2-13-61663/2 - Täitmine - Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

3.Tulenevalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse toimiku andmete kohaselt toimub täitemenetlus Võru Maakohtu 29.05.2001 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-132/2001 ning peamiseks sissenõudjaks on Võru Teedevalitsus ning nõudeks on kahju ja kohtutäituri tasu. Täitemenetlus on alustatud 29.mail 2001. Enne 1.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 järgi oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolu, et täitemenetluse algatamise aluseks on Võru Maakohtu 29.05.2001 otsus ning täitemenetlus algatati 29.05.2001 (avalduse kohaselt 20.06.2001), ei tähenda, et aegumisele tuleb kohaldada otsuse jõustumise või täitemenetluse algatamise ajal kehtinud TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. TsÜS § 157 lg 1 enne 05.aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli mh jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on see tähtaeg 10 aastat. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4. Selle lõike esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lg 4 teine lause näeb ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-116-13, 17.oktoobrist 2013 märkinud, et teises lauses on seega üritatud reguleerida juhtumit, mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu võlausaldaja jaoks liiga vara. Teise lausega on püütud uut aegumistähtaega osal juhtudel pikendada. Teises lauses sätestatud juhtum ei ole võimalik, sest kõige varem sai 30-aastane aegumistähtaeg kulgema hakata 01.juulist 2002, mil see tähtaeg TsÜS § 157 lg 1 sellise pikkusega kehtestati (varem 10 aastat). Kõige varem 2002 juulis kulgema hakanud 30-aastane tähtaeg ei saaks aga kuidagi olla möödunud varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses reguleeritud tagasiulatuva toimega aegumistähtaeg, mille pikkus on maksimaalselt 10 aastat ja mis sai samuti kõige varem kulgema hakata 01. juulil 2002. Riigikohus on leidnud, et VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides oluliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. 2 (3)