Jüri East’i kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani tegevuse peale täiteasjas nr 095/2013/880
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jüri East’i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jüri East (IK: XXX), lepinguline esindaja Raivo Edala; Puudutatud isik (kohtutäitur): Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, lepinguline esindaja Marko Tiirik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013.a määrus lõppjärelduste osas muutmata, muutes osaliselt kohtumääruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta Jüri East’i määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulde jaotus
Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta Jüri East’i kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.
1.Jüri East esitas kohtusse kaebuse Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani tegevuse peale. Kaebuse esitaja palub lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 095/2013/880, kuna kaebuse esitaja on nõude täitnud vabatahtlikult enne täitemenetluse algatamist (täitmisteate kättetoimetamist)
ning esitanud ka kohtutäiturile seda tõendavad maksekorraldused. Võlgnik täitis kohustuse sissenõudja ees täielikult. Sissenõudja ei esitanud tasumise hetkel pretensioone, kuid algatas hiljem siiski täitemenetluse. Kuna võlgnik täitis nõude enne, kui talle toimetati kätte täitmisteade ning täitemenetlus ei olnud veel alanud, peab täitemenetluse kulud kohtutäiturile tasuma sissenõudja E. A..
10.juulil 2013 esitas J. East kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja kõigi menetluskulude (s.h tasutud riigilõivu) kohtutäitur K. Maalmani kanda jätmiseks, kuna kohtutäitur K. Maalman ei esitanud menetluses oma seisukohta Viru Maakohtu 3. mai 2013 määruses näidatud tähtaja jooksul (23. maiks 2013).
2.Kohtutäitur K. Maalman oma 11. septembri 2013 vastuses kaebusega ei nõustunud. Kohtutäiturile esitatud maksekorraldustest ei nähtunud seotust täitemenetlusega ning sissenõudja väitel ei puudutanud esitatud maksekorraldused vaidlusalust täitemenetlust. Samuti leidis kohtutäitur, et kaebus tuleks õigusliku aluse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
3.23. oktoobril 2013 esitas J. East avalduse kaebusest loobumiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur 22. oktoobril 2013 täitemenetluse lõpetanud. J. East palus jätta menetluskulud sissenõudja E. A. kanda, kuna sissenõudja tingis oma pahauskse käitumisega alusetu täitemenetluse ja kohtumenetluse algatamise.
28.oktoobri 2013 kohtuistungil kaebaja kordas oma soovi menetluse lõpetamiseks ning taotles, et menetluskulud jäetaks puudutatud isiku K. Maalmani kanda.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus lõpetas 28. oktoobri 2013 määrusega tsiviilasjas menetluse, kuna kaebuse esitaja on kaebusest loobunud ja kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et võtab kaebusest loobumise vastu ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Arvestades kaebuses esitatud asjaolusid, tuleb kaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel mõlema poole kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.J. East esitas Viru maakohtu 28. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue kohtumääruse, millega jätta kõik kohtukulud sissenõudja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus menetluskulude jaotamisel tõlgendanud TsMS § 172 lg-t 1 liiga kitsalt ega ole arvestanud TsÜS §-st 3 tuleneva tõlgendusreegliga. Kohus on arvesse võtmata jätnud, et kaebaja täitis nõude juba enne täitemenetluse alustamist; 2) tuleks kõik vaidlusaluse täitemenetluse ja käimasoleva kohtumenetluse menetluskulud välja mõista sissenõudjalt E. A.. Kohtutäituri seaduse § 41 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on nõude täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Sama tuleneb ka Riigikohtu 10. juuni 2003 lahendist;
3) on sissenõudja E. A. ebaseadusliku täitemenetluse algatamisega näidanud ennast pahatahtliku menetlusosalisena. Sellega on sissenõudja rikkunud TsÜS § 138 lg 1 tulenevat hea usu põhimõtet eesmärgiga tekitada määruskaebuse esitajale kahju TsÜS § 138 lg 2 tähenduses; 4) esitas määruskaebuse esitaja taotluse menetluskulude sissenõudja kanda jätmiseks ka oma
22.oktoobri 2013 täitemenetluse lõpetamise taotluses. Kohus pole põhjendanud, miks ta on taotluse jätnud tähelepanuta.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6.Kohtutäitur K. Maalman määruskaebuse kohta oma seisukohti ei avaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus muudab osaliselt kohtumääruse õiguslikke põhjendusi. Jüri East’i määruskaebus Viru Maakohtu 28. oktoobri 2013.a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus täiteasjas nr 095/2013/880 algatatud sissenõudja E. A. avalduse alusel. Toimiku lk-del 20-21 olevalt täitmisteatelt nähtub, et täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 15.11.2012.a lahend tsiviilasjas nr 2-12-12132. Võlgnik Jüri East tugines nii kohtutäiturile kui ka hiljem kohtule esitatud kaebuses asjaolule, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud 20.01.2013.a seisuga, s.o ligikaudu 1,5 kuud enne seda, kui sissenõudja pöördus täitmisavaldusega kohtutäituri poole (06.03.2013.a) ja kohtutäitur edastas võlgnikule täitmisteate (11.03.2013.a).
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 alusel kaebuse esitamine ei olnud käesoleval juhul avaldaja (võlgniku) õiguste kaitseks kohane õiguskaitsevahend. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-134-07 ja 3-2-1-42-08 (p 16) selgitanud, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. TMS § 221 lg 1 kohaselt on väide (asjaolu), et võlgnik on täitedokumendist tuleneva nõude enne täitemenetluse algatamist rahuldanud, niisuguseks aluseks, mis võimaldab võlgnikul esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäituril ei olnud võimalik asuda lahendama vaidlust võlgniku ja sissenõudja vahel selles, kas võlgniku poolt sissenõudjale 27.11.2012.a, 08.12.2012.a ja 20.01.2013.a tehtud ülekanded olid seotud tsiviilasjas nr 2-12-12132 tehtud kohtulahendi täitmisega või mitte. Kuigi puudus alus TMS § 217 järgi kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks, ei tulene TMS-st ega TsMS-st alust jätta kaebust niisuguses olukorras läbi vaatamata. Kohtul oli võimalik jätta kaebus rahuldamata. Menetluse käigus asus ka avaldaja (võlgnik) ise seisukohale, et asjakohane õiguste kaitse viis oleks esitada kohtule hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 21.10.2013.a esitatud hagiavaldus registreeriti Viru Maakohtus tsiviilasjana nr 2-13-49831, kuid juba 24.10.2013.a (s.o enne seda, kui maakohus otsustas hagi menetlusse võtmise) jättis maakohus hagi läbi vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi.
9.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) on esitanud menetluses vaheldumisi taotlusi jätta menetluskulud kord täitemenetluse sissenõudja, kord kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna TMS § 217 alusel kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja kohtutäitur, puudub kohtul õiguslik alus otsustada menetluskulude jätmist niisuguse isiku kanda, kes ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks. Seega ei ole kohtul võimalik jätta käesoleva kaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid sissenõudja kanda. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et menetluskuludena kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetluses ei ole käsitatavad täitekulud, sh täitemenetluse alustamise tasu ega kohtutäituri põhitasu. Täitekulude kandmist täitemenetluse lõpetamise korral, sh võlgniku poolt nõude vabatahtliku täitmise korral enne täitemenetlus algust, reguleerivad TMS ja Kohtutäituri seadus. Kohtutäituri seaduse § 41 lg-s 1 sätestatakse, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Täitekulude jaotamine ega väljamõistmine ei ole aga käesoleva määruskaebemenetluse esemeks. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel saavad menetluskuludeks olla TsMS §-de 138 ja 144 järgi eelkõige tasutud riigilõiv ja menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mis on seotud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega TMS §-de 217 ja 218 alusel. Käesolev menetlus ei puuduta ka võimalikke menetluskulusid, mis tekkisid seoses avaldaja poolt 21.10.2013.a maakohtule esitatud ja 23.10.2013.a avalduse alusel tagasi võetud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Hagi tagasivõtmise korral loetakse TsMS §-de 423 lg 1 p 2 ja § 426 lg 1 kohaselt, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Jüri Easti hagi kohtutäitur Kristel Maalmani ja E. A. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on jäetud hagi tagasivõtmisest tulenevalt läbi vaatamata Viru Maakohtu 24. oktoobri 2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-49831, mis on kohtu infosüsteemi andmetel jõustunud. Kuigi tsiviilasjas nr 2-13-49831 tehtud kohtumäärusest ei nähtu menetluskulude jaotamist, puudub ringkonnakohtul alus käesolevas menetluses (s.o tsiviilasjas nr 2-13-19310 kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse asjas) jaotada menetluskulusid, mis võisid tekkida seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.
10.Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas maakohus oma 28.10.2013.a määrusega menetluse määruskaebuse asjas avaldaja (võlgniku) sellekohase avalduse alusel. Menetluse lõpetamise soovi kinnitas avaldaja ka maakohtu 28.10.2013.a toimunud kohtuistungil. Ringkonnakohtu arvates puudub alus jätta kaebuse menetlemisel kantud menetluskulusid kohtutäitur K. Maalmani kanda. Menetluskulude kandmist hagita menetluses reguleerib eelkõige TsMS § 172. Riigikohtus on oma lahendis nr 3-2-1-42-08 selgitanud, et üldjuhul on mitme menetlusosalisega hagita menetluses õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesoleval juhul ei teinud maakohus kaebuse asjas sisulist lahendit, vaid lõpetas menetluse seetõttu, et kaebuse esitaja loobus oma kaebusest. Ringkonnakohtu arvates ei tulene TsMS § 477 lg 1 ja § 168 koostoimest käesoleval juhul, et menetluskulud tuleks jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse esitaja taotluseks kaebuse esitamisel oli küll täiteasjas nr 095/2013/880 menetluse lõpetamine, kuid kohtutäitur lõpetas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Põhjendatud ei oleks jätta menetluskulusid kohtutäituri kanda olukorras, kus kohtutäitur on tegutsenud oma pädevuse piires sissenõudjalt
saadud avalduse ja dokumentide alusel ning kohus ei ole tuvastanud õigusnormide rikkumist kohtutäituri poolt. Täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel ei ole käsitatav võlgniku kaebuses esitatud taotluse rahuldamisena kohtutäituri poolt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluse lõpetamisel põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium viitab veel kord Kohtutäituri seaduse § 41 lg 1 esimeses lauses sätestatule, mis reguleerib täitekulude kandmist olukorras, kus võlgnik on nõude täitnud juba enne sissenõudja poolt kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist. Lisaks on Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2-1-31-10 (p 18) ja 3-2-1-138-13 (p 22) selgitanud, et kui võlgnikule on tekitatud põhjendamatu täitemenetlusega kahju, mis ei ole seotud kohtutäituri poolse õigusnormide rikkumisega, võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Määruskaebuses esitabki avaldaja etteheiteid sissenõudjale (E. A.) ning puuduvad viited kohtutäituri poolsetele rikkumistele. Kuna E. A. ei ole käesoleva menetluse osaliseks, ei käsitle ringkonnakohus täiendavalt tema tegevuse kohta esitatud väidete sisu ega tõendatust.
11.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 järgi Jüri East’i kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.