Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

II KOHTU PÕHJENDUSED

2) Kostja eraldus korterelamu üldisest keskküttesüsteemist 2000 a-l lõigates oma korteris välja keskkütteradiaatorid; 3) Kostja korteris ei ole alternatiivküttesüsteemi välja ehitatud ja ta kasutab korteri kütmiseks üksnes tavapärast õliradiaatorit. 4) Hageja pöördus 20.09.2012 kostja poole kirjalikult ja kohustas teda esitama hagejale kõik vajalikud nõusolekud üldisest keskküttesüsteemist eraldumise kohta hiljemalt 15.10.2012 (tl 23-26); 5) Hageja esitas kostjale 05.11.2012 hoiatuse, milles kohustas kostjat taastama korteris keskküttesüsteemi (tl 279 6) Hageja otsustas 21.05. 2013 toimunud üldkoosolekul esitada kohtusse nõude kostja vastu keskküttesüsteemi taastamiseks kostja korteris. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub AÕS § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 14). AÕS § 72 lg-s 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Sarnase põhimõtte kehtestab KOS § 12 lg 3, mille järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt.. Maakohus on seisukohal, et korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu ja muu hulgas korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Maakohus on seisukohal, et kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et teised kaasomanikud saavad nõuda (korteriühistu kaudu) kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Soovitud reaalosa muudatuste kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega või mingi kokkulepe korteriühistu eelmise juhatusega ei asenda kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 mõttes.

Asjas ei ole tõendamist leidnud kostja vastuväited, et tal oli keskkütte üldisest süsteemist eraldumiseks enamuse kaasomanike eelnev nõusolek. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et varasem juhatus või ülejäänud korteriomanikud olid teadlikud sellest, et kostja on oma korterist keskküttesüsteemist välja lõiganud. Ka nimetatud asjaolu ei asenda kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 mõttes. Arvestades seda, et hageja on andnud kostjale juba 2012 võimaluse vabatahtlikult keskküttesüsteem taastada, on hageja nõutud tähtaeg (taastada keskküttesüsteem hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest) piisav otsuse täitmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude hüvitamiseks 560 eurot, sh tasutud riigilõivu hüvitamiseks 300 eurot, hagiavalduse koostamise eest 180 eurot ja kohtuistungil hageja esindamise eest 80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.