lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-59625/10

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-59625/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2014, Tallinn

Kohtunik

Iko Nõmm

Tsiviilasja number

2-11-59625

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi J S i ja K S i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.02.2014 määrus tagastamise taotluse lahendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), lepinguline esindaja Janek Alvela Kostja I: J S (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II: K S (isikukood XXXXXXXXX)

riigilõivu

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 03.02.2014 määrus ja teha uus määrus, millega AS-i SEB Pank taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada osaliselt.
2.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-ile SEB Pank (registrikood 10004252) hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 3195,58 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr EE291010002036573007 AS-is SEB Pank.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale saab edasi kaevata osas, milles taotlus jäi rahuldamata (TsMS § 150 lg 8). Asjaolud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.30.11.2011 esitas AS SEB Pank (hageja) Harju Maakohtule hagi J S i (kostja I) ja K S i (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, paludes kostjatelt välja mõista kokku 170 000 eurot, nimetades hagihinnaks 107 242,31 eurot (1 677 977,50 krooni). Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 6391,16 eurot 05.12.2011. Menetlus lõppes Harju Maakohtu 30.01.2012 tagaseljaotsuse jõustumisega 10.05.2012.
2.27.12.2013 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse riigilõivu summas 5091,16 eurot tagastamiseks, kuna riigilõivu on hageja väitel tasutud ettenähtust suuremas summas. Taotlusest nähtuvalt tasus hageja 30.11.2011 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 6391,16 eurot. Taotluses viitas hageja Riigikohtu 02.05.2013 lahendile nr 34-1-29-12, millega on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsiooni riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa 1 säte, mis nägi ette, et tsiviilasjas hinnaga 95 867,47 kuni 127 823,29 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 6391,16 eurot. Hageja tugines nimetatud Riigikohtu lahendis toodud seisukohtadele ja leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 6391,16 eurot on tasutud põhiseadusega vastuolus oleva normistiku alusel ja nimetatud suuruses riigilõiv ei ole vajalik abinõu menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks, mistõttu on nimetatud riigilõivu tasumist ette nägevad sätted vastuolus põhiseadusega ning tuleb jätta kohaldamata. Samuti märgib hageja, et seadusandja on erinevates Riigikohtu lahendites leidnud, et kehtivas seaduses sätestatud riigilõivumäärad on piisavad menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks, mistõttu tuleb taotluse esitaja arvates varasemates kohtuasjades põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kehtivas seaduses sätestatud määradest (so 01.07.2012 kehtima hakanud riigilõivu määradest). Maakohtu määrus
3.03.02.2014 määrusega jättis Harju Maakohus hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
4.Kohus viitas Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-20-13 p-le 77, milles Riigikohus on selgelt sätestanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p-i 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu nimetatud otsusest tuleneb, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt ka Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-2-1-140-12 p 20). Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-2-1-140-12 p 21 ütleb otse, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 sellisest tõlgendusest tulenev põhiseaduse §-de 15, 24 lg 5 ja 152 riive on lubatav. Säte teenib õiguskindlust ja menetlusökonoomiat kui riivet õigustavate legitiimsete eesmärkide huve (vt ka nt Riigikohtu üldkogu lahend nr 3-2-1-62-10 p 45). Muu hulgas aitab selline regulatsioon vältida arvukate riigilõivu tagastamise taotluste menetlemist kohtutes ja seeläbi tagada kohtusüsteemi suutlikkuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud 30.01.2012 tagaseljaotsuse ning otsus on jõustunud 10.05.2012. Seega ei ole võimalik esitatud taotlust kui pärast menetluses tehtud lahendi jõustumist esitatut, rahuldada. Määruskaebus
5.18.02.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 03.02.2014 määruse ja teha uue määruse, millega tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 5091,16 eurot.
6.Hageja leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud TsMS § l50 lg-t 1 ja lg-t 6 ning jätnud taotluse põhjendamatult rahuldamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1140-12 asunud seisukohale, et TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu

põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega saab lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hiljem esitatud taotlust lahendades, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, ei saa ka kohus lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust hinnata.

7.Maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel jätnud tähelepanuta, et taotluse esitaja ei ole palunud kohtul hinnata riigilõivu tasumise aluseks olnud sätete põhiseadusvastasust, kuna Riigikohus on juba lahendis nr 3-4-1-29-12 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks sätted, mille alusel taotluse esitaja riigilõivu tasus. Seega puudub vajadus hinnata uuesti lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust ja on selge, et taotluse esitaja on tasunud lõivu põhiseadusvastaseks tunnistatud normistiku alusel, mistõttu tuleb kohtul otsustada vaid enam tasutud riigilõivu tagastamine. Menetluse edasine käik
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.02.2014 määrus tuleb menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 2 alusel osaliselt rahuldada.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel vääralt kohaldanud TsMS § 150 lg-t 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 7) tasus hageja riigilõivu 05.12.2011. Riigilõivu tagastamise avaldus tuli viidatud sätte kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2011. aasta lõpust, see on hiljemalt 2013. aasta viimasel päeval. TsMS § 150 lg 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab. Sellisel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.
11.Maakohus on viidatud sätet tõlgendanud ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga lõppemisel. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Maakohtu käsitlust ei toeta ka kaevatavas määruses viidatud Riigikohtu lahendid, kuna need käsitlevad olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Sellisel juhul on eelduslikult tegemist kehtiva normiga ja Riigikohus on leidnud, et avaldajal ei ole võimalik pärast menetluse lõppemist riigilõivu põhiseadusevastasusele tugineda, kui selline taotlus oli võimalik esitada menetluse jooksul. Käesolevas asjas on taotluse esitamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (põhiseadusega vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 6 alusel.
12.Siiski ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada hageja avaldust täies ulatuses. Nõustuda ei saa hageja hinnanguga, mille kohaselt tuleb põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda alates 01.07.2012 kehtima hakanud määradest. Riigikohtu

üldkogu lahendis nr 3-3-1-22-11 (p-id 31–34) toodud seisukoha järgi tuleks lähtuda proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest. Sama seisukohta on korratud lahendites nr 3-2-167-11, nr 3-2-1-27-13 ja nr 3-2-1-168-13. Kuni 01.01.2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga alates 1 600 000 kuni 1 700 000 krooni tasuda riigilõivu 50 000 krooni, s.o 3195,58 eurot. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 6391,16 eurot, tasus ta 3195,58 eurot ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p-i 1 alusel tagastada hagi esitamisel enamtasutud riigilõiv 3195,58 eurot.

Iko Nõmm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja