Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-14596/64
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.02.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2902

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus, Narva kohtumaja

Kohtunik

Pille Aver

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014.a Narva kohtumaja kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-14596

Tsiviilasi

OÜ Akdeniz hagi I P vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamise nõudes TLS § 74 lg-te 1, 3 alusel (tsiviilasja hind 557 eurot) I P vastuhagi OÜ Akdeniz vastu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja viiviste väljamõistmiseks, hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel ning õigusabikulude hüvitamiseks töövaidlusasjades nr 4.1-1/313 ja 4.1-1/419 kokku 312 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasja hind 3946 eurot)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastuhagi kostja: OÜ Akdeniz (RK 11311720), lepinguline esindaja Sergei Ivanov, e-post: XXX Kostja/vastuhagi hageja: I P (IK XXX), lepinguline esindaja Marek Ranne, e-post: XXX

Menetluse liik

29.oktoober 2013, kohtuistungil

15.jaanuaril

toimunud

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Akdeniz hagi I P poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

2.I P vastuhagi rahuldada.

3.Välja mõista OÜ Akdeniz I P kasuks töötasu vastavalt töölepingule alates 2012 aprillist kuni 2012 detsembrini 1937,67 eurot, 2013 jaanuari eest 203,64 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest 203 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel töötaja ühe kuu

Sarnased lahendid

Tööõigus

5.Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisel kohtute infosüsteemis kasutada kostja /vastuhagi hageja ees- ja perekonnanime esitähti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu 50050. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik OÜ Akdeniz esitas töövaidluskomisjonile avalduse endise töötaja I P vastu, paludes tunnistada töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemine tühiseks TLS § 91 lg 2 alusel, lõpetada töösuhe alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning välja mõista töötajalt hageja kasuks kahju hüvitisena TLS § 74 lg 1 480 eurot õigusabiteenuste eest töövaidluskomisjonis ning hüvitis TLS § 74 lg 3 alusel töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 290 eurot. Töövaidluskomisjon 04.03.2013 otsusega töövaidlusajas nr 4.1-1/419 jättis OÜ Akdeniz avalduse I P vastu täies ulatuses rahuldamata. OÜ Akdinez esitas 29.03.2013 kohtule hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning TLS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel kahju hüvitamiseks. Hageja taotleb menetluskulude hageja kanda jätmist. I P esitas töövaidluskomisjonile avalduse, paludes välja mõista OÜ-lt Akdeniz maksmata töötasu ajavahemiku eest 2012 aprill kuni 2012 detsember summas 2610 eurot, välja mõista OÜ-lt Akdeniz 2013 jaanuari töötasu summas 320 eurot, välja mõista OÜ-lt Akdeniz hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 204,30 eurot, välja mõista OÜ-lt Akdeniz viivis summas 143,55 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel ning välja mõista OÜ-lt Akdeniz hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 870 eurot. Töövaidluskomisjon 04.03.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1.1/313 rahuldas I P avalduse osaliselt ning tunnistas töölepingu erakorralise ülesütlemise I P poolt õiguspäraseks. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti OÜ-lt Akdeniz I P kasuks välja saamata jäänud töötasu 2012 aprill kuni detsember eest brutosummas 1937,67 eurot , 2013 jaanuari eest 203,64 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest 203 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel I P ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 290 eurot, kokku 2634,31 eurot, muus osas jättis töövaidluskomisjon I P avalduse rahuldamata. OÜ Akdeniz esitas 01.04.2013 kohtule taotluse I P poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

hagikorras hagina läbivaatamiseks. Viru Maakohtu 27.05.2013 määrusega on OÜ Akdeniz hagi I P vastu ning I P hagi OÜ Akdeniz vastu liidetud ühte menetlusse. 09.07.2013 kohtule esitatud I P vastuhagiavalduses palub vastuhagi hageja vastuhagi kostjalt OÜ Akdinez 1000 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmiseks ning töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude kahjuna väljamõistmiseks kostjalt summas 312 eurot. Kohus käsitleb I P kõiki nõudeid ühtse vastuhagina. Kohtuistungil 27.01.2014 loobus vastuhagi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest, taotledes lõpliku nõudena töövaidluskomisjonis töövaidlusasjades nr 4.1-1/419 ja 4.1.1/313 kantud õigusabikulude hüvitamist 312 eurot, välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu perioodi eest 2012 aprill kuni 2012 detsember 1937,67 eurot, 2013 jaanuari eest 203,64 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest 203 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 290 eurot kokku 2634,31 eurot. Kohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 20.04.2012 tööleping. Kostja oli võetud tööle kokana kohvikusse „Antalya“ töötasuga 290 eurot kuus. Tööajagraafikujärgne tööaeg oli kokkulepituna kaks tööpäeva järjest, millele järgnes kaks puhkepäeva. Iga vahetuse lõppedes maksis kohviku baaritöötaja välja töötasu töötatud päeva eest sularahas. Arvestusperioodi lõppedes võttis raamatupidaja kõigilt töötajatelt allkirjad tegelikult väljamakstud töötasu kohta. 21.01.2013 läks ettevõtte kokk G.M korralisele puhkusele, tema asemele võeti uus töötaja. I P paluti uut töötajat juhendada. I P keeldus. 22.01.2013 võttis I P töövõimetuslehe. 23.01.2013 saatis I P hageja juhatuse liikmele elektroonilise sidevahendi kaudu avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 29.01.2013. I P väite kohaselt ei maksnud tööandja talle kokkuleppekohast töötasu alates 2012 aprillist. I P nõudis ülesütlemisteates saamata jäänud töö- ja puhkusetasu ning TLS § 100 lg 4 järgset hüvitist kokku 4005,30 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 3.3 kohaselt makstakse töötajale töötasu 1 kord kuus 5.kuupäeval sularahas või pangaülekandega töötaja pangaarvele. Töölepingu p 3.4 kohaselt peab tööandja kinni töötasust tulumaksu ja töötuskindlustusmaksu. Tööandja tasub sotsiaalmaksu. Eeltoodust järeldub, et tööandja täitis kõiki nõuetekohaseid maksukohustusi. Seega puuduvad tööandjapoolsed töölepingust kohustuste rikkumised. Hageja leiab, et juhul, kui selgub, et töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, saab töölepingu ülesütlemist pidada korraliseks ja töötaja kaotab õiguse hüvitisele, tööandjal on seevastu õigus hüvitisele TLS § 74 lg 3 alusel ühe kuu töötaja keskmise töötasu suuruses. Seoses töötaja töövaidluskomisjoni poole pöördumisega oli hageja sunnitud kasutama juristi abi ja kandma sellega seotud kulud. Hageja käsitleb õigusabikulusid kantud kahjuna ja leiab, et kostja peab need talle hüvitama. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja nõustub hagejaga, et ta asus hageja juures tööle alates 20.aprillist 2012, tööleping vormistati kirjalikult 12.mail 2012. Kostja kinnitab ka osaliselt asjaolu, et kostja sai hagejalt aeg-ajalt tööpäeva lõpus raha, kuid sagedamini jäi töötasu saamata, sest puudus sularaha kassas. Allkirju palga kättesaamise kohta pole kostjalt keegi küsinud ja kostja pole seda ka ise allkirjaga kinnitanud. Töötasu maksti sularahas. Esimese kuu eest aprillis maksti kokku 25 eurot. Kuna ka jätkuvalt maksti palka väikestes osades tööpäeva lõpus, siis alguses ei saanud kostja arugi, et talle makstakse kokkulepitust vähem. Juunis 2013 palus kostja hageja juhatuse

1.OÜ Akdeniz hagi I P poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas 23.01.2013 hagejale TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt töölepingu ülesütlemine toimus õiguspäraselt tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg 2 p 2 alusel saab töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist oli määratud ajaks sõlmitud töölepinguga. TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Kohtule pole teada asjaolud, mis annaksid käesolevas asjas alust pooltevahelise töölepingu käsitlemiseks töötaja asendamise ajaks sõlmitud lepinguna. Seega sai kostja pooltevahelise töölepingu üles öelda vaid mõjuva põhjuse olemasolul ning mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama.

Töötasu väljamaksmist töövaidlusasjades saab hageja esmalt tõendada hageja majandustehingu toimumist kinnitava raamatupidamise algdokumentidega. Kohus tuvastas, et hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud palgalehtedel puudub töötasu kättesaamist kinnitav kostja allkiri (komisjoni t.l 37-40). Muid töötasu maksmist kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid kohus ei tuvastanud. Tunnistaja, hageja baarmenina töötav I A poolt hagejale kuuluvas kohvikus töötasu maksmise kirjelduse kohta antud ütlused, mille kohaselt maksti vahetuse lõppedes töötajale palk töötatud tundide eest tunnitasu alusel sularahas, mille kohta tehti kanne baari juures hoitavasse vihikusse rahasaaja allkirja võtmata, ei kinnita hageja väiteid kostjale töötasu kokkulepitud suuruses maksmise suhtes. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on saanud hagejalt 2012 aprillist kuni 2012 detsembrini igakuiselt pisisummades sularahas kokku 479 eurot (t.l 50), kuid see oli oluliselt vähem kui töötasus kokkulepitud. Hageja seadusliku esindajate A B ja A B vande all antud ütlustega leidis kinnitust fakt, et hageja ettevõttes raamatupidamise algdokumendid palgaarvestuse osas puudusid (t.l 182-183, 184), mistõttu asjakohaste tõendite esitamine kohtule pole võimalik. Kohus jätab analüüsimata hageja väited tema kui tööandja poolt õigeaegselt ja õigusaktides sätestatud ulatuses maksude ja maksete tegemise kohta, kuna vaidlus antud asjaolude üle ei kuulu antud hagiesemesse. Hageja poolt kohtu kaudu väljanõutud kostja 2012 tuludeklaratsiooni andmetel on hageja poolt kostjale makstud töötasuna deklareeritud 479 eurot (t.l 120-121), mis lükkab ümber hageja väite töötasu kokkulepitud ulatuses maksmise suhtes. Kohus asub seisukohale, et kostja ütles töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta kokkulepitud palga mittemaksmisest väidetavalt teada sai. Asjaolu, et kostja ei öelnud töölepingut varem üles, ei tähenda, et kostja käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul töötaja ei ole kohustatud töötasu maksmisega viivitamisel töölepingut koheselt üles ütlema ega saamata jäänud töötasu sisse nõudma, ta võib seda teha ka hiljem, näiteks, et soovib ära hoida töösuhete halvenemise ja soovib vaidlust lahendada kokkuleppel. Kostja vande all antud ütlustest (t.l. 180) nähtuvalt hageja juhatuse liikmed selgitasid, et raha puudusel pole võimalik palka maksta, kuna oli ostetud uus restoran ja korter ning kästi oodata. Kohus peab usutavaks, et Narvas, eriti naiste seas valitseva tööpuuduse tingimustes ja olukorras, kus vahetevahel kassast väikseid summasid palgana kostjale anti, usaldas kostja juhatuse liikmeid ning lootis, et majandusliku seisu paranemise korral maksab hageja talle saamata jäänud töötasu. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks põhjusel, et hageja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kohus leiab, et kostja ütles töölepingu alates 29.01.2013 üles õiguspäraselt. Hageja OÜ Akdinez hagi tuleb jätta rahuldamata.

3.Vastuhagi hageja töövaidluskomisjonis töövaidlusasjades 4.1.-1/313 ja 4.1.-1/419 kantud õigusabikulude hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks /--/ Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 leidis, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult ka kohtu-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda, juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus tuvastas, et Ida-Inspektsiooni töövaidluskomisjon vaatas töövaidlusasju 4.1.-1/313 ja 4.1.-1/419 läbi ühtses menetluses, I P on kandnud kulutusi õigusabile kohtu eelses menetluses kokku 312 eurot (t. l. 187-188, 87, 89). Kohus leiab, et juriidiliste eriteadmistega isiku abi kasutamine töövaidlusasjas oma õiguste maksmapanekuks on õigustatud. Kvalifitseeritud õigusabi kasutamisel saamata jäänud töötasu ja muude tasude töötajalt väljamõistmise nõudes on töösuhte nõrgem osapool teinud kõik endast oleneva tekkida võiva kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Käesoleva vaidluse käigus leidis tuvastamist tööandja poolne õiguste rikkumine, mis ähvardas jätta töötaja väljateenitud töötasuta. Kahju ehk palgata jäämise ärahoidmiseks töötaja poolt tehtud kulutused, sealhulgas õigusabikulud, on seega käsitletavad kahjuna, mis kuuluvad mõistlikus osas tööandja poolt hüvitamisele. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude osaliselt ning tööandja nõude täies ulatuses. Kohus leiab, et vastuhagi kostjalt tuleb töötaja kasuks välja mõista kohtumenetluse eelselt kantud osa õigusabikuludest. Kohus rahuldab kohtu-eelselt kantud õigusabikulud 250 euro ulatuses.