Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-60520

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts XXX on 18.12.2013 esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 27.12.2013 on kohus nimetanud aktsiaseltsi XXX ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. 22.01.2014 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise pankrotihalduri aruannete kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgnikul vara debitoorsetest maksetest summas 41 095 ja ettemaksetest Hiina ettevõtjale summas 4 200 eurot, mille laekumine võib olla ebatõenäoline. Samuti koosneb võlgniku vara laejäägist, mille moodustab seismajäänud kaup, mida mitme aasta jooksul ei ole keegi soovinud omandada. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 306 000 eurot. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku eksport oli suunatud Rootsi kus on üldine majanduse madalseis. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole tegemist ajutise seisundiga.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

2-13-60520

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Aktsiaselts XXX on 18.12.2013 esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgniku vara väärtuseks on bilansi kohaselt vara umbes 296 150 euro väärtuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgnikul vara debitoorsetest maksetest summas 41 095 ja ettemaksetest Hiina ettevõtjale summas 4 200 eurot, mille laekumine võib olla ebatõenäoline. Samuti koosneb võlgniku vara laejäägist, mille moodustab seismajäänud kaup, mida mitme aasta jooksul ei ole keegi soovinud omandada. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 306 000 eurot. Võlgniku pankrotiavalduses tunnistab võlgnik oma maksejõuetust. Võlgnik on tunnistanud, et ei suuda täita võlausaldajate kohustusi, mis ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad rahavood, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid, et viia see äriseadustiku nõuetega kooskõlla. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku eksport oli suunatud Rootsi kus on üldine majanduse madalseis. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead, s.t hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgniku juhatuse liige ei olnud piisavalt hoolas, et võtta tarvitusele abinõusid majanduslikus raskustes oleva äripartneriga lepinguliste kohustuste õigeaegseks lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole talle teada vara tagasivõitmise reaalseid võimalusi. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

2-13-60520

Kalle Mõtsnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi XXX pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.