Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-15324
Tsiviilasi
VB hagi KÜ Kotzebue 5 vastu korteriühistu 04.04.2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt tühistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VB apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja VB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-XX XXXXXXX XXXXX) Vastustaja/kostja KÜ Kotzebue 5 (registrikood 80031463, asukoht Kotzebue 5-45, 10412 Tallinn), esindajad juhatuse liige Olev Loitme ja v/adv Karl Haavasalu
Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.03.2013 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada lahendi põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi
saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.17.04.2012 esitas VB (hageja) Harju Maakohtule hagi KÜ Kotzebue 5 (kostja) vastu kostja 04.04.2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt tühistamiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja elamu Kotzebue 5 korteri XX omanik ja kostja liige. 04.04.2012 toimus liikmete erakorraline üldkoosolek, mis oli kokku kutsutud ühistu viie liikme poolt. Üldkoosoleku otsused on tühised, kuna kutsed ei olnud liikmetele teatavaks tehtud. Sellega rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Initsiatiivgrupp ei andnud juhatusele võimalust kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 19.03.2012 toimus juhatuse koosolek, kus arutati initsiatiivgrupi nõuet. Juhatus ei ole teinud otsust keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest. Arutati erinevaid võimalusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Initsiatiivgrupi nõue edastati juhatusele 15.03.2012. Seega initsiatiivgrupil oleks tekkinud õigus omaalgatusliku erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks alates 31.03.2012. Initsiatiivgrupp aga ei soovinud oodata, et juhatus täidaks initsiatiivgrupi nõuet erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kutsus ise viivitamatult kokku üldkoosoleku. Ebaseaduslik on juhatuse liikme Olev Loitme omavoliline tegevus, mis seisnes selles, et tema ainuisikuliselt juhatuse otsuseta kutsus kokku ühistu üldkoosoleku.
3.04.04.2012 üldkoosolek tegi otsuse, millega kinnitas 2012. aasta majanduskava. Juhatus ei ole koostanud ega esitanud liikmetele majandustegevusekava 2012. aasta kohta. Initsiatiivgrupp ei esitanud ühistu liikmetele aastakava ega eelarvet. Sellega rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja seega ei vasta tehtud otsus heale tavale.
4.Ka tegi 04.04.2012 üldkoosolek tegi otsuse, millega moodustas juriidilise abi fondi sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta. Ka nimetatud otsus on tühine. KÜ põhikirjas ja seaduses ei ole sätestatud eesmärki juriidiliste teenuste (juriidilise abi) ostmiseks ja üldkoosolek ei saa ühistu liikmeid kohustada kandma selliseid sihtkulutusi.
5.Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et 04.04.2012 üldkoosolekust võttis osa 38 korteriühistu liiget. Tegelikkuses osales 19 liiget. Ülejäänud olid registreeritud volitustega.
6.Hageja palus tuvastada, et kostja 04.04.2012 kõik üldkoosoleku otsused on tühised. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja 04.04.2012 üldkoosoleku otsused tervikuna ei ole tühised, siis palus hageja tuvastada, et tühine on kostja 04.04.2012 üldkoosoleku KÜ 2012. aasta majanduskava arutamisel tehtud otsus „Remondifondi suurus 2012 eelarves on 0,5 eurot kuus m2 kohta“. Kui kohus leiab, et nimetatud otsus ei ole tühine, siis tunnistada otsus
kehtetuks. Samuti palus hageja tuvastada, et tühine on otsus „Moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta“. Kui kohus leiab, et nimetatud otsus ei ole tühine, siis tunnistada see kehtetuks. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja väited koosolekust mitteteatamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Lisaks teate ülespanekule trepikodades asuvatele teadetetahvlitele levitati seda e-kirja teel ning isegi paljudel juhtudel ukselt-uksele. Liikmete teavitatust näitab esindatuse kõrge määr (38 liiget), mis võimaldas seaduspäraselt vastu võtta ka kvalifitseeritud häälteenamust nõudvad põhikirja muudatused. 19.03.2012 juhatus arutas üldkoosoleku kokkukutsumist, aga koosolekut kokku ei kutsunud ja seega on põhikirjas ning seaduses sätestatud eeldused täidetud.
8.04.04.2012 toimunud üldkoosoleku läbiviimine on kooskõlas seaduse mõttega, milleks on vahetu võimaluse andmine liikmetele osaleda ühistu juhtimises. Kuivõrd üldkoosolekul viibisid protokollist nähtuvalt kostja juhatuse liikmed Olev Loitme ning OG, on nimetatud liikmed üldkoosoleku kaudselt heaks kiitnud. Igal juhul ei vaielnud kumbki juhatuse liikmetest üldkoosoleku ajal selle toimumisele vastu. 2012. aasta majanduskava kinnitamise otsus tehti õiguspäraselt.
9.Hageja väited on paljasõnalised, sest hoolimata hagi täpsustamisest on arusaamatu, kuidas viimane oma väiteid tõendab või tõendada kavatseb. Olukorras, kus kohtuvaidlused korteriühistus on tavalised, on juriidiliste teenuste ostmiseks sihtfondi moodustamine õiguspärane. Tegemist on elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenustega korteriühistuseaduse (KÜS) § 15.1 lõike 1 tähenduses. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis 08.03.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 järgi hageja kanda.
11.Vaidlust ei ole selles, et hageja on korteriomandi asukohaga Kotzebue 5-XX Tallinnas omanik (t lk 40). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus Kotzebue 5 Tallinnas on asutatud korteriühistu (t lk 42). Ka puudub vaidlus, et 04.04.2012 toimus KÜ Kotzebue 5 liikmete üldkoosolek, millest protokollile lisatud registreerimislehe kohaselt võttis osa 38 liiget (t lk 132).
12.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ Kotzebue 5 04.04.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud muuhulgas järgmised otsused: 1) täiendada põhikirja punktiga 5.6 järgmises sõnastuses: juhul, kui punktis 5.3 nimetatud kvooruminõue ei ole täidetud, kutsutakse kahe nädala jooksul kokku uus üldkoosolek sama päevakorraga; uus üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.; 2) muuta põhikirja punkti 3.1 järgmiselt: võtta osa ühistu liikmete üldkoosolekutest. Esindamine toimub vastavalt seadusele.; 3) kinnitada 2011. aasta majandusaasta aruanne; 4) KÜ majandustegevuse 2012. aasta kava vastuvõtmise raames määrata remondifondi suuruseks 2012. aasta eelarves 0,5 eurot; 5) võtta eelarve vastu otsusega veekahjud hüvitada, kuid konkreetne arutelu jätta järgmiseks üldkoosolekuks; 6) moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta, kui ei ole vajadust fondi kasutada, kantakse jääk remondifondi; 7) kinnitada 2012. aasta majanduskava; 8) valida 5-liikmeline juhatus koosseisus OL, HE, KK, AU, IP; 9) valida revisjonikomisjon koosseisus JS, DH, EA (t lk 9-15).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas 04.04.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Hageja on seisukohal, et 04.04.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teated ei olnud ühistu liikmetele seaduse kohaselt kätte toimetatud.
14.Kohus viitas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lõikele 1, § 21 lõikele 1 ja §-le
20.Kostja põhikirja punkti 5.2 järgi on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud ühistuseaduses (ÜS). Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul seaduses sätestatud nõude saamise päevast arvates (t lk 17).
15.Hageja tugineb muuhulgas sellele, et korteriühistu liikmetele ei ole kutsed teatavaks tehtud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtule on esitatud kutse 04.04.2012 üldkoosolekule, samuti 04.04.2012 üldkoosoleku päevakord ja 2012. aasta majanduskava (t lk 111-114). Hageja on 05.12.2012 menetlusdokumendis ise esile toonud, et kutsed koosolekule pandi trepikodade infotahvlitele välja (t lk 128). Vaidlust ei ole selles ning ka koosoleku registreerimislehest nähtuvalt osales 04.04.2012 üldkoosolekul 38 liiget. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – kutsest 04.04.2012 üldkoosolekule nähtub, et koosolek on kokku kutsutud päevakorraga KÜ liikmete nõudel. Kutse on allkirjastanud 20.03.2012 juhatuse liige O.Loitme. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et üldkoosolek on kokku kutsutud vaid initsiatiivgrupi poolt. Kutse on allkirjastanud kostja juhatuse liige.
16.Kostja äriregistri väljavõttest ei nähtu, et korteriühistu juhtimisel oleks seatud ühise esindatuse nõue. Hageja on ise esile toonud, et 19.03.2012 toimus juhatuse koosolek, kus arutati erinevaid võimalusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks (kuupäeva ja päevakorra kohta), juhatus ei teinud otsust keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest (t lk 29). Initsiatiivgrupp esitas üldkoosoleku kokkukutsumise nõude kostja juhatusele hageja väidete kohaselt 16.03.2012. Eelpool viidatud kutsest nähtub, et koosoleku kokkukutsumise teade koostati 20.03.2012, koosolek toimus 04.04.2012. Seega on kostja juhatus järginud koosoleku kokkukutsumisel seaduses ja kostja põhikirjas sätestatud tähtaegu.
17.Kohus märkis, et registreerimislehest nähtuvalt osales koosolekul ka 2 ühistu juhatuse liiget Olev Loitme ja OG (t lk 132). Koosoleku protokollist ei nähtu, et juhatuse liikmed oleksid vaielnud vastu koosoleku toimumisele või oleksid esitanud vastuväited koosoleku kokkukutsumisele. Isegi, kui asuda seisukohale, et Olev Loitmel puudusid volitused koosoleku kokkukutsumiseks, on juhatus koosoleku toimumise heaks kiitnud (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lõige 1 ja § 113).
18.Hageja tugineb ka sellele, et juhatus ei koostanud ega esitanud ühistu liikmetele 2012. aasta majandustegevuse kava. Hageja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud ega põhistanud.
19.Kohtule on esitatud kinnistu majandamise eelarve perioodil 01.01–31.12.2012 (t lk 113). Kohtule esitatud korteriühistu liikmete poolt väljapakutud 04.04.2012 üldkoosoleku päevakorrast nähtub, et kavas oli ka KÜ majandustegevuse aastakava 2012 kinnitamine (t lk 112). Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et nimetatud aastakava ühistu liikmetele eelnevalt ei esitatud. Kutsest 10.01.2012 üldkoosolekule nähtub, et KÜ majandustegevuse aastakava 2012 kinnitamine oli ka 10.01.2012 üldkoosoleku päevakorras, kuid kvoorumi puudumise tõttu koosolekut ei toimunud (t lk 115). Seega oli majanduskava juhatusel valmis juba jaanuarikuu alguses. Puudub igasugune alus eeldada, et nimetatud majanduskava ei ole korteriühistu liikmetele kätte toimetatud.
20.Kohus ei näinud koosoleku kokkukutsumisel vastuolu seaduse ega kostja põhikirjaga. 04.04.2012 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja 04.04.2012 üldkoosoleku otsused ei ole tühised.
21.Hageja on esitanud ka alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus leiab, et kostja 04.04.2012 üldkoosoleku otsused tervikuna ei ole tühised. Sellisel juhul palus hageja tuvastada, et tühised on kostja 04.04.2012 üldkoosolekul majanduskava arutamisel tehtud otsused remondifondi suuruse ja juriidilise abi fondi sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta loomise kohta.
22.Hageja leidis, et kuivõrd remondifondi suurusega 0,5 eurot poolt hääletas 38 kohalviibijast vaid 17 liiget, see tähendab alla poole kohalviibijatest, ei ole otsust vastu võetud. Kohus hageja käsitlusega ei nõustunud. Koosoleku protokollist nähtuvalt oli arutlusel remondifondi kogutava makse suurus kolmes variandis: kas 0,32 eurot, 0,5 eurot või 0,9 eurot ruutmeetri kohta. Makse suurusega 0,32 eurot poolt anti 9 häält, 0,5 euro poolt 17 häält ja 0,9 euro poolt 8 häält. Kohus leidis, et kuigi 0,5 euro suuruse makse poolt anti 17, see on alla poole kohalolnud häältest, ei saa eeldada, et isikud, kes hääletasid 0,9 euro suuruse makse poolt, ei toeta väiksemat 0,5 euro suurust makset. On mõistetav, et kui isik soovib tasuda remondifondi 0,32 euro suurust makset, ei toeta ta 0,5 euro suurust tasu, kuid kui ühistu liige on nõus tasuma 0,9 euro suurust makset, on ta nõus tasuma ka 0,5 euro suurust tasu. Järelikult toetas remondifondi makset suurusega 0,5 eurot ruutmeetri kohta 25 häält (17+8) ning ei ole õige hageja hinnang, nagu ei oleks 0,5 euro suuruse makse tasumiseks antud piisavalt poolthääli. Kohus leidis, et otsus, millega võeti vastu remondifondi tasu 0,5 eurot, ei ole tühine.
23.Hageja hinnangul on üldkoosoleku otsus moodustada juriidilise abi fond tühine põhjusel, et otsus ei vasta headele kommetele. Alternatiivselt palus hageja tunnistada nimetatud otsuse kehtetuks. Hageja hinnangul ei ole kulud juriidilisele abile kuludeks, mis on seotud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega. Korteriühistu eesmärgiks ei ole juriidiliste teenuste (juriidilise abi) ostmine ja sellist otsust sihtotstarbelise kohustusliku fondi kohta üldkoosolek teha ei saa.
24.Kohus hagejaga ei nõustunud. Korteriühistule osutatava juriidilise abi eest tasumiseks kogutava sihtotstarbelise majandamiskulu kogumine ei ole vastuolus heade kommete ega seaduse või KÜ põhikirjaga. Kostja on avaldanud, et kohtuvaidlused korteriühistus on sagedased. Kohtuistungil tõi kostja esile, et hagejal on kuues kord kostjat hageda (t lk 138). Olukorras, kus kohtuvaidlused ühistu ja selle liikmete vahel on sagedased, on õigustatud sihtotstarbeliste, juriidilise abi eest tasumiseks mõeldud maksete kogumine. Ei saa eeldada, et ühistu juhatuse liikmetel on ühistu esindamisel kohtuvaidlustes piisavad õigusalased teadmised, lisaks on ühistul seadusest tulenev õigus võtta endale lepinguline esindaja või kasutada muul viisil kvalifitseeritud õigusabi, mis üldteadaolevalt on tasuline teenus. KÜ on mittetulundusühing ning tema rahalised vahendid tulevad KÜ liikmetelt kogutavatest maksetest. KÜ liige ei saa eeldada, et ühistule osutatava õigusabi tasuvad juhatuse liikmed isiklikest vahenditest, vaid õigusabi eest tasumine toimub kõikide liikmete arvel. Lisaks on koosolek võtnud otsustuse vastu selliselt, et juhul, kui õigusabi ei kasutata, kantakse jääk remondifondi. Seega ei tähenda vahendite kogumine juriidilise abi fondi seda, et ühistu juhatus hakkab koheselt tellima õigusabiteenust, vaid vahendeid kasutatakse juhul, kui õigusabi teenuse saamiseks on vajadus. Kohtu hinnangul ei ole juriidilise abi fondi vahendite kogumine kuidagi vastuolus heade kommetega. Samuti ei näinud kohus vastuolu seaduse või kostja põhikirjaga.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud Kostja esitas 05.03.2013 täiendavaid tõendeid. Kohus jättis need tähelepanuta ja tagastas läbivaatamatult, kuna esitati pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Apellatsioonkaebus
26.18.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigusnorme, oluliselt rikkunud menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid, mille tulemusena tegi väära otsuse.
27.Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostja 04.04.2012 erakorralise üldkoosoleku kutsed olid KÜ liikmetele teatavaks tehtud. Kutsed peavad olema liikmetele teatavaks tehtud postkasti kaudu. Kuna KÜ põhikirjas ei ole sätestatud, kuidas tuleb KÜ liikmetele üldkoosoleku toimumisest teatada, siis hageja arvates saab teatamisele kohaldada seadust, see on TsÜSis tahteavalduse ja tehingu kohta sätestatut. TsÜS § 69 lõike 1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et üldkoosoleku toimumisest ja selle päevakorrast on MTÜS § 20 lõigete 2, 5 ja 6 kohaselt teatatud, kui see teave tehti KÜ liikmele isiklikult teatavaks. Samuti on võimalik, et teade pannakse KÜ liikmete postkasti. Kutsete panemisega infotahvlile ei ole täidetud MTÜS-i nõue, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva. Antud juhul tuli kostjal tõendada, et kutsed olid liikmetele teatavaks tehtud postkastidesse panemisega või isiklikult, kostja seda ei tõendanud. Kostja on kogu aeg hoopis väitnud, et kutsed tehti liikmetele teatavaks infotahvlile panemisega, seega tuleb lugeda, et kutsed ei olnud liikmetele teatavaks tehtud, millega rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on üldkoosoleku otsused tühised.
28.Väär on ka maakohtu väide, et üldkoosolekul osales 38 KÜ liiget. Maakohus jättis põhjendamatult uurimata hageja poolt 05.12.2012 esitatud tõendi – registreerimislehe, millelt nähtuvalt osales üldkoosolekul ainult 19 KÜ liiget, kellel oli ka 19 volitust.
29.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lõiget 1, kuna tugines kostja 22.01.2013 kohtuistungil esitatud väitele, et üldkoosoleku kutse pandi infotahvlile 20.03.2012, mitte 28.03.2012 nagu hageja oma 05.12.2012 vastuses väitis ning millise asjaolu kostja võttis TsMS § 231 lõike 4 järgi omaks, jättes sellele vastu vaidlemata. Hagejal ei olnud võimalik selle kohta oma arvamust avaldaja. Samuti rikuti TsMS § 442 lõiget 8, jättes põhjendamata, miks kohus ei nõustunud hageja faktilise väitega, et kutsed pandi infotahvlile 28.03.2012.
30.Maakohtu seisukoht hageja alternatiivse nõude - tuvastada tühisus või tunnistada kehtetuks otsus remondifondi suuruse kohta - on vastuolus seadusega. Seaduses ei ole sätestatud, et otsuseid saab teha oletades kes mille poolt võiks hääletada. Kui liikmed oleksid nõus olnud 0,5 ja 0,9 euro suuruse maksega, siis nad võinuks hääletada mõlema makse poolt. Seda aga liikmed ei teinud, seega osa nendest ei olnud 0,5 euro suuruse maksega nõus. Maakohtu järelduse kujunemine on arusaamatu. Maakohus peab otsuse tegemisel lähtuma tõenditest, tõendatud faktilistest asjaoludest ja seadusest. Kuna MTÜS § 22 lõige 1 sätestab täpselt, millistel tingimustel otsus vastu võetakse, on kohtu seisukoht väär. Maakohtu loogikast võib tuleneda ka järeldus, et vastu oleks võetud hoopis otsus 0,32 euro suurusest maksest. Seega on maakohtu seisukoht ekslik.
31.Ka hageja teise alternatiivse nõude seonduvalt juriidilise abi fondi moodustamise otsusega osas on ebaõige maakohtu seisukoht, et juriidilise abi fondi maksete kogumine selleks, et tulevikus osta teenust, et saaks osaleda kohtumenetluses, on õigustatud ja seaduslik. Isegi, kui juriidilise abi fond oleks kuidagi tõlgendatav elamu/elamu ümbruse hooldusena, ei ole
fondi näol tegemist KÜ majandamiskuluga, kuna vastav hooldus või teenus peab olema seaduse kohaselt osutatud/ostetud enne, kui see muutub sissenõutavaks. Kõnealune fond on aga oma loomult fond, millesse kogutakse raha tulevikus võib-olla esinevate kohtumenetluste jaoks. Seega ei ole kindlasti tegemist ostetud/osutatud teenusega, isegi kui seda saaks liigitada KÜ majanduskulu alla. 04.04.2012 üldkoosoleku otsuses ei ole ka sätestatud, milliste majandamiskuludega on kõnealune fond seotud, mille jaoks kehtestati makse, millist konkreetset teenust soovitakse osta, mille jaoks kogutakse raha ja millistel eesmärkidel. Seega ei tulene üldkoosoleku otsusest, et juriidilise abi fond on seotud KÜS-i § 151 lõikes 1 loetletud majandamiskuludega. KÜ liikmele ei ole kohustuslikud maksed, mis ei ole seotud viidatud sättes toodud majandamiskuludega. Seega on ebaseaduslik üldkoosoleku otsus, millega kehtestati juriidilise abi fondi makse ja kohustati KÜ liikmeid seda maksma. Samuti on kõnealune makse põhjendamatult ja ebamõistlikult suur. Nimelt on elamu Kotzebue 5 korteriomandite maksustatav pind 3061,80m2, seega kogutakse aastas sihtotstarbelist juriidilise abi fondi 3674.16 eurot, milline summa on ilmselgelt ebamõistlik ega ole vajalik. Vastustaja seisukoht
32.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palub kohaldada aegumist hageja nõudele tühistada 04.04.2012 üldkoosoleku otsus selle kohta, et remondifondi makse suuruseks on 0,5 eurot. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära vastustaja esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega selle lõppjärelduse muutmiseks. Küll aga on vajalik lahendi põhjendusi täiendada kostja poolt ringkonnakohtus esitatud aegumise vastuväite rahuldamise tõttu alternatiivse nõude osas.
34.Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
35.Asjaolu, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisnes ka selles, et kutseid ei pandud liikmete postkastidesse, tõi hageja esmakordselt esile alles apellatsioonkaebuses. Esmases hagiavalduses (t lk 2-8) tõi hageja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise põhjendusena esile, et koosolek oli kokku kutsutud liikmete initsiatiivgrupi, mitte juhatuse, poolt. Hagiavalduse täienduses (t lk 128-130) tõi hageja esile, et koosolek oli kokku kutsutud ühe juhatuse liikme poolt, mitte juhatuse kui terviku otsuse alusel. Ka oli hagiavalduse täienduses toodud esile, et koosoleku kutse oli pandud trepikodade infotahvlitele. Kuna hageja ei toonud maakohtus esile, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks oli ka asjaolu, et kutseid ei pandud postkastidesse, siis ei saanud maakohus selles osas ka seisukohta võtta. Hagi piiride laiendamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud ja seetõttu jätab kolleegium vastavad väited kaebuses TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta.
36.Vastavalt MTÜS § 21 lõikele 5 võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Seega luges maakohus asjakohaselt koosolekul osalenud liikmete hulka ka need, kes olid andnud enda esindamiseks volikirjad. Asjaolu, et üldkoosolekul osales 48-st liikmest 38, on hageja
ise soovinud tõendada koosoleku protokolliga. Sellise tahte on hageja toonud esile 04.05.2012 hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks ja hagi eseme muutmiseks esitatud menetlusdokumendis (t lk 33).
37.Maakohus luges koosoleku kokkukutsumise toimunuks tähtaegselt MTÜS § 20 lõike 5 mõttes kostja poolt esitatud kutse tekstiga, millel on juhatuse liikme O.Loitme allkiri ja kuupäev 20.03.2012 (t lk 111-114). Kostja esitas selle dokumendi 19.10.2012 (t lk 110), olles eelnevalt vaielnud hagile täies ulatuses vastu ja toonud esile, et teade oli pandud teadetetahvlitele ja seda oli levitatud ka e-kirja teel ning et kostja tegevus oli seaduslik ja on tõendatav (06.06.2012 vastus hagile t lk 51-53). Olles tutvunud kostja 19.10.2012 täiendava vastusega, teatas hageja, et juhatuse liige O.Loitme paigaldas trepikodade infotahvlitele teate üldkoosoleku toimumise kohta 28.03.2012 (t lk 128), kuid tõendeid, millega ta oma väidet tõendada soovib, ei esitanud.
38.TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peavad menetlusosalised oma väiteid ja vastuväiteid tõendama, kui seadusest ei tulene teisiti. Tekkinud olukorras võttis maakohus asjakohaselt otsustamisel aluseks ainsa esitatud tõendi – kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud koosoleku kutse, mille trepikodadesse ülespaneku fakti osas pooltel vaidlus puudub. Ülespaneku kuupäeva osas aga hageja oma väite tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Isegi kui ringkonnakohtul oleks olnud alust võtta apellatsioonimenetluses vastu apellandi täiendava tõendina foto teadetetahvlil rippuvast 04.04.2012 kutsest, ei nähtuks sellelt teate ülespaneku aeg.
39.Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-137-07, mille kohaselt lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Asjakohane ei ole apellandi viide kostja poolt faktilise väite omaksvõtule TsMS § 231 lõike 4 mõttes. Viidatud sätte kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Käesolevas asjas on kostja tahe vaidlustada kutse liikmetele teatavaks tegemisega seonduvaid hageja faktilisi väiteid ilmnenud kõigis menetluse kestel tehtud avaldustes.
40.Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et apellandi alternatiivne nõue tühistada 04.04.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsus remondifondi makse suuruse 0.50 eurot kohta on aegunud ja selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-136-10, et aegumise vastuväide tuleb vastustajal ringkonnakohtus esitada hiljemalt kohtu määratud vastuse ja seisukohtade esitamise viimasel päeval. Vastustaja esitas selle tähtaegselt vastuses kaebusele. Riigikohus selgitas lahendites nr 3-2-1-16-13 ja nr 3-2-1-161-13, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole tühised MTÜS § 241 alusel, kuid on vastuolus seadusega, on ühistu liikmel õigus KÜS § 13 lõike 3 alusel pöörduda kohtusse otsuste tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast. Sel juhul tühistab kohus üldkoosoleku otsuse. Juhul, kui seadusega vastuolus olevat otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lõike 4 kohaselt kõigile ühistu liikmetele kohustuslik.
41.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et alternatiivse nõude remondifondi suuruse kohta tehtud otsuse tühistamiseks esitas hageja 05.12.2012 hagieseme täpsustamise avalduses (selle resolutsiooni punkti 2.1 teises lauses). Kuna koos esmase hagiavaldusega oli esitatud 04.04.2012 koosoleku protokoll ja hagiavaldus sisaldas sama otsuse tühisuse väiteid, siis pidi hageja otsusest olema teadlik vähemalt hagiavalduse esitamise seisuga, seega 17.04.2012. TsÜS § 135 lõike 1 ning § 136 lõigete 3 ja 9 alusel aegus hageja nõue remondifondiga seonduva otsuse tühistamiseks seega 18.07.2012 kell 24.00.
42.Kuna apellatsioonkaebuses puuduvad väited, miks apellant ei nõustu maakohtu otsusega juriidilise abi kulude kohta (eraldi muudest otsustest), siis ei ole kolleegiumil võimalik neile vastata.
43.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.