Velle Riiel hagi OÜ Gavert Ehitus vastu töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
8720,07 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Velle Riiel, ik *, elukoht *; e-post *;
esindajad
Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; Tartu mnt 43, ScalaCity 10128 Tallinn; e-post [email protected] Kostja: OÜ Gavert Ehitus, registrikood *, asukoht *; juhatuse liige Volli Gaaver ik *; Kostja nõustaja Kersti Kaasik, ik *, e-post *.
Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2014.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja Velle Riiel, esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper ja kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Volli Gaaver, kostja nõustaja Kersti Kaasik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Edastada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja Velle Riiel on 04.06.2013.a. esitanud hagi OÜ Gavert Ehitus vastu nõudes töötasu summas 9 864,55 eurot.
1.1.Hageja ja kostja sõlmisid 2005 aprillis töölepingu (edaspidi Tööleping), mille alusel asus hageja tööle projektijuhi ametikohale. Kirjalikult vormistatud töölepingut hageja kostjaga sõlminud ei ole. Kostja esitas väidetavalt 01.07.2005 sõlmitud töölepingu nr. 1 esmakordselt töövaidluskomisjonile. Töölepingu alusel kohustus kostja maksma hagejale igakuiselt vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, kuid seda kohustust ei ole kostja täies ulatuses täitnud. Kuna kostja ei täitnud pikemaajaliselt omapoolseid kohustusi – tagada püsiv töö ja maksta selle eest tasu, siis esitas hageja 15.02.2013 kostjale nõude töötasu ja viiviste välja maksmiseks perioodi eest 01.02.2010 – 01.02.2013.a. Kostja põhjendas töötasu mittemaksmist ja töö puudumist töömahtude vähenemisega. Kostja andis hagejale pidevalt suulisi lubadusi ettevõtte olukorra paranemise kohta. 2010 aastal sai kostja võrreldes 2009 tõepoolest rohkem ja mahukamaid tellimusi ning hageja uskus kostja majandusliku olukorra paranemist. Paraku ei suutnud kostja 2011 ja 2012 hagejale tööd tagada ja töötasu võlgnevust likvideerida. Kostja töömahud on vähenenud iga aastaga, mida tõendava kostja majandusaasta aruanded.
1.2.Tavapäraselt suhtlesid hageja ja kostja telefoni teel. Selle tõendamiseks esitab hageja telefoninumbri 56 211121 Elisa iseteenindusest saadud kõneeristused 2012 4 kuu kohta (lisa 4) – näiteks 2012 mais helistas hageja kostjale 04.05.2012, 06.05.2012, 15.05.2012, 21.05.2012 4 korda, 23.05.2012, 24.05.2012. a. Telefoni teel õnnestus hagejal kostjaga suhelda veel 2012 oktoobris. Kuna hageja ja kostja elavad lähestikku, siis külastas hagejat pidevalt kostjat seoses töö puudumise ning maksmata töötasuga. Viimane kohtumine toimus 2012 detsembris.
1.3.Kostja asunud seisukohale, et maksud töötasudelt tasuti hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel eesmärgiga säilitada hageja sotsiaalsed garantiid. Hageja kinnitab, et sellist kokkulepet sotsiaalsete garantiide tagamise kohta ei ole kunagi sõlmitud. Sellise kokkuleppe sõlmimise võimalust ei näe ette ükski seadus s.t. see oleks sõlmimise korral õigustühine. Juhul, kui tööandja leiab, et töötajaga ei ole võimalik töösuhet jätkata, siis lõpetab ta töölepingu vastavalt seadusele. Kostja esindaja väitis töövaidluskomisjoni istungil, et kostja juhatuse liige ei soovinud hagejaga varasemalt töölepingut lõpetada, sest hageja on tema lapselapse isa. Samas tunnistas kostja esindaja, et kostja oli teadlik asjaolust, et hagejal on võimalus peale töölepingu lõpetamist töö mitteleidmisel registreerida ennast töötuks, mis tagaks talle sotsiaalsed garantiid.
1.4.Kuna töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu alates 18.02.2013, siis esitab hageja töötasu nõude perioodi eest 01.03.2010 – 18.02.2013. Hageja on arvestanud töötasu alljärgnevalt: 2010.a. kokku summas 2224,16 eurot, 2011.a. kokku summas 3336,24 eurot, 2012.a. kokku summas 3468,02 eurot ja 2013.a. kokku summas 525,71 eurot.
2-13-28278
2.1.Hageja esitas kostjale 09.08.2013.a. vastuväited, millega ei nõustu kostja seisukohtadega /I kd, tl 145-151/. Hageja rõhutab, et IVTS kohaselt on töötasu nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mille tõttu on kostja aegumise vastuväide enne 20.11.2012.a. tekkinud nõuete osas alusetu. Samuti algas hageja hinnangul 2010.a. veebruari töötasu aegumistähtaeg 01.01.2011 ja lõpeb 31.12.2013.a. TsÜS § 154 alusel algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, seega aeguks nõue 31.12.2013.a.
2.2.Hageja vähendab palgata puhkusel viibimise aja võrra perioodil 01.05.2010.a. kuni 31.07.2010.a. so 834,06 eurot ja palub seetõttu kohtul hageja kasuks välja mõista 8720,07 eurot.
2.3.Kostja ei ole tõendanud töö olemasolu hagejale, st parimal juhul on kostja poolt esitatud tõenditega tõendatud mõnenädalase kestvusega töö olemasolu, mille reaalselt teostas kostja juhatuse liige, soovimata hagejat nende tööde teostamisse üldse kaasata. Kostja poolt viidatud 2010. aastal (ja osaliselt ka 2011. aastal) hageja jaoks väidetavalt pakkumisel olnud tööd hõlmasid suuremas osas ehitustöid objektil aadressiga Lahe 12. Nimetatud aadress on aga kostja juriidiliseks aadressiks, kuhu muu hulgas on registreeritud ka kostja juhatuse liikmega seotud teine ettevõte Gavert OÜ ning antud kinnistu kuulub kostja juhatuse liikmele ja tema abikaasale, st tegemist on ilmselgelt kostja endaga seotud kinnisasjaga, kus remonttöid või muud ehitustegevust teostati. Vaidlusalusel tõendab perioodil kostja poolt hagejale pakutava töö puudumist kostja töömahtude oluline vähenemine, mille hageja on oma hagiavalduse punktis 2.4 välja toonud (hagiavalduse lisa 3).
2.4.Hageja oli alates 21. detsembrist 2012 osaliselt töövõimetu, st võimetu tegema tööd tööajale üldisele riiklikule normile vastavas mahus. See aga ei tähenda siiski seda, et hageja oli täielikult võimetu täitma töösuhtest tulenevaid kohustusi. Eelkõige on küsimus töömahus ja ulatuses, kuivõrd teatavas määras (st vähemalt 30% ulatuses) oleks hageja töö olemasolu korral olnud kindlasti võimeline tööd tegema.
KOSTJA VASTUS HAGILE
3.Kostja esitas 28.06.2013.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ei võta kostja hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu /I kd, tl 135-140/. Kostja on esitanud järgmised vastuväited:
3.1.Pooltel puuduvad vaidlused selles, et poolte töösuhe lõppes 18.02.2013.a kumbki pool märgitut TVK otsust vaidlustanud ei ole. Seega kui ka hageja peab alusetult miinimumtöötasu keskmiseks töötasuks, saanuks hageja nõudes sisalduvana 2013.a veebruaris arvutatud nõue olla 192.- eurot ( 320:20 x 12), mitte 205.71 eurot. Hageja võtab omaks ka kostjale 26.04.2010.a. esitatud avalduse palgata puhkuse saamiseks ajavahemikus 01.05.2010- 31.07.2010 (tõend TVK toimikus kostja vastuse lisas 9 ja hageja omaksvõtt allkirja andmises avaldusele tõendis TVK protokollis lk 5) ja nõuab palgata puhkusel oleku aja eest TLS mittekooskõlas olevalt alusetult miinimumtasu kokku 1112. 08 eurot (hageja nõude arvestuse alused hagiavalduses lk 4). Samuti on kostja asjas tõendanud, et 31.12.2010 väljastati hagejale töötasu novembrikuu eest (tõend TVK toimikus), milles hageja taas summat 278.02 alusetult nõuab. Ka on hageja tõendanud, et alates 21.12.2012.a. oli ta töövõimetuspensionil. Seega on hageja nõude suurus ebaõige.
3.2.Kostja on tõendanud (tõendid TVK toimikus), et kostjal on olnud hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle tulnud. Seega, alates 01.02.2010.a., millisest ajast hageja Tööandjalt töötasu väljamõistmist nõuab, oli hageja kohustatud tulenevalt VÕS §- st 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttest, astuma samme selgitamaks tekkinud olukorda ja väljendama üheselt valmisolekut asuda tööle. Kostja on tõendanud TVK-le esitatud vastuse lisas 2,3,4, olevate lepingutega ja õienditega (materjalid TVK toimikus, milliseid kostja palub kohtul hinnata), et kostjal oli hagejale tööd anda. Ka on hageja avaldanud hagiavalduse lk 2 , et hagejal oli olemas müügitulu vaidlusalusel perioodil 2010-2012.a.
2-13-28278
Töötaja täita kostja huvides projektijuht-asjaajaja kohustused (lepingu punkt 2.1) ja kohustus tööülesandeid täitma tööpäevadel kella 8.00-17.00 (lepingu punkt 3.2), millised seisnesid ehitusobjektide varustamises materjalidega, tööde organiseerimises, ehitustööde kvaliteedi kontrollis, veoteenuste tegemises, dokumentatsiooni korrashoius ja kulude jälgimises (lepingu punkt 2.3). Kõiki märgitud tööülesandeid oleks saanud Töötaja täita, kui oleks tööl olnud ja tööle tulnud - dokumentatsiooni korrashoius ja kulude jälgimises ei peagi äriühingul müügitulu olema. Asjaolu, et hageja kostjale aeg-ajalt helistas, ei tõenda, et hageja kostjalt tööd küsis, seda enam, et pooled on lähisuhtes *.
3.3.On väheusutav, et hageja olles igatööpäevaselt töötanud täistööajaga kostja kasuks enam kui kolm aastat, asub kostjalt töötasu nõudma esmakordselt 15.02.2013.a. kuupäeval vormistatud taotlusega. Kui Tööandja rikkunuks töölepingus kokkulepitud töötingimusi ega ei maksnuks kolm aastat tehtud töö eest töötasu ja ei täitnuks kokkulepitud töölepingulist kohustust (töölepingu punkt 4.4) maksta välja töötasu hiljemalt järgneva kuu 15 kuupäevaks, või ei olnuks hagejal kostjale üle kolme aasta tööd anda, oli töötajal võimalus oma õiguste kaitseks olukorra lahendamisele asuda - ja nõuda Tööandjalt töötasu väljamaksmist, Töötaja ise tarbis samal ajal ja võttis vastu kostja rahaliste vahendite tasumise arvel riigilt sotsiaalseid hüvesid.
3.4.Kostja on seisukohal, et ITVS § 6 lg 3 näeb ette töötasu nõude esitamise tähtaja 3 aastat ja ITVS § 6 lg 1 näeb ette töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaja 4 kuud, millest tulenevalt TLS § 35 alusel esitatud hüvitiste nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud ja hageja hüvitise nõue, kui see on esitatud TLS § 35 alusel, on olulises mahus aegunud. Hageja vältides hagiavalduse esitamisel riigilõivu maksmist hüvise nõudelt ja aegumise kohaldamise vältimist hüvituse nõudes, nimetabki hüvitise nõuet vastuolus TLS § 1 lg 1 olevalt töötasunõudeks. Seetõttu on kostja esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks, sest hageja töötasu nõue summas 9864.55 eurot ei kuulu rahuldamisele.
3.5.Alates 2009.a. sügisest algasid töötaja töölt ärajäämised ilma arstitõendit esitamata, mil töötaja korduvalt hoiatustest hoolimata eiras tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkus töökohustusi sellega, et tööle ei ilmunud ja tööülesandeid ei täitnud. Järelepärimistele töölt ärajäämise põhjustest avaldas töötaja kostjale tõendeid esitamata, et tema terviseseseisund on halvenenud, kuna tal on ootamatult tuvastatud *, mis on * haigus, mis sageli avaldab mõju *, mis ei võimalda tööülesandeid eelkõige ehitusobjektide varustamises materjalidega, tööde organiseerimises, ehitustööde kvaliteedi kontrollis ja veoteenustes täita ning millised sümptomid olid ka väliselt nähtavad tööandjale. Töötaja viibis ka haiglaravil ja oli sisuliselt kaotanud tööülesanneteks töövõime, milline toimib Tööandjale teadaolevalt käesoleva ajani ja töötajale on väljastatud alaline töövõimetus. Kuna Töötaja, keda kostja usaldas, on tööandja juhatuse liikme Volli Gaaveri *, oli juhatuse liikmel perekondlikult kahju Töötajast, teda tabanud parandamatu haiguse ja olulises osas töövõime kaotuse tõttu. Kostja juhatuse liige tuli vastu töötaja taotlusele tagada kostja poolt hageja ravikindlustus. Eelkõige põhjusel, et hageja ei olnud kindel olles samal ajal kahe äriühingu (OÜ Ridala Lennukeskus ja OÜ City Vara – tõendid TVK toimikus kostja vastuse lisas 5 ja 6) osanik ja juhatuse liige, et suudab tagada oma sealsest tegevusest tulenevad piisavad sissetulekud, mistõttu andis kostja juhatuse liige korralduse raamatupidajale maksta töötaja huvides tema sotsiaalseks kindlustamiseks riigimaksud ja kanda märgitud summad igakuiselt Vastustaja tegevuskahjumisse (tõend lisas 7). Raamatupidaja täitis märgitus kostja juhatuse liikme korraldust kuni 01.01.2013.a.
MENETLUSE KÄIK
4.13.06.2013.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse /I kd, tl 128/. Eelistungil 13.11.2013.a. jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada /I kd, tl 197-202/.
2-13-28278
5.Kohus andis 13.11.2013.a. eelistungil tähtaja hagiavalduse täiendamiseks ning tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
5.1.14.11.2013.a. on kostja esitanud seisukoha, mille järgi hageja avaldas kostjale 2009. aasta viimases kvartalis (oktoobris - kuupäeva täpselt ei mäleta), et ta põeb raskekujulist parandamatut * haigust * ja ta ei ole töövõimeline ega valmis jätkama seniste töölepinguliste kohustuste täitmist. Hageja palus tasuda Tööandjal riigile tema sotsiaalsed garantiid – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja tulumaksu, milline võimaldab töötajal püsivalt saada arstiabi ja muid riiklikke sotsiaalseid hüvesid /I kd, tl 205-206/. 04.12.2013.a. on kostja esitanud täiendavad seisukohad, mille järgi kostjal oli olemas igaaastane müügitulu vaidlusalusel perioodil. Avalikust teabest nähtuvalt on kostja olnud kogu vaidlusaluse perioodi käibemaksukohustuslane, märgitu tõendab, et kostjal oli arvestav käive. Hageja on teinud järelduse, et kui tööd objektil teostatakse lühiajaliselt, siis on ka töö korraldus lühiajaline, märgitud seisukoht on väär. Näitena: kostja sõlmis 14.07.2010.a. MTÜ-ga Rannarahva Kultuuriseltsi käsitöökoja rekonstrueerimise lepingu Puises ehk lühinimetusena Puise, mille maksumus koos käibemaksuga oli 933459.- krooni ehk 59658.- eurot. Selle lisadest aktist 1, aktist 2, aktist 3 nähtuvalt tehti kostja poolt hinnapakkumine 17.01.2010.a. (tõend lisas 1) – ehk eelnev töö oli kostja väikefirmal pool aastat kuni lepingu sõlmimiseni jõuti /II kd, tl 2-8/.
5.2.25.11.2013.a. on hageja esitanud seisukoha, mille järgi kostjal oli reaalselt tööd pakkuda 2010. aasta jaanuaris maksimaalselt 7 päeva jooksul ning juulist augustini ca 45 päeva jooksul, millest 15 päeva viibis hageja palgata puhkusel ning ülejäänud aja tegi reaalselt tööd ning sai selle eest ka töötasu /I kd, tl 220-225/. Arvestades asjaolu, et kostja peab tõendama töö olemasolu kogu 2011.a. ja 2012.a. kohta, siis on sisuliselt olematust aastakäivetest tulenevalt ilmne, et kostjal ei olnud hagejale tööd pakkuda.
6.20.01.2014.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde /tl 58-65/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja töötas kostja juures alates 2005.a. septembrist töödejuhatajana ja projektijuhina, kelle ülesandeks oli eelarvete, hinnakalkulatsioonide, pakkumiste koostamine, objektil tööde ja transpordi organiseerimine /II kd, tl 58/; - kokkulepitud töötasuks oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär; - hageja oli palgata puhkusel ajavahemikul 01.05.-31.07.2010.a. ja sai kostjalt töötasu 2010.a. august kuni oktoober eest; - hageja ei ole teinud tööd 2010.a. veebruar kuni aprill (k.a.) ja detsember ning alates 2011.a. jaanuar kuni 18.02.2013.a. - kostja on maksnud kogu vaidlusalusel perioodil töötaja eest seadusega ette nähtud makse arvestatuma töötasu alammääralt; - tööleping on lõppenud 18.02.2013.a. /I kd, tl 201/.
8.Kostja on leidnud, et Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt ei sisalda töötasu hüvitisi või juurdemakseid mittetöötamise aja eest, seetõttu ei ole hagis esitatud nõue töötasu nõue, vaid hüvitise nõue. Individuaalse töövaidluse seaduse (edaspidi ITVS) § 6 lg 1 kohaselt on
2-13-28278
hüvitise esitamise tähtaeg 4 kuud, kuid hageja esitas avalduse TVK-le 20.03.2013.a. seega on varasemad kui 21.11.2012.a. nõuded aegunud. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et TLS § 35 alusel esitatud nõue ei ole hüvitise nõue vaid töötasu nõue. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tööandjal oleks õigus keelduda palga maksmisest üksnes juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud. Seega on tööandja peamiseks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka, antud juhul töötasu alammäära järgi. Kohus leiab, et TLS §-s 35 ei ole tööandjale sätestatud hüvitise maksmise, vaid töötasu maksmise kohustus. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat, seetõttu jätab kohus aegumise kohaldamata. Kostja on vastuväidetes märkinud, et hageja 2010.a. veebruarikuu töötasu nõue on aegunud, sest on möödunud enam, kui kolm aastat nõude esitamisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et töötasu nõude puhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, sest töötasu on vastavalt lepingust tulenev kohustus. Sama seaduse § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, so käesoleval juhul 31.12.2010.a. Eelnimetatud sätetest lähtudes kohus leiab, et kõnealune nõue ei ole aegunud.
9.1.Hageja nõuab kostjalt keskmist töötasu tööga mittekindlustamise aja eest ajavahemikul 2010.a. veebruar kuni aprill (k.a.) ja detsember ning alates 2011.a. jaanuar kuni 18.02.2013.a. Hageja leiab, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga täistööajaga kokkulepitud mahus. Vaidlust ei ole selles, et hageja on töötanud kostja juures ja vastavalt kokkuleppele oli töötaja palk Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kostja on esitanud kuupäevaga 01.07.2005.a. töölepingu nr 1, mille viimasel leheküljel on pooled allkirjad andnud /TVK toimik töövaidlusasjas nr 4.3-1/713, tl 56-59/. Hageja väitel ei ole tema sellist töölepingut allkirjastanud. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud kostja raamatupidaja N. F., kelle ütluste kohaselt on tööleping nr 1 01.07.2005.a. vormistatud tema poolt, kelle teada töötas hageja kuni 2010.a. kostja juures. Kohus leiab, et ei saa võtta aluseks tööandja poolt esitatud töölepingut, sest töötaja on allkirjastamata leheküljed vaidlustanud. Tunnistaja N. F. saab kinnitada asjaolu, et dokumendil on tema käekirjaga sarnane käekiri, kuid ta ei ole viibinud lepingu allkirjastamise juures, sest tunnistaja sõnul oli temal kokkupuude ainult kostja juhatuse liikmega. Kostja on esitanud vastuväite 2010.a. novembrikuu töötasu nõudmise kohta leides, et hageja on töötasu saanud. TVK toimikus töövaidlusasjas nr 4.3-1/713 on kassa väljamineku order 31.12.2010.a. nr 40, mille järgi on hageja saanud töötasu novembrikuu eest 4228 krooni /TVK toimik tl 98/. Hageja on eelistungil kohtule kinnitanud, et on nimetatud orderile allkirja kirjutanud, kuid ei ole raha saanud /I kd, tl 199/. Kohus leiab, et arvestades kostja esitatud tõendit raha maksmise kohta on tõendatud ka töötasu üleandmine hagejale, seetõttu on hageja nõue 2010.a. novembri töötasu nõudes põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.2.Hageja kinnitusel ei ole kostja kindlustanud vaidlusalusel perioodil töötajat tööga kindlustanud, mille tõttu ei ole kostja taganud talle keskmist töötasu. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud kõik seadusega ette nähtud maksud, kuid ei ole töötasu hagejale välja maksnud. TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKTKo 3-2-1-117-11 p 19). Hagiavalduse kohaselt on töötasu mittemaksmine ja töö puudumine seotud kostja töömahtude vähenemisega, sest tööandja langes müügitulu pidevalt: 201.a. 53 444 eurot, 2011.a. 16 787 ja 2012.a. 6139 eurot. Hageja leiab, et kostjal ei olnud anda tööd 2010.a., sest kostjal oli vaid kaks projekti, mis olid seotud töödega OÜ-ga Mamako ja M. M. korteri remondiga. Hageja on kohtule esitanud OÜ Mamako (pankrotis) vastuse päringule, mille järgi oli tööd lõpule viidud
2-13-28278
07.01.2010.a. /I kd, tl 227/. Samuti nähtub hinnapakkumistest ja arvetest, et M. M. ́ga seotud tööd kestsid kõige enam poolteist kuud juulist septembrini /I kd, tl 229-230/. Arvestades kostja olematuid aastakäibeid ei olnud hageja hinnangul kostjal 2011.a. ja 2012.a. tööd pakkuda. Kohus leiab, et töö olemasolu on leidnud tõendamist kostja esitatud tõenditega. Kostja poolt on 2010.a. kohta esitanud töö olemasolu kohta tõenditena projektide aruanded, millest nähtuvad projektid, mis on seotud mitme erineva töövõtjaga 2010.a. jaanuaris, septembris ja detsembris /TVK toimik tl 61, 64-66/. Samuti on kostja esitanud kohtule 14.07.2010.a. sõlmitud lepingu MTÜ rannarahva Kultuuriseltsi käsitöökoja rekonstrueerimiseks maksumusega 59 658 eurot /II kd, tl 13-15/. Kostja on 2011.a. kohta esitanud tõenditena töövõtulepingu nr 1101 Lerocca OÜga, samuti projektid kuue objekti kohta 2011.a. august kuni detsember kohta /TVK toimik tl 6783/. 2012.a. kohta on kostja esitanud tõendeid seitsme tööobjekti olemasolu kohta alates 201.a veebruarist, mis kajastub müügiaruandes ja teostatud tööde aktides /TVK toimik tl 85-91/. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas töö olemasolu tõendamisel lähtuda üksnes kostja müügitulust ega ehitusööde kestusega, sest hageja ei olnud ehitustööline ja projektijuhina oli hageja objektiga kauem seotud, nt MTÜ-ga Rannarahva Kultuuriselts tehtud tööle september kuni oktoober 2010.a. eelnes hinnapakkumine 17.01.2010.a. ja leping 14.07.2010.a. /II kd, tl 17/. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostjal oli pakkuda hagejale piisavalt tööd kogu vaidlusalusel perioodil, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohus leiab, et tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6) pidi hageja ise astuma vajalikke samme selleks, et selgitada välja töösuhte jätkumine ja väljendama selget valmisolekut tööks, mida ta ei ole teinud. Arvestades hageja töö iseloomu ei pidanud ta viibima kostja läheduses, et tööd teha, mille kohta on hageja esindaja kohtuistungil väitnud, et „... hageja paljuski töötas kodus“ /II kd, tl 64/. Seega oli kohtu hinnangul hagejal kooskõlastatult kostjaga võimalus tulla tööle, kui ta seda soovis ning pidi töö tegemiseks kostjaga ühendust võtma. Hageja on esitanud töö küsimise tõendamiseks kohtule kõneeristuse, millest nähtub, et hageja on tööandjaga suhelnud pikema ajavahemiku vältel korduvalt omades sellega väga head kontakti tööandjaga. Töö küsimise tõendamiseks ei piisa aga ainuüksi telefonikõnede eristustest, hageja oleks saanud küsimist tõendada e-kirja, lühisõnumite või kostjale muus vormis tehtud avaldusega, millest nähtuks hageja pöördumise sisu. Hageja ei ole ka kohtule põhjendanud, miks sellise töösuhte jätkumisega oldi nõus tervelt kolme aasta vältel, sest töötaja töötasu ei saanud, kuigi maksud tema eest maksti. Käesoleva asja asjaolusid hinnates on tõendatud kostja väide, et kokkuleppel hagejaga on kostja võimaldanud pärast hageja haigestumist viimasele ravikindlustuse olemasolu. Kohtu veendumust tavapärasest erineva kokkuleppe olemasolus kinnitab tõik, et hageja on kostja juhatuse liikme *, seetõttu on usutav kostja seadusliku esindaja kinnitus, et soovis oma hõimlast raskes olukorras aidata. Hageja raske haiguse kohta on kohtule esitatud statsionaarne epikriis, millest nähtub, et 2010.a. on hageja hospitaliseeritud erakorraliselt * tõttu ning alates 21.12.2012.a. on hagejale määratud * * /I kd, tl 155, 218/. Seega ei olnud hageja kohtu hinnangul töö tegemiseks valmis, et tööandja pakutavat töö vastu võtta ning töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hagihind
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi keskmine töötasu nõudes TLS § 35 alusel summas 8720,07 eurot, kõrvalnõudeid ei ole hagis kohtule esitatud. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8720,07 eurot. Menetluskulud
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg 2 pool, kelle kahjuks
2-13-28278
otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi tuleb jätta rahuldamata, seetõttu kannab menetluskulud hageja. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.