Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-4599
Tsiviilasi
Margus Käämeri ja OÜ Kupi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. septembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anatoly Otchiku määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. jaanuar 2014
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – Anatoly Otchik (ik: xxx) Vastustajad (avaldajad) – Margus Käämer (ik: xxx) ja OÜ Kupi (rk: 10858876), esindaja vandeadvokaat Piret Blankin
esindajad
avaldus
kinnistu
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. septembri 2013 määrus muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Rahuldada Margus Käämeri ja OÜ Kupi avaldus kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja määrata kindlaks kinnistu XXXX , Tartus (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXXX ) kasutuskord vastavalt AS Kobras 27.02.2013 koostatud plaanile (määruse lisa, II kd, t.l 32) järgmiselt:
Korteri nr 1 (Margus Käämer) ainukasutusse jääb määruse juurde lisatud plaanil roosa värviga tähistatud ala, suurusega 268m2 ja 48m2, kokku 316m2.
2.1.2.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ja korteri nr 1 (Margus Käämer) ühiskasutusse jääb määruse juurde lisatud plaanil tähistatud ala, korteri nr 1 kasutuses oleval territooriumil viirutatuna, mis on plaanil märgitud valge viirutatud alana, suurusega 31m2.
2.1.3.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb maja taga asuv ala, mis on määruse juurde lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 100m2 ja tänava ääres asuv ala suurusega 17m2, mis on plaanil tähistatud rohelise värviga.
2.1.4.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb kuuride taga asuv maatükk, mis on määruse juurde lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 97m2 ning kuuride ees olev maatükk, alates tänavast kuni korteri nr 3 ainukasutuses oleva maatükini laiusega 4,3 meetrit kuuride esiküljest maja poole, 44m2 lahustükk, plaanil tähistatud rohelise värviga.
2.1.5.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb tänava ja kuuride vahele jääv maatükk, mis on määruse juurde lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 16m2.
2.1.6.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jäävad kaks tänava poolset kuuri, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud numbriga 3 suurusega 22m2 ja numbriga 4 suurusega 9m2.
2.1.7.Korteri nr 2 (A. Otchik) ainukasutusse jäävad kaks kuuriboksi, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud numbriga 1 suurusega 16m2 ja numbriga 2 suurusega 19m2. Nende kuuride juurde pääsemiseks jääb korterite nr 2 ja nr 3 ühiskasutusse 1 meetri laiune ala, alates raudtee poolsest kuuri nurgast 2,11 meetri laiuselt. Korteril nr 2 on õigus kasutada kuuride ees olevat ala kuuri uste avamiseks.
2.1.8.Korterite nr 1, nr 2 ja nr 3 ühiskasutusse jääb tänavaäärne ala 0,6 meetri laiuses 17m2, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud valge viirutatud alana.
2.1.9.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb tänava äärne ala, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud roosa värviga, suurusega 18m2 (haljasala).
2.1.10.Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb 4,3 meetri laiune koridor tänava äärest, paralleelselt kuuride eest kuni raudteeni, suurusega 10m2.
2.1.11.Korteri nr 2 (A. Otchik) ainukasutusse jääb ülejäänud ala maja ümber, mis ei jää korterite nr 2 ja nr 3 ainu- ja/või ühiskasutusse, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud kollase värviga, suurusega kokku 284m2.
2.1.12.Korteriomanikel on õigus rajada piire/aed oma ainukasutuses oleva maa eraldamiseks.
2.1.13.Kohustada Anatoly Otchikut korteri nr 3 kasuks vabastama 97m2 suurune lahustükk krundi nurgas, kus asub korteri nr 2 kasvuhoone jäänused, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse.
2.1.14.Kohustada Anatoly Otchikut korteri nr 3 kasuks vabastama kuuride esine ala ja määrusele lisatud plaanil märgitud kuur nr 3 suurusega 22m2 hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse.
2.1.15.Kohustada Anatoly Otchikut kõrvaldama tema poolt õigusliku aluseta ehitatud ehitised, mis ei jää kinnistu kasutuskorra alusel tema ainukasutuses olevale kinnistuosale ja muu kasutuskorra täitmist takistav vara hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse.
2.1.16.Käesoleva määruse resolutsiooni p-des 2.1.1-2.1.11 märgitud kasutuskorra tingimused kantakse märkusena kinnistu XXXX Tartus kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXXX kolmandasse jakku.
2.1.17.Lugeda kohtumäärus Margus Käämeri, Anatoly Otchiku ja OÜ Kupi nõusolekuks kanda märkus kasutuskorra tingimuste kohta kinnistusregistriosa nr XXXX kolmandasse jakku igakordse omaniku kasuks.“
3.Määruse lahutamtuks lisaks on AS Kobras 27.02.2013 koostatud plaan. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Anatoly Otchiku kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Margus Käämer ja OÜ Kupi esitasid 30.01.2012 maakohtule avalduse, milles palusid määrata kindlaks Tartus XXXX asuva kinnistu ja sellel asuvate ehitiste kasutuskord vastavalt RE-Projekt OÜ koostatud krundi plaanile või vastavalt 05.02.2013 kohtuistungil protokollitud kokkuleppele ja 11.03.2013 esitatud plaanile ning kanda kasutuskorra kohta märkus kinnistusraamatusse, samuti määrata, et puudutatud isik kohustub kõrvaldama tema poolt õigusliku aluseta ehitatud ehitised, mis ei jää tema ainukasutuses olevale kinnistusosale, ja muu kasutuskorra täitmist takistava vara hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse. Puudutatud isik peaks krundilt ära viima metallgaraaži ja teisaldama või lammutama ebaseadusliku kuuri, samuti avama avaldajatele juurdepääsuks kuuridele puudutatud isiku poolt krundi sisse rajatud aia. Korteriomanikel on õigus rajada piire/aed oma ainukasutuses oleva maa eraldamiseks. Ebaseaduslikku sauna ja teiste kaasomanike nõusolekuta püstitatud elektriposti kasutuskorra täitmiseks lammutada või teisaldada ei ole vaja. Avaldaja nõustus kohtuvälistel läbirääkimistel metallgaraaži teisaldamisega. Samuti on mõistlik, et kuuri lammutab selle ehitaja ja faktiline valdaja. Avalduse kohaselt paiknevad XXXX kinnistul (79506:012:0002) vastavalt Tartu Tehnilise Inventariseerimise Büroo andmetele elamu ja kuur. Elamu koosneb kolmest korterist (nr 1, 4 ja 3). Vastavalt AS Kobras koostatud XXXX geodeetilisele mõõdistusele paikneb kinnistul elamu korteritega nr 1, 2 ja 3 (Tartu Tehnilise Inventariseerimise Büroo andmetele vastavalt korter nr 4 – korter nr 2), kuur, kasvuhoone, neli abihoonet ja Tartu Tehnilise Inventariseerimise Büroo andmetel korteri nr 4 (nr 2) juurde kuuluv saun. Moodustatud on korteriomandid, korteri nr 1 omanik on M. Käämer, korteri nr 2 omanik Irina Ottšik ja korteri nr 3 omanik OÜ Kupi. Viimase poole aasta jooksul on toimunud tülid seoses parkimiskohtade, ebaseaduslikult rajatud kõrvalhoonete/abihoonete, puude mahavõtmise, aia kasutamise ja muude küsimustega. Vajadus Tartu linnalt saadud projekteerimistingimustele (08.06.2011 nr 7-12/PTH-11-127) vastava XXXX kolme korteriga elamu rekonstrueerimise projekti koostamiseks ning krundi/kinnistu planeerimiseks on otsene ajend selleks, et sätestada kinnistu kasutuskord. Korterite nr 1 ja 3 omanikud ei ole jõudnud korteri nr 2 omanikuga kokkuleppele.
2.Puudutatud isik (esialgselt I. Ottšik, alates 07.05.2013 Anatoly Otchik) kasutuskorra ettepanekuga ei nõustunud. Puudutatud isik märkis, et avaldajate plaanil näidatud kolme boksiga kuuri asemel on tegelikult nelja boksiga kuur, millest I. Ottšik kasutab kahte aiapoolset ning soovib neid kasutada ka tulevikus. Avaldajate plaanil on näidatud, et õues asub parkimisala kolme auto parkimiseks. Tegelikkuses asub sellel kohal I. Ottšiku kasutuses olev väike kuur, mida ta soovib ka tulevikus kasutada. Puudutatud isik oli seisukohal, et kasutuskord tuleks kehtestada selliselt, et M. Käämeri, kellele kuulub korter nr 1 ja maatükist 649/1587 suurune osa, kasutusse jääb 502,6 m2, I. Ottšiku, kellele kuulub korter nr 2 ja maatükist 472/1587 suurune osa, kasutusse jääb 365,5 m2 ning OÜ Kupi, kellele kuulub korter nr 3 ja maatükist 466/1587 suurune osa, kasutusse jääb 360,8 m2. Samuti peaks korteri nr 2 kasutusse jääv maa korteri sissepääsu juures olema veidi laiem kui avaldajate pakutu,
kokku laiusega elamu seinast kuni korteri nr 2 kasutusse jääva maa piirini 5,5 m, tuulekoja seinast 3,2 m, ning korteri nr 2 kasutusse jääva maa piir oleks paralleelne maja seinaga ja risti Vaksali tänavaga. Sellisel juhul saab korteri nr 2 omanik parkida auto enda kasutusse jäävale maale ning sõita autoga oma kuuride ja aiamaa juurde. Korteri nr 2 kasutusse jääks täiendavalt osa maast korteri nr 2 kasutusse jääva aiamaa ja tema kasutuses oleva väikese kuuri juurde. Trepikoja-juurdeehituse seinast oleks korteri nr 2 kasutusse jääva maa pikkuseks 9 m ja laiuseks 3,5 m. Korteri nr 2 kuuri ette jääv maa suurusega 3,27 m x 1,73 m jääks korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse. Vastasel korral ei pääseks korteri nr 2 omanik oma kuuri, kui aga kogu maa korteri nr 2 kuurini jääks tema ainukasutusse, ei pääseks korter nr 3 oma aiamaale. Kokku jääks korteri nr 2 kasutusse maad 359,85 m2. Puudutatud isik oli nõus piirdeaedade rajamisega ainukasutusse jäävate maa-alade eraldamiseks ning kasutuskorra kohta märkuse kandmisega kinnistusraamatusse. Avaldaja viidatud ebaseaduslikud ehitised, saun ja kuur, on ehitatud ajavahemikus 2001–2003 endiste naabrite loal. Elektripost paigaldati krundile seoses Vaksali tn õhuliini rekonstrueerimisega, mis oli ka kooskõlastatud. Avaldajate esitatud krundi jagamisplaan ei vasta proportsionaalse jagamise põhimõttele. Puudutatud isik esitas 30.01.2013 omapoolse plaani, mille oli vormistanud AS Kobras.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 11. septembri 2013 määrusega M. Käämeri ja OÜ Kupi avalduse kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks kinnistu XXXX , Tartu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXXX ) kasutuskorra järgmiselt: 1) korteri nr 1 (M. Käämer) ainukasutusse jääb määruse juurde lisatud plaanil roosa värviga tähistatud ala, suurusega 268 m2 ja 48 m2, kokku 316 m2; 2) korteri nr 3 (OÜ Kupi) ja korteri nr 1 (M. Käämer) ühiskasutusse jääb määruse juurde lisatud plaanil tähistatud ala, korteri nr 1 kasutuses oleval territooriumil viirutatuna, mis on plaanil märgitud valge viirutatud alana, suurusega 31 m2; 3) korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb maja taga asuv ala, mis on määruse juurde lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 100 m2, ja tänava ääres asuv ala suurusega 17 m2, mis on plaanil tähistatud rohelise värviga; 4) korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb kuuride taga asuv maatükk, mis on määruse juurde lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 97 m2, ning kuuride ees olev maatükk, alates tänavast kuni korteri nr 3 ainukasutuses oleva maatükini laiusega 4,3 m kuuride esiküljest maja poole, 44 m2 lahustükk, plaanil tähistatud rohelise värviga; 5) korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb tänava ja kuuride vahele jääv maatükk, mis on määruse juurde lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 16 m2; 6) korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jäävad kaks tänavapoolset kuuri, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud numbriga 3, suurusega 22 m2 ja numbriga 4 suurusega 9 m2; 7) korteri nr 2 (Ottšik) ainukasutusse jääb kaks kuuriboksi, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud numbriga 1, suurusega 16 m2, ja numbriga 2, suurusega 19 m2. Nende kuuride juurde pääsemiseks jääb korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse 1 meetri laiune ala alates raudtee poolsest kuuri nurgast 2,11 m kauguselt. Korteril nr 2 on õigus kasutada kuuride ees olevat ala kuuri uste avamiseks; 8) korterite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutusse jääb tänavaäärne ala 1 m laiuses 17 m2, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud valge viirutatud alana; 9) korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb tänavaäärne ala, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, suurusega 18 m2 (haljasala);
10) korteri nr 3 ainukasutusse jääb 4,3 m laiune koridor tänava äärest, paralleelselt kuuride eest kuni raudteeni; 11) korteri nr 2 (Ottšik) ainukasutusse jääb ülejäänud ala maja ümber, mis ei jää korterite nr 2 ja 3 ainu- ja/või ühiskasutusse, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud kollase värviga, suurusega kokku 284 m2 (181 m2+31 m2); 12) korteriomanikel on õigus rajada piire/aed oma ainukasutuses oleva maa eraldamiseks; 13) kohustada A. Otchikut korteri nr 3 kasuks vabastama 97 m2 suurune lahustükk krundi nurgas, kus asuvad korteri nr 2 kasvuhoone jäänused, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud rohelise värviga, hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse; 14) kohustada A. Otchikut korteri nr 3 kasuks vabastama kuuride esine ala ja määrusele lisatud plaanil märgitud kuur nr 3, suurusega 22 m2 hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse; 15) kohustada A. Otchikut kõrvaldama tema poolt õigusliku aluseta ehitatud ehitised, mis ei jää kinnistu kasutuskorra alusel tema ainukasutuses olevale kinnistuosale, ja muu kasutuskorra täitmist takistava vara hiljemalt 30 päeva jooksul kasutuskorra kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse; 16) kanda märkus kinnistu Tartus XXXX kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXXX kolmandasse jakku; 17) lugeda kohtumäärus M. Käämeri, A. Otchiku ja OÜ Kupi nõusolekuks kanda märkus kasutuskorra kohta kinnistusregistriosa nr XXXX kolmandasse jakku igakordse omaniku kasuks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt kuulub elamumaast Tartus XXXX , kinnisturegistriosa nr 2959503, 649/1587 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1, üldpinnaga 64,90 m2, M. Käämerile. Kinnistusregistriosa numbriga 2959603 kuulub 472/1587 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 2, üldpinnaga 47,20 m2, I. Ottšikule. Kinnistusregistriosa numbriga 2959703 kuulub 466/1587 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 3, üldpinnaga 46,60 m2, OÜ-le Kupi. I. Ottšik kinkis 30.04.2013 korteriomandi A. Ottšikule ning puudutatud isikuna astus I. Ottšiku asemel menetlusse A. Ottšik. XXXX elamu ja selle juurde kuuluva maatüki kasutuskorra kohta puudub kaasomanike kokkulepe. Avaldajate esitatud asjaoludest nähtub, et kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramine on kinnistu korrashoiuks ja säilimiseks hädavajalik. Kohtul on kasutuskorra kindlaksmääramiseks kaks alternatiivvarianti, avalduses tehtud ettepanek ning avaldajate ja puudutatud isiku vahel 05.02.2013 kohtuistungil kokku lepitud kasutuskord (I kd tl 99–100). Puudutatud isik taganes kohtuistungil kokkulepitust. Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Seejuures ei ole kohus seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud kasutusviisidega. Avaldajate ettepaneku kohaselt (I kd tl 4; II kd tl 78) jääb korter nr 1 ainukasutusse plaanil tähistatud korteri nr 1 akendealune ala – lahustükid, plaanil märgitud suurusega 273 m2 ja 48 m2, samuti kuur märgistusega 1, plaanil märgitud suurusega 28,2 m2, kokku ainukasutuses krundi pindala 321 m2; korteri nr 2 ainukasutusse jääb korteri nr 2 akendealune ala – lahustükid plaanil märgitud suurusega 181 m2 ja 31 m2, ning eraldi haljasala 19 m2, samuti puukuur märgistusega 4, plaanil märgitud suurusega 20,3 m2; korteri nr 3 ainukasutusse jääb korteri nr 3 akendealune ala – lahustükid plaanil märgitud suurusega 100 m2 ja 18 m2, eraldi tänava ja kuuride vahele jääv ala, plaanil märgitud suurusega 15 m2, ja raudteepoolne krundi nurgas olev ala, plaanil märgitud suurusega 100 m2, samuti puukuur märgistusega 2, plaanil märgitud suurusega 20,5 m2; korterite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutusse jääb plaanil viirutatud ala parkimiseks (plaanil märgitud suurusega 122 m2) ja juurdepääsuks kuuridele (plaanil märgitud suurusega 15 m2 ja 31 m2).
05.02.2013 kohtuistungil leppisid avaldajad ja puudutatud isik kokku, et korteri nr 1 (M. Käämer) ainukasutusse jääb plaanil (I kd tl 21) tähistatud ala, mis on plaanil märgitud suurusega 273 m2 ja 48 m2. Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ja korteri nr 1 ühiskasutusse jääb ala, korteri nr 1 kasutuses oleval territooriumil viirutatuna, mis on plaanil märgitud suurusega 31 m2. Korteri nr 3 ainukasutusse jääb maja taga asuv ala, mis on plaanil märgitud suurusega u 100 m2, ja tänava ääres asuv ala suurusega 18 m2. Korteri nr 3 ainukasutusse jääb kuuride taga asuv maatükk, mis on plaanil tähistatud suurusega 100 m2, ning kuuride ees olev maatükk, alates tänavast kuni korteri nr 3 ainukasutuses oleva maatükini laiusega 4,3 m kuuride esiküljest maja poole. Korteri nr 3 ainukasutusse jääb tänava ja kuuride vahele jääv maatükk, mis on plaanil tähistatud suurusega 15 m2. Korteri nr 3 ainukasutusse jäävad kaks tänavapoolset kuuri, mis on plaanil tähistatud suurustega 21,97 m2 ja 8,93 m2. Korteri nr 3 ainukasutusse jääb tänavaäärne ala pikkusega 5,2 m ja laiusega 1 m. Korteri nr 3 ainukasutusse jääb tänavaäärne ala, mis on plaanil märgitud suurusega 19 m2 (haljasala). Korteri nr 2 (Ottšik) ainukasutusse jäävad kaks kuuriboksi, mis on plaanil tähistatud suurustega 16,08 m2 ja 18,86 m2. Nende kuuride juurde pääsemiseks jääb korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse 1 m laiune ala, alates raudtee poolsest kuuri nurgast 2,2 m kauguselt. Korteril nr 2 on õigus kasutada kuuride ees olevat ala kuuri uste avamiseks. Korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse jääb ala pikkusega 4,8 m ja laiusega 1 m (jalgvärav ja autovärav). Korteri nr 2 ainukasutusse jääb 4,3 m laiune koridor tänava äärest, paralleelselt kuuride eest kuni raudteeni. Korteri nr 2 ainukasutusse jääb ülejäänud ala maja ümber, mis ei jää korterite nr 2 ja 3 ainu- ja/või ühiskasutusse, mis on plaanil märgitud suurusega u 181 m2. Kohus leidis, et kuigi avalduses toodud ettepanek on kõige lähedasem praegu väljakujunenud kasutuskorrale, on kaasomanike ühised huvid kasutuskorra kindlaksmääramisel kõige paremini kaitstud viisil, milles avaldajad ja puudutatud isik kokku leppisid. Kohus võttis kasutuskorra kindlaksmääramisel aluseks RE-Projekt koostatud krundi kasutuse kavandi (I kd tl 63) ja AS Kobras (II kd tl 13; 32) koostatud maa kasutuskorra ettepaneku. Mõlemad plaanid vastavad proportsionaalselt korteri suurustele ja on identsed. Kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestas kohus punase kirjaga märgitud numbreid (II kd tl 32). Nimetatud plaanidest nähtuvalt jääb korteri nr 1 kasutusse 502,6 m2, sh hoonete alune ja ühiskasutuses olev maa, korteri nr 2 kasutusse 365,5 m2, sh hoonete alune ja ühiskasutuses olev maa, ning korteri nr 3 kasutusse 360,8 m2, sh hoonete alune ja ühiskasutuses olev maa. Seega jääb korteri nr 3 kasutusse 4,7 m2 vähem maad kui korteri nr 2 kasutusse. Krundi pinda ilma hoonetealuse ja ühiskasutuses oleva maata jääb küll korterile nr 2 vähem, kuid seda eelkõige korteri nr 2 juurdeehituse tõttu. Selline kasutuskord ühtib ka puudutatud isiku I. Ottšiku esialgse ettepanekuga (I kd tl 31–34), mille kohaselt M. Käämeri kasutusse jääks 502,6 m2, I. Ottšiku kasutusse 365,5 m2 ja OÜ Kupi kasutusse 360,8 m2. Eelnimetatud plaanide kohaselt (II kd tl 13, 32–33) on korteri nr 1 krundi pind ilma hoonetealuse ja ühiskasutuses oleva maata 316 m2, korteri nr 2 krundi pind ilma hoonetealuse ja ühiskasutuses oleva maata 284 m2 ning korteri nr 3 krundi pind ilma hoonetealuse ja ühiskasutuses oleva maata 302 m2. Krundi üldpind on 1229 m2, millest korterile nr 1 kuuluks kokkuleppe järgi 502,6 m2, mis on 40,9% üldpinnast, samuti kuulub korterile nr 1 korterite üldpinnast 40,8%, seega on krundi pind proportsionaalne korteri suurusega. Korterile nr 2 kuuluks kokkuleppe järgi 365,5 m2, mis on 29,7% üldpinnast, samuti kuulub korterile nr 2 korterite üldpinnast 29,7%, seega on krundi pind proportsionaalne korteri suurusega. Korterile nr 3 kuuluks kokkuleppe järgi 360,8 m2, mis on 29,6% üldpinnast, samuti kuulub korterile nr 3 korterite üldpinnast 29,4%, seega on krundi pind proportsionaalne korteri suurusega. Siit järeldub, et pärast kasutuskorra kindlaksmääramist on iga korter saanud proportsionaalselt korteri suurusele ka krundi pinda. Kuna pooled on ise eraldi kokku leppinud, et kuurid, mis on plaanil tähistatud numbritega 3 (22 m2) ja 4 (9 m2) jäävad korteri nr 3 ainukasutusse ning kuurid, mis on plaanil tähistatud numbritega 1 (16 m2) ja 2 (19 m2) jäävad korteri nr 2 kasutusse, siis ei arvestanud kohus kuuride puhul kasutuskorra proportsionaalsust. Erinevalt kokkulepitust ja arvestades otstarbekust jättis kohus korterite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutusse tänavaäärse ala 1 m laiuses, 17 m2.
Et määratud kasutuskord oleks reaalselt teostatav, siis tuleb korteri nr 2 poolt korteri nr 3 kasuks vabastada 97 m2 suurune lahustükk krundi nurgas, kus asuvad korteri nr 2 kasvuhoone jäänused, ning vabastada kuuride esine ala ja plaanil märgitud kuur suurusega 22 m2. Samuti peab puudutatud isik kõrvaldama tema poolt kasutuskorra täitmist takistava vara.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.A. Otchik esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. septembri 2013 määruse p-de 2-11 tühistamist ja kinnistu kasutuskorra kehtestamist vastavalt määruskaebuse esitaja ettepanekule: 1) korteri nr 1 (M. Käämer) ainukasutusse jääb maa, mis on plaanil märgitud roosa värviga, pindalaga 336 m2, ja ühiskasutusse maa-alad 29 m2 ja 14 m2, kokku 379 m2; 2) korterite nr 3 (OÜ Kupi) ja 1 ühiskasutusse jääb maa, mis on plaanil märgitud valge roosaga viirutatud alana suurusega 11 m2 ja valge rohelisega viirutatud alana suurusega 24 m2; 3) korteri nr 1 ehituslik maa on 82 m2. Seega jääb korteri nr 1 kasutusse maad koos ühiskasutuses oleva maaga kokku 479 m2; 4) korteri nr 3 ainukasutusse jääb maa, mis asub kuuride taga ja on märgitud plaanil rohelise värviga pindalaga 144 m2, kuuride ees asuv maa suurusega 66 m2, maa-ala asukohaga kuuridest tänavani suurusega 16 m2, maa-ala, mis asub kahe tänavapoolse kuuri all suurusega 22 m2 + 9 m2, maa-ala, mis asub maja taga raudtee pool suurusega 47 m2, maa-ala, mis asub korteri nr 3 akende ja sissepääsu ees ning piirneb tänavaga suurusega 2l m2, mis teeb kokku 325 m2; 5) korteri nr 2 (Otchik) ainukasutusse jääb maa, mis on plaanil märgitud nr 1 ja 2, suurusega vastavalt 16 m2 ja 19 m2; 6) korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse jääb maa, mis asub kuuride servast raudtee pool 1,8 m kaugusel ja on 2 m lai, kokku suurusega 6 m2, korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse jääb maa-ala, kus korter nr 2 omanik saab kasutada antud maad kuuride uste avamiseks; 7) RE-Projekt OÜ 15.01.2013 ettepaneku kohaselt peab juurdepääs kuuridele ja parkimiskohtadele olema võimaldatud XXXX krundi kasutamise, mitte tänava kaudu. Seega korter nr 3 saab ainukasutusse maa-ala laiusega 1 m ja pikkusega 5 m korterite nr 2 ja 3 piirist väravate suunas pindalaga 5 m2; 8) korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse jääb tänavapoolne maa laiusega 1 m ja pikkusega 5 m, mis on märgitud plaanil rohelise ja kollase viirutatud alana, mille kaudu pääseb korteri nr 3 omanik oma kuurideni ja parkimiskohale, suurusega 5 m2; 9) korteri nr 3 ehitusmaa suurus on 65 m2, seega arvestades hoonestatud ning ainu- ja ühiskasutuses oleva maa suurust, jääb korteri nr 3 kasutusse 388 m2; 10) korteri nr 2 ainukasutusse jääb ülejäänud maa, mis ei ole korterite nr 3 ja 1 ainu- ja ühiskasutuses, mis on plaanil märgitud kollasega ning mille suurus on 260 m2; 11) korteri nr 2 ehitusalase maa suurus on 65 m2, seega arvestades hoonestatud ning ainu- ja ühiskasutuses oleva maa suurust jääb korteri nr 2 kasutusse 362 m2. Kohtukulud palub määruskaebuse esitaja jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole avaldaja OÜ Kupi esitatud faktiväited tõesed. OÜ Kupi süüdistab puudutatud isikut naabrite vaheliste tülide tekitamises, kuid tegelikkuses on olukord vastupidine. Ainus parkimisega seotud intsident XXXX territooriumil toimus 2006. a, kui Arvo Käärdi auto oli pargitud puudutatud isiku korteri sissepääsu ette. Ka puudutatud isiku süüdistamine ebaproportsionaalses maa kasutamises ei ole õige, kuna vastavalt kokkuleppele eelnevate omanikega kasutas puudutatud isik 1/3 maad. Kui A. Käärd tegi ettepaneku krundi ümberjagamiseks ja piiride kehtestamiseks, pakkus puudutanud isik mitmeid lahendusi, millele OÜ Kupi juhatuse liige A. Käärd ei reageerinud ning lükkas need tagasi. A. Käärdi pakutud lahendused ei olnud puudutanud isikule vastuvõetavad;
2) määras kohus kinnistu kasutuskorra tuginedes OÜ Kupi esitatud plaanile, mis ei vasta maa proportsionaalse jagamise põhimõttele. OÜ Kupi saab maad teistest rohkem. OÜ Kupi ainukasutusse jääb maa-ala 302 m2, lisaks maa, mis asub ehitiste (kuurid) all 31 m2 ja korteri all 65 m2, kokku 398 m2. Ühiskasutuses oleva maa suurus on korteritel nr 1 ja 3 – 31 m2, korteritel nr 1, 2, 3 – 17 m2 ja korteritel nr 2, 3 – 4 m2. Seega jääb korteri nr 3 kasutusse koos ühiskasutuses oleva maaga 424 m2, mis on rohkem kui 1/3 krundi suurusest, s.o 1229 m2; 3) ei vasta määruse p-s 8 märgitu plaanile. Plaanilt on näha, et maa-ala laius on 0,6 m ja pikkus ei ole 17 m, vaid (9,94+8,30+19,79/2) 28,135 m, seega nimetatud maa suurus on 16,88 m2. Kuna kohus märkis määrusesse, et korterite nr 1, 2 ja 3 ühiskasutusse jääb tänavaäärne ala 1 m laiuses, siis tuleb selle maa suuruseks 28,135 m2. Samas puudutatud isik ei vaja tänavaäärset riba, mis paikneb korterite nr 1 ja 3 ees; 4) on määruses märkimata maa suurusega 10 m2, mis asub korterite nr 2 ja 3 ühiskasutusse jääva maa suurusega 4 m2 ja korteri nr 3 ainukasutusse jääva maa suurusega 97 m2 vahel, mis on plaanil rohelist värvi. Lähtuvalt sellest, et selle värv on roheline, siis see maa jääb korteri nr 3 ainukasutusse, mis omakorda suurendab korteri nr 3 omandisse jäävat maad; 5) vastab määruskaebuses toodud pakkumine maa proportsionaalse jagamise printsiibile paremini kui kohtu kinnitatud kasutuskord.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.M. Käämer ja OÜ Kupi vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa nõustuda määruskaebuse väidetega, et avaldajate esitatud faktiväited ei ole tõesed ja et puudutatud isik ei ole vaidlust maa kasutamise osas põhjustanud. Menetluse käik kinnitab, et menetlusosalistel on keeruline ühiskasutuses olevat maad kokkuleppel vallata ja kasutada. Samas ei ole kinnistu kasutuskorra tingimuste seisukohalt kohtusse pöördumise põhjused asjakohased ning seetõttu avaldajad ei pea nende väidete ümberlükkamist mõistlikuks; 2) lahendas kohus asja kõikide esitatud dokumentide alusel kogumis, arvestades korterite suuruse proportsioone, väljakujunenud praktikat ja muid olulisi asjaolusid, kontrollides ka seda, et iga korteriomaniku ainukasutusse jääks mõistlik ja õiglane osa ühiskasutuses olevast maatükist ning kuuridest. Arusaamatuks jääb, kuidas on puudutatud isik jõudnud järeldusele, et OÜ-le Kupi (korter nr 3) jääb 424 m2. Määrusest ja plaanist nähtuvalt jääb korteri nr 3 ainukasutusse senises ühiskasutuses olevast maast (määruse p-d 3, 4, 5, 9, 10) 16+44+18+10+97+100+17=302 m2, millele lisanduvad kuurid 22+9 m2 (määruse p 6, üks kuur seejuures eraldi kokkuleppel avaldajaga) ja korter 46,6 m2, kokku 379,6 m2. Korteri nr 2 ainukasutusse jääb määruse p 11 kohaselt maad 284 m2, kaks kuuri 16+19 m2 (määruse p 7) ja korter 47,2 m2, kokku 366,2 m2. OÜ Kupi kasutusse jääv maa on oluliselt väiksema kasutusväärtusega. OÜ Kupi kasutusse jääb maa nelja sopilise lahustükina, mis suuremas osas ei paikne tema korteri sissepääsu juures. Aiana saab OÜ Kupi reaalselt kasutada vaid 100 m2 suurust maatükki maja taga, kus puudub piisav privaatsus ja mõistlik juurdepääs (juurdepääs on planeeritud läbi M. Käämeri kasutuses oleva maa). 97 m2 suuruse krundi nurgas asuva maatüki (hetkel on see puudutatud isiku valduses kasvuhoone ja muu materjali all) eesmärgipärane kasutamine eeldab oluliste kulutuste tegemist, kuna maa on heakorrastamata, pehme ja järsu kallakuga raudtee poole. Puudutatud isiku ainukasutusse jääv maa on seevastu tema korteri/majaosa ümber loogiliselt paigutunud; 3) ei esitanud puudutatud isik kohtuvaidluses määruskaebusele lisatud plaani, millel on kujutatud tema ettepanek kinnistu kasutuskorra määramiseks, seega ei ole avaldajad saanud selle kohta oma seisukohta avaldada ega kohus seda asja lahendamisel arvestada;
4) on avaldajatel kahtlus määruskaebusele lisatud plaani ehtsuses. I. Ottšik esitas 18.02.2013 kohtule AS Kobras allkirjastatud plaani, mis kannab kuupäeva 12.02.2013 ja töönumbrit 2013-024. Määruskaebusele lisatud plaanil on märgitud sama kuupäev, koostaja ja töö number, kuid visuaalsel vaatlusel on näha, et tegemist on teise plaaniga. Määruskaebusele lisatud plaanil koostaja allkiri puudub. Kuna ei ole teada, kes ja milliste andmete alusel määruskaebusele lisatud plaani koostas, ei ole võimalik selle andmeid usaldada ega selle alusel isegi teoreetiliselt kinnistu kasutuskorda määrata; 5) on määruskaebuse esitaja ettepanek egoistlik ega arvesta teiste kaasomanike õigusi ega huve. Määruskaebuses pakutud lahenduse järgi peaks OÜ Kupi kasutusse jääv ainus kasutamisväärtusega maa maja taga vähenema 100 ruutmeetrilt 47-le ning kuuride ees olev koridor jääks nii kitsaks, et sealt ei mahu läbi tehnika, mida on vaja kohale tuua kinnistu nurgas asuva kinnistuosa korrastamiseks. Umbes 4 m2 maad, mis ettepaneku alusel jääks tänava ääres (haljasala) OÜ-le Kupi rohkem, on kasutusväärtuseta, kuna seal asuvad elektripost ja puud (avaldajate 24.01.2013 menetlusdokumendile lisatud fotod nr 1 ja 3).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Maakohtu määruse vaidlustas A. Otchik, kes palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-11, s.o osas, millega maakohus määras kindlaks kasutuskorra tingimused. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustas A. Otchik ka M. Käämeri ainukasutusse jäetud maa suuruse (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ning sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1-11 osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus, millega määrati kindlaks XXXX asuva kinnistu kasutuskord, on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud põhjendused määrata kasutuskord kindlaks vastavalt A. Otchiku esitatud ettepanekule ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud kasutuskorra muutmiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused, miks maakohus lähtus kasutuskorra kindlaksmääramisel avaldajate esitatud plaanist (II kd, t.l 32). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas määruses. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kuigi muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, on ka vaidlustamata osas maakohtu määrus põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 10 tuleb täiendada numbriga „10 m2„ ning lugeda määruse resolutsiooni p 10 (käesoleva määruse p 2.1.10) sõnastatuks järgmiselt: „Korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse jääb 4,3 m laiune koridor tänava äärest, paralleelselt kuuride eest kuni raudteeni suurusega 10 m2. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu määruse juurde lisatud plaanil (II kd, t.l 32) on nimetatud 10m2 suurune maatükk tähistatud rohelise värviga ning määruse põhjendustest nähtub samuti, et nimetatud maatükk jääb korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse. Sellisel kujul maakohtu määruse resolutsiooni p 4 täiendamisega on määruse resolutsioon kooskõlas määrusele lisatud plaani ja määruse põhjendustega. Samuti tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada ning märkida, et XXXX kasutuskord määratakse kindlaks vastavalt AS Kobras 27.02.2013 koostatud plaanile (II kd, t.l 32). Lisaks tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p 8 (käesoleva määruse p 2.1.8) ja lugeda õigeks, et korterite nr 1, nr 2 ja nr 3 ühiskasutusse jääb tänavaäärne ala 0,6 meetri laiuses (määruse resolutsioonis ekslikult märgitud 1 meetri laiuses) suurusega 17m2. Sellisel kujul on maakohtu määruse resolutsiooni p 8 tekst kooskõlas määruse aluseks oleva plaaniga.
9.Vastuseks määruskaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning määranud põhjendatud ja õiglase kinnistu XXXX kasutuskorra. Riigikohus on 23.02.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10 asunud seisukohale, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb arvestada ka vähemuse huvisid. Vaidlustatud määruses on maakohus eelmärgitud põhimõtetest juhindunud ning põhjendanud, miks ta just sellisel kujul kasutuskorra kindlaks määras (määruse resolutsiooni p-d 1-11). Seejuures on maakohus kaalutlenud kõigi kaasomanike huvisid ja lähtunud kasutuskorra määramisel muu hulgas sellest, et iga kaasomaniku ainukasutusse jääva maatüki suurus oleks võimalikult proportsionaalne talle kuuluva korteri suurusega. Nähtuvalt määruskaebuse esitaja seisukohtadest maakohtus oli just see asjaolu määruskaebuse esitajale üheks peamiseks tingimuseks kasutuskorra määramisel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05), et kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustanud määruses diskretsioonipiiridest väljunud ning seetõttu puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebuse esitaja poolt pakutud kasutuskorra määramiseks.
10.Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohtu määratud kasutuskord ei arvesta kaasomanikele kuuluvate korterite suurusi. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selles, et korteri nr 1 suuruseks on 64,9m2 (40,8% korterite üldpinnast), korteri nr 2 suuruseks on 47,2m2 (29,7% korterite üldpinnast) ja korteri nr 3 suuruseks on 46,6m2 (29,4% korterite üldpinnast). Seega moodustab korterite üldpind kokku 158,7m2 ning krundi üldpind ilma korteritealuse maata 1070,3m2 (1229m2-158,7m2). Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt saab maakohtu poolt kindlaksmääratud kasutuskorra järgi korter nr 3 (OÜ Kupi) maad rohkem kui tema ning seetõttu ei ole maakohtu poolt kindlaksmääratud kasutuskord tema suhtes õiglane. Nähtuvalt maakohtu määruse resolutsiooni p-dest 2-11 ja määrusele lisatud plaanist jääb korteri nr 3 (OÜ Kupi) ainukasutusse 302m2 (16+44+18+10+97+100+17) maad, millele lisandub kuuride alune maa 31m2 (22+9), kokku 333m2 (31,1% krundi üldpinnast ilma korteritealust maad arvestamata, s.o 1070,3m2-st) Korteri nr 2 (A. Otchik, määruskaebuse esitaja) ainukasutusse jääb maad 284m2, millele lisandub kuuride alune maa 35m2 (19+16), kokku 319m2 (29,8% krundi üldpinnast ilma korteritealust maad arvestamata, s.o 1070,3m2-st). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on kaasomandi mõttelise osa suurus ja sellele vastava eluruumi suurus üheks kriteeriumiks kasutuskorra kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu määratud kasutuskorra järgi jääb määruskaebuse esitaja ainukasutusse võrreldes korter nr 3 kasutusse jääva maa suurusega 14m2 vähem maad , ei tulene seadusest ega kasutuskorra määramise põhimõtetest, et iga kaasomaniku ainukasutusse jääva maatüki suurus peab olema täpselt samas proportsioonis tema kaasomandi mõttelise osa suurusega. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta selle, et maakohtu poolt määratud kasutuskorrast tulenevalt korteri nr 3 ainukasutusse jäävast maast paikneb ainult 100m2 tema korteri sissepääsu juures ning ülejäänud maa krundi nurgas. Määruskaebuse esitaja ainukasutusse jääv maa paikneb aga täies ulatuses ümber tema korteri. Määruskaebuses esitatud väide, et OÜ Kupi ainukasutusse jääb kokku 398m2 maad, ei ole õige ega kooskõlas vaidlustatud määrusele lisatud plaaniga. Arvestades elamu (korterite) paiknemist krundil, on mõistlikult vajalik maa teatud ulatuses kaasomanike ühiskasutusse jätmiseks. Maakohtu poolt määratud kasutuskorra põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole tähendust sellel, mitu ruutmeetrit maad konkreetsete kaasomanike ühiskasutusse jääb. Samuti ei saa kasutuskorra kindlaksmääramisel
lähtuda seadustamata juurdeehitiste suurusest. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on otstarbekas jätta kaasomanike ühiskasutusse tänavaäärne ala suurusega 17m2. Ringkonnakohus märgib, et kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kõigi kaasomanike ühistest huvidest ning sellest tulenevalt ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et kuna tal puudub tänavaäärse ala 17m2 suhtes huvi, siis on maakohtu määrus selles osas ebaõige.
11.Kinnisasja kaasomanike kasutuskokkulepped saab AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes siduvaks muuta üksnes kinnistusraamatusse märkuse kandmise vahendusel. AÕS § 53 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. Lähtudes eelnimetatud sätetest ei ole kasutuskorra määramise esemeks vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 12-15 sätestatu (kaasomanikel piirdeaia rajamise õigus ning A. Otchiku kohustus vabastada maatükid ja nendel asuvad õigusliku aluseta ehitatud ehitised, mis ei jää tema ainukasutusse) ning seetõttu tuleb kinnistusraamatusse märkusena kantavast kasutuskorra tingimustest määruse resolutsiooni p-des 12-15 sätestatu välja jätta ja seda sõltumata sellest, et nimetatud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud (TsMS § 438 lg 1). Seega tuleb kinnistusraamatu registriosa nr XXXX kolmandasse jakku kanda kasutuskorra tingimused, mis on märgitud käesoleva määruse p-des 2.1.1-2.1.11.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.