Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

OÜ-le XXXja notar Kaata Kartau kontole, sealhulgas vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamisdokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning mistahes muud nimetatud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid jms.

aluseks olnud tehingu näol oli tegemist ostueesõiguse olukorraga või mitte ning kas hagejal I võiks sellest tulenevalt tekkida õigus esitada avaldus ostueesõiguse teostamiseks. Hagiavalduses nõutakse osaluse võõrandamist puudutava dokumentatsiooniga tutvumise võimaldamist. Hagiavalduse leitakse, et hageja I dokumentidega tutvumise nõude õiguslikuks aluseks on antud juhul nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 249 lg 1 ja lg 2 kui ka VÕS § 1015. Ühtlasi märgivad hagejad, et antud juhul kandis XXX osaluse pärast selle omandamist üle kostjale ning kostja kandis seejärel osaluse läbi notari üle Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le. Seega on kostja tehingus XXX iga käsitletav omandajana ning tehingus Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-ga (või notariga, kui tehing ei toimunud läbi notari) võõrandajana, kellel on ÄS § 149 lg 2 tulenev müügilepingu esitamise kohustus. Täiendavalt märgib hageja I, et kuigi XXX on osaluse kostjale ja kostja omakorda notar Kaata Kartaule kandnud üle makseta väärtpaberiülekandena, siis ei tähenda see seda, et hagejal I ei oleks võinud tekkida õigus teostada ostueesõigust. Ostueesõigus ei rakendu üksnes olukorras, kus tehing on tehtud tasuta. Osa ülekandmine makseta ei tähenda aga, et osa oleks üle kantud tasuta. Eeltoodust tulenevalt võib ka antud juhul vaatamata sellele, et osalus kanti üle makseta väärtpaberikorraldusena, esineda ostueesõiguse olukord ning hagejal I olla õigus teostada osaluse omandamiseks pärast vastava dokumentatsiooniga tutvumist ostueesõigust. Hagiavalduses selgitatakse hageja II õigust dokumentidega tutvumiseks järgmiselt. Tulenevalt hageja II põhikirjast ning ÄS § 149 lg 2 on osaluse võõrandamisel osanikul kohustus esitada võõrandamist puudutavad dokumendid osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Selliselt saab äriühingu juhatus kontrollida, kas osa ülekandmisel esineb ostueesõiguse olukord, millest tuleks teisi osanikke teavitada või mitte ning juhul kui esineb ostueesõiguse olukord, esitada vastavad dokumendid teistele osanikele ostueesõiguse osas valikõiguse teostamiseks. Seega tuleb juhatusel esiteks kontrollida, kas osaluse ülekandmisel esines ostueesõiguse olukord ning teiseks kui ostueesõiguse olukord esines, siis võimaldada teistel osanikel ostueesõigust teostada. Osa ülekandmist puudutavate dokumentide kontroll ei ole äriühingu juhatuse õigus, vaid tegemist on seadusest tuleneva kohustusega. Olukorras, kus osa võõrandav või muul viisil teisele isikule üle andev osanik ei esita juhatusele vastavaid dokumente, ei saa juhatus ka juhatusele seadusest tulenevaid kohustusi täita. Kuivõrd XXX, kostja ega notar Kaata Kartau ei ole mistahes viisil informeerinud hageja II juhatust osaluse ülekandmisest, siis on ka antud juhul hageja II juhatusel oluliselt takistatud hageja II juhatusele seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Lisaks eeltoodule on hagejal II õigustatud huvi osaluse ülekandmist puudutavate dokumentidega tutvumiseks ka seetõttu, et dokumentides on kajastatud hageja II ning XXX , kostja ja notar Kaata Kartau vahelise õigussuhte tekkimine ja lõppemine. Osa müügi- või muu võõrandamise leping kajastab alati osaniku ja äriühingu vahelist õigussuhet. Sellest tulenevalt võimaldab osaluse ülekandmist puudutav dokumentatsioon hinnata osaniku ja hageja II vahelist õigussuhet – st tuvastada, kas ja millistel alustel on XXX, kostja ja notar Kaata Kartau õigussuhted hagejaga II tekkinud või lõppenud, millised õigused on üle läinud vastavalt kostjale ja notar Kaata Kartaule, millised mitte jne. Eeltoodu on vajalik selleks, et hageja II juhatus suudaks arvestada hageja II juhtimisel ja tegevuse korraldamisel kõigi aktsionäride õiguste ja huvidega (sh näiteks aktsionäride üldkoosoleku jm toimingute läbiviimisel). Seega on hagejal II ka eeltoodud põhjendustel õiguslik huvi tutvuda osaluse ülekandmist puudutava dokumentatsiooniga. Eeltoodust tuleneval on ka hageja II õigustatud VÕS § 1015 alusel kõnealuse dokumentatsiooniga tutvuma. Kuivõrd kostja ei ole hagejatele osaluse ülekandmist puudutavaid dokumente esitanud, siis ei ole hagejatele täpselt teada, millised konkreetsed dokumendid olid XXX poolt kostjale ja kostjalt notar Kaata Kartaule osaluse ülekandmise aluseks. Sellest tulenevalt ei ole hagejad võimelised ka käesoleva hagiavalduse ega hagi tagamise avalduse resolutsioonis konkreetselt

loetlema, milliste dokumentidega tutvumist hagejad nimeliselt taotlevad. Hagejad märgivad, et XXX ja kostja vaheline kokkulepe seoses osaluse ülekandmisega ei pruugi olla nn klassikalise lepingu vormis, vaid tingimused osaluse ülekandmiseks võivad sisalduda ka ekirjavahetuses vm dokumentides. Samuti võis osaluse ülekandmisel notarile olla tegelikkuses tehingu teiseks pooleks mitte notar, vaid advokaadibüroo (mille kontol paikneb osalus ka käesoleval ajal), mistõttu on põhjendatud nõuda ka advokaadibüroo nimetust sisaldavate dokumentidega tutvumise võimaldamist. Eeltoodust tulenevalt ongi määratlenud hagejad dokumentide ringi, millega soovitakse tutvuda, mitte konkreetse nimekirjana, vaid märksõnade ja üldisema iseloomuga tunnuste alusel. Eeltoodule lisaks märgivad hagejad, et ostueesõiguse olukorra tekkimist ega hagejate nõuete täitmist ei välista asjaolu, et kostja paljasõnaliselt kinnitab, et tegemist ei olnud tehinguga, mille alusel oleks tekkinud ostueesõiguse olukord või et kostja poolt osaluse omandamise ja ülekandmise aluseks olevad dokumendid on konfidentsiaalsed. Vastupidises olukorras puuduks ostueesõigusel igasugune tähendus, sest osalust või aktsiaid võõrandav isik saaks suvaliselt ostueesõigusest kõrvale kalduda. Lisaks märgivad hagejad, et kohtuotsusega dokumentide tutvumiseks andmise kohustamisega ei ole võimalik konfidentsiaalsuskokkuleppeid rikkuda ning mistahes lepingu sõlmimisel tuleb pooltel arvestada sellega, et seaduses sätestatud kohustus teabe andmiseks või kohtotsus on konfidentsiaalsuskokkuleppe ülene. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hagejal I ja hagejal II ei saa olla hagemisõigust tutvumaks kostja dokumentidega. Hageja I hoiab enda esindajakontol hageja II osalusi oma nimel, kuid tegutseb oma klientide (XXX, XXX) jaoks ja arvel ning järgides klientide juhiseid. Kostja leiab, et osade omanikuks on seega klient, mitte esindajakonto omaja. Kliendid ei ole osasid esindajakonto omajale võõrandanud. Osad on hoiustatud esindajakontol. Hageja I ise ei ole järelikult ühegi hageja II osa tegelikuks omanikuks (omandiõigus on formaalne) ega oma seetõttu iseseisvalt mingeid huvisid hageja II osa ega tegevuse suhtes. Hageja I kui esindajakonto omaja on õigustatud teostama üksnes esindajakontol hoitavatest hageja II osadest tulenevaid õigusi – hääleõigusi ja muid osadest tulenevaid materiaalõigusi. Menetlusõigused ei ole väärtpaberitest tulenevateks õigusteks. Esindajakonto omajal ei ole õigust teostada oma klientide eest enda nimel menetlusõigusi (sealhulgas esitada hagi) – menetlusõigusi saab teostada ainult isik ise enda nimel. Kostja hinnangul on väär hagejate põhjendus hagi esitamiseks, mille kohaselt hagi esitamine oli vajalik selleks, et hageja II juhatus saaks täita juhatusele seadusest tulenevaid kohustusi ning dokumentides, millega tutvumist hagiga taotletakse, olevat väidetavalt kajastatud hageja II ning XXX , kostja ja notar Kaata Kartau vahelise õigussuhte tekkimine ja lõppemine. Kostja leiab, et juhatusel ei ole osanike ees kohustust võimaldada või tagada ostueesõiguse teostamine. Juhatuse roll on formaalne. Juhatus teavitab osanikke müügilepingu sõlmimisest, mitte ei kaitse või taga osanike õigusi. Juhatusel ei ole kohustust (ega ka õigust) hinnata, kas ostueesõiguse olukord esineb või mitte. Kostja leiab, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest hagejad ei ole esitanud hagi enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kostja märgib, et hagejad on esile toonud, et hageja II osa või osad on Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ kontol ning sama advokaadibüroo on hagejat II teavitanud, et hageja II osa omanik on jätkuvalt XXX. Kostja kinnitab samuti, et ei ole sõlminud ühtegi tehingut, millega ostueesõigus kaasneks ning et kostja ei ole hageja II osanik. Hagi on selles osas ka tõendamata. Hagejad on ebaõigesti eeldanud, et ostueesõigus tekkis.

Lisaks märgib kostja, et isegi kui hagejate hinnangud ostueesõigusest vastaksid tõele, ei oleks kostjal hagejate ees ikka kohustust neid tehingust teavitada või esitada tehinguga seonduvaid dokumente. ÄS § 149 lg 2 teise kohaselt tuleb müüjal esitada osaühingu juhatusele müügileping. Müüjaks saaks hagejate käsitletud asjaoludel olla üksnes XXX, mitte kostja. Seetõttu leiab kostja, et nõue on ebaõigesti tema vastu suunatud. Osanike ees ei ole kummalgi võõrandamise tehingu osapoolel teavitamise kohustust. Hagiavaldusest tuleneb, et hagejaid huvitavad eelkõige XXX tehingud. Nii on hagejad esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat välja andma (esitama tutvumiseks) dokumendid ja e-kirjad, mis puudutavad XXX poolt hageja II osa üleandmist. Kostja leiab, et hagejad peavad ka oma nõuded esitama XXX , mitte kostja vastu. Hagejatel ei ole mingit alust eeldada, et toimunud on mitmeid võõrandamise tehinguid, mille suhtes kohalduks ostueesõigus. Seejuures kohaldub ostueesõigus üksnes osade tasulise võõrandamise korral. Ostueesõigust ei ole võimalik teostada tasuta võõrandamistehingute suhtes. Hagiavalduse lisaks 1 olevast tehingute ajaloost nähtub, et hageja II osaga on tehtud tehinguid üksnes makseta väärtpaberiülekandena. See viitab otseselt ostueesõiguse mittekohaldumisele. Kostja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord, juhul kui kohus peaks hagi rahuldama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et XXX ja XXX olid kuni 18.07.2013 hageja II osanikeks. 18.07.2013 ja 19.07.2013 omandas XXX kokku 31,14%-lise osaluse hagejas II. Seega olid alates 18.07.2013. a hageja II osanikeks XXX, XXX ja XXX. 26.09.2013 kandsid XXX ja XXX oma osalused hagejas II hageja I esindajakontole. EVK väljavõttest nähtub, et 19.07.2013 toimus makseta väärtpaberiülekanne XXX kostjale väärtuses 7 727 eurot, 26.07.2013.a. toimus makseta väärtpaberiülekanne väärtuses 7 727 eurot kostjalt notar Kaata Kartaule. 29.07.2013.a. toimus makseta väärtpaberiülekanne samas koguses notar Kaata Kartault Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ-le. Hagejad taotlevad tutvuda kõikide elektrooniliste või paberkandjal perioodil 01.04.201230.07.2013 koostatud ja/või allkirjastatud dokumentide või e-kirjadega, mis puudutavad XXX poolt 19.07.2013. a Osaühingu XXX osa nimiväärtusega 7 727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga Osaühingu XXX osakapitalist, ülekandmist OÜ-le XXX ja OÜ XXX poolt 26.07.2013. a Osaühingu XXX osa nimiväärtusega 7 727 eurot, mis võrdub 31,14%-iga Osaühingu XXX osakapitalist, ülekandmist notar Kaata Kartaule ning nimetatud ülekannetega seotud XXX ja OÜ XXX ning OÜ XXX ja notar Kaata Kartau vahelisi tehinguid ja/või muid toiminguid, sealhulgas mille nimetuses esineb või mille pealkirjas või sisus on järgimisi sõnu: XXX; XXX osa ja Kartau; XXX osa ja notar; XXX osa ja Kuulmann; XXX osa ja advokaadibüroo; XXX osa ja Glikman; millest muuhulgas nähtub, millistel alustel ja millise rahalise või mitterahalise kohustuse täitmiseks või muul otstarbel kanti Osaühingu XXX 31,14%-line osa üle OÜ-le XXX ja notar Kaata Kartau kontole, sealhulgas vastavate väärtpaberikontode haldajatele esitatud ülekandekorraldused, pangaülekannete väljavõtted, raamatupidamisdokumendid, notarile tehtud hoiustamise ja muud avaldused ning mistahes muud nimetatud osaluse ülekandmist puudutavad notariaaldokumendid jms. Dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud, s.t hageja peab hagiavalduses piiritlema dokumendid, millega tutvumist ta nõuab (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Kohtu hinnangul on hageja piisavalt piiritlenud hagiavalduses nõutud dokumendid tulenevalt hageja nõudest. Pooltele puudub vaidlus selles, et hageja I hoiab enda esindajakontol hageja II osalusi oma nimel, kuid tegutseb oma klientide jaoks ja arvel ning järgides klientide juhiseid. Kostja leiab, et hagejal I ei ole õigust hagi esitada, kuna hageja I on üksnes esindajakonto omaja, hagemisõigus on XXX ja XXX kui OÜ XXX osanikel. ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuluvad nimelistest aktsiatest tulenevad õigused isikule, kes on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09 punktis 13 selgitanud, et isik, kes soovib tutvuda osa müügilepinguga selleks, et otsustada, kas teostada ostueesõigust, peab müügilepinguga tutvumise võimaldamiseks tõendama, et ta on osanik. EVKS § 6 lg 3 sätestab, et esindajakonto vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. EVKS § 6 lg 4 sätestab, et esindajakonto omaja poolt kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel oma nimel, kuid kliendi arvel omandatud või esindajakonto omajale lepingu või muu õigussuhte alusel kliendi jaoks täitmiseks ülekantud väärtpabereid loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldaja suhtes kliendi väärtpaberiteks. EVKS § 6 lg 7 sätestab, et esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks on õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid. Kui klient soovib ise teostada väärtpaberitest tulenevaid õigusi, on tal vaja selleks esindajakonto omaja volitusi. Seega on esindajakonto näol tegemist seadusest tuleneva erilise õigussuhtega, mille raames saab esindajakonto omaja õiguse teostada kõiki väärtpaberitest tulenevaid õigusi, muuhulgas ka ostueesõigust ja kohustub nende õiguste teostamisel järgima kliendi juhiseid, kuid esindajakonto omaja ja kliendi sisesuhtest tulenevalt jääb omanikuks klient. Suhetes teiste isikutega tuleb hagejat I käsitleda hageja II registrisse kantud osanikuna, millest tulenevalt on hagejal I ühtlasi õigus esitada käesolevas asjas esitatud nõue kostja vastu. Hagejad on seisukohal, et dokumentidega tutvumise nõude õiguslikuks aluseks hageja I puhul on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 249 lg 1 ja lg 2 kui ka VÕS § 1015 ning hageja II puhul äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 ja ühtlasi VÕS § 1015. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Vastavalt VÕS § 249 lg 1 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. VÕS § 249 lg 2 sätestab, et kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. VÕS § 249 lg 3 teise lause kohaselt saab ostueesõigust teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. Kohus leiab, et nimetatud sätete alusel on hagejatel õigus kostjalt nõuda mitte üksnes võõrandamislepingu esitamist, vaid ka teisi tasulisi osa võõrandamist puudutavaid lepinguid, vastasel korral puuduks ostueesõigust omaval isikul võimalus reaalselt ostueesõigust teostada ja hageja II ei saaks täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid äriühingu juhtimisel. Dokumendiga tutvumise nõue on kindlat liiki asja, s.o dokumendi, ettenäitamise nõue. Asja ettenäitamist või ülevaatamist võib VÕS § 1014 järgi nõuda isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja ettenäitamist või

ülevaatamist asja otseselt valdajalt siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline õigustus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja ülevaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Dokumendiga tutvumise nõuet on täpsustatud VÕS § 1015. VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Seega peavad dokumendiga tutvumiseks VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 tehtud kohtuotsuses leidnud, et dokument on koostatud dokumendiga tutvumist sooviva isiku huvides juhul, kui dokument on seotud isiku õigusliku positsiooniga, st kui dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. VÕS § 1015 ei saa mõista kitsalt ning dokumendiga tutvumise lubamiseks piisab ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib Riigikohtu seisukoha järgi erandlikel juhtudel olla õigus dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist nõuda ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda (Riigikohtu 17.01.2011 otsus nr 3-2-1-108-10, p 13). Kohtu hinnangul ei teki ostueesõigus üksnes müügilepingute puhul, vaid iga tasulise tehinguga. Seejuures osade ja aktsiate ülekandmise puhul ei välista ostueesõiguse tekkimist osa või aktsiate ülekandmine makseta väärtpaberiülekandena, sest nagu hagejad hagiavalduses põhjendasid ja tõendasid, siis võib ka makseta väärtpaberiülekanne olla tegelikkuses tehtud tasu eest. Kohus nõustub hagejaga, et kuigi XXX on Osaluse kostjale ja kostja omakorda notar Kaata Kartaule kandnud üle makseta väärtpaberiülekandena, siis ei tähenda see seda, et hagejal I ei oleks võinud tekkida õigus teostada ostueesõigust. Ostueesõigus ei rakendu üksnes olukorras, kus tehing on tehtud tasuta. Osa ülekandmine makseta ei tähenda aga, et osa oleks üle kantud tasuta. Eesti väärtpaberite keskregistri andmetöötlusreeglite (kättesaadavad http://files.ee.omxgroup.com/evk/vormid/Andmetootlusreeglid_Est_01.01.2013.pdf) punkti 3.1.1.20 kohaselt on makseta väärtpaberiülekanne, mis seisneb debiteerimiskorralduses näidatud Eesti väärtpaberikonto debiteerimises ning krediteerimiskorralduses näidatud Eesti väärtpaberikonto krediteerimises ülekandekorraldustes näidatud arvu väärtpaberite võrra, ilma et sellega kaasneks arveldusliikmete vahelisi rahalisi arveldusi. Täiendavalt on EVK koduleheküljel selgitatud, et selle tehingu viisi korral ei toimu väärtpaberiülekande käigus automaatset rahalist arveldust ostjalt müüjale. Kui tehingu osapooled on kokku leppinud väärtpaberite eest tasumise, peavad nad selle teostama vastavalt omavahelisele kokkuleppele (näiteks pangaülekandega või sularahas). Seega on makseta väärtpaberiülekande puhul

võimalik, et tehingupooled lepivad omavahel kokku osa eesttasumise muul viisil, kui rahaliste arvestustega, kuid makseta väärtpaberiülekanne ei tähenda seetõttu automaatselt, et tegemist oleks olnud tasuta tehinguga. Ka olukorras, kus pooled on kandnud osa üle makseta väärtpaberiülekandena ja leppinud osa võõrandamise tingimused kokku eraldi, tekib teistel osanikel õigus teostada ostueesõigust. Eeltoodust tulenevalt võib ka antud juhul vaatamata sellele, et osalus kanti üle makseta väärtpaberikorraldusena, esineda ostueesõiguse olukord ning hagejal I olla õigus teostada osaluse omandamiseks pärast vastava dokumentatsiooniga tutvumist ostueesõigust. Kohtu hinnangul ei ole toodud asjaoludel eluliselt usutav, et osalus kostjale ja kostjalt edasi oleks üle antud tasuta. XXX on hoiustanud hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-13-52674 dokumendi, mille pealkirjaks on laenuleping, mis peaks kajastama osaluse kostjale ülekandmise tingimusi. Kohtu hinnangul tekib osaluse ülekandmisel laenulepingu alusel ostueesõiguse olukord, kuivõrd laenulepingust tulenevad rahaliselt hinnatavad kohustused, millest tulenevalt on tehing tasuline. Juhul kui osalus kanti kostjale üle tagatisena, nagu XXX on ülalviidatud tsiviilasjas märkinud, siis osa ülekandmisel läksid kostjale üle kõik omaniku õigused, millest tulenevalt oli hagejal I õigus kasutada ostueesõigust. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhjendanud, miks ta vajab hagis märgitud dokumente, et otsustada, kas hagejal I on tekkinud ostueesõiguse olukord ja miks tal ei ole neid muul viisil võimalik saada. Kohus on seisukohal, et seadusest tuleneva eelduse kohaselt sai kostja pärast osa ülekandmist hageja II osanikuks. Kostja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Kohtu hinnangul saab hagejate poolt esile toodud ja tõendatud asjaoludest järeldada, et osa ülekandmise aluseks olev tehing oli tasuline, mistõttu on kostjal kohustus esitada ja hagejatel on õigus nõuda osaluse ülekandmise aluseks olevate dokumentide esitamist. Isikul on VÕS § 1015 mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Isikul on kaitsmist vääriv huvi dokumendiga tutvuda eelkõige juhul, kui ta soovib selgust teda puudutavate õigussuhete olemasolu või ulatuse kohta, s.o tutvuda dokumendiga, mille sisu on talle teada olnud, kuid mida kajastav dokument on tal kaotsi läinud, kui dokumendiga tutvumise võimaldamine ei ole dokumendi valdajale ülemäära koormav. Lisaks tuleb kaaluda ka dokumendi valdaja õigustatud huvi keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, eelkõige siis, kui dokumendiga tutvumine oluliselt riivaks ärisaladust või eraelu puutumatust. Hageja II on esile toonud, et tal ei ole võimalik ilma vastavate dokumentidega tutvumata otsustada selle üle, kas hagejal I osa ülekandmisel on tekkinud ostueesõiguse olukord ja kasutada ostueesõigust. Kohus leiab, et hagejate poolt esiletoodut võib käsitelda hagejate huvina oma õiguslikku positsiooni selgitada. Kuna eespool toodu kohaselt on hageja II osa omanikuks märgitud kostja ja seejärel notar Kaata Kartau ja hagejatel puuduvad andmed tehingute asjaolude kohta, siis on põhjendatud hagejate huvi saada selgust selles, kas hagejal I on tekkinud seadusest tulenev õigus kasutada ostueesõigust. Teades vastavaid andmeid, on hagejatel võimalus kujundada oma õiguslik positsioon ja tuvastada, kas tehinguga on nende õigusi rikutud ning vajadusel kasutada õiguskaitsevahendeid. Kohus ei pea põhjendatuks dokumentide väljanõudmist, mis sisaldavad sõnu „XXX osa ja advokaadibüroo“ ja „XXX osa ja Glikman“, kuna pärast kostjat on registrikandest nähtuvalt osa üle kantud notar Kaata Kartaule. Millise tehingu alusel võis olla järgmine kanne tehtud ja kuidas see võiks olla seotud kostjaga ning miks need dokumendid peaksid asuma kostja valduses, ei ole hagejad

hagiavalduses põhjendanud. Kohus on seisukohal, et antud tehingutest tulenevate dokumentidega tutvumise nõude esitamise õigus on hagejatel vastavate isikute vastu. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas nõude rahuldamine võib kostja suhtes olla ülemäära koormav. Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mille tõttu tuleks hagejate poolt nõutud dokumentidega tutvumise nõue jätta rahuldamata tulenevalt kostja õigusest kaitsta oma ärisaladust. Kohus on tuvastanud, et hagejatel on nõutud dokumentide osas õigustatud huvi tutvumiseks. Kohus on seisukohal, et kostja üldsõnaline viide ärisaladuse hoidmise kohustusele ei ole kaalukam hagejate õigustatud huvist. VÕS § 1016 sätestab, et asi või dokument tuleb ette näidata või sellega tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas. Mõjuval põhjusel võib kumbki pool nõuda asja või dokumendi ettenäitamist või sellega tutvumise võimaldamist muus kohas. Hagejad on taotlenud dokumentide tutvumist kostja asukohas. Kostja on palunud TsMS § 445 lg alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hagejatel oleks võimalik dokumentidega tutvuda kolme nädala möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kostja aadressil kolmel erineval tööpäeval ajavahemikus kell 10.00 kuni 16.00. Hagejad on palunud määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hagejal oleks võimalik dokumentidega tutvuda kolme nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et kostjale tuleb anda aega dokumentide sorteerimiseks ja valmispanekuks hagejate jaoks pärast kohtuotsuse jõustumist üks nädal. Hagejatel on seejärel õigus tutvuda dokumentidega kostja asukoha aadressil ühe nädala jooksul igal tööpäeval kell 10.00 kuni 16.00. Kohtu hinnangul on see hagejatele piisav aeg dokumentidest ülevaate saamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.