OÜ XXX hagi KÜ XXX vastu 03.09.2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ XXX (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop (Advokaadibüroo Soop, Pärnu mnt 102C, 11312 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Reva (Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23a, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) 04.12.2013
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop Kostja lepinguline esindaja Irina Reva
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada KÜ XXX03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punkti 2 otsuse järgmises sõnastuses: „Arvestada korteriomandi M35 soojuskulud vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale“ tühisus.
2.Alternatiivnõue jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud KÜ XXXkanda . Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue
1.Hageja palub tuvastada KÜ XXX 03.09.2012 toimunud korduva üldkoosoleku päevakorra punkti nr 2 otsuse M35 osas, millega üldkoosolek otsustas kohustada hagejat tasuma kütte eest vastavalt korteriomandi reaalosa pinnale või alternatiivselt tühistada 03.09.2012 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 otsus M 35 osas, millega üldkoosolek otsustas kohustada hagejat tasuma kütte eest vastavalt korteriomandi reaalosa pinnale. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja on asutatud 20.01.2010. Kostja kutsus kokku üldkoosoleku 23.08.2012. Kuna kvoorum puudus, siis kutsuti kokku korduv üldkoosolek 03.09.2012. Kostja korduva üldkoosoleku päevakorra punktiks nr 2 oli korteriomandite 8, 9, 31, M35 soojuskulude arvestamine. Mingisuguseid arvutamise aluseid või materjale enne üldkoosoleku toimumist korteriühistu liikmetele ei esitatud. 03.09.2012 korduv üldkoosoleku päevakorra punktis 2 võeti vastu otsus arvestada korteriomandite 8, 9, 31, M35 soojuskulud vastavalt reaalosa üldpinnale. Hageja leiab, et nimetatud otsus on tühine.
3.Hagejale kuulub elamust XXX, Tallinn korteriomand M35 kokku pinnaga 696,6 m2, mille moodustavad: mitteköetavad keldriruumid kokku 196,8 m2 - puudub küte, nagu kogu maja keldris), esimese korruse ruumid kokku 251,60 m2, mis on keskküttest lahti ühendatud 1993 aastal ja ühistu vahendusel keskküttega köetavad ruumid esimesel korrusel kokku 248,20 m2. Varasemalt ühistu esitas kütte arved 248,20 m2 eest, so pinna eest, mis saab kütte teenust ühistu kaudu ja mille eest hageja on ka maksnud.
4.Hagejale kuuluv korteriomand M35 on osaliselt elektriküttel aastast 1993. Elektritööde teostamiseks sõlmiti mitu töövõtulepingut: üks AS XXXvahel (1993.a.) ja teine AS XXX vahel (1993.a.). Seega hageja ei tarbi keskkütte soojust kogu M35 reaalosas. Vaatamata sellele, et hageja ei tarbi keskkütet täies ulatuses temale kuuluval pinnal, esitas kostja alates 2012 kütteperioodist hagejale arveid kütte eest kogu hagejale kuuluva reaalosa eest ehk teenuse eest, mida hageja ei tarbi.
5.Ebaõige on kostja 03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punktis 2 vastu võetud otsuse alus, et hageja on küttesüsteemist ebaseaduslikult eraldunud. Kostjale oli teada, et hageja on ümberehitustööd teinud seaduslikult juba aastast 1992-1993. Kostja kesküttesüsteemist lahtiühendamist käsitleti ka poolte vahel varem olnud kohtuasjas nr 2-10-55361. Kostja on täiendavalt esitanud ka vastava järelpärimise ehituskontrolli osakonda, kust teavitati kostjat 01.08.2012, et ehitus oli seaduslik. Hageja korteriomand on osade ruumide osas maja ühtsest keskküttesüsteemist eraldunud ning lokaalsele elektriküttele üle läinud aastaid tagasi, ajal, mil majas oli vaid kaks omanikku: XXXja AS XXX. Hageja on omandanud AS XXX osa. Tallinnas, XXX, on Korteriühistu XXX moodustatud alles 2010 aastal. Kesküttesüsteemist eraldumisel olid täidetud kõik sel ajal kehtinud seadustest tulenevad nõuded, olemas olid vajalikud projektid ja load. Küttesüsteemi lahtiühendamist hinnatakse lahti-ühendamise ajal kehtinud seaduste järgi, mitte aastaid hiljem kehtestatud korteriühistu põhikirja järgi, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu. Kostja ei ole varasemalt esitanud vastuväiteid asjaolu kohta, et hageja korteriomand on küttesüsteemist lahti ühendatud ning kaasomanikud on seda aktsepteerinud aastakümneid.
6.03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punktis 2 vastu võetud otsus, arvestada korteriomandi M35 soojakulud vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale, on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega ning hea usu põhimõttega. Enne üldkoosoleku toimumist mingeid arvestamise aluseid liikmetele ei esitatud, mida võib pidada ka üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Lisaks tasu küsimine teenuse eest, mida tegelikult korteriomand ei tarbi, kuna on küttesüsteemist seaduslikult eraldunud, on heade kommete ja hea usu vastane. Üldkoosoleku otsus ei arvesta reaalset olukorda ning koormab hagejat põhjendamatult palju, kuna hageja peab tasuma kütte eest topelt, millest teised korteriomanikud saavad kasu, kuna peavad kütte eest selles ulatuses vähem maksma. Küsides pinna eest, mis teenust ei saa,
2-12-50861 teenustasu, teades sealjuures, et see pind maksab juba alternatiivse kütte eest, on suunatud ülemäärase kasu saamisele ning on seeläbi vastuolus hea usu põhimõttega. Üldkoosoleku otsuses jääb tegelikult ebaselgeks, mida peetakse silmas soojakulude all ning, kuidas neid arvestatakse. Täiesti mõistetav on, et tegelikult ühistu liikmed mõtlesid otsuse tegemisel maksmist reaalosa järgi, kuid selle osa järgi, mis teenust saab, mis on loogiline. Mingisuguseid teisi arvestamise aluseid üldkoosoleku kokkukutsumise materjalides ning üldkoosolekul ei esitatud ega protokollist ei nähtu. Seega kostja juhatuse teistsugune arve esitamine kogu reaalosa eest on meelevaldne ja ei ole põhjendatud.
7.Hageja märgib ka, et ei ole andnud nõusolekut hagejal oleva erineva õiguse muutmiseks või lõpetamiseks, mistõttu on 03.09.2012 üldkoosoleku päevakorra punkti 2 otsus, millega otsustati kehtestada korteri M35 soojuskulude arvestamine vastavalt reaalosa pinnale, vastuolus MTÜS §ga 22 lg 5. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja asutati 2010 ning kanti äriregistrisse 05.04.2010. Kogu hoonega, XXX, Tallinn, seotud dokumentatsioon anti kostjale endise haldaja ISS Eesti AS poolt üle 31.12.2010 haldamise üleandmise kokkuleppe alusel (I kd, tl 71). Akti punktis nr 2 oli toodud korteriomanike kohustuste summa ja eraldi AS XXX/hageja võlg mitteeluruumi eest 17 101,45 krooni + maksmata kohtukulud 3000 krooni. Mingit muud viidet ega dokumentatsiooni ümberehituste ja elektriküttele üleviimisest korteri M35 kohta üleandmise aktis ei olnud.
10.Hageja väide, et hagejale kuuluvad ruumid on osaliselt elektriküttele üle viidud juba 1993 ja kostja on sellest teadlik, on valed. Sellised väited tuginevad üksnes hageja enda sõnadel. Kohtule esitatud lisa I lepingule nr 3 veebruarist 1993 AS XXX kaupluse XXXI etapi elektritööde teostamise kohta on AS XXX allkirjastanud juba 08.02.1992. Seega leping on hilisem, kui lepingu lisale antud allkiri ja kuupäev. Põhileping ja lepingu lisas märgitud projekt puudub. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud dokumendid projektipõhiste elektritööde kohta, mis on dateeritud 1993, ei ole usaldusväärsed.
11.KÜ XXX elanikud ei ole kursis olnud hageja küttesüsteemi muutmisega, asi tuli ilmsiks alles siis, kui loodi KÜ ja hakati liikmetele arveid väljastama ja hageja keeldus kütte eest maksmast. Hageja ei ole esitanud mingeid dokumente ega seaduslikku alust, mis kinnitaks hageja nn „eriõigust“ teiste ühistu liikmete ees. Hageja ei ole võimaldanud ka sissepääsu hagejale kuuluvasse korteriomandisse. OÜ XXX 16.12.2011 arvutusest nähtub, et arvutus on teostatud objekti visuaalsel läbivaatusel, hoone projektdokumentatsiooni andmetel, osa andmetest on võetud hoone energiaauditist ning osad andmed pärinevad vaid hageja sõnul. Töö tellijaks oli hageja ning kostjat sinna ei kaasatud. Seega ei ole arvutused objektiivsed. Kostja juhatuse liikme 14.03.2012 e-kirjale, milles ta soovis hageja ruumidesse sissepääsu seoses hoone energiaauditiga, vastas hageja 18.03.2012, et hagejal on energiaaudit teostatud ja dokumenteeri-tud ning dokumendid kohtu kaudu kostjale edastatud. Hageja kostjale sissepääsu ei võimaldanud, mis näitab ilmekalt, et hageja eirab igasugust koostööd ja takistab vajalikku tegevust.
12.Hageja väide, et enne korteriühistu 03.09.2012 korduvat üldkoosolekut mingeid materjale arvutamise aluse kohta ei esitatud, toob see kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse, on hageja poolt otsitud ja ilma seadusliku aluseta. 03.09.2012 korduval üldkoosolekul toimus päevakorra punkti 2 kohane arutelu korteriomandite 8, 9, 31 ja M35 soojuskulude arvestamisest, mille käigus otsustati arvestada nimetatud korteriomandite soojuskulud vastavalt korteriomandi reaalosale. Hageja väide, et 03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punkti 2 otsus on heade kommetega vastuolus ja hea usu põhimõtte vastane on pahatahtlik. Hageja ei ole ise järginud kostjaga suhtlemisel hea usu põhimõtet ja on arvestanud poolte õigustatud huve vaid ühepoolselt ja enda kasuks. 03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punkt 2 otsus, mille kohaselt
2-12-50861 arvestatakse hageja korteriomandi nr M35 soojuskulud vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale, on seaduslik ja kooskõlas kostja põhikirjaga. Üldküttekulu suurus olemasolevas küttevõrgus ei vähene üksikute korterite lahtiühendamise tagajärjel, vaid jääb samaks. Küll aga suureneks iga kesküttesüsteemist eralduva korteriomandiga, kellele ei rakenduks osalusmäär, kesküttesüsteemi kasutavate korteriomanike poolt elamu üldküttekulu eest tasutava osa suurus. Kostja leiab, et kõik antud elamu korteriomanikud on kohustatud võrdeliselt oma korteriomandi reaalosa suurusele osalema elamu majandamiskulude kandmisel. Seega tuleb kõigil korteriomanikel, sõltumata sellest, kuidas nad oma korteriomandit kütavad, osaleda elamu üldküttekulu eest tasumisel.
13.Kostja märgib, et hageja mittenõustumine vastuvõetud otsusega ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise aluseks. Kostjal oli õigus vastu võtta otsust, iseenesest otsus ei riku hageja õigusi, kuna ei ole vastuolus seadusega ja kostja põhikirjaga. Sellest tulenevalt vastuvõetud otsus ei ole heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus, nagu väidab hageja. KÜ § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §151 lg 1 annab majandamisekulude mõiste, mille kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga ettenähtud korras. Kostja põhikirja punkti 3.2.8 järgi ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus omandiga seonduvad majandamiskulud. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kütte osas alljärgnevast: vastavalt mõõdikute näidule või omandi reaalosa üldpinnale kui ühistu koosolek ei otsusta teisiti. Käesoleval ajal kõikidele ühistu liikmetele makseid kütte eest arvestatakse lähtudes nende korteriomandi reaalosa üldpinnast. Seega otsuse vastuvõtmisest alates hakati ka hageja suhtes kohaldama teiste liikmetega võrdsuse printsiipi. Käesoleval ajal puudub korteriomanike vahel kokkulepe küttekulude jaotuse osas. Seega peab hageja küttekulude eest tasuma korteriühistu põhikirja järgi, s.o vastavalt tema korteriomandi reaalosa üldpinnale. Hagejal on õigus nõuda korteriomanikelt vastava kokkuleppe sõlmimist, kuid see ei ole antud vaidluse esemeks.
14.Hageja alternatiivnõue, mille kohaselt hageja palub tühistada kostja 03.09.2012 korduv üldkoosoleku punktis 2 tehtud otsuse, on alusetu. Hageja väide, et hagejale on pandud teistes KÜ liikmetest erinevad õigused, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna ei ole tõendatud hageja teistest KÜ liikmetest erineva õiguse olemasolu, siis ei saa olla ka sellise õiguse rikkumist. Maakohtu otsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Pooled ei vaidle, et:
1.Hagejale kuulub korteriomand nr M35 elamus XXX, Tallinn, kokku reaalosa üldpinnaga 696,6 m2
2-12-50861
2.Hagejale kuuluv korteriomand, M35 elamus XXX, Tallinn, on osaliselt keskküttesüsteemist lahti ühendatud,
3.KÜ XXXasutati 2010 ja kanti äriregistrisse 05.04.2010,
4.03.09.2012 toimus KÜ XXXkorduv üldkoosolek, mille päevakorra punktis 2 võeti vastu otsus – arvestada korteriomandite 8, 9, 31, M35 soojuskulud vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale (I kd, tl 14-15, 52-53).
18.Poolte vahel on vaidlus, kas KÜ XXX03.09.2012 toimunud korduval üldkoosolekul päevakorra punktis 2 vastu võetud otsus on tühine või alternatiivselt kehtetu või mitte.
19.Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lg 1 alusel üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
20.Hageja on seisukohal, et KÜ XXX 03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punktis 2 vastu võetud otsus, milles otsustati arvestada korteriomandite 8, 9, 31, M35 soojuskulud vastavalt korteriomandite reaalosa üldpinnale, on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega ja seejuures ka hea usu põhimõtte vastane. Hagejale kuulub XXX, Tallinn korteriomand M35 kokku pindalaga 696,60 m2; mille moodustavad: mitteköetavad keldriruumid kokku 196,8 m2 - puudub küte, nagu kogu maja keldris, esimese korruse ruumid kokku 251,60 m2, mis on keskküttest lahti ühendatud 1993 aastal ja üle viidud elektriküttele ning ühistu vahendusel keskküttega köetavad ruumid esimesel korrusel kokku 248,20 m2. Seega hagejale kuuluvast korteriomandist on keskküttega köetav üksnes esimesel korrusel olev pind suurusega 248,20 m2. Hageja on osaliselt elektriküttele üle läinud seaduslikult ja seda juba 1993 aastal (tlk 16-18, I kd). Kostjale on teada, et hageja on üle läinud osaliselt elektriküttele, mistõttu on heade kommetega vastuolus esitada hagejale arveid kütte eest vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale 696,60 m2 (II kd, tl 19), mida hageja tegelikult esi saa.
21.Kostja on seisukohal, et KÜ XXX03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra punktis 2 vastu võetud otsus on kooskõlas seadusega ja kostja põhikirjaga. Hageja mittenõustumine otsusega ei too kaasa otsuse tühisust ega kehtetust. Elamu XXX, Tallinn elanikud said asjaolust, et hageja on osaliselt üle läinud elektriküttele, teada KÜ moodustamisel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et elektriküttele on üle mindud seaduslikult, lisaks ei võimalda hageja kostjale endale kuuluvatesse ruumidesse sissepääsu.
22.Kohtul tuleb seega hinnata, kas KÜ XXX03.09.2012 korduva üldkoosoleku punktis 2 vastu võetud otsus on vastuolus heade kommetega ja sealjuures hea usu põhimõtte vastane, mille käigus tuleb kohtul muuhulgas hinnata, kas hageja on keskküttesüsteemist eraldunud seaduslikult. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Ka korteriühistule KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldatava MTÜS § 241 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele.
23.Tallinna Hooneregistri munitsipaalettevõtte 24.10.1994 teatisega nr 14808 on tõendatud, et elamut asukohaga XXX, Tallinn kasutasid 1992 mitterahalise sissemakse üleandmisevastuvõtmise akti järgi kaasomandi õiguste alusel AS XXX ja XXX(I kd, tl 19). Kohtule esitatud akti, lisaga I ja täiendava kokkuleppega on tõendatud, et hagejale kuuluval korteriomandil XXXM35, Tallinn on teostatud elektritööd 1992-1993 (I kd, tl 16-18, 54). Tallinna Linnaplaneerimisameti 01.08.2012 kirjaga nr XXXon tõendatud, et amet on kontrollinud küttesüsteemide paigaldamise dokumentatsiooni ja on tuvastanud, et hageja omandis olevate ruumide küttesüsteemid on paigaldatud ajavahemikus 1992-1993. Lisaks on kirjaga tõendatud, et küttesüsteemide paigaldamise hetkel ei olnud selliseks tegevuseks ehitusluba vaja, samuti ei kohustanud seadus küttesüsteemide paigaldamisest teavitama Tallinna Linna-planeerimiseametit
2-12-50861 ega taotlema kirjalikku nõusolekut (I kd, tl 12). Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on õiguspäraselt 1992-1993 aastal teise kaasomaniku (AS XXX) nõusolekul paigaldanud osaliselt endale kuuluvasse korteriomandisse elektrikütte.
24.Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
25.Kohus nõustub kostjaga, et KÜ XXX03.09.2012 korduval üldkoosolekul vastu võetud päevakorra punkt 2 otsuse tühisuse aluseks ei ole kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest. Kohus on aga seisukohal, et nimetatud otsus on hageja suhtes tühine, kuna kohustab hagejat tasuma teenuse eest ulatuses, mida hageja tegelikult korteriühistu kaudu ei saa. Hageja saab kütte osas teenust vaid 248,20 m2 pinna eest, mille eest hageja on ka maksnud. Seega on päevakorra punkt 2 otsus vastuolus heade kommetega ja sealjuures hea usu põhimõtte vastane.
26.Kohus, tutvudes kohtule esitatud tõenditega, on seisukohal, et korteriomanikud on vaikimisi nõustunud hageja üleminekuga elektriküttele, kuivõrd asjas ei ole esitatud ühtki nähtavat pretensiooni sellise tegevuse vastu üheltki korteriomanikult 20 aasta jooksul elektriküttele ülemineku järgselt. Kostja väited, et elamu XXX, Tallinn elanikud said asjaolust, et hageja on osaliselt üle läinud elektriküttele teada alles KÜ moodustamisel 2010, on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi, kui kostja liikmed on sellest saanud teada KÜ moodustamisel, siis ei ole kostja liikmed esitanud pretensioone ka peale KÜ moodustamist asjaolule, et hageja korteriomand on osaliselt üle läinud elektriküttele. KÜ on hagejale alates KÜ moodustamisest esitanud arveid vastavalt keskküttega köetavale pinnale 248,20 m2 eest. Lisaks on KÜ 20.05.2010 üldkoosolekul (I kd, tl 33-35; II kd, tl 20-21) vastu võtnud otsuse kehtestada maja keskküttesüsteemist lahkunud ja lokaalse elektri- või gaasiküttele üle läinud korteritele (momendi seisuga korterid 8, 9, 31, M35) osalusmääraks 35%. Hageja vaidlustas vastava otsuse kohtus 08.11.2010 tsiviilasi 2-1055361. Tsiviilasja 2-10-55361 menetlemise käigus tellis hageja tulenevalt kostja 15.09.2011 üldkoosoleku otsusest nr 3 (I kd, tl 36-37; II kd, tl 23-24) eksperthinnangu soojakulude osas, mis peaks jääma hageja kanda. Hageja tellis arvamuse OÜ-lt XXX, kes oma 16.12.2011 arvutuses leidis, et hageja poolt reaalselt tarbitav osa on 8,15% (I kd, tl 38-39, 72-73). Tulenevalt nimetatud arvamusest sõlmisid hageja ja kostja tsiviilasjas nr 2-10-55361 kompromissi, milline kinnitati 06.03.2012 kohtumäärusega (II kd, tl 29-31) ning, mille punktis 1 pooled leppisid kokku, et kostja esitab üldkoosolekule tutvumiseks XXX poolt 16.12.2011 koostatud Äriruumide küttekulude osa arvutuse hagejale kuuluva mitteeluruumi M35 osas ning sellest tuleneval üldkoosolekule kinnitamiseks M35 küttekulu osalusmääraks 8,15% ja punktis 2, et pärast osalusmäära kinnitamist kostja üldkoosoleku poolt vastavalt Energiaauditis toodule teostatakse tagasiulatuvalt ümberarvestus kostja poolt hagejale alates 20.05.2010 esitatud arvetes märgitud küttekulude osas vastavalt kompromissi punktis 1 toodud üldkoosoleku otsusega kehtestatud osalusmäärale. Vaatamata kompromissile on KÜ XXX03.09.2012 toimunud korduval üldkoosolekul hoopis vastu võtnud otsuse, et hagejal tuleb tasuda soojakulu kogu hagejale kuuluba reaalosa üldpinnalt. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul, et kostja ei ole käitunud hagejaga heade kommete ja hea usuga kooskõlas. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimalusi kohtumenetluse käigus tellida energiaaudit, et teha täpselt kindlaks, millises suuruses peaks hageja osalema soojakulu tasumisele pinnaga, kus ei ole hageja ruumides keskkütet, kuid kostja ei ole käesoleva ajani vastavat auditit tellinud.
2-12-50861
27.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et vaidlustatud KÜ XXX03.09.2012 korduva üldkoosoleku päevakorra nr 2 otsusega hagejale pandud kohustus tasuda keskkütte eest vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale sõltumata tegelikust tarbimisest on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
28.Kohus märgib lisaks, et poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas ja millises ulatuses peaks osaliselt elektriküttel olev hagejale kuuluv korter M35 osalema kaugküttearvete tasumisel. Seega (ja järgmiste kohtuvaidluste ärahoidmiseks) tuleks nimetatud hageja osavõtu küsimus reguleerida kas põhikirjas või omavahelisel kokkuleppel, milliseks tuleks pooltel lasta läbi viia uuringuid, millele arvutuste tegemisel tugineda.
29.Kuna kohus rahuldas hageja nõude, siis ei analüüsi kohus hageja alternatiivnõuet ja jätab selle läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
30.Hageja menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
31.Hagihind on tulenevalt TsMS § 132 lg 4 p 8 alusel 3500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.