R. P.i hagi L. S., E. P. ja V. P.a vastu annaku väljanõudmiseks, omandiõiguse üleandmiseks ja R. P.i korteriomanikuna kinnistusraamatusse kandmise kohustamiseks
Hagihind
3 800 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
13. märts 2014.a.
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja:
R. P. (IK xxx, elukoht: xxxvõi xxx) Raivo Edala (volikirja alusel) (TÜ E & V Õigusbüroo; e-post: [email protected]) L. S. (IK xxx, elukoht xxx)
Kostja:
E. P. (sünd. xxx, xxx) V. P.a (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Kostja:
RESOLUTSIOON
Rahuldada R. P.i hagi.
Tunnustada R. P.i omandiõigust xxx asuvale korteriomandile (registriosa nr xxx).
3.Kohustada annakutäitjaid L. S.t, E. G.i (endine P.) ja V. P.at üle andma korteri omandiõigus ja kandma R. P. kinnistusraamatusse korteriomanikuna.
5.1 Välja mõista L. S.lt, V. P.alt ja E. G. solidaarselt riigituludesse riigilõiv 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 Swedbank või kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank, mõlema konto viitenumber 2900078583 15 (viieteist) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 5.2 Riigilõivu sissenõudmiseks saata kohtuotsus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS
1.R. P. esitas Viru Maakohtule hagi V. P.a, L. S. ja E. P. vastu annaku väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja kinnistusraamatusse R. P.i omanikuna kandmise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt koostas E. Y. 02.06.2006 Jõhvi notar Ülle Mesi juures testamendi, millega jättis korteriomandi asukohaga xxx annakuna oma lapselapsele R. P.ile. Muu pärandvara suhtes rakendati seadusjärgset pärimist. Pärandaja suri 25.08.2011.a. Annakusaaja R. P. vormistas 11.10.2012.a Jõhvi notar Ülle Mesi juures annakusaaja tunnistuse. 28.08.2012.a tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on E. Y. seadusjärgsed pärijad tema tütred L. S., V. P.a ja E. P. igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Pärimistunnistuse kohaselt on pärijad määratud annakutäitjateks.
KOSTJA E. G.I (P.) VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et R. P. ei vääri pärandit. Hageja kandis kaheksa-aastast vanglakaristust, aga nüüd nõuab kohtu kaudu oma õigust korterile. Vanemal õel V. P.al õnnestus mingil moel veenda pärandajat seda korterit hagejale pärandama.
Kuigi kostjal olid oma emaga väga lähedase suhted, varjas ema testamenti ega rääkinud sellest kostjale, isegi korteri dokumente ei õnnestunud leida. Pärandaja naabrid võivad kinnitada, et
kostja külastas oma ema tihti, hoolitses tema eest. Vanem õde oma ema eest hoolitseda ei tahtnud ja nagu selgub, polnud vajagi, sest korter pärandati tema pojale. R. P. pole oma elu ajal vähimatki vanaema heaks teinud. Kostja nõustuks hagiga juhul, kui R. P. maksb kostjale välja selle osa, mis peaks talle või L. S.le kuuluma. Kostjad L. S. ja V. P.a kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud.
KOHTUISTUNG 13.03.2014
3.Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja vabanes vanglast 2012. aasta augustis ja asus annaku esemeks olevasse korterisse (xxx) elama. Hageja loobus korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest. Hageja paus tunnustada omandiõigust nimetatud korterile ja kohustada kostjaid kandma hageja kinnistusraamatusse omanikuna. Kostjate tahteavalduse kinnistusraamatusse kande tegemiseks palus hageja asendada kohtuotsusega. Kostjad võtsid J. Y. pärandi vastu 28.08.2012.a Pärandvara hulka kuulus korteriomand xxx ja pangakontol olevad rahalised vahendid. R. P. võttis 11.10.2012 annaku vastu ning seda tõendab annakusaaja tunnistus. Annakotäitjad (kostja) ei ole hagejale korteri omandiõigust üle andnud. Pärijad ei ole vaidlustanud E. Y. 02.06.2006.a testamenti. Kostja E. G. (P.) väitis, et V. P.a ilmselt pettusega veenis pärandajat kirjutama korteri hageja nimele. Viis aastat hoiti seda saladuses. Et korterit endale saada, peaks R. maksma kostja(te)le välja selle, mis kostja(te)le kuulub. Testamendi vaidlustamise võimalusest kostja ei teadnud. Kostja L. S. nõustus kostja E. G.i seisukohaga. Kostjad leidsid, et las R. elab selles korteris, aga omand talle üle ei lähe. Kostjad said testamendist teada 26.08.2011.a so järmisel päeval pärast pärandaja surma.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandaja E. Y. suri 25.08.2011.a. Pärandi avanemise aeg pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 2 järgi on seega 25.08.2011.a. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale (PärS § 4 lg 1). PärS § 9 lg 1 seätestab pärimise alused. Vastavalt nimetatud sättele on pärimise aluseks seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Hageja R. P. on pärandaja tütrepoeg (kostja V. P.a poeg) (tl 11)
E. Y. tegi 02.06.2006.a Jõhvi notar Ülle Mesi juures testamendi, millega jätttis korteriomandi xxx annakuna R. P.ile (tl 25), 11.10.2012 on notari juures vormistatud annakusaaja tunnistus (tl 21).
6.Vastavalt PärS § 19 lg 2 on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. E. Y. tegi notariaalse testamendi, millega jättis korteriomandi xxx koos selles asuvate asjadega oma lapselapsele R. P.ile. 28.08.2012.a välja antud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt (pärimistoimiku nr 303/7794-11 lk 38, tl 23) on E. Y. pärijateks kostjad igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Pärandvara koosnes korteriomandist ja pärandaja kontol olevatest rahalistest vahenditest (tl 17-18). Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (PärS § 56 lg 1) Kahtlust ei ole selles, et R. P. on annakusaaja ning kostjad annakutäitjad PärS § 57 lg 1 mõttes.
7.Vastavalt PärS § 62 lg 1 tekib annaku täitmise nõue pärandi avanemisel. Nimetatud sättest tulenevalt tekkis R. P.il kui annakusaajal annaku täitmise nõue 25.08.2011.a. Samast kuupäevast tekkis PärS § 67 lg 1 kohaselt kostjatel kui annakutäitjatel kohustus annakuks määratud pärandi hulka kuuluv korteriomand ja omandiõigus annakusaajale üle anda. Kostjad korteri omandiõigust hagejale üle andnud ei ole ega ei soovi seda ka teha. Kostjad hagiga ei nõustu, leides, et R. P. ei ole pärandit väärt ning peaks kostjatele nende osa välja maksma. Kostjad ei ole testamenti vaidlustanud. Kostja E. G. arvab, et V. P.a veenis / pettis pärandajat korterit hagejale jätma ja testamenti tegema, kuid kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusi, millele tugineva tema nõuded või vastuväited. Seega puudub kohtul alus kahelda pärandaja viimases tahtes.
8.Kostjad leiavad, et R. P. ei ole oma isikuomauste tõttu pärandit väärt kuna kandis aastaid karistust vanglas ning ei ole kunagi vanaema heaks midagi teinud. PärS § 6 lg 1 annab loetelu, milline isik on pärimiskõlbmatu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kasvõi üht loetelus nimetatud alustest saaks omistada R. P.ile. Karistuse kandmine kinnipidamiskohas ei anna iseenesst alust tunnistada isikut pärimiskõlbmatuks PärS § 6 lg 1 mõttes. Kostjad ei ole hagenud R. P.i pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Kostjad ei pole vaidlustanud testamenti ega hagenud hageja pärimiskõlblmatuks tunnistamist, seega sisulised vastuväited hagile puuduvad. Kostjate vastuväited piirduvad üksnes emotsionaalse rahulolematusega.
Kuna kohtul puudub alus kahelda E. Y. viimases tahtes, millega viimane oma korteriomandi annakuna lapselepasele jättis, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt PärS § 67 lg 1 kohustab kohus kostjaid kandma R. P.i kinnistusraamatusse korteriomanikuna.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostjate tahteavaldus tuleb asendada jõustunud kohtuotsusega.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt (vt TsMS § 165 lg 1). 05.05.2013.a määrusega andis kohus R. P.ile menetlusabi lubades tal tasuda hagi esitamise eest riigilõivu 275 eurot kuue osamaksena. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt riigituludesse 275 eurot. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.