lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-46968/47

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 12.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-46968/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Vedro

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2014, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-46968

Tsiviilasi

V S, E S, V S hagi S T, N P vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Menetlusosalised, esindajad

Hagi hind Kohtuistung

HAGEJAD

V S (isikukood xxx), elukoht xxx E S (isikukood xx), elukoht xxx V S (isikukood xxx), elukoht xxx Lepinguline esindaja Jevgenia [email protected]

KOSTJAD

S T (isikukood xxx), elukoht xxx N P (isikukood xxx), elukoht xxx Lepinguline esindaja: Deniss [email protected] 20 000 eurot 21.veebruar 2014

Tušinskaja,

e-post:

Matvejev,

e-post:

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täielikult.
2.Kohustada S T ja N P väljaandma nende valdusest hagejate V S ja V S valdusesse neile kuuluv kinnistu asukohaga xxx.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta hagejate menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.
Kostjate S T ja N P menetluskulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja hagejate nõue

1.Hageja V S oli alates 1969 aastast abielus A S. Abielust sündisid lapsed E S ja V S, kes on kaashagejad. 08.12.1992 andis aiandusühistu ``xxx`` V S ja A S üle aiandusühistus neile ühisomandis oleva ehitise, mille koosseisus oli elamu, kaks kasvuhoonet ja majandushoone, mis asuvad xxx. xxx suri A S. A S oli esitanud eluajal avalduse aiamaa erastamiseks. 24.08.2010 välja antud omandiõiguse tunnistuse kohaselt kuulub 1⁄2 mõttelisest osast ehitisest, asukohaga xxx, hageja V S. 24.08.2010 välja antud seadusjärgse pärimisõigustunnistuse kohaselt kuulub 1⁄2 mõttelisest osast ehitisest, asukohaga xxx, hagejatele E S ja V S. 29.12.2010 Narva Linnavalitsuse korraldusega erastati ostueesõigusega maa asukohaga xxx, hagejatele V S 1⁄2 mõttelises osas, E S 1⁄4 mõttelises osas ja V S 1⁄4 mõttelises osas. 29.10.2010 Narva Linnavalituse korralduse nr xxx-k alusel moodustati vastav kinnistu.
2.Pärast erastamise vormistamist said hagejad teada, et kostjad elavad nende aiamaal. Kostjad väitsid, et nad kasutavad aiamaad surnud A S loal, esitamata ühtegi dokumenti väite kinnituseks.
3.Hagejad nõuavad Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 alusel erastatud kinnistu tagastamist ning menetluskulude jätmist kostjate kanda. Kostjate seisukoht
4.Kostjad paluvad kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kostjate lepingulise esindaja kulud, hagejate kanda.
5.Kostjad kinnitavad, et V S ja A S sõlmisid kostjatega suulise müügilepingu Aiandusühistu ``xxx`` osa (vara müügiks), mis asub krundil nr xxx, tasudes selle eest 15 000 krooni. Kostjad leiavad, et nemad on erastamise subjektid ja vara erastamine hagejate poolt on ebaseaduslik. Kostja esindaja sõnul on kostjatel õigus kasutada kinnistut tasuta (tasuta kasutamise lepingu alusel). Menetluse käik 6 xxx suri hageja E S. xxx seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt said tema vara pärijateks V S ja V S kumbki 1⁄2 mõttelises osas. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Kohus vaadanud läbi asjas esitatud seisukohad ja dokumendid ja ärakuulatud hagejate ja kostjate esindaja selgitused, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et omand kuulub hagejatele. Kostjate esindaja väitel andis neile loa kasutada hagejate omandit surnud A S ja kostjatel on õigus krunti kasutada tasuta kasutamise lepingu alusel.
9.Kohus analüüsib esmalt hagejate nõuet asja väljanõudmiseks. Kohus leiab, et hagejad on enda omandi kinnisasjale tõendanud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega, millest nähtub, et hagejad on kinnistu asukohaga xxx, omanikud ning neil on õigus vastavat hagi esitada. Asja väljanõudmine AÕS § 80 järgi saab olla omaniku nõue ja selle rahuldamine on seotud omandiõiguse tunnustamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa ja § 53 lg 2 järgi ei saa asi ja selle oluline osa olla eri isikute omandis. 1. juulini 2002. a sätestasid sama põhimõtte AÕS § 16 lg 1 ja § 15 lg 2. Kohus leiab, et kui kostjad oleksidki ostnud vallasvara, mis enne erastamist oli aiandusühistus, siis kinnistu moodustamisel muutus see vara (ehitise, mille koosseisus oli elamu, kaks kasvuhoonet ja majandushoone) maatüki lahutamatuks osaks TSÜS § 54 lg 1 alusel. Käesoleval ajal kuulub kinnisasi hagejate omandisse ning kostjad ei ole hagejate omandit vaidlustanud.
10.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväiteid hagile. Kostja väitel ostsid nemad suulise müügilepingu alusel hagejalt V S ja A S maatüki koos hoonetega enne aianduskrundi erastamist. Hagejad on nimetatud asjaolu eitanud. Kohus leiab, et kostjate esindaja väited on paljasõnalised ning tõendamata, samuti on tõendamata kostja esindaja väited, et kostjatel oli luba kasutada hagejate omandit tasuta. Hagejad on vara tasuta kasutusse andmist eitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud hagis peavad hagejad tõendama asjaolu, et nad on asja omanikud. Kostjad peavad tõendama, et neil on õiguslik alus võõrast vara vallata. Kostjad nimetasid vara kasutamise õiguslikuks aluseks tasuta kasutamiseks lepingu, kuid seda ei tõendanud. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele. Kohus kohustab kostjaid S T ja N P väljaandma nende valdusest hagejate V S ja V S valdusesse neile kuuluv kinnistu asukohaga xxx.
11.Kohus selgitab, et hagejatel on õigus pöörduda kinnisasja väljaandmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 180 -s sätestatud korras. Kohus selgitab, et kui kostjad ei

täida kohtutäituri täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Menetluskulud

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täieliku rahuldamise korral jäävad hagejate menetluskulud solidaarselt kostjate kanda VÕS § 65 lg 1 alusel. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja