Olga Mišina ja Marina Golysheva hagi Nikolai Sinjovi ja Jekaterina Morozova vastu kinnistusraamatu kannete parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4473,82 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. mai 2013.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Sinjovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Nikolai Sinjov, isikukood 33606152233 Apellant (kostja): 46903083736
Jekaterina
Morozova,
isikukood
Vastustaja (hageja): Olga Mišina, isikukood 48103163719 Vastustaja (hageja): Marina Golysheva (ka Golõševa), isikukood 48106212229 Vastustajate Olga Mišina ja Marina Golysheva esindaja vandeadvokaat Anne Tammer
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Viru Maakohtu 14. mai 2013.a otsuse lõppjäreldused omaniku ja hüpoteegi kandeid puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1.1 – 1.3).
Parandada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1.1 ilmne ebatäpsus ning asendada sõnad "I jakku" sõnadega "II jakku".
3.Hüpoteegi kannet puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.3) muuta kohtuotsuse põhjendusi.
4.Tühistada Viru Maakohtu 14. mai 2013.a otsus keelumärget puudutavas osas (kohtuotsuse resolutsiooni p 1.4) ja teha selles osas uus otsus, millega jätta läbi vaatamata hagejate nõue kinnistusraamatu III jakku keelumärke kandmiseks.
5.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi osaliselt. Tuvastada Nikolai Sinjovi (isikukood 33606152233) ja Jekaterina Morozova (isikukood 46903083736) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX tehtud kannete parandamiseks alljärgnevalt:
1.1.Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jakku korteriomandi aadressil XXX omanikuna kantud Marina Golõševa (isikukood 48106212229).
1.2.Kanda kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jakku korteriomandi, aadressil XXX kaasomanikena Nikolai Sinjov (isikukood 33606152233), 3/4 kaasomandist, ja Jekaterina Morozova (isikukood 46903083736), 1/4 kaasomandist.
2.Käesolev kohtuotsus asendab kostjate Nikolai Sinjovi (isikukood 33606152233) ja Jekaterina Morozova (isikukood 46903083736) tahteavaldusi kinnistusraamatu registriosa nr XXX tehtud kannete parandamiseks.
3.Jätta läbi vaatamata Olga Mišina ja Marina Golysheva hagi tuvastada Nikolai Sinjovi ja Jekaterina Morozova kohustus anda nõusolek keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks Allied Irish Bank p.l.c. (registrikood 24173) kasuks.“
6.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 1/3 hagejate kanda ja 2/3 kostjate kanda. Hagejad Olga Mišina ja Marina Golysheva vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Kostjad Nikolai Sinjov ja Jekaterina Morozova vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Nikolai Sinjovi kanda.
3.Mõista Nikolai Sinjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot viie (5) osamaksena. Esimene osamakse summas 60 (kuuskümmend) eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Ülejäänud 4 (neli) osamakset tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva nelja kuu jooksul igakuuliselt summas 60 (kuuskümmend) eurot iga kuu 20. kuupäevaks. Riigilõiv tuleb tasuda Tartu Ringkonnakohtu selleks ettenähtud arvelduskontole, s.o ühele alljärgnevatest Rahandusministeeriumi kontodest:
Rahandusministeeriumi konto viitenumbriga 2900078567 või
nr
Rahandusministeeriumi konto viitenumbriga 2900078567 või
nr
EE891010220034796011 EE932200221023778606
SEB
Pangas
Swedbankis
Rahandusministeeriumi konto nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbriga 2900078567 või Rahandusministeeriumi konto nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbriga 2900078567. Makse selgituseks märkida „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-34986.
4.Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Olga Mišina ja Marina Golysheva esitasid Viru Maakohtule hagi Nikolai Sinjovi ja Jekaterina Morozova vastu kinnistusraamatu kannete parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes. Narva kohtutäitur Andrei Krek müüs enampakkumisel kostjatele kaasomandina kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (registriosa number XXX). Sundtäitmine toimus Allied Irish Banks, p.l.c. hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, laenusaaja oli Nikolai Sinjov. 04.10.2010.a kanti kohtutäituri avalduse alusel korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja Marina Golysheva ning kustutati korteriomandit Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks koormav hüpoteek ja keelumärge. Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-51512, mis jõustus 28.07.2012.a, tunnistati enampakkumine kehtetuks. Hagejate arvates kuuluvad kehtetu enampakkumise järgselt kinnistusraamatusse tehtud kanded parandamisele. Kostjad ei andnud vabatahtlikku nõusolekut enampakkumise eelse olukorra taastamiseks kinnistusraamatus. 10.08.2012.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Allied Irish Banks, p.l.c. hageja Olga Mišinale nõude Nikolai Sinjovi vastu ning kõik õigused hüpoteegi taastamiseks ja Olga Mišina nimele registreerimiseks. Olga Mišina kui Allied Irish Banks, p.l.c. õigusjärglane võib osaleda täitemenetluses sissenõudjana. Vale omanikukanne ja kehtiva hüpoteegikande
puudumine rikuvad Olga Mišina õigusi. Olga Mišina ei nõua hüpoteegi kinnistamist enda kasuks, sest ta nõuab kande parandamist ja see tähendab, et taastada tuleb endine olukord. Hagejad palusid tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek järgmiste kinnistusraamatu kannete tegemiseks:
kustutada omanik Marina Golysheva ning kanda kaasomanikena kinnistusraamatusse Nikolai Sinjov ja Jekaterina Morozova,
kanda kinnistusraamatusse hüpoteek Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks summas 234 000 krooni ja igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, kanda kinnistusraamatusse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks.
2.Kostja Nikolai Sinjov esialgselt (kostja vastuses) hagi ei tunnistanud. Nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks pole temalt seni keegi küsinud. Enampakkumise läbiviijaks oli kohtutäitur. Seetõttu peab kohtutäitur, mitte kostja taastama endise olukorra. Kohtuistungil (tl 79 pöördel) tunnistas Nikolai Sinjov hagi osaliselt ning nõustus sellega, et teda tuleb kanda kinnistusraamatusse omanikuna 3/4 suuruses mõttelises osas. Kohtuistungil tõstatas kostja küsimuse, et hüpoteegi ja keelumärke kannete osas arutatakse kande tegemist isiku kasuks, kes ei ole menetlusosaline.
3.Kostja Jekaterina Morozova kohtule ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Hagiavaldus, kostja vastus ja kohtukutse toimetati Jekaterina Morozovale kätte tähitud väljastusteatega kirjadega (tl 47 ja 68). Kohus lahendas asja sisuliselt.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 14.05.2013.a otsusega hagi. Pooltel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjad peavad andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Marina Golysheval on õigus nõuda kostjatelt nõusolekut omaniku kande parandamiseks, sest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg 2 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu omandit ei tekkinud. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 alusel Marina Golysheval tema kui omaniku kinnistusraamatust kustutamise osas ja Olga Mišinal sissenõudjana endiste omanike kande taastamise osas ning hüpoteegipidaja Allied Irish Banks, p.l.c. õigusjärglasena hüpoteegi kande taastamise osas. Puudutatud isikuteks, kelle nõusolek on nende kannete tegemiseks vajalik KRS § 341 lg 1 alusel, on kostjad. Kuna kostjad ei ole sellist nõusolekut andnud, tuleb see KRS § 341 lg 8 alusel asendada kohtulahendiga. Kohus ei nõustunud sellega, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisest tulenevad nõuded peaks täitma kohtutäitur.
POOLTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Kostja Nikolai Sinjov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. TMS § 223 lg 2 sätestab, millised õigused on täitemenetluse osalistel pärast enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Tegemist
on ammendava loeteluga. Kinnistusraamatu kande parandamise taotlemist TMS § 223 lg 2 nimetatud ei ole. Sissenõudjale (käesolevas asjas hagejale) on ainukese võimalusena antud õigus nõuda täitemenetluse jätkamist; 2) on maakohus rikkunud menetlusõigust. Kuna vaidluse esemeks on kohtutäituri avalduse alusel tehtud kinnistusraamatu kannete parandamine, siis puudutab vaidlus ka kohtutäituri huve. Kohtutäitur ei olnud kohtumenetluse osaline. Kuna otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei ole kohtusse kutsutud, tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
6.Vastustajad (hagejad) palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TMS § 223 lõikes 2 loetletud menetlusosaliste õigused enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral ei ole ammendavalt loetletud. Lisaks täitemenetluse seadustikus toodule on menetlusosalistel muud erinevates seaduses sätestatud õigused, muu hulgas õigus nõuda kinnisturaamatu kannete parandamist. Kohtutäitur ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, sest ta ei ole puudutatud isik KRS § 341 mõttes ja kohtuotsus ei puuduta kohtutäituri huve.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse esitas ainult kostja Nikolai Sinjov. Kohus loeb kostja Jekaterina Morozova kaasapellandiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 639 lg 2 alusel, kuna kaht hagejate poolt soovitud kinnistusraamatu kannet (kanded hüpoteegi ja keelumärke kohta) saab teha ainult kinnistule tervikuna, st juhul, kui tuvastatakse mõlema kaasomaniku (kostja) kohustus anda nõusolek nende kannete tegemiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus tuleb keelumärget puudutavas osas tühistada ja jätta hagi selles osas läbi vaatamata. Hagejad esitasid maakohtule kolm nõuet: tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek omaniku, hüpoteegi ja keelumärke kannete parandamiseks (taastamiseks).
9.Omaniku kande parandamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja jätab maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu ei tekkinud Marina Golysheval TMS § 98 lg 2 alusel omandiõigust korteriomandile ning kanne tema kui omaniku kohta on vale. Ka Nikolai Sinjov nõustus maakohtu istungil (tl 79 pöördel) sellega, et omanik Marina Golysheva tuleb kinnistusraamatust kustutada ja Nikolai Sinjov ühe kaasomanikuna kinnistusraamatusse kanda. Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsioonis oleva ilmse ebatäpsuse: resolutsiooni punktis 1.1. on öeldud, et omaniku kanne tuleb kustutada registriosa I jaost, õige on II jaost.
10.Hüpoteegi kande osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsioon on õige, kuid maakohus ei ole oma otsust hüpoteegi kande osas piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2). Maakohtu otsust tuleb täiendada alltoodud põhjendustega.
10.1.Hagejad taotlevad nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kohtupraktika kohaselt saab ebaõigeks pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. TMS § 158 lg 1 ja 3 sätestavad, et kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati.
Vaidlusalune hüpoteek kustutati, kuna see loeti lõppenuks korteriomandi enampakkumisel müümise tulemusena (pakkumise parimaks tunnistamisega). Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu on kehtetu ka pakkumise parimaks tunnistamine ja hüpoteek ei lõppenud. Kui hüpoteek on kehtiv, siis on hüpoteegi kustutamise kanne ebaõige ning kostjatel tuleb anda nõusolek selle parandamiseks.
10.2.Kohus leiab, et Olga Mišinal oli õigus esitada nõue kostjate nõusoleku saamiseks, seda nõuet ei pidanud esitama Allied Irish Banks, p.l.c. ning kohtuotsus ei puuduta Allied Irish Banks, p.l.c. õigusi või kohustusi. Allied Irish Banks, p.l.c. ja Olga Mišina on sõlminud kokkuleppe hüpoteegi loovutamise kohta Olga Mišinale (leping tl 17-23, p 2.1.). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 annab kande parandamise nõusoleku nõudmise õiguse isikule, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud. Olga Mišina on sõlminud kokkuleppe hüpoteegi omandamiseks, kuid teda ei saa kanda hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse, sest hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud. Sellest tuleneb Olga Mišina õigus nõuda nõusolekut kande tegemiseks, kuigi hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse mitte tema, vaid Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kinnistusraamatu kande tegemine, vaid kostjate kui puudutatud isikute nõusoleku saavutamine. Kohtulahend on ainult üks nendest dokumentides, mis on vajalikud hüpoteegi kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Muuhulgas on hüpoteegi kande tegemiseks KRS § 341 lg 2 p 1 alusel vajalik Allied Irish Banks, p.l.c. nõusolek, ilma selleta hüpoteeki uuesti kinnistusraamatusse kanda ei saa. Seetõttu ei puuduta käesolev kohtulahend (st see, et kostjatel tuleb anda nõusolek kande tegemiseks) Allied Irish Banks, p.l.c. õigusi või kohustusi. Allied Irish Banks, p.l.c.-l on õigus otsustada omapoolse nõusoleku andmine kinnistamismenetluse käigus. Kohus märgib, et eespool nimetatud hüpoteegi loovutamise lepingus (tl 19) on Allied Irish Banks, p.l.c. andnud Olga Mišinale volituse esitada Allied Irish Banks, p.l.c. nimel Olga Mišina kulul kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus hüpoteegi enda nimele registreerimiseks ning nimetatud hüpoteegi taastamisega seotud nõuete kohtulikuks või kohtuväliseks esitamiseks.
10.3.Hagejad on ühiselt esitanud hagi, milles nõuavad, et kohus tuvastaks kostjate kohustuse anda nõusolek hüpoteegi kande parandamiseks. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejate seisukohtadest ei nähtu, milline on korteriomandi enampakkumisel ostnud Marina Golysheva huvi selle vastu, kas kinnistusraamatusse on või ei ole kantud hüpoteek Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks või kuidas rikub hüpoteegi puudumine tema õigusi. Samas lubab TsMS § 207 lg 1 p 3 mitmel isikul esitada ühise hagi, kui menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused. Kuna kõik hagejate nõuded on suunatud kinnistusraamatu kannete parandamiseks nõusolekute saamisele ja nõuete ühiseks aluseks on enampakkumise kehtetuks tunnistamine, siis on ühise hagi esitamine kohtu hinnangul lubatav.
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse keelumärke kannet puudutavas osas.
11.1.Hagejad on käsitlenud kõiki nende poolt soovitud kolme kannet ühtse kogumina ning leidnud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb taastada kõik varem kinnistusraamatus olnud kanded. Hagejate seisukohti või põhjendusi keelumärke taastamise kohta eraldi välja toodud ei ole. Maakohtu otsus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks oli keelumärke kinnistusraamatust kustutamine ebaõige või kuidas keelumärke kustutamine rikub kummagi hageja õigusi. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kolme erineva kandega ning iga kande ebaõigsus ja alus kande parandamiseks tuleb kindlaks teha eraldi.
Ringkonnakohus on seisukohal, et et hagi keelumärke kustutamise kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes ei oleks kohus üldse pidanud menetlusse võtma. Seega tuleb kohtuotsus selles osas TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja jätta hagi selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.2.Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata või jätta menetlusse võetud hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2). Esiteks ei riku keelumärke kinnistusraamatust kustutamine kummagi hageja õigusi. Korteriomandi enampakkumisel ostnud Marina Golysheval puudub igasugune puutumus sellega, kas kinnistusraamatusse on või ei ole kantud keelumärge Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks. Nõude omandanud ja hüpoteegi omandamise kokkuleppe sõlminud Olga Mišina õigusi rikub küll hüpoteegi kande puudumine, kuid mitte keelumärke kande puudumine. Hüpoteek tagab Olga Mišina nõuet olenemata sellest, kes on korteriomandi omanik ja milliseid käsutusi teeb omanik pärast hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Allied Irish Banks, p.l.c. kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärkest ei tulene Olga Mišinale mingeid õigusi. Teiseks ei ole hagiga võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki. Keelumärke kinnistusraamatusse kandmine erineb olemuslikult muude märgete kinnistusraamatusse kandmisest. Kui reeglina kantakse märge kinnistusraamatusse huvitatud isiku avalduse, puudutatud isiku nõusoleku ja muude kinnistusraamatuseaduses ette nähtud dokumentide alusel (KRS § 34 ja 341, AÕS § 631), siis keelumärge kantakse kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel (AÕS § 631 lg 6). Täitemenetluse seadustikust tuleneb kohtutäituri õigus ja kohustus lasta kinnisasja arestimisel kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge (TMS § 142 lg 1), sellise kande tegemiseks ei ole vaja puudutatud isiku nõusolekut (KRS § 341 lg 7 p 2). Eeltoodust tuleneb, et keelumärget ei ole võimalik kanda kinnistusraamatusse hagejate poolt soovitud viisil, st hageja(te) kinnistamisavalduse ja kinnistu omaniku nõusoleku või seda asendava kohtulahendi alusel. Kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagiga ei ole hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb hagejate nõue keelumärget puudutavas osas jätta läbi vaatamata.
11.3.Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik väita, et keelumärke kinnistusraamatust kustutamine oli ebaõige. Kohtutäituri poolt kinnistusraamatusse kantav keelumärge teeb nähtavaks kinnisasja arestimise ja toimuva sundmüügi ning tagab seda (välistab uute kinnistusraamatu kannete tegemise). Keelumärke uuesti kinnistusraamatusse kandmine on õigustatud ainult siis, kui sissenõudja on pärast enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõudnud täitemenetluse jätkamist (TMS § 223 lg 2 p 2). Käesolevas asjas ei ole teada, kas sissenõudja on kohtutäiturile sellise nõude esitanud. Isegi kui sissenõudja on selle nõude esitanud, saab ta keelumärke kinnistusraamatusse kandmist taotleda ainult kohtutäiturilt.
11.4.Kohus selgitab Olga Mišinale, et tal on võimalik saavutada keelumärke kinnistusraamatusse kandmine ilma, et selleks tuleks taotleda korteriomandi omanike nõusolekut. TMS § 223 lg 2 p 2 kohaselt võib sissenõudja enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda täitemenetluse jätkamist. Kohtuotsus täitemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta jõustus 28.07.2012.a. Kõnealuses tsiviilasjas (nr 2-10-51512) oli menetlusosaliseks ka kohtutäitur,
millega seoses on otsus talle teada ja tema suhtes siduv. Olga Mišina sai sissenõudjaks 10.08.2012.a lepingu jõustumisega ning sellest alates oli Olga Mišinal võimalus esitada kohtutäiturile täitemenetluse jätkamise taotlus. Täitemenetluse jätkamisel tuli kohtutäituril teha võla sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud toimingud, sh seada võlgniku varale keelumärge. Seda ei takistanud asjaolu, et kinnistusraamatu kanded omaniku ja hüpoteegi kohta olid parandamata, kuna kannete ebaõigsuse aluseks olev kohtulahend on siduv nii korteriomandi omanikele kui kohtutäiturile. Kui Olga Mišina ei ole taotlenud täitemenetluse jätkamist ja sissenõude pööramist XXX asuvale korteriomandile varem, siis on tal võimalus teha seda edaspidi.
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lisaks järgmist. TMS § 223 lg 2 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjed otseselt täitemenetlusele. Sellest sättest ei tulene, et täitemenetluse osalistel või muudel isikutel puuduksid teistest õigusaktidest tulenevad õigused, sh AÕS § 65 lg-s 1 sätestatud õigus nõuda nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Vastustaja märgib õigesti, et selliste muude nõuete olemasolu on tunnustanud ka kohtupraktika. Kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise nõude võib esitada isik, kelle õigusi ebaõige kanne rikub, isiku vastu, kes on puudutatud isikuks kinnistusraamatuseaduse mõttes (kelle nõusolek on kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalik). Nagu kohus juba otsuse punktis 10.2 selgitas, ei puuduta nõusoleku andmine ühe isiku poolt muude kinnistamismenetluses puudutatud isikuteks olevate isikute õigusi või kohustusi. Kohtutäitur ei ole kinnistamismenetluses, milles hagejad käesolevat kohtulahendit kasutada soovivad, isegi puudutatud isikuks. Seega ei puuduta käesolev vaidlus kohtutäituri huve. Kohtutäituri huve puudutas oluliselt enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohtuasi, kuna selle tulemusel saab esitada nõudeid kohtutäituri vastu (TMS § 223 lg 2 p 4). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohtuasja oli kohtutäitur kaasatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Maakohus jagas menetluskulud lähtudes sellest, et hagi rahuldati täielikult. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust nii, et kolmest hagejate esitatud nõudest kahe osas hagi rahuldati ja ühe osas jäeti läbi vaatamata. Seega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hagi läbi vaatamata jätmise korral hageja. Seetõttu jätab kohus maakohtus kantud menetluskuludest 1/3 hagejate kanda ja 2/3 kostjate kanda. Hagejad esitasid hagi ühiselt ning nende poolt kantavate menetluskulude eest vastutavad hagejad TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades. Hagejad esitasid hagi kostjate kui kaasomanike vastu, kusjuures hagejate poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks on vajalik mõlema kostja nõusolek. Seetõttu ei ole menetluskulude jagamisel kostjate vahel oluline, millised on kostjate osad kaasomandis. Puudub põhjus kõrvale kalduda TsMS § 165 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kaaskostjad kannavad kulud reeglina võrdsetes osades.
14.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Nikolai Sinjovi kanda. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
16.Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2013.a määrusega vabastati Nikolai Sinjov riigilõivu 350 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 71 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, mõistetakse riigituludesse välja riigilõiv madalama riigilõivumäära järgi. Eeltoodu alusel mõistab kohus Nikolai Sinjovilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 300 eurot. Kuna menetluse käigus on ringkonnakohus kontrollinud N. Sinjovi varalist seisundit ja leidnud, et esines alus apellandile menetlusabi andmiseks, peab ringkonnakohus võimalikuks kohustada N. Sinjovi tasuma riigilõivu osamaksete kaupa, s.o viie (5) võrdse osamaksena summas à 60 eurot.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.