2.Tagastada läbivaatamatult KÜ-le XXX kohtule 05.03.2013.a. esitatud täiendavad tõendid. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 17.04.2012.a. Harju Maakohtule hagi KÜ XXX vastu KÜ XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ning alternatiivsetes nõuetes. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja elamu XXX korteri 44 omanik ja Korteriühistu XXX liige. 04.04.2012.a. toimus Korteriühistu XXX erakorraline üldkoosolek, mis oli kokku kutsutud korteriühistu viie liikmete poolt. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsused on tühised. 04.04.2012.a. erakorralise üldkoosoleku kutsed ei olnud korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Sellega oluliselt rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Initsiatiivgrupp ei andnud korteriühistu juhatusele võimalust kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 19.03.2012.a. toimus juhatuse koosolek, kus arutati initsiatiivgruppi nõuet. Juhatus ei ole teinud otsust keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest. Arutati erinevaid võimalusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Initsiatiivgruppi nõue oli edastatud juhatusele 15.03.2012.a. Seega initsiatiivgrupil oleks tekkinud õigus omaalgatusliku erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks alates 31.03.2012.a. Initsiatiivgrupp aga ei soovinud oodata, et juhatus täidaks initsiatiivgruppi nõuet erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja ise viivitamatult kutsus kokku üldkoosoleku. Ebaseaduslik on juhatuse liikme XXX omavoliline tegevus, mis seisnes selles, et tema ainuisiklikult ilma juhatuse otsuseta kutsus kokku korteriühistu üldkoosoleku. 04.04.2012.a. üldkoosolek tegi otsuse, millega kinnitas 2012.a. majanduskava. Korteriühistu juhatus ei ole koostanud ja esitanud korteriühistu liikmetele 2012.a. majandustegevuse aastakava. Initsiatiivgrupp ei ole esitanud korteriühistu liikmetele 2012 majandustegevuse aastakava või eelarvet. Sellega oli oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise kord otsuse tegemiseks 2012.a. majanduskava kinnitamiseks ja seega tehtud otsus ei vasta heale tavale. 04.04.2012.a. üldkoosolek tegi otsuse, millega moodustas juriidilise abi fondi sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta. Hageja leiab, et käesolev otsus on tühine. Korteriühistu põhikirjas ja seaduses ei ole sätestatud eesmärki juriidiliste teenuste (juriidilise abi) ostmiseks ja üldkoosolek ei saa korteriühistu liikmeid kohustada kandma selliseid sihtkulutusi. Ei vasta tegelikkusele kostja väide, et 04.04.2012.a. üldkoosolekul võttis osa 38 korteriühistu liiget. Tegelikkuses üldkoosolekul võttis osa reaalselt ainult 19 korteriühistu liiget. Ülejäänud registreeritud olid volitustega.
2.Hageja palub tuvastada, et Korteriühistu XXX 04.04.2012.a. kõik üldkoosoleku otsused on tühised. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et Korteriühistu XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku otsused tervikuna ei ole tühised, siis hageja palub: 1) tuvastada, et on tühine XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku korteriühistu 2012.a. majanduskava arutamisel tehtud otsus „Remondifondi suurus 2012 eelarves on 0,5 eurot“. Kui kohus leiab, et üldkoosolek otsus „Remondifondi suurus 2012 eelarves on 0,5 eurot“ ei ole tühine, siis tunnistada otsus kehtetuks.; 2) tuvastada, et on tühine XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku korteriühistu 2012.a. majanduskava arutamisel tehtud otsus „Moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta“. Kui kohus leiab, et üldkoosolek otsus „Moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta“ ei ole tühine, siis tunnistada otsus kehtetuks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja väited mitteteatamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Lisaks teate ülespanekule trepikodades asuvatele teatetahvlitele levitati seda e-kirja teel ning isegi paljudel juhtudel ukselt uksele. Liikmete teavitatust näitab esindatuse kõrge määr üldkoosolekul (38 liiget), mis võimaldas
seaduspäraselt vastu võtta ka kvalifitseeritud häälteenamust nõudvad põhikirja muudatused. 19.03.2012.a. juhatus arutas üldkoosoleku kokkukutsumiseks, aga üldkoosolekut kokku ei kutsunud ja seega on põhikirja ning seaduse eeldused täidetud. 04.04.2012.a. toimunud üldkoosoleku läbiviimine on täpselt kooskõlas seaduse mõttega, milleks on vahetu võimaluse andmine üldkoosoleku liikmetele osaleda ühistu juhtimises. Kuivõrd üldkoosolekul viibisid protokollist nähtuvalt juhatuse liikmed XXX ning XXX, on nimetatud liikmed üldkoosoleku kaudselt heaks kiitnud. Igal juhul ei vaielnud kumbki juhatuse üldkoosoleku ajal selle toimumisele vastu. 2012. aasta majanduskava kinnitamise otsus tehti õiguspäraselt. Kostja arvates on hageja väited paljasõnalised, sest hoolimata hagi täpsustamisest on arusaamatu, kuidas viimane oma väiteid tõendab või tõendada kavatseb. Kostja leiab, et olukorras, kus kohtuvaidlused korteriühistus on tavalised, on juriidiliste teenuste ostmiseks sihtfondi moodustamine õiguspärane. Tegemist on „elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenustega“ KÜS § 151 lõike 1 tähenduses. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil kostja seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja XXXon korteriomandi asukohaga XXX omanik (t/l 40). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus XXX, on asutatud korteriühistu (t/l 42). Ka puudub vaidlus selles, et 04.04.2012.a toimus KÜ XXX liikmete üldkoosolek, millest protokollile lisatud registreerimislehe kohaselt võttis osa 38 liiget (t/l 132).
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud muuhulgas järgmised otsused: 1) täiendada põhikirja punktiga 5.6 järgmises sõnastuses juhul, kui punktis 5.3 nimetatud kvooruminõue ei ole täidetud, kutsutakse kahe nädala jooksul kokku uus üldkoosolek sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, 2) muuta põhikirja punkti 3.1 järgmiselt võtta osa ühistu liikmete üldkoosolekutest. Esindamine toimub vastavalt seadusele, 3) kinnitada 2011.a. majandusaasta aruanne, 4) KÜ majandustegevuse 2012.a. aastakava vastuvõtmise raames määrata remondifondi suuruseks 2012.a eelarves 0,5 eurot, 5) võtta eelarve vastu otsusega veekahjud hüvitada, kuid konkreetne arutelu jätta järgmiseks üldkoosolekuks, 6) moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta, kui ei ole vajadust fondi kasutada, kantakse jääk remondifondiks, 7) kinnitada 2012.a. majanduskava, 8) valida 5-liikmeline juhatus koosseisus XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, 9) valida revisjonikomisjon koosseisus XXX, XXX, XXX(t/l 9-15). Pooled vaidlevad selle üle, kas 04.04.2012.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Hageja on seisukohal, et 04.04.2012.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teated ei olnud ühistu liikmetele seaduse kohaselt kättetoimetatud.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24ı lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on
järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 20 lg 1 järgi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Lõige 4 ja 5 sätestavad, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 5.2 järgi on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud ühistuseaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul ühistuseaduses sätestatud nõude saamise päevast arvates (t/l 17).
8.Hageja tugineb muuhulgas sellele, et korteriühistu liikmetele ei ole kutseid teatavaks tehtud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtule on esitatud kutse 04.04.2012.a üldkoosolekule, samuti 04.04.2012.a. üldkoosoleku päevakord ja 2012.a. majanduskava (t/l 111-114). Hageja on 05.12.2012.a. menetlusdokumendis ise esiletoonud, et kutsed koosolekule pandi trepikodade infotahvlitele välja (t/l 128). Vaidlust ei ole selles ning ka koosoleku registreerimislehest nähtuvalt osales 04.04.2012.a. üldkoosolekul 38 liiget. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – kutsest 04.04.2012.a üldkoosolekule nähtub, et koosolek on kokku kutsutud päevakorraga KÜ liikmete nõudes. Kutse on allkirjastanud 20.03.2012.a. juhatuse liige O. Loitme. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et üldkoosolek on kokku kutsutud vaid initsiatiivgrupi poolt. Kutse on allkirjastanud kostja juhatuse liige.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 järgi juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Kostja äriregistri väljavõttest ei nähtu, et korteriühistu juhtimisel oleks seatud ühise esindatuse nõue. Hageja on ise esile toonud, et 19.03.2012.a. toimus juhatuse koosolek, kus arutati erinevaid võimalusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks (kuupäeva ja päevakorra kohta), juhatus ei teinud otsust keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest (t/l 29). Initsiatiivgrupp esitas üldkoosoleku kokkukutsumise nõude kostja juhatusele hageja väidete kohaselt 16.03.2012.a. Eelpoolviidatud kutsest nähtub, et koosoleku kokkukutsumise teade koostati 20.03.2012.a., koosolek toimus 04.04.2012.a. Seega on kostja juhatus järginud koosoleku kokkukutsumisel seaduses ja kostja põhikirjas sätestatud tähtaegu.
10.Kohus märgib ka, et registreerimislehest nähtuvalt osales koosolekul ka kaks korteriühistu juhatuse liiget XXX ja XXX (t/l 132). Koosoleku protokollist ei nähtu, et korteriühistu juhatuse liikmed oleksid vaielnud vastu koosoleku toimumisele või oleksid esitanud vastuväited koosoleku kokkukutsumisele. Isegi kui asuda seisukohale, et XXX puudusid volitused koosoleku kokku kutsumiseks, on korteriühistu juhatus koosoleku toimumise heaks kiitnud. TsüS § 111 lg 1 kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 lg kohaselt kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
11.Hageja tugineb ka sellele, et korteriühistu juhatus ei ole koostanud ja esitanud korteriühistu liikmetele 2012.a majandustegevuse aastakava. Hageja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud ega põhistanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei
tulene teisiti. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
12.Kohtule on esitatud kinnistu majandamise eelarve perioodil 01.01.-31.12.2012.a. (t/l 113). Kohtule esitatud korteriühistu liikmete poolt väljapakutud 04.04.2012.a. üldkoosoleku päevakorrast nähtub, et kavas oli ka KÜ majandustegevuse aastakava 2012 kinnitamine (t/l 112). Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et nimetatud aastakava korteriühistu liikmetele eelnevalt esitatud ei olnud. Kutsest 10.01.2012.a. üldkoosolekule nähtub, et KÜ majandustegevuse aastakava 2012 kinnitamine oli ka 10.01.2012.a. üldkoosoleku päevakorras, kuid kvoorumi puudumise tõttu üldkoosolekut ei toimunud (t/l 115). Seega oli majanduskava juhatusel valmis juba jaanuari 2012.a algul. Puudub igasugune alus eeldada, et nimetatud majanduskava ei ole korteriühistu liikmetele kätte toimetatud.
13.Kohus ei näe koosoleku kokkukutsumisel vastuolu ei seaduse ega ka kostja põhikirjaga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et 04.04.2012.a üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja 04.04.2012.a. üldkoosoleku otsused ei ole tühised.
14.Hageja on esitanud ka alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus leiab, et kostja 04.04.2012.a. üldkoosoleku otsused tervikuna ei ole tühised. Sellisel juhul palub hageja tuvastada, et on tühine kostja 04.04.2012.a. üldkoosoleku korteriühistu 2012.a. majanduskava arutamisel tehtud otsus „Remondifondi suurus 2012.a. eelarves on 0,5 eurot“ ning tuvastada, et on tühine XXX 04.04.2012 üldkoosoleku korteriühistu 2012.a. majanduskava arutamisel tehtud otsus „Moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta.“ Hageja on seisukohal, et kuivõrd remondifondi suurusega 0,5 eurot poolt hääletas 38 kohalviibijast vaid 17 liiget st alla poole kohalviibijatest ei ole otsus vastu võetud. Kohus hageja käsitlusega selles osas ei nõustu.
15.Koosoleku protokollist nähtuvalt oli arutlusel remondifondi kogutava makse suurus kolmes variandis:, kas 0,32 eurot, 0,5 eurot või 0,9 eurot ruutmeetri kohta. Makse suurusega 0,32 eurot poolt anti 9 häält, 0,5 euro poolt 17 häält ja 0,9 euro poolt 8 häält. Kohus leiab, et kuigi 0,5 euro suuruse makse poolt anti 17 häält so alla poole kohalolnud häältest, ei saa eeldada, et isikud, kes hääletasid 0,9 euro suuruse makse poolt, ei toeta väiksemat so 0,5 euro suurust makset. On mõistetav, et kui isik soovib tasuda remondifondi 0,32 euro suurust makset, ei toeta ta 0,5 euro suurust tasu, kuid kui ühistu liige on nõus tasuma 0,9 euro suurust makset, on ta nõus tasuma ka 0,5 euro suurust tasu. Järelikult toetas remondifondi makset suurusega 0,5 eurot ruutmeetri kohta 25 häält (17+8) ning ei ole õige hageja hinnang nagu ei oleks 0,5 euro suuruse makse tasumiseks antud piisavalt poolthääli. Kohus leiab, et otsus, millega võeti vastu remondifondi tasu 0,5 eurot ei ole seega tühine.
16.Hageja hinnangul on tühine XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku korteriühistu 2012.a. majanduskava arutamisel tehtud otsus „Moodustada juriidilise abi fond sissemaksega 0,1 eurot kuus m2 kohta põhjusel, et otsus ei vasta headele kommetele. Hageja palub alternatiivselt, kui kohus leiab, et nimetatud üldkoosoleku otsus ei ole tühine, siis tunnistada otsus kehtetuks. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja hinnangul kulud juriidilise abile ei ole kulud, mis on seotud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega. Korteriühistu eesmärgiks ei ole juriidiliste
teenuste (juriidilise abi) ostmine ja sellist otsust sihtotstarbelise kohustusliku fondi kohta üldkoosolek teha ei saa. Kohus hagejaga ei nõustu.
17.Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus leiab, et korteriühistule osutatava juriidilise abi eest tasumiseks kogutava sihtotstarbelise majandamiskulu kogumine ei ole vastuolus heade kommete ning seaduse või korteriühistu põhikirjaga. Kostja on avaldanud, et, kohtuvaidlused korteriühistus on sagedased. Kohtuistungil tõi kostja esile, et hagejal on kuues kord kostjat hageda (t/l 138).
18.Kohus leiab, et olukorras, kus kohtuvaidlused ühistu ja selle liikmete vahel on sagedased, on õigustatud sihtotstarbeliste, juriidilise abi eest tasumiseks mõeldud maksete kogumine. Ei saa eeldada, et ühistu juhatuse liikmetel on ühistu esindamisel kohtuvaidlustes piisavad õigusalased teadmised, lisaks on ühistul õigus seadusest tulenev õigus võtta endale lepinguline esindaja või kasutada muul viisil kvalifitseeritud õigusabi, mis üldteadaolevalt on tasuline teenus. Korteriühistu on mittetulundusühing ning tema rahalised vahendid tulevad korteriühistu liikmetelt kogutavatest maksetest. Korteriühistu liige ei saa eeldada, et ühistule osutatava õigusabi tasuvad juhatuse liikmed isiklikest vahenditest vaid õigusabi eest tasumine toimub ühistu st kõikide korteriühistu liikmete arvel.
19.Lisaks on koosolek võtnud sellise otsustuse vastu selliselt, et juhul, kui õigusabi ei kasutata, kantakse jääk remondifondiks. Seega ei tähenda vahendite kogumine juriidilise abi fondi seda, et ühistu juhatus hakkab koheselt tellima õigusabiteenust vaid vahendeid kasutatakse juhul, kui õigusabi teenuse saamiseks on vajadus. Kohtu hinnangul ei ole juriidilise abi fondi vahendite kogumine kuidagi vastuolus heade kommetega. Samuti ei näe kohus vastuolu seaduse või kostja põhikirjaga.
20.Eeltoodu alusel jätab kohus XXX hagi KÜ XXX vastu KÜ XXX 04.04.2012.a. üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ning alternatiivsetes nõuetes rahuldamata.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
22.TsMS § 330 lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja on kohtule esitanud 05.03.2013.a täiendavaid tõendeid. Kohus jätab tõendid tähelepanuta ja tagastab need läbivaatamatult, kuivõrd tõendid on kohtule esitatud pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 131 lg 2 (kuni 30.06.2012.a. kehtinud redaktsioon) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus
jättis esitatud hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.