lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-1003/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-1003/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KRS § 46 lg 3, 5TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKRS § 65 lg 1, 3KRS § 652 lg 1TsMS § 504 lg 3Hüpoteegipidaja õiguse välistamineAÕS § 211 lg 1Kasutusvalduse lõppemine juriidilise isiku suhtesAÕS § 331Hüpoteegi lõpetamine omaniku nõudelAÕS § 349 lg 1Hüpoteegi üleminek omanikuleAÕS § 66 lg 1Kande kustutamine asjaõiguse lõppemisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Altomire11541259

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-1003

Tsiviilasi

OÜ Altomire kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23. detsembri 2013.a kandemäärus nr 1376782013

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Altomire määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ Altomire (registrikood 11541259), esindaja juhatuse liige Erki Markus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
23.detsembri 2013.a kandemäärus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Menetluskulde jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
KRS § 34 lg 6
KRS § 352 lg 1
KRS § 621
TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 593 lg 1Kandeavaldus

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1.Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viiratsi alevikus Kulli tn 5 asuva kinnisasja (registriosa number 3003239) omanik OÜ Altomire esitas 11.12.2013.a kinnistamisavalduse, milles palus

kinnistusraamatust kustutada temale kuuluvale kinnisasjale Eesti Soojustuskeskus OÜ (registrikood 10564790) kasuks seatud hüpoteegi summas 500 000 krooni (31 955,82 eurot). Hüpoteegipidaja kustutati äriregistrist 04.09.2013.a ja hüpoteegi aluseks olnud nõudeid ei ole. Sellest tulenevalt on hüpoteegikanne kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse ja on ebaõige.

2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 23.12.2013.a kandemäärusega nr 1376782013 kinnistamisavalduse rahuldamata. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 ning kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 2 on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Hüpoteegipidaja on äriregistrist kustutatud. Kuna hüpoteegipidaja nõusolekut ei ole võimalik esitada, tuleb kande tegemisest keelduda. Avaldajal on võimalus taotleda üleskutsemenetluse algatamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 498 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.OÜ Altomire esitas määruskaebuse, milles taotles vaidlustatud määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:
3.1.KRS § 621 näeb ette, et kui kinnistusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks kinnistusraamatusse kantud isikuandmete muutumise tõttu, nagu käesoleval juhul on toimunud seoses hüpoteegipidaja kustutamisega registrist, parandatakse kanne kas kinnistamisavalduse alusel või teeb kinnistusregister seda omal algatusel ise. Vaidlust selle üle, et hüpoteegipidaja on registrist kustutatud, ei ole.
3.2.KRS § 65 lg 1 näeb ette kinnistusraamatu kande kustutamise, kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse. Avaldaja ei saa taotleda hüpoteegipidaja nõusolekut, kuna hüpoteegipidajat enam ei ole. Hüpoteegikanne on muutunud ebaõigeks ja kaotanud õigusliku tähenduse, kuna hüpoteegipidajat ei ole enam olemas.
3.3.AÕS § 66 lg 1 näeb ette kande kustutamise, kui kanne on kaotanud õigusliku tähenduse asjaõiguse lõppemise tõttu. Kui ei eksisteeri isikut, kelle kasuks on kanne seatud, siis ei saa eksisteerida ka kande aluseks olevat õigust (väidetavaid nõudeid).
3.4.Avaldajal puudub võimalus algatada üleskutsemenetlus. Tegemist ei ole olukorraga, kus hüpoteegipidaja elu- või asukoht ei ole teada, mis oleks üleskutsemenetluse alustamise eelduseks. Avaldajal ei ole peale hüpoteegikande kustutamise ühtegi alternatiivset võimalust kinnistusregistris valitseva ebaõige kande muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tühistab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23.12.2013.a kandemääruse ja saadab asja kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
5.Õige on maakohtu seisukoht, et avaldaja poolt soovitud kande tegemiseks, s.o kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamiseks, on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Avaldaja taotles kinnistamisavalduses kinnistusraamatu kande parandamist, kuna kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse. Avaldaja jätab tähelepanuta, et KRS § 65 lg 1 nõuab õigusliku tähenduse kaotanud kinnistusraamatu kande kustutamiseks lisaks

kinnistamisavaldusele ka vastavat kohtulahendit, st kohtulahendit, millega on tuvastatud kande õigusliku tähenduse puudumine. Sellist kohtulahendit avaldaja esitanud ei ole. Samuti näeb AÕS § 66 lg 1 küll ette koormatud kinnisasja omaniku õiguse nõuda kande kustutamist, kuid selle eeldusena tuleb sarnaselt KRS § 65 lõikes 1 sätestatuga kindlaks teha, et asjaomane õigus on lõppenud. KRS § 65 lg 3 ja 631 lg 1 kohaselt on kande parandamiseks ka sel juhul vaja puudutatud isiku nõusolekut, mida avaldaja esitanud ei ole.

6.KRS § 46 kohaselt saab kinnistamiseks pädev isik kinnistamisavalduse rahuldada ainult siis, kui kinnistusosakonnale on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad ettenähtud vormile. Registrimenetlust või kinnistamismenetlust reguleerivad õigusaktid ei näe ette erandeid selleks puhuks, kui puudutatud isikuks olev juriidiline isik on lõppenud. Kuna avaldaja ei esitanud kinnistusosakonnale kande tegemise eelduseks olevaid dokumente – puudutatud isiku nõusolekut või seda asendavat kohtulahendit, siis ei olnud kandeavalduse rahuldamine võimalik.
7.Määruskaebuses tugineb avaldaja täiendavalt sellele, et kanne on muutunud ebaõigeks kinnistusraamatusse kantud isikuandmete muutumise tõttu (KRS § 652). KRS § 352 lg 1 p 2 kohaselt on juriidilise isiku puhul isikuandmeteks tema nimi ja registrikood. Tulenevalt KRS § 652 lg 1 on ebaõigete isikuandmete parandamise aluseks äriühingu puhul äriregistri andmed. Hüpoteegipidaja isikuandmed - nimi ja registrikood - ei ole äriregistris muutunud. Kinnistusraamatusse kantud isikuandmeteks KRS § 652 tähenduses ei ole alust pidada asjaolu, kas asjaomane juriidiline isik (äriühing) on jätkuvalt kantud äriregistrisse või mitte. Ringkonnakohus on seisukohal, et äriühingu äriregistrist kustutamise tagajärjeks ei ole kõigi sellele isikule kuuluvate õiguste automaatne lõppemine.
8.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole sisuliselt tegemist kinnistusraamatu kande parandamisele suunatud taotlusega. Kinnistusraamatu kande parandamise aluseks on asjaolu, et kinnistusraamatust nähtuvad andmed oleksid muutunud ebaõigeks (KRS § 621). Avaldaja on seadnud kahtluse alla selle, kas äriregistrist kustutatud isiku (äriühingu) kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek saab omada jätkuvalt õiguslikku tähendust. Vaidlus ei ole kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse üle vaid asjaõiguse (hüpoteegi) olemasolu üle. Seega tuleb avaldajal saavutada olukord, kus tuvastatakse, et temale kuuluvale kinnisasjale Eesti Soojustuskeskus OÜ kasuks kantud hüpoteek on lõppenud. Nõuet tuvastada hüpoteegi lõppemine ei saa esitada registrimenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et hüpoteegipidajaks oleva juriidilise isiku äriregistrist kustutamine ei too automaatselt kaasa sellele juriidilisele isikule kuuluvate asjaõiguste, sh hüpoteegi, lõppemist. AÕS §-des 1 ja 5 sätestatud asjaõiguste numerus clausus'e põhimõtte kohaselt on seaduses ammendavalt sätestatud nii asjaõigused kui ka nende tekkimine, lõppemine ja sisu. Asjaõigusseadus näeb ette ainult ühe piiratud asjaõiguse - kasutusvalduse - lõppemise kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega (AÕS § 211 lg 1). Hüpoteegi lõppemist hüpoteegipidajast juriidilise isiku lõppemisega asjaõigusseadus ette ei näe.
9.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kandemäärus tuleb tühistada, kuna kandeavalduse menetlemisel on rikutud KRS § 46 lg 3 ja 5 nõudeid, ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Oma soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks avaldajal tulnud taotleda kinnistusraamatu kande tegemist (hüpoteegi kustutamist) kinnistusraamatuseaduse 4. peatükis sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et kandeavalduse menetlemist ei takistanud iseenesest avalduses esitatud taotluse sisu, kuna avaldaja soovitud kanne - hüpoteegi kustutamine - oli üheselt arusaadav. Kinnistamismenetluses on kohtule (kinnistusosakonnale) siduv avaldaja taotlus (TsMS § 593 lg 1, KRS § 34 lg 6), kuid mitte avaldaja poolt esitatud asjaolud või hinnang neile (TsMS § 477 lg 5). KRS § 46 lg 3 sätestab, et kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. KRS § 46 lg 5 lubab jätta avalduse rahuldamata alles siis, kui puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud ei ole.

10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tulenevalt hüpoteegipidaja lõppemisest on hüpoteegipidaja nõusoleku saamine võimatu. Käesolevas asjas on tegemist äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud. Avaldaja võib huvitatud isikuna nõuda, et kohus otsustaks osaühingu täiendava likvideerimise. Kui kohus selle nõude rahuldab, on avaldajal võimalik lõpetada hüpoteek kokkuleppel hüpoteegipidajaga või nõuda hüpoteegipidaja nõusolekut AÕS § 349 lg 1 alusel hagimenetluses kohtus. Seega on avaldajal võimalik soovi korral saavutada hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ja avaldajale oleks tulnud määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et üleskutsemenetlus ei ole avaldajale kohane vahend tema eesmärgi saavutamiseks. TsMS §-de 498 ja § 504 lg 1 kohaselt võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik esitada avalduse teadmata hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks AÕS § 331 järgi. TsMS § 504 lg-test 1 ja 2 ning AÕS §-st 331 järelduvalt on üleskutsemenetluse läbiviimine võimalik sel juhul, kui hüpoteegipidaja isik ei ole teada või temaga ei õnnestu kontakti saada. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelnimetatud olukorraga vaid asjaoluga, et hüpoteegipidaja on äriregistrist kustutatud. Äriregistrist kustutatud juriidilise isiku suhtes ei saa üleskutsemenetlus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Lisaks ei välistaks üleskutsemenetluse läbiviimine hüpoteegipidaja võimaliku nõude rahuldamist, kuna TsMS § 504 lg 3 alusel peab avaldaja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks enne menetluse algatamist hoiustama kohtu selleks ettenähtud kontol hüpoteegisumma.
11.Ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium