Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-26039
Tsiviilasi
OÜ Karukoobas avaldus AS-i Nõo Lihatööstus juhatajalt teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2012. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Karukoobas (registrikood: 11348019), esindajad vandeadvokaadid Annika Vait ja Siret Siilbek Vastustaja (puudutatud isik): AS Nõo Lihatööstus (registrikood: 10005487), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
1.Võtta osaliselt vastu OÜ Karukoobas avaldusest loobumine ja lõpetada osaliselt tsiviilasja nr 2-12-26039 menetlus.
RESOLUTSIOON
2.Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2012. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-26039 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja avaldus kohustada AS-i Nõo Lihatööstus juhatajat vastama p-des a-e nimetatud küsimustele ja lõpetada selles osas menetlus.
3.Jätta vastu võtmata OÜ Karukoobas avaldusest
loobumine osas, milles avaldaja soovis kohustada AS-i Nõo Lihatööstuse juhatajat vastama p-s f nimetatud küsimusele.
4.Määrata kindlaks OÜ Karukoobas menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-26039 summas 2675 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot.
5.Mõista AS-ilt Nõo Lihatööstus OÜ Karukoobas kasuks välja 2675 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot menetluskulude katteks.
6.Ajavahemiku eest alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude rahuldamiseni mõista AS-ilt Nõo Lihatööstus välja OÜ Karukoobas kasuks menetluskulude (summas 2675 eurot) rahuldamata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUS
1.OÜ Karukoobas (avaldaja) esitas 5. juulil 2012. a Tartu Maakohtule avalduse AS-i Nõo Lihatööstus (puudutatud isik) vastu, milles palus, et kohus kohustaks puudutatud isiku juhatajat vastama järgmistele küsimustele: „a) Millised on puudutatud isiku ja juhataja Toomas Kruustüki vahelise kirjaliku juhataja lepingu olulisemad tingimused (sh tasu suurus, ühingu poolt võimaldatavad hüved, lepingu lõpetamise hüvitised jms)? b) Kes on puudutatud isiku ja juhataja Toomas Kruustüki vahelise juhataja lepingu ühingu nimel allkirjastanud? c) Millises summas on puudutatud isik teinud juhatajale Toomas Kruustükile 2011. majandusaasta jooksul väljamakseid? Sh, millises summas on kokku makstud tasu (sh kõik lisatasud), hüvitatud kulusid ja tehtud muid väljamakseid (sh kõikvõimalike lepinguliste ja lepinguväliste suhete alusel)? d) Kellel puudutatud isiku juhataja Toomas Kruustüki lähikondsetest on käesoleval ja eelneval majandusaastal lepingulisi suhteid puudutatud isikuga? Milliste lepinguliste suhetega on tegemist (sh töölepingulised, teenuse osutamise, töövõtu-, käsundus-, komisjoni-, agendi-, müügi-, rendi-, üüri-, laenu-, tagatis- jt võlaõiguslikud suhted)? e) Millised on kõige suuremad käesoleval aastal tehtud ning käesolevaks aastaks planeeritud investeeringud (nimetada nimeliselt koos rahalise mahuga vähemalt 6 kõige suuremat investeeringut). f) Mis põhjusel pakkus puudutatud isiku juhataja Toomas Kruustük kasumi jaotamise ettepanekus dividendide jagamiseks niivõrd väikese osa kasumist? Muuhulgas, kuidas on see põhjendatud arvestades, et (a) ühingu arveldusarvetel on mitu aastat sihtotstarbelise kasutuseta lihtsalt seisnud üle miljoni euro, (b) ühingu laenukoormus on väike, (c) raha hoiustamise eest
makstavad intressimäärad on väga madalad ning (d) inflatsiooni tõttu raha väärtus muudkui väheneb." Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Tartu Maakohus jättis 20. novembri 2012. a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata.
4.detsembri 2012. a täiendava määrusega jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohustada puudutatud isiku juhatajat avalduses märgitud küsimustele vastama. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. märtsi 2013. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. novembri 2012. a määruse muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Määruskaebuses palus avaldaja tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Riigikohus tühistas 17. septembri 2013. a määrusega ringkonnakohtu määruse osaliselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tuvastatud asjaoludele ebaõige hinnangu andmise tõttu ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.OÜ Karukoobas esitas 5. detsembril 2013. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse: 1) lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-26039 avaldusest loobumise tõttu; 2) jätta avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud täies ulatuses AS-i Nõo Lihatööstus kanda; 3) määrata kindlaks AS-i Nõo Lihatööstus poolt hüvitatavate OÜ Karukoobas menetluskulude suuruseks 7284,71 eurot; 4) juhul, kui kohus jätab rahuldamata käesoleva avalduse punktis 2 ja 3 toodud taotlused, palub avaldaja alternatiivselt jätta avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud 5/6 ulatuses AS-i Nõo Lihatööstus kanda; 5) juhul, kui kohus jätab rahuldamata käesoleva avalduse punktides 2 ja 3 toodud taotlused, palub avaldaja alternatiivselt määrata kindlaks AS-i Nõo Lihatööstus poolt hüvitatavate OÜ Karukoobas menetluskulude suuruseks 6070,59 eurot; 6) mõista AS-ilt Nõo Lihatööstus OÜ Karukoobas kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Taotluse kohaselt esitas puudutatud isik 19.11.2013. a seisukohtades avaldaja taotletud andmed. Seega on puudutatud isik pärast avalduse esitamist ja enne tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist rahuldanud kõik avaldaja nõuded. Eeltoodust tulenevalt teatab avaldaja, et loobub käesolevaga TsMS § 429 lg 1 alusel avaldusest puudutatud isiku vastu. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud protsessis osaleb mitu menetlusosalist ning menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Nii avaldaja kui puudutatud isiku menetluskulud oleks õiglane jätta täielikult puudutatud isiku kanda. Seda mh põhjustel, et tsiviilasjal on vaidlusmenetluse iseloom, puudutatud isik on esitanud
põhjendamatuid vastuväiteid ning tõendeid, Riigikohus on leidnud, et küsimused a-e kuuluvad vastamisele ning puudutatud isik on avaldaja nõuded 09.11.2013. a (s.o menetluse kestel) rahuldanud. Lisaks tuleneb menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine otseselt ka TsMS § 168 lg-st 5 (puudutatud isik on rahuldanud avaldaja nõuded), mis kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 477 lg 1 alusel. Puudutatud isik on teinud teadliku valiku teabe andmise kohustust mitte täita, venitanud kohtumenetlust ning tekitanud sellega avaldajale lisakulusid nii täiendava asjaajamisele kuluva aja kui ka menetluskulude näol. Sellises olukorras oleks menetluskulude avaldaja või ka poolte endi kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõiglane ka põhjusel, et sellega piiraks kohus oluliselt väikeaktsionäride õiguste teostamist ja võimaldaks/soodustaks suuraktsionäride kontrolli all olevate juhtorganite poolseid kuritarvitusi. Avaldaja palub arvestada ka asjaolu, et on kohtumenetluse käigus pakkunud puudutatud isikule kompromissina lahendust, mis oleks eeldatavalt kattunud asja lõpplahendiga. Seetõttu oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine TsMS § 172 lg 1 tähenduses äärmiselt ebaõiglane ning põhjendatud on jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei olnud huvitatud menetluse kokkuleppelisest lõpetamisest ega ka menetluskulude jaotuse üle toimuvatest läbirääkimistest. Juhul, kui kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleks menetluskulud täies ulatuses jätta puudutatud isiku kanda, palub avaldaja alternatiivselt jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud 5/6 ulatuses. Proportsioon on arvestatud lähtudes vastatud ning mittevastatud küsimuste suhtele. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva põhimõttega. Avaldaja esitab ka taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 1741 lg 1 alusel. Seoses avaldaja lepinguliste esindajate poolt töökoha vahetamisega esindas käesolevas tsiviilasjas avaldajat esmalt Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ ning seejärel Advokaadibüroo ALTERNA. Avaldaja tasus õigusabiteenuste eest kuni 31.08.2012. a 95,87 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), seejärel 96 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Nimetatud tunnihind on äärmiselt mõistlik. Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 7284,71 eurot (ilma käibemaksuta), mis nähtuvad hagejale esitatud arvetest (lisatud taotlusele). Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 tehtud lahendi p-s 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 tehtud lahendi p-s 14), et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning esindajakulude korral on TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhiliseks kriteeriumiks lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldaja kinnitab, et kõik viidatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-12-26039 ja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli kohtumenetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Lisaks juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et kuigi avaldajat on esindanud kaks vandeadvokaati, on klient tasunud ühe advokaadi töö eest (sama tööd ei ole dubleeritud vaatamata sellele, et kaks advokaati on tööd teinud), mis on nähtav ka kliendile esitatud ning arvetele lisatud raportitest. Lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu kokku summas 75 eurot (nähtub arvetelt, mis on käesoleva taotluse lisad nr 1 ja 3). Kokku on avaldaja seega menetluskulusid kandnud summas 7284,71 eurot, mille palub puudutatud isikult välja mõista. Juhul, kui kohus rahuldab avaldaja alternatiivse taotluse, palub avaldaja määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus summas 6070,59 eurot.
3.AS Nõo Lihatööstus esitas 19.12.2013. a seisukoha seoses avaldaja loobumisavaldusega. Puudutatud isik palub: 1) lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-26039 OÜ Karukoobas poolt avaldusest loobumise tõttu; 2) jätta kõik menetluskulud OÜ Karukoobas kanda; 3) määrata kindlaks OÜ Karukoobas poolt hüvitatavate AS-i Nõo Lihatööstus menetluskulude suuruseks 2 600 eurot; 4) alternatiivselt jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda; 5) mõista OÜ-lt Karukoobas AS-i Nõo Lihatööstus kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Puudutatud isik ei vaidle vastu avaldaja poolt avaldusest loobumisele. Samas vaidleb puudutatud isik vastu põhjendustele, millele tuginedes avaldaja avaldusest loobus. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et avaldaja avaldus on rahuldatud. Puudutatud isiku menetluslik positsioon on algusest peale olnud selline, et avaldajale on tema avalduse aluseks olevate küsimuste vastused käesolevas menetluses tegelikkuses kogu aeg teada olnud, mistõttu esitatud avaldus on alusetu ning on ainetu väita, et puudutatud isik on avaldaja avalduse rahuldanud. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses esitanud põhjendamatuid vastuväiteid ning tõendeid ega rahuldanud avaldaja avaldust menetluse kestel. Tekkinud olukorras on põhjendatud ning õiglane juhinduda TsMS § 172 lg 1 lg-st 1 ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 on kohtul hagita menetluses suur diskretsioon menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Sellest tulenevalt, ning arvestades antud kaasuse asjaolusid, on puudutatud isik alternatiivselt seisukohal, et poolte menetluskulud oleks põhjendatud ja õiglane jätta ka poolte endi kanda. Lisaks eeltoodule juhib puudutatud isik tähelepanu, et kohtud on tuvastanud, et ühelgi juhul ei kuuluks avaldaja avaldus täies ulatuses rahuldamisele, millest tulenevalt ei ole ühelgi juhul põhjendatud jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidleb vastu avaldaja menetluskulude rahalisele suurusele. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on avaldaja esindaja kulude puhul võimalik ja põhjendatud kohaldada TsMS § 175 regulatsiooni, leiab puudutatud isik, et avaldaja esindaja kulude suurus ei vasta TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumidele ning sellest tulenevalt on avaldaja menetluskulude nõue põhjendamatu. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et käesolevas asjas on toimunud vaid üks maakohtu istung ning kogu ülejäänud menetlus on toimunud kirjalikult, kus avaldaja on esitanud läbivalt samu seisukohti. Lisaks ei ole käesolevas asjas põhjendatud mitme esindaja kasutamine (kusjuures avaldajat on antud asjas esindanud kokku kolm erinevat esindajat). Avaldaja menetluskulude rahaline suurus on ülepaisutatud. Puudutatud isik esitab taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 2600 eurot (ilma käibemaksuta), mis nähtub puudutatud isikule esitatud arvest nr 132015 ja selle kuluaruandest (lisa 1). Eelviidatud õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad avaldaja poolt täies ulatuses rahuldamisele. Puudutatud isik kinnitab, et kõik viidatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga nr 2-12-26039.
4.OÜ Karukoobas esitas 03.01.2014. a täiendavad seisukohad ja vastuväited puudutatud isiku 19.12.2013. a seisukohtadele. Vastuväidete kohaselt: 1) on puudutatud isiku väited seoses tema poolt avaldaja esitatud küsimustele vastamisega vastuolus Riigikohtu poolt tuvastatud asjaoludega ning puudutatud isiku enda väidetega;
2) on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja osalemine käesolevas tsiviilasjas on olnud puudutatud isikuga võrreldes oluliselt intensiivsem: avaldaja avalduse alusel algatati käesolevas tsiviilasjas menetlus, maakohus ja ringkonnakohus jätsid avaldaja avalduse rahuldamata, mistõttu pidi avaldaja koostama määrusekaebused nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule. Lisaks on avaldaja esitanud mitmes kohtuastmes puudutatud isiku vastustele omapoolseid seisukohti, lükkamaks ümber puudutatud isiku eksitavaid ja ebaõigeid väiteid, põhjendusi ja kohtupraktika tõlgendusi. Sellises situatsioonis on mh oluliselt suurem läbitöötatava kohtupraktika ning õiguskirjanduse maht; 3) koosneb puudutatud isiku menetluskulude suurust tõendav kulude aruanne vaid ühest reast, kus on välja toodud õigusabiteenuse maht 26 tundi. Puudutatud isik ei ole esitanud detailset aruannet käesolevas tsiviilasjas tehtud töö kohta. Veelgi enam, puudutatud isiku õigusabikulude summa viitab üheselt fikseeritud tasu kokkuleppele ehk kulude aruanne ei kajasta puudutatud isiku esindajate poolt tegelikkuses tehtud tööd; 4) on üllatav puudutatud isiku väide, mille kohaselt puudus käesolevas tsiviilasjas avaldajal vajadus kasutada mitut esindajat. Siinkohal rõhutab avaldaja, et ka puudutatud isikul oli kuni 19.12.2013. a menetlusdokumendi esitamiseni (ehk sellekohase vastuväite esitamiseni) kaks advokaadist lepingulist esindajat. Avaldaja on alati tasunud üksnes ühe advokaadi töö eest; 5) ei ole puudutatud isik vaidlustanud ühegi konkreetse avaldaja esindajate poolt tehtud menetlustoimingu ajalist mahtu; 6) kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud aruandeid tehtud töö kohta, ei ole võimalik ka õigusabikulusid antud juhul välja mõista ning kohtul ega avaldajal kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta seisukohta kujundada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Karukoobas avaldusest loobumine tuleb osaliselt vastu võtta TsMS § 477 lg 1 ja § 429 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja ei saa loobuda avaldusest osas, milles see on jäetud rahuldamata ja mille kohta tehtud lahend jõustus Riigikohtu 17. septembri 2013 määrusega. Ringkonnakohus tühistab kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 ja § 645 lg-ga 1 Tartu Maakohtu
20.novembri 2012. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2013. a määruse tsiviilasjas nr 2-12-26039 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja avaldus kohustada AS-i Nõo Lihatööstus juhatajat vastama p-des a-e nimetatud küsimustele ja lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Ringkonnakohus ei võta avaldaja loobumist vastu osas, milles avaldaja soovis kohustada AS-i Nõo Lihatööstus juhatajat vastama p-s f nimetatud küsimusele, selles osas jõustus Tartu Ringkonnakohtu lahend 17. septembril 2013.
6.Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku AS-i Nõo Lihatööstus kanda TsMS § 172 lg 1 lause 2, § 477 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel. Kuna tegemist on hagita asjaga, kuulub käesoleval juhul kohaldamisele TsMS § 172 lg 1. TsMS § 172 lg 1 lause 2 kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avalduses esitatud nõuete sisu ja menetluse iseloomu ning seda, et avalduse esitamine oli olulises mahus põhjendatud, on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine õiglane. Antud olukorras oleks ebaõiglane jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda, sest Riigikohtu
määrusest tulenevalt oli avaldaja avaldus põhjendatud. Riigikohus leidis 17.09.2013. a määruses, et p-des a-e nimetatud küsimused kuuluvad vastamisele. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on põhjendatud ka TsMS § 477 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 1 alusel kuulub käesoleval juhul kohaldamisele ka TsMS § 168 lg 5. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. OÜ Karukoobas on 05.12.2013. a esitanud avaldusest loobumise taotluse seetõttu, et AS Nõo Lihatööstus on 19.11.2013. a seisukohtades rahuldanud avalduse p-des a-e esitatud nõuded. Ringkonnaohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, kas puudutatud isik on avalduses esitatud nõuded rahuldanud või mitte. Riigikohtu 17.09.2013. a lahendist tuleneb, et avaldus oli põhjendatud p-des a-e nimetatud küsimuste osas ning puudutatud isikul on kohustus nimetatud küsimustele vastata. Puudutatud isik on küsimustele vastanud ehk avaldaja nõuded rahuldanud. Ringkonnakohus, arvestades avalduse sisu, ei pea mõistlikuks jaotada menetluskulud lähtudes avalduses esitatud nõuete arvust ja nende rahuldamise ulatusest.
7.Kuna ringkonnakohus võtab olulises osas OÜ Karukoobas avaldusest loobumise vastu ja lõpetab avalduse p-de a-e osas tsiviilasjas nr 2-12-26039 menetluse, on ringkonnakohtul TsMS § 477 lg 1 ja § 1741 lg 1 alusel kohustus määrata lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas hagita menetluses tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1-3. Käesolevat hagita menetlust iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks tsiviilasi nr 3-2-1-92-13 p 13 ja tsiviilasi nr 3-2-1-58-13 p 14) rõhutanud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetluses esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1-3. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. OÜ Karukoobas on esitanud taotluse määrata kindlaks menetluskulud summas 7284,71 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on OÜ Karukoobas tasunud menetluses riigilõivu 75 eurot. AS Nõo Lihatööstus on esitanud taotluse määrata kindlaks puudutatud isiku menetluskulud summas 2600 eurot (ilma käibemaksuta). Puudutatud isik on seisukohal, et õigusabikulud summas 2600 eurot on käesolevas tsiviilasjas TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Karukoobas menetluskulud on põhjendatud osaliselt summas 2675 eurot. OÜ Karukoobas on tasunud riigilõivu 25 eurot hagiavalduse esitamisel (maksekorraldus I kd, tl 28) ja 50 eurot määruskaebuse esitamisel (maksekorraldus I kd, tl 167). Riigilõiv kokku 75 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Arvestades menetluse iseloomu ja tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, asub ringkonnakohus seisukohale, et OÜ Karukoobas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt, summas 2600 eurot. Samas summas on puudutatud isik kandnud menetluskulusid ja pidanud neid mõistlikuks ja põhjendatuks. OÜ Karukoobas lepingulise esindaja kulud summas 2600 eurot on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Samuti on avaldaja lepinguliste esindajate töötasu tunnihinnad mõistlikud. Ringkonnakohus määrab kindlaks OÜ Karukoobas menetluskulud summas 2675 eurot ja mõistab nimetatud summa AS-ilt Nõo Lihatööstus OÜ Karukoobas kasuks välja.
8.OÜ Karukoobas on esitanud taotluse mõista AS-ilt Nõo Lihatööstus OÜ Karukoobas kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja taotlus põhjendatud ning AS-ilt Nõo Lihatööstus tuleb OÜ Karukoobas kasuks välja mõista viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.