lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-45097/42

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 27.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-45097/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-45097

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.märts 2014, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

O. N.i hagi korteriühistu Olevi 30 vastu juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.

Hagihind

3500 eurot.

Kohtuistungi toimumise aeg

20.01.2014 ja 10.03.2014

Menetlusosalised

Hageja:

O. N. (IKxxx, elukoht: xxx) Janek Pahka

Hageja lepinguline esindaja Kostja:

Korteriühistu (KÜ) Olevi 30 (RK xxx, asukoht: xxx) Ants Kask ja Maksim Fedotov

Kostja esindajad Resolutsioon

1.Jätta O. N.i hagi korteriühistu Olevi 30 vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud O. N.i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1.Hageja O.N. esitas 26.09.2013 Viru Maakohtule hagi KÜ Olevi 30 vastu ja palus hagiavalduses tuvastada kostja juhatuse otsuse tühisus, millega nõutakse hagejalt soojusenergia eest tasu kogu elamispinna ulatuses. Hagi asjaolude kohaselt on hageja korteri asukohaga: xxx linnas omanik. Hageja kasutab eluruumide kütmiseks elektriradiaatoreid. Keskkütteradiaatorid on hageja korterist eemaldatud 21.10.2002. Õiguse keskkütte radiaatorite eemaldamiseks ja alternatiivküttele minekuks sai hageja kostja 2002 üldkoosoleku vastavast otsusest. Püstikud on plommitud. AS Virgas tegi 2002 arvestused soojuse tarbimise jääkväärtuse kohta ning nende arvestuste kohaselt on hageja korterisse püstikutest tuleva soojuse jääkpinnaks 8,1 %. Hageja on keskkütte eest tasunud vastavalt nendele arvestustele. 05.11.2012 kostja juhatuse koosoleku otsuse alusel nõutakse hagejalt keskkütte tarbimise eest kogu elamispinna ulatuses, sest hageja korteris puudub alternatiivküte. Hageja leiab, et juhatuse otsus on tühine TsÜS § 38 lg.2 alusel, sest: 1) keskkütte eemaldamine hageja korterist ja alternatiivküttele üleminek oli seaduslik; 2) juhatusel puudus pädevus vastava otsuse vastu võtmiseks.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Kostja KÜ Olevi 30 vaidles hagile vastu.
3.22.10.2013 esitas hageja avalduse, mille kohaselt vaidlustatav juhatuse otsus on 01.11.2012 a-st (tl 35-38).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hagi ese: korteriühistu juhatuse otsuse tühisuse tuvastamine osas, millega otsustati hagejalt nõuda soojusenergia tarbimise tasu vastavalt hageja elamispinna suurusele.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hagejal on korterist keskkütteradiaatorid eemaldatud ja tal puudub korteris alternatiivne küttesüsteem, mis tagaks vähemalt samaväärse soojusenergia varustuse korteris nagu keskküte. Hagejal on 2-toalise (2 tuba+ köök+ vannituba) korteri kütmiseks üksnes üks mittestatsionaarselt paigaldatud elektriradiaator (õliradiaator), mida ta pidavalt soojusenergia saamiseks elektrivõrgus hoida ei saa, sest puudub elektriga kütmiseks vastav elektrijuhtmestik (tl 136-137, 140-142, 143); 2) KÜ Olevi 30 juhatus otsustas 01.11.2012: seoses sellega, et korterixxx omanik määratud ajaks ei viinud vastavusse muudatusi tehnosüsteemis oma korteris, puudub küttesüsteem, mis on võrdsustatav keskküttega ja korter saab sooja naabrite arvel, määrata tasu soojuse kasutamise eest kogu elamispinna ulatuses, so 46,8 m2 alates 01.11.2013 (kostja esitatud tõlge venekeelsest otsusest tl 37); 3) hagejat hoiatati enne juhatuse vaidlustatava otsuse vastuvõtmist mitmel korral, et kostja on kohustatud viima tehnosüsteemid seaduse nõuetega vastavusse.
7.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg.1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Korteriühistu juhatuse puhul on tegemist korteriühistu kui mittetulundusühingu tegevorganiga/juhtorganiga (TsÜS § 31 lg.1 ja 2), kes peab ellu viima mittetulundusühingu eesmärgid sh korteriühistu liikmete huvide esindamine. Kahtlemata on ühistu enamuse

liikmete huviks, et kaasomandiks olevas korterelamus oleks toimiv küttesüsteem, mis tagab eluruumides normaalsed elamistingimused ka erinevatel aastaaegadel ja samas hoone elamiskõlbliku seisukorra. Samas on kahtlemata enamuse korteriühistu liikmete huviks ka see, et ühistu liikmed tasuksid majandamiskulusid sh soojusenergiakulusid teiste korteriomanikega võrdsetel alustel.

8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg.1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 72 lg.5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg.1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandieset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
9.Paljasõnaline on hageja väide, et keskküttesüsteemi eemaldamiseks andis hagejale nõusoleku korteriomanike/korteriühistu üldkoosolek. Hageja sellist tõendit kohtule ei esitanud ja kostja eitab vastava otsustuse olemasolu.
10.Tõendamata on hageja väide, et keskkütteradiaatorite eemaldamine oli seaduslik. Hageja esitatud KÜ Olevi 30 ja VKG Soojus templitega ja esindajate allkirjastatud 02.10.2002 akt tõendab üksnes seda, et hageja eemaldas oma korterist radiaatorid ja teda kohustati isoleerima korteris olevad keskkütte püstakud. Püstakud on käesoleva ajani isoleerimata (tl 143 ja 146). Väär on hageja väide, et ta on üle läinud alternatiivküttele. Tsiviilasja menetlemisel leidis tuvastamist, et hagejale kuuluvas korteris puudub küttesüsteem, mis võimaldaks korteri kogu ulatuses kütmise. Tulenevalt sellest, et hageja korter asub teiste korterite vahel ja ta saab ajutiselt kasutada (pidev kasutamine oleks ohtlik, sest hagejal puudub elektrikütteks vajalik juhtmestik) elektriradiaatorit, saavutab hageja korteris oleva õhutemperatuuri arvestatavas osas naaberkorteritest tuleva soojusenergia arvel. Selline käitumine ei ole kooskõlas AÕS §-s 72 ja KOS §-s 11 lg.1 sätestatuga.
11.Maakohus on seisukohal, et korteriühistus juhatuse 01.11.2012 otsus on vaatamata veidi kohmakale sõnastusele, siiski piisavalt selgelt arusaadav: ühistu juhatus on kahel korral kohustanud hagejat viima talle kuuluva korteriomandi küttesüsteemi vastavusse seaduse nõuetele, so hagejal peab olema korteris vajaliku temperatuuri tagamiseks statsionaarne ohutu küttesüsteem (otsuse sõnastus „küttesüsteem, mis on võrdsustatav keskküttega“). Hageja seda nõuet ca poolteise aasta jooksul ei täitnud. Juhatus võttis vastu otsuse, millega nõudis hagejalt majandamiskulu tasumist võrdsetel alustel teiste korteriomanikega, so vastavalt korteriomanikule kuuluva elamispinna suurusele (korteriühistu põhikirja p.3.2.8.1).
12.TsÜS § 38 lg.2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse ette sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Maakohus ei tuvastanud tsiviilasja menetlemisel KÜ Olevi 30 juhatuse 01.11.2012 otsuse (millega nõutakse hagejalt soojusenergia eest tasu kogu elamispinna ulatuses) tühisuse aluseid TsÜS § 38 lg.2 järgi.
13.Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 28 tuleneb juhatuse pädevus ühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. KÜ Olevi 30 põhikirja järgi on juhatuse pädevuses: -elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste lahendamine (p.6.31.1); -kohustuslike ettekirjutuste tegemine ühistu liikmetele (p.6.31.8); -kommunaalmaksete tariifide ja määrade muutmisega seotud maksete muutmise ettevalmistamine ja sisseviimine, elamu teenindamisega seotud maksete muutmine (p.6.31.13).

MENETLUSKULUD

14.TsMS § 162 lg.1 kohaselt seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium