäävad menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.