Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
07. märts 2014.a. kell 16.00. Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei
Tsiviilasja number
2-11-60773
Tsiviilasi
Kohtutäitur Svetlana Põld’i hagi AS Devistar (likvideerimisel) vastu 48759.86 € ja viivise nõudmiseks. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes hagi esitamisel 08.12.2011.a. kehtinud TsMS § 123, § 133 lg 1, 2. 48759.86 €. Hageja: Kuressaare kohtutäitur Svetlana Põld, asukoht Lossi tn 4a Kuressaare, e-post: [email protected]. Hageja lepinguline esindaja Reet Vokk, e-post: [email protected]. Kostja: AS Devistar (likvideerimisel), registrikood: 10703984, asukoht: Riia mnt 30, 80021 Pärnu, kostja seaduslik esindaja, likvideerija, Tarmo Ratas.
Juhindudes TsMS § 434, § 438, § 441, § 442. Rahuldada hagi osaliselt. Jätta kohtutäitur Svetlana Põld’i hagi AS Devistar (likvideerimisel) vastu 48759.86 € ja viivise nõudmiseks rahuldamata summas 48119.86 € ning sellelt summalt viivise nõudmiseks.
Välja mõista AS Devistar (likvideerimisel) 640.-€ kohtutäitur Svetlana Põld’i kasuks. Välja mõista AS-lt Devistar (likvideerimisel) kohtutäitur Svetlana Põld’i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 640.- € alates 06.10.2011.a. kuni 07.03.2014.a. 123.45 € ning alates 08.03.2014.a. viivis põhinõudelt 640.- € VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja, kohtutäitur Svetlana Põld’i, kanda 99 % ulatuses ja kostja, AS Devistar (likvideerimisel), kanda 1 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. I Asjaolud
ettepaneku (lisas nr 5) tagastada alusetult saadud 48 759,86 eurot Hageja kontole. Kostja seda täitnud ei ole. II Õiguslik põhjendus
3 (9)
puudus õigus sellises suuruses summas raha käsutamiseks. Kostja käitumine on ilmselgelt suunatud Hagejale kahju tekitamisele. Hageja teavitas koheselt alusetult tehtud kandest ka Kostjat, kuid Kostja sellest hoolimata jättis Hagejale raha tagastamata andes vaid lubadusi. Kostja on käitunud raha tagastamata jätmisel teadlikult ja Hageja suhtes pahauskselt tekitades kahju summas 48 759,86 eurot (s.o. 762 926,03 krooni).
4 (9)
499,60 eurot. Vastava nõude on hageja kostjale teadaolevalt nõuetekohaselt täitnud. 12.09.2011 kandis hageja kostja arveldusarvele 62 259,86 eurot. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Sama seaduse § 6 lg 1 p 1 kohaselt teeb kohtutäitur ametitoiminguid täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel. Lisaks sätestab kohtutäituri seadus § 7 lg 1 kohtutäiturile nõude ametikohustuste isiklikuks täitmiseks, muuhulgas täitemenetluses vara müügist saadud tulemi jaotamisel. TMS § 56 lg 1 kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Sama seaduse § 57 alusel tagastatakse täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Sama seaduse §§-i 1035 lg 1 alusel ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Käesoleval juhul ei ole hageja hagiavalduses koos lisadega tõendanud, et kostjale toimus alusetu väljamakse ning kostja oleks vastavast asjaolust mingil viisil teadlik olnud. VÕS § 1035 lg 1 toodud asjaolude olemasolu tõendamiskoormus lasub hagejal. 26.09.2011 saatis hageja kostjale kirja rahaliste vahendite tagastamise nõudega, mille peale võttis kostja esindaja hagejaga ühendust ja palus esitada kostja likvideerimismenetlusse nõudeavalduse koos alusetut väljamakset tõendavate dokumentaalsete tõenditega. Hageja ei ole tänaseni esitanud kostja likvideerimismenetluses põhistatud tagastusnõuet. Kostja hinnangul pole hageja poolt esitatud nõuet tõendavaid dokumente esitatud samuti koos hagiavaldusega. Muud hageja väited seoses toimunud läbirääkimistega on paljasõnalised. Eelpool toodule tuginedes on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb nõude tõendamatuse ning õigusliku aluse puudumise tõttu jätta rahuldamata. Tuginedes eelpool toodule palutakse 1) Jätta hageja hagiavaldus rahuldamata 2) Mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.
5 (9)
221023242145 (Swedpank). Selleks kohustab Pärnu Maakohus kohtutäiturit Svetlana Põld kandma (peale kompromissi kinnitava kohtumääruste jõustumist tsiviilasjades nr 2-09-52699 ja 2-10-12954) 61 499,60 EUR OÜ Oilex arveldusarvele nr 221023242145 (Swedpank) hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse (nii tsiviilasjas nr 2-0952699 kui ka tsiviilasjas nr 2-10-12954) jõustumisest. Pooled leppivad kokku, et kõik võimalikud kohtutäituri kulud on AS Devistar (likvideerimisel) kanda. Kohtutäitur Svetlana Põld kandis 12.09.2011.a. kostja arvele 62259.86 € selgitusega osaline deponeeritud summa tagastamine. Kohtutäituril on vastutuskindlustusleping Ergo Kindlustuse AS-ga (kindlustuspoliis, tl 120). Kohtutäitur esitas 26.09.2011.a. Ergo Kindlustuse AS-le teate, millest selgub, et kohtutäitur kindlustusvõtjana 12.09.2011.a. on ekslikult teinud kostjale raha ülekande ning esitanud kindlustusandjale nõude summas 48759.86 €. Kohtutäitur märgib teates, et kohtutäituri arvel olnud deponeeritud raha summas 77999.60 €. Arvele jäi deponeeritud rahast 12739.74 €. Seega puuduolev summa 48759.86 €. Kohtutäitur tunnistab, et tema õigusvastane käitumine seisneb TMS § 43 mittevastavas teostuses seoses eksitava ülekandega selleks mitteõigustatud isikule, millega on tekitanud kahju OÜ Oilex summas 48759.86 €. Kindlustushüvitis palutakse kanda kohtutäituri arvele (tl 121-122). Kindlustusandja Ergo Kindlustuse AS on kohtutäiturile hüvitanud 48119.86 € (16.03.2012.a. väljamakse otsus, tl. 50) peale hagi esitamist (Hagiavaldus on kohtule esitatud 08.12.2011.a.) arvestusega, et kohtutäituri omavastustus lepingu järgi on 640.- €. Kohtutäitur on kinnitanud rahalise hüvitise saamist kindlustusandjalt ja seda, et omavastuse osa oli 640.- € (tl 134). Kohtutäitur on oma 01.02.2013.a. seisukohas avaldanud, et tema poolt hagetavaks summaks on 640.- € (tl 135), kuid hilisemalt on jäänud kogu nõude juurde. (tl 147, 02.07.2013.a. eelistung). Kostja 02.07.2013.a. eelistungil oli nõus kohtutäiturile tagastama 640.- € s.o. kohtutäituri omavastutuse osa. Seega kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 640.- €. Eeltoodu alusel on tegemist sellega, et kohtutäitur endapoolse õigusrikkumise tõttu 12.09.2011.a. tekitas kahju võlausaldajale, OÜ Oilex, summas 48759.86 €. Kohtutäitur on seda tunnistanud teatises kindlustusandajale. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei osalenud kahju tekitamises. Seega kostjale vastutust panna ei saa. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Sama seaduse § 10 (Ametikindlustus) lg 1 kohaselt kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud käesoleva seaduse alusel hüvitama; 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot; 3) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. Kohtutäituril on vastutuskindlustusleping Ergo Kindlustuse AS-ga (kindlustuspoliis, kohtutäituri ametikindlustuse kindlustusleping nr. 40634093, tl 120, praegune ärinimi Ergo Insurance
VÕS § 510 kohaselt vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 521 lg 1 kohaselt kahjustatud isik võib
6 (9)
nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis; lg 2 kohaselt kui kahju hüvitamise nõue on esitatud nii kindlustusvõtja kui kindlustusandja vastu, vastutavad nad solidaarvõlgnikena. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelises suhtes vastutab ainult kindlustusandja. Kui kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, vastutab kohustuse täitmise eest kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelises suhtes üksnes kindlustusvõtja. Seega hageja ja kindlustusandja on solidaarvõlgnikud. Antud juhul kindlustusandja on maksnud rahalist hüvitist hageja poolt kannatanule lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (VÕS § 78). Summas 48119.86 € on kohtutäituri kohustus OÜ Oilex ees täidetud ning kindlustusandja poolt on nimetatud summas hüvitis kohtutäiturile välja makstud (hageja kinnitus samuti tl 63). VÕS § 521 lg 2 kohaselt vastutab kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelises suhtes ainult kindlustusandja. Solidaarvõlgnike sisesuhtes sõltub vastutuse jagunemine sellest, milline on kindlustusandja vastutus kindlustuslepingu järgi. Kindlustuslepingu järgi tuli Ergo Kindlustuse AS-l tasuda 48119.86 €. Võlausaldaja, OÜ Oilex, nõue saab minna üle kindlustusandjale solidaarvõlast tulenevalt VÕS § 69 lg 2 järgi, kuid VÕS § 521 lg 2 tulenevalt kindlustusandja ei saa omandatud nõuet pöörata kindlustusvõtja vastu. Vastutuskindlustuslepingu puhul on tegemist ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 1, 2; § 521). Nagu eelpool märgitud, kostja ei ole kahju tekitaja. Kohtutäitur on täitnud enda kohustuse võlausaldajale selliselt, et ta on võlausaldajale hüvitanud kahju summas 640.- €. Kohtutäituri makse võlausaldajale ei ole alusetu seetõttu, et kohtutäitur hüvitas viimasele enda poolt tekitatud kahju. Seoses kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega OÜ Oilex (kohustus kahju hüvitamiseks on täidetud), kostjal kohtumääruses märgitud kohustus võlausaldaja ees puudub, mistõttu kohtutäituril on õigus esitada võlgniku s.o. kostja vastu tagasinõue summas 640.- €, milline kohustus oli kohtutäituril võlausaldaja suhtes endapoolse õigusrikkumise tõttu ning tulenevalt vastutuskindlustuslepingust jäi kohtutäituri kanda kahju summas 640.- €. Ülejäänud summas, s.o. 48119.86 €, oli kohtutäituril õigus nõuda, et kindlustusandja hüvitaks kahju tema eest (VÕS § 69 lg 2), mida kohtutäitur ongi teinud enne hagiavalduse esitamist (hagiavaldus esitatud 08.12.2011.a.) s.o. 26.09.2011.a. Järelikult hagejal on kostja vastu nõudeõigus summas 640.- € (VÕS § 78). Kohus märgib, et kohtutäitur kui kindlustusvõtja on võlausaldajale kahju tekitaja, mistõttu ta ei saa olla võlausaldajaks (kannatanuks) ja VÕS § 492 lg 1 alusel kohtutäiturilt nõude üleminek kindlustusandajale ei ole võimalik ega ole tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel VÕS § 173 järgi. Kohtutäitur on 26.09.2011.a. kirjas palunud kostjal 48759.86 € tagastada 05.10.2011.a. (tl 12). Kostja oma 28.05.2012.a. vastuses kohtule on tunnistanud nimetatud kirja kohtutäiturilt saamist. Kohtule on kohtutäituri poolt esitatud 30.09.2011.a. kokkulepe kostjaga, millest nähtuvalt kostja on lubanud tagastada ekslikult enamtasutud summa 48759.86 € 6 kuu jooksul, milles sõlmitakse eraldi kokkulepe (tl 92). Kostja ei ole hagejale mittemingiski osas tagasimakset teinud. Seega kohtutäituri raha tagasimaksmise nõude osas summas 640.- € jäi kostja viivitussesse alates 05.10.2011.a. ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Kohus jätab rahuldama hagi summas 48119.86 €. Alates 15.04.2013.a. kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuni 15.04.2013.a. kehtinud VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
7 (9)
Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti; lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestus. Intress VÕS § 94 järgi: alates 01.07.2011- 31.12.2011.a.- 1,25 %; 01.01.2012.a. -31.12.2012.a. – 1 %; 01.01.2013.a. kuni 30.06.2013.a.- 0,75%; 01.07.2013.a. – 31.12.2013.a. – 0,50 %, alates 01.01.2014.a.- 0, 25 %. Viivitusintress alates 06.10.2011.a. kuni 31.12.2011.a. on 12.18 € (640.-€x8,25 %=52.80:365=0,14x87p=12.18 €). Viivitusintress alates 01.01.2012.a. kuni 31.12.2012.a. on 51.20 € (640.- €x8% aastas=51.20 €). Viivitusintress alates 01.01.2013.a. kuni 14.04.2013.a. on 13.52 € (640.-€x7.75 %=49.60:365=0,13x104p=13.52 €). Viivitusintress alates 15.04.2013.a. kuni 30.06.2013.a. on 11.55 € (640.-€x8,75 %=56.:365=0,15x77p=11.55 €). Viivitusintress alates 01.07.2013.a. kuni 31.12.2013.a. on 25.76 € (640.€x8,5%=54.40:365=0,14x184p=25.76 €). Viivitusintress alates 01.01.2014.a. kuni 07.03.2014.a. on 9.24 € (640.€x8,25%=52.80:365=0,14x 66p=9.24 €). Kokku viivitusintress seisuga 07. märts 2014.a. on 123.45 €. Alates 08.03.2014.a. tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni. Hageja poolt ülejäänud viivise nõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud, arvestades hageja nõuete osalise rahuldamise ulatust võrdeliselt, hagi rahuldamise ulatusega. Seega hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hageja kanda 99 % ulatuses ja kostja kanda 1 % ulatuses /hageja nõudest summas 49749.92 € kuulus rahuldamisele 648.82 € {648.82 €/49749.92 € (põhinõue 640.- € + viivis 8.82 €: 640.-€x8,25 %=52.80:365=0,14x63 p (06.10.2011a. kuni 08.12.2011.a) = viivis 8.82 €)}.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik
8 (9)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.