Sooniste Horses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M K i hagi Aktsiaseltsi FECTOR ja OÜ AgroForest vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.01.2014.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Aktsiaseltsi FECTOR määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Sooniste Horses OÜ (registrikood: 11015985; pankrotis) pankrotihaldur M K , tehinguline esindajad esindaja v.adv Kaimo Räppo; Kostja I (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts FECTOR (registrikood: 10752385, asukoht: Tallinn), tehingulised esindajad v.adv Tambet Mullari ja adv Piret Pallo Kostja II (vastustaja): OÜ AgroForest (registrikood: 10349896; asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Egon Mirme Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 22.01.2014.a määrus tühistada.
2.Teha uus määrus, millega jäetakse täitemenetluse peatamise taotlus rahuldamata.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-2677
1.20.01.2014.a esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ühes hagi tagamise avaldusega täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 176/2012/1363. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.03.2012.a Sooniste Horses OÜ (pankrotis) ja kostjad kinnistute müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, mis registreeriti Pärnu notar Kaia Krügeri poolt. 01.03.2012.a sõlmisid kostjad laenulepingu, mille alusel kostja I andis kostjale II 15 000 eurot laenu. 15.03.2012.a sõlmisid kostjad laenulepingu lisa, mille alusel kostja I andis kostjale II täiendavalt 10 000 eurot. 25.05.2012.a edastas kostja I Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks. Viimane algatas kostjate vahel 01.03.2012.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust väidetavalt tuleneva 20 000 euro osas täitemenetluse nr 176/2012/1363. Hageja pidas oluliseks, et kostja I väidetud võlgnevus 20 000 eurot ei vasta tegelikkusele ja selle summa kujunemine on arusaamatu. Kostjad sõlmisid 01.03.2012.a laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu kostja I kasuks kostjale II kuuluva Sooniste kinnistu (registriosa nr 1229337) IV jakku esimesele järjekohale hüpoteegi 20 000 euro seadmiseks. Kostja II arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.12.2011–21.06.2012.a nähtub, et kostja II on kostjale I tagastanud laenu 15 000 eurot 31.03.2012.a, lisaks intressi 450 eurot. Seega on ilmne, et kostja II on kostjale I 01.03.2012.a laenulepingu alusel saadu tagastanud. Eeltoodu järgi leidis hageja, et sundtäitmine täiteasjas nr 176/2012/1363 ei ole lubatud. Kostja I väidetav võlgnevuse maht 20 000 eurot on ebaõige ja selle kujunemine arusaamatu. Antud juhul tuleb vältida olukorda, kus kostja I saaks realiseerida nõuet, mida ei eksisteeri ja mille olemasolu üle toimub alles vaidlus. Lisaks on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Praegusel ajal on käimas kohtuprotsess Sooniste Horses OÜ (pankrotis) hagis kostja II vastu müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduse tagasivõitmise sätete kohaselt, mistõttu on hageja huviks 01.03.2012.a sõlmitud kinnistute müügilepingu kehtetuks tunnistamine ja kinnistute tagastamine Sooniste Horses OÜ (pankrotis) pankrotiavarasse. Hagi tagamata jätmisel ja täitemenetluse jätkumisel võib kohtutäitur Sooniste kinnistu võõrandada. Kui kohus rahuldab Sooniste Horses OÜ (pankrotis) tagasivõitmise hagi, siis ei ole see lahend täidetav ja tekkinud olukord ei oleks kooskõlas hagi tagamise eesmärgiga. Seega ei saa kostja I poolt täitmisavalduses esitatud täitedokument olla täidetav ja täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/1363 tuleb peatada.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 22.01.2014 määrusega avalduse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 176/2012/1363 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Määruse põhjenduste kohaselt on kinnistusraamatu andmetel on kostjale II kuuluvale Sooniste kinnistule seatud lisaks käsutamise keelumärkele hüpoteek summas 20 000 eurot kostja I kasuks. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on Pärnu kohtutäitur Rocki Albert algatanud kostja I avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 176/2012/1363 kostja II suhtes. Arvestades asjaolu, et Sooniste Horses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M K on esitanud kohtule hagi kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, olles täitedokumendi nimetatud hagi esitamisega vaidlustanud, pidas kohus põhjendatuks peatada täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/1363.
3.Maakohtu määruse peale esitas kostja I 12.02.2014.a määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-2677
Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus määrust millegagi põhjendanud, vaid on üksnes nentinud, et kuivõrd hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, siis on põhjendatud ka hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine. Seetõttu on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust. Täitemenetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja I hinnangul on kohus ebaõigesti rakendanud TsMS § 378 lg 1 p 6, mille rakendamise eelduseks on alternatiivselt: täitedokumendi vaidlustamise, vara arestist vabastamise või muul alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Tegelikkuses ei ole hagis vaidlustatud täitedokumenti – ehk siis sõlmitud lepingut hüpoteegi seadmiseks ega ka selle lepingu aluseks olevat laenulepingut. Hagist ei ilmne, et viidatud lepingud oleksid hageja arvates tühised või kehtetud. Hagi on esitatud üksnes võlgniku kohustuse suuruse tuvastamiseks. Kostja I leidis, et isegi juhul, kui jaatada seda, et võlgnik on väidetavalt 15 000 euro osas oma võlgnevuse tasunud, siis 10 000 eurot koos intresside ja viivistega on ikkagi endiselt tagastamata, mis antud hetkel moodustab summa, mis on juba rohkem kui hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegisumma. Seega on hüpoteegipidajal ehk kostjal I endiselt õigus hüpoteek realiseerida ja millegagi ei ole põhjendatud hageja seisukoht selle kohta, et nõude selgeks tegemiseks on vajalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ja mh ka täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 176/2012/1363. Hageja poolt hagis viidatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1, 11 ja 3 alusel saab vastuväiteid esitada üksnes võlgnik, kuid antud juhul ei ole hageja näol tegemist võlgnikuga. Võlgnikuks on kostja II, kes aga ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Seega on hageja poolt viidatud sätted asjakohatud. Kolmas isik ehk hageja ei saa käesoleval juhul sekkuda võlgniku ja sissenõudja vahelisse suhtesse. Kostja I leidis, et samasisuline hagi samade poolte vahel on juba kohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-13-803 kostja I hagis hageja ja kostja II vastu hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2012/1363, mis on praegusel hetkel Riigikohtu menetluses. Ehk võib isegi öelda, et tegelikkuses eksisteerib alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Viidatud tsiviilasjas nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus oma 13.12.2013.a otsuses kostjaga I. Kostja I on ka endiselt seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ei muuda midagi, kuivõrd kostja I omandas hüpoteegi heauskselt ning see on kohtuotsuse sisust sõltumata kehtiv ja sundtäidetav. Kostjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel on Lääne Prefektuur kolmandale isikule ehk hagejale avaldanud kostjate pangakonto väljavõtted, millised on tõenditena hagile ja hagi tagamise avaldusele lisatud. Kostja I hinnangul on nende puhul tegemist lubamatute tõenditega, mille vastuvõtmisest palus kostja I kohtul keelduda. Lisaks leidis kostja I, et olukorras, kus kostja I puhul on tegemist sissenõudjaga, võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega ole ise esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei ole hagi tagamine täitemenetluse peatamisega kostja I suhtes proportsionaalne.
4.Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja II ei ole kaebuse suhtes seisukohta esitanud.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus määras lahendada kostja taotlus teha hagi
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-2677 tagamise jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest pärast seda, kui ringkonnakohus on kontrollinud kaevatava määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu õiguspärasust. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tsiviilasja hinna määramiseks summas 226 055 eurot. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jäetakse täitemenetluse peatamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7.Kuigi hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse rakendamise puhul ei anna kohus lõpplikku hinnangut vaidlusele, tuleb kohtul siiski hinnata, kas hagi saab üleüldse hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel rahuldamisele kuuluda. Seda ei ole hageja praeguseks kohtu ette toodud asjaolude alusel usutavaks muutnud. Hageja viitas sellele, et ta müüs kinnisasja kostjale 2 ning et ta on esitanud selle kinnisasja tagasivõitmise hagi pankrotiseadusele tuginedes. Seega sõltub käesoleva hagi teoreetiline rahuldamise võimalikkus sellest, mis on hageja poolt kostjale 2 müüdud kinnisasja müügilepingu tagasivõitmise tagajärjed. Vastavad tagajärjed on sätestatud PankrS § 119 lg-s 1, mille kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on tehingu teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu. Selleks „saaduks“ on konkreetsel juhul vaidlusalune kinnisasi. Seega, eeldusel, et hageja poolt viidatud tagasivõitmise hagi peaks rahuldamisele kuuluma, tekib kostjal 2 vaidlusaluse kinnisasja hagejale tagastamise kohustus. Kinnisasja tagastamine toimub AÕS §-s 641 sätestatud korras. See tähendab, et kostjal 2 kui kinnisasja omanikul tuleb kinnisasi hageja omandisse üle kanda, kuid kuni selleni on kinnisasja omanikuks kostja 2. Kuigi kostjal 2 tuleb kinnisasi tagastada seisus, milles see oli saamisel, st koormatiste vabalt, võib juhtuda, et kinnisasja koormatiste vabalt tagastamine võib osutuda võimatuks juhul, kui hüpoteegipidaja ei anna hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut. Seega, hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades kuulub kinnisasi täna kostjale 2. Hageja esitas käesolevas kohtumenetluses hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Vastava hagi saab aga TMS § 221 alusel esitada üksnes võlgnik, st isik, kelle suhtes täitemenetlust läbi viiakse. Hüpoteegi realiseerimise täitemenetluse võlgnikuks saab olla kinnisasja omanik, kelleks praegu on kostja 2. Olgugi, et teoreetiliselt on võimalik, et tulevikus tekib hagejal kostja 2 suhtes kinnisasja omandiõiguse (tagasi) ülekandmise nõue, ei muuda see midagi selles, et kinnisasja omanikuks täna on kostja 2. Olukorras, kus hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi on esitanud kinnisasja omanikuks mitteolev isik, ei viita asjaolud sellele, et selline hagi saaks rahuldamisele kuuluda, sest TMS §-s 221 sätestatud hagi saab esitada üksnes kinnisasja omanik.
8.Täitemenetluse lubamatuks tunnistamist ei õigusta käesoleval juhul ka TMS § 222 lg
1.Kuigi vastava sätte kohaselt saab täitemenetluse lubamatuks tunnistamist nõuda ka kolmas isik, eeldab kolmanda isiku poolne täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamine seda, et kolmandal isikul on täitemenetluse eseme suhtes täitemenetlust takistav õigus. Sellisena loetleb seadusandja eelkõige omandiõigust ja piiratud asjaõigust. Kuigi seadusandja ei anna täitemenetlust takistavate õiguste osas ammendavat loetelu, ei saa täitemenetlust takistavaks õiguseks olla olukord, kus kolmandal isikul on pelgalt õigus nõuda täitemenetluse eseme enda nimele kandmist.
9.Kuigi hageja tugines käesolevas hagis sellele, et ta esitas kostja 2 suhtes kinnisasja müügilepingu tagasivõitmise hagi, ei ole hageja tuginenud sellele, et ta oleks vaidlustanud kostja 1 kasuks hüpoteegi seadmist või esitanud hagi, mille tulemusena võiks kostja 1 kasuks
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-2677 seatud hüpoteek ära langeda. Seega, isegi siis, kui hageja peaks saama vaidlusaluse kinnisasja enda omandisse, jääb kostja 1 kasuks seatud hüpoteek kehtima ning kostjal 1 on õigus hüpoteeki realiseerida. See, et hüpoteek tagab muu isiku kui hageja kohustusi, hüpoteegi realiseerimise õiguse osas midagi ei muuda. Selle ajani, kuni vaidlusaluse kinnisasja omanikuks ei ole hageja, ei saa hageja esitada hüpoteegi realiseerimise täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi, sest vastav õigus on isikul, kelle kinnisasja realiseeritakse ehk isikul, kes on täitemenetluse läbiviimise ajal kinnisasja omanik.
10.Hagi tagamist käesolevas asjas ei õigusta ka see hageja väide, et juhul, kui täitemenetlus, mille lubamatuks tunnistamist käesolevas asjas taotletakse, jääb käesolevas asjas peatamata, võib see takistada teises tsiviilasjas, milles nõutakse müügilepingu tagasivõitmist, tehtava kohtuotsuse täitmist. Hagi saab tagada siis, kui hagi tagamata jätmine võib selles kohtuotsuse täitmise võimatuks muuta selles tsiviilasjas, milles hagi tagamist taotleti. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning täitemenetluse peatamise taotlust rahuldada ei saa.
Kaupo Paal Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.