Võlaõigus › Alusetu rikastumine

02.11.2012 kohustas kohus hagejat tasuma kohtu deposiiti tagatise 9300 eurot ehk 15% nõudest. Kohus rahuldas hagi tagamise avalduse osaliselt oma 12.11.2012 määrusega, millega määras arestida kõik kostjale kuuluvad arveldusarved Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes, välismaa krediidiasutuste filiaalides ning välismaa krediidiasutustes kuni 62 000 euro ulatuses Karema OÜ kasuks ning D. M valduses olev kostjale kuuluv sularaha summas kuni 62 000 eurot, märkides muuhulgas, et arestitav summa kokku ei tohi ületada 62 000 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi tagamise abinõuna kohtutäiturile õiguse andmise otsida läbi D. M eluruumid. 10.12.2012 tegi kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse, millest kohaselt arestiti kostja arvelduskontodel kokku 1220,38 eurot. 15.08.2013 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamise osaliseks tühistamiseks selliselt, et arestitud oleks üksnes Gedamo Industries OÜ-le kuuluvad arveldusarved Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes, välismaa krediidiasutuste filiaalides ning välismaa krediidiasutustes kuni 1250 euro ulatuses Karema OÜ kasuks. Sellisel juhul kuulub hagi tagastamine tühistamisele osas, millega arestiti D. M valduses olev sularaha ning kostja arvelduskontodel oleva raha kokku summas 60 750 eurot. D. M kui eraisiku sularaha arestimine on tõenäoliselt kõigist vahenditest enim tema õigusi piirav, mistõttu tuleks hagi tagamine tema suhtes tühistada ning vähendada ka kohaldatavat tagatise protsendi määra. Hagi tagamise tagatise määr peaks olema 5% arestitud vara väärtusest ehk 62,50 eurot. Arvestades, et kostjal puudub majandustegevus, kostja arvelduskontol on arestitud vaid 1220,38 eurot (so ca 1,2% kogu nõudest) ning D. M valduses olevat sularaha ei arestitud, siis ei saa kostjale olla tekkinud ka suuremat kahju, kui näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustik ehk 5% tagatud nõudest. Hageja palus tagastada kohtu deposiiti enammakstud summa 9237,50 eurot. Kostjal puudusid vastuväited hageja taotlusele hagi tagamise osaliseks tühistamiseks. Põhjendamatu on hageja taotlus hagi tagamise tagatise summas 9237,50 euro tagastamiseks. Tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1 antakse hagi tagamise tagatis selleks, et hüvitada hagi tagamisest vastaspoolele tekkida võiv võimalik kahju. Vastavalt TsMS § 391 lg 1 p-dele 1 ja 2 peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega või kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kohus teinud lõplikku lahendit, ei ole teada, kas kostja saab esitada hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks, milleks kostjal on aega kaks kuud arvates vastava menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Hagi on käesoleval ajal tagatud 62 000 euro ulatuses ehk teisisõnu kostja ei ole saanud oma arveldusarveid kasutada ning kostjale on sellest käesolevaks ajaks tekkinud ulatuslik kahju, kostja majandustegevus on hagi tagamise tõttu tõsiselt häiritud. Kahju on kostjal tekkinud sõltumata sellest, kas kohus rahuldab hageja taotluse hagi tagamise osaliseks tühistamiseks, kuivõrd kontode aresti alt vabastamine ei oma tagasiulatuvat jõudu ega heasta kostjale põhjustatud kahju. Seega ei oma hagi tagamise osaline tühistamine mistahes seost kostjale varasemalt tekitatud kahjuga ning selle hüvitamiseks antud tagatisega. TsMS § 195 lg 1 ning § 391 lg 2 koostoimes ei ole hagi tagamise tagatise andmise alus ära langenud, mistõttu ei saa kohus rahuldada hageja taotlust hagi tagamise tagatise summas 9237,50 eurot tagastamiseks. Kehtiv menetlusseadus ei võimalda teha kohtul tagatise tagastamise otsust enne kui on möödunud kaks kuud tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

2(5)

Esimese astme kohtu määrus Maakohus tühistas Harju Maakohtu 12.11.2012 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega oli määratud arestida kostjale kuuluvad arveldusarved Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes, välismaa krediidiasutuste filiaalides ning välismaa krediidiasutustes ja D. M valduses oleva kostja sularaha kuni 62 000 euro ulatuses osaliselt ning tühistas seatud hagi tagamise abinõud D. M osas täielikult ning kostja osas 60 750 euro ulatuses. Maakohus määras tagastada hagejale 9112,50 eurot hagi tagamise avalduselt makstud tagatisest summas 9300 eurot. TsMS 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. Seoses asjaolude muutumisega ning hagi tagamise eesmärgi mitte täitumisega on põhjendatud tühistada Harju Maakohtu 12.11.2012 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega oli määratud arestida kostjale kuuluvad arveldusarved Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes, välismaa krediidiasutuste filiaalides ning välismaa krediidiasutustes ja D. M valduses oleva kostja sularaha kuni 62 000 euro ulatuses osaliselt ning tühistada seatud hagi tagamise abinõud D. M osas täielikult ning kostja osas 60 750 euro ulatuses. TsMS § 383 lg 11 sätestab, et kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 3200 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. TsMS § 383 lg 11 sätestatud 5% ei ole kindlaksmääratud protsent, millest suuremat protsenti ei või kohus määrata. TsMS § 383 lg 11 sätestab üksnes miinimumpiiri, mille kohus peab hagi tagamise taotlejalt vähemalt nõudma. Hagi tagamise tagatise eesmärgiks on see, et vastaspoolele võimaliku kahju tekkimise korral ning selle õigustatud hüvitamise korral on kahju saanud isiku õigused juba tagatud deposiiti makstud tagatise näol, mistõttu selle tasumine on vajalik ja tagatise suurus 15% nõude summalt õigustatud suurus. Tagatis 15% summast 1250 eurot on 187,50 eurot. Hageja tasus hagi tagamisel tagatist summas 9300 eurot ning seoses osalise hagi tagamise tühistamisega, on põhjendatud hagejale tagatise suuruses, mis ületab 187,50 eurot, tagastamine. Kohus nõustus kostjaga, et hagi tagamise tagatise andmise põhjus käesolevas tsiviilasjas ei ole ära langenud, kuid ei nõustunud, et hagi tagamist (kontode arestimist kuni summani 1250 eurot) peab jääma katma tagatis summas 9300 eurot, mis on 744% summalt 1250 eurot. Tagatis summas, mis moodustab 744% hagi tagamise ulatuselt, on ebamõistlikult suur ja hagejat õigustamatult palju koormav. Kehtiv menetlusseadus on sidunud hagi tagamiselt nõutava tagatise suuruse hagi tagamise summalise suurusega. Oma väidetava suurema kahju kohta ei ole kostja esitanud käesolevaks ajaks mingisuguseid kaudseidki tõendeid. Jättes tagatiseks 187,50 eurot, moodustab hagi tagamise tagatis 15,36% hagi tagamiseks arestitud summast, mis on 10,36% rohkem, kui on seadusandja poolt miinimumina nõutud. Seejuures on seaduses sätestatud miinimumist - 5% suuremas protsendis tagatise nõudmise õigus kohtu diskretsiooniotsus, mis ei kuulu vaidlustamisele. Muuhulgas jääb kostja selgitustest kohtule mulje, et kostja on aktiivselt üritanud vältida hagi tagamise määruse eesmärke („kostja ei ole saanud oma arveldusarveid kasutada ning kostjale on sellest käesolevaks ajaks tekkinud ulatuslik kahju, kostja majandustegevus on hagi tagamise tõttu

3(5)

tõsiselt häiritud“). Kui käsitleda summat, mis kohtutäituri poolt arestiti, siis nimetatud summat ei olegi pidanud kostja käesoleval ajal saama kasutada vastavalt hagi tagamise eesmärgile ja selle summa mittekasutamisest tuleneva kahju tagamiseks jäetakse vastav tagatis ka kohtu deposiiti alles (nagu eelpool märgitud, siis suuremas summas, kui seadusandja miinimumina nõuab). Kui aga käsitleda mingeid muid kohtule mitte teadaolevaid võimalikke summasid, mille sattumist arestitud arvetele on kostja vältinud (eelduslikult tulenevalt asjaolust, et arved on kohtu poolt arestitud), tähendab see, et kostja on teadlikult takistanud kohtu määruse kuni selles sätestatud ulatuseni (62 000 eurot) täitmist. Kohtu seadusliku määruse täitmise õigustamatu takistamisega ei saa kostjale olla tekkinud sellist kahju, mida kostja hagejalt saaks sisse nõuda. Määruskaebus Kostja palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, jättes täies ulatuses rahuldamata Karema OÜ taotluse hagi tagamise avalduselt tasutud tagatise tagastamiseks. Hagi tagamise tagatise tagastamine on vastuolus TsMS § 391 lg-ga 2. Maakohtu poolt määruse alusena käsitletud TsMS § 195 lg 1 on üldsätteks ning maakohus oleks pidanud tagatise tagastamisel juhinduma TsMS § 391 lg-test 1 ja 2 kui erisätetest. Siinjuures kohtul puudub antud juhul diskretsiooniõigus, s.t enne kui kohus ei ole teinud asjas lõplikku lahendit ning see ei ole jõustunud, ei ole teada, kas kostja saab esitada hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks, milleks kostjal on aega kaks kuud arvates vastava menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Praegusel momendil on vastavasisulise hagi esitamine välistatud, sest menetlus nö põhiasjas, mille raames taotleti hagi tagamist, veel kestab. Kostja hinnangul ei ole hagi tagamist reguleerivate menetlusnormidega kooskõlas olukord, kus kohus tagastab hagejale viimase poolt tasutud hagi tagamise tagatise menetluse kestel pärast seda, kui hageja on vähendanud hagi tagamise suurust. Seda veel olukorras, kus hageja on hagi tagamise suuruse vähendamisega oodanud ligikaudu aasta pärast arestitud kontodel olevate summadest teada saamist. Sisuliselt on hageja käitunud tahtlikult kostjale kahju tekitavalt, sest hageja nägi juba pärast hagi tagamist 2012 novembris, et kostja arvelduskontodel ei ole 62 000 eurot. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega nagu oleks kostja vastuväited asjakohatud, põhjendamatud, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei saa esitada hageja vastu TsMS § 391 põhinevat nõuet. Seetõttu ei esitanud kostja kohtule ka tõendeid. Kostjale on tekkinud kahju. Hagi tagamise määruse tõttu muutus kostjal võimatuks arvelduskontode kasutamine ja seetõttu jäid teostamata mitmed algselt kavandatud tehingud kostja klientidega, sest kostja poolt läbiviidud tehingute tulemusena arvelduskontole laekunud raha oleks arestitud. Kontode arest tähendab kostja jaoks muu hulgas seda, et kostjal ei ole võimalik klientidele teenuseid osutada, kuna arestimisele kuuluks muuhulgas need summad, mille klient on Gedamo Industries OÜ-le tasunud ja mille Gedamo Industries OÜ peab edasi kandma konkreetse toote edasimüüjale või tootjale ehk kontode arest ei tähenda mitte maakohtu poolt arvatud kostja enda rahaliste vahendite aresti vaid ka kostja klientide ja koostööpartnerite rahaliste vahendite aresti. Seetõttu ei saa kostja ka nõustuda kohtu arvamusega justkui oleks kostja soovinud vältida hagi tagamise toimet ja eesmärki. Hagi tagamise eesmärgiks on kostja enda rahaliste vahendite arest aga mitte kostja klientide või koostööpartnerite rahaliste vahendite arest. Kostjale tekkinud kahju seisnebki selles, et mitmed kliendid loobusid tema teenuste kasutamisest. Määruskaebuse menetlus maakohtus Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

4(5)

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 18.09.2013 määrusega tühistas maakohus 12.11.2012 määrusega kostja suhtes hagi tagamise abinõuna kohaldatud pangaarvetel oleva raha arestimine summas 60 750 eurot ja D. M käes oleva raha arestimise osas täielikult. Pärast 18.09.2013 jäi kostja arveldusarve arestituks 1 250 euro ulatuses. Maakohus tagastas hagejale sama määrusega osaliselt hagi tagamiselt tasutud tagatise summas 9 112,50 eurot. Määruskaebuses on vaidlustatud tagatise tagastamine hagejale ja eeltoodud osas kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. TsMS § 195 lg 1 järgi, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna maakohus oli hagejalt nõudnud tagatise maksmist seoses hagi tagamisega tekkida võiva kahju katteks, siis sellise tagatise tagastamist reguleerib erisättena TsMS § 391 lg 2, mille kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. TsMS § 391 lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekkinud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega (p 1) või kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus (p 2). Käesolevas tsiviilasjas ei olnud hagi tagamise tühistamise ajaks maakohus veel otsust teinud. Hagejal on õigus menetluse kestel esitada taotlus hagi tagamise osaliseks või täielikuks tühistamiseks. Hageja on seda teinud ja palunud maakohtul hagi tagamine tühistada osas, milles ei olnud maakohtu hagi tagamise määrust võimalik täita, ja palunud ka tagastada kautsjoni osas, mille võrra taotleti tagamise tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui hagi tagamise määrust vara puudumise tõttu täitemenetluses täita ei õnnestunud ja selle tõttu palub hageja hagi tagamise tühistada täitmata osas, siis hagi tagamise tühistamisel on põhjendatud ka poole taotlusel tagatise tagastamine proportsionaalselt hagi tagamise tühistamise määraga. Kostjale saab kahju tekkida ennekõike siiski sellest, kui maakohtu poolt tehtud hagi tagamise määrus täidetakse ja reaalselt kostja arveldusarvel olev raha arestitakse, mistõttu ei saa kostja seda kasutada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on maakohtu poolt hagi rahuldamise kohta 11.12.2013 tehtud otsusele edasikaebamise tähtaeg möödunud ning apellatsioonkaebust esitatud ei ole. Seega ei ole kostjal ka alust taotleda talle hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Margo Klaar kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.