Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2014, Pärnu
Tsiviilasja number
2-14-1041
Tsiviilasi
OÜ Edela Kinnisvara hagi A. ja B.i vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Edela Kinnisvara, seaduslik esindaja Raul Kurrik Kostjad A. ja B.
Keelduda menetlusse võtmast OÜ Edela Kinnisvara hagi A. ja B.i vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks ning tagastada see selle esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, v.a tagastatav riigilõiv, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused 10.01.2014 esitas hageja OÜ Edela Kinnisvara hagi A. ja B.i vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja omandas 29.10.2013 toimunud enampakkumisel 2-toalise korteriomandi nr 1822406 asukohaga Xxxxxxxxxxxxx ja kanti 18.11.2013 kohtutäituri avalduse ja enampakkumiseakti alusel eelnimetatud kinnisasja omanikuna Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registrisse. Eelnimetatud korteris elasid korteri müügi hetkel Kostjad ja kes elavad korteris ka hagi esitamise ajal ning keelduvad korterit vabastamast. Kostjatel ei ole sõlmitud Hagejaga üürilepingut ning Hageja on korduvalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult, nõudnud antud isikutelt korteri vabastamist. Kostjad ei võta vastu neile saadetud teateid, ei võimalda hagejal pääseda korterisse, ei ava korteri ust, tarbivad kommunaalteenuseid nende eest tasumata ning mille eest esitatakse ühistu poolt tasunõue hagejale. Hageja on pöördunud kostjate elukoha küsimuses valla sotsiaalametniku poole, kuid ka antud isikul ei õnnestu kostjatele selgitada korteri vabastamise nõuet, sest isikud ignoreerivad teda ning teatavad, et nemad ei pea kuskile kolima. Hageja palub kohtul mõista hagejale kuuluv kinnisi aadressiga Xxxxxxxxxxxxx kostjate A. ja B. valdusest hageja valdusesse.
Tsiviilasi nr 2-14-1041
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt läbi viidud avalikul enampakkumisel täiteasjas 175/2013/1669 omandas hageja kostjale A.ile kuulunud kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxxxx. Hageja on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 18.11.2013.a. kohtutäituri 7.11.2012.a avalduse ja 5.11.2013.a enampakkumise akti alusel. Kostjad ei ole kinnistut vabastanud ja hageja on esitanud kohtule hagi kinnistu väljanõudes kostja ebaseaduslikust valdusest vastavalt AÕS § 80 lg 2. Kohtu arvates on hageja pöördunud kohtu poole õiguskaitsevajadust omamata. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Seega enampakkumise akt 5.11.2013.a annab kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit. Kohtulahendit on vaja üksnes TMS § 2 lg.-s 3 nimetatud juhul. TMS § 2 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia , kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, kui pooled ise teisiti kokku ei lepi. Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid kohtule esitatud. Sundenampakkumise akti alusel toimub kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus vastavalt TMS § 180. Selline on ka kohtupraktika (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-85-12). Seega jätab kohus hagi kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudes läbi vaatamata õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.