lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-53989/36

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-53989/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 30 lg 1VõlatunnistusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-12-53989

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2014. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

A. S.i hagi K. K. vastu 10 000 euro nõudes

Hagihind

10 000 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

12. märts 2014. a

Menetlusosalised

Hageja:

A. S. (sündinud xxx a, elukoht: xxx, e-post: xxx )

Hageja esindaja:

Maksim Fedotov, Maksim Fedotov Õigusbüroo, e-post: [email protected]

Kostja:

K. K. (IK xxx, registreeritud elukoht: xxx Jõhvi, tegelik elukoht teadmata)

Kostja esindaja:

Jaanek Pahka, Janek Õigusbüroo, [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K. K.lt A. S.i kasuks 10 000 (kümme tuhat) eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Pahka e-post:

Hageja menetluskulud jätta Kostja kanda ning Kostja menetluskulud Kostja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.Kohtule 17.12.2012. a esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus K. K. (Kostja) 2009. aasta juunikuus A. S.i (Hageja) poole ning palus laenata raha. 20.06.2009. a andis Kostja Hagejale võlatunnistuse selle kohta, et võttis võlgu 10 000 eurot ja kohustub raha tagastama 24.12.2009. a. 20.06.2009. a kandis Hageja Kostja pangaarvele üle võlatunnistuses nimetatud summa. Kostja võlgu võetud summat tagastanud ei ole, keeldub raha tagastamast ning väldib Hagejat.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja esitas 10.07.2013. a vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et Kostja ei ole Hageja arveldusarvele 20.06.2009. a ega ka hiljem võlatunnistuses nimetatud rahasummat üle kandnud.

MENETLUSE KÄIK

3.16.12.2013. a selgitas Hageja raha ülekandmist Kostjale selliselt, et poolte kokkuleppe kohaselt kandis Hageja Kostjale läbi maksesüsteemi Western Union üle raha üldsummas 106 794,85 krooni (6 825,43 eurot). AS Eesti Post tõend kinnitab seda. Ülejäänud rahasumma 3 300 eurot andis Hageja Kostjale üle 2008. aastal Eestis ning kokkusaamisel kirjutas Kostja võlatunnistuse.
4.Vastuseks Hageja selgitusele teatas Kostja, et erinevate inimeste poolt läbi Western Unioni Kostjale tehtud raha ülekanded ei tõenda Kostja võlgnevust hagejale.
5.Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et Kostja pakkus Hagejale oma teenuseid elamislubade ja Shengeni viisade saamiseks. Hageja kandis Kostjale raha üle, kuid Kostja ei teinud omalt poolt midagi. 2009. aastal tuli Hageja Eestisse ning kohtumisel Kostjaga lubas viimane tagastada saadud raha, andes selle kohta võlatunnistuse. Western Unioni kaudu kandsid Kostjale raha üle Hageja koostööpartnerid, kes soovisid saada elamisluba Eestis. Hageja esindaja on seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega
6.Kostja esindaja märkis, et Kostja hagi ei tunnista, sest Hageja pole tõendanud, et Kostja talle võlgu on. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja Kostjale raha üle kandnud ei ole. Esindaja selgitas, et võlatunnistus on allkirjastatud Kostja poolt ning võlatunnistuse andis Kostja seepärast, et Hageja lubas Kostjale järgmisel päeval ravikuludeks üle kanda 10 000 eurot, kuid ei teinud seda. Kostja raha saanud ei ole. Western Union ülekanded võlatunnistusega seost ei oma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kohtule võlatunnistuse (tl 8, tõlge tl 6). Võlatunnistuse teksti kohaselt on K. K. poolt allkirjastatud 20.06.2009. a ning antud A. S.ile selle kohta, et K. K. võttis A. S.ilt laenuks 10 000 eurot ning kohustub raha tagasi maksma kuni 24. detsembriks 2009. a kahes võrdses osas.
8.Kostja vastuväite ümberlükkamiseks, et Kostja pole raha saanud, on Hageja esitanud AS Eesti Post tõendi (tl 66-68), millest nähtub, et 2008. aastal on Western Union kaudu laekunud K. K.le raha kümnel korral ning raha on K. K.le välja makstud.
9.Kostja on esitanud kohtule väljavõte pangatehingute kohta Kostja pangakontol EE451010010529744018 SEB Pangas perioodil 01.05.2009. a kuni 31.07.2009. a (tl 97). Rohkem pooled tõendeid kohtule esitanud ei ole.
10.Hageja tugineb nõudes sellele, et Kostja on allkirjastanud ja hagejale andnud võlatunnistuse 10 000 euro suurusele summale ning ei ole kohustust täitnud. Võlatunnistus on deklaratiivne ning raha on Kostjale üle kantud Western Unioni kaudu (6 825,43 eurot) 2008. a ning osa rahast (3 300 eurot) antud sularahas enne võlatunnistuse allkirjastamist.
11.Kostja vastuväidetest võib järeldada, et Kostja peab võlatunnistust abstraktseks. Samas ei ole Kostja esitanud vastunõuet võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu.
12.VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus ning millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
13.Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt Riigikohtu lahendeid 3-2-1-21-06, 3-2-1-146-11 ja 3-2-1-149-11).
14.Arvestades kohtule esitatud asjaolusid on kohus seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb võlatunnistuse puhul eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (vt Riigikohtu lahendeid 3-2-1-69-06, 3-2-1-2106 ja 3-2-1-149-11).
15.Mõlema võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, s.t. võlausaldajal (Hagejal) ei ole tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Eeldatakse, et võlatunnistuses lubatud kohustus tuleb täita ja et sellel kohustusel on majanduslik või mõni muu alus, mis õigustab võlatunnistusest tuleneva nõude rahuldamise.
16.Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et VÕS § 30 kohaldamisel ei pea kohus hindama, kas võlatunnistuse andnud isik oli võlatunnistuse saajale tegelikult võlgu võlatunnistuses märgitud rahasumma (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-101-04 ja 3-2-1-146-11).
17.Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (tõendamiskoormuse ümberpööramine tähendab seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga). Kostja poolt esitatud ainus tõend tõendab vaid tehinguid Kostja pangakontol EE451010010529744018 ajavahemikus 01.05.2009. a kuni 31.07.2009. a, kuid Hageja esindaja selgituste kohaselt tekkis võlakohustus varem üle kantud rahast (2008. a) ja 20.06.2009. a üle antud sularahast. Kuna Kostja on võlakirjas kinnitanud, et ta on Hagejale 10 000 eurot võlgu ja kohustub raha tagastama, tähendab see seda, et Kostja tunnistab 10 000 euro suurust kohustust, olenemata sellest, millisel alusel see tekkis.
18.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjus otsus on tehtud. Kohus rahuldas hagi, mistõttu Hageja kohtukulud peab kandma Kostja.
21.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja