Osaühing Edela Kinnisvara kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 10.02.2014 otsuse nr TT-175/2014/01 peale
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: Osaühing Edela Kinnisvara (registrikood 11061192), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Puudutatud isik: Kohtutäitur Rannar Liitmaa Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Edela Kinnisvara (avaldaja) esitas 11.03.2014 Pärnu Maakohtule kaebuse, paludes tühistada kohtutäitur Rannar Liitmaa 10.02.2014 otsuse TT-175/2014/01 ja kohustada kohtutäiturit alustama avaldaja 04.02.2014 täitmisavalduse alusel täitemenetlust.
2.Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 04.02.2014 kohtutäitur Rannar Liitmaale avalduse täitemenetluse algatamiseks VJ suhtes XXXXXXX X XXXX XXXX Tahkuranna vallas Pärnumaal asuva korteri valduse väljanõudmiseks. Täitedokumendiks on kohtutäituri 05.11.2013 vara enampakkumise akt nr 175/2013/1669. 10.02.2014 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis täitemenetluse algatamata põhjendusega, et valdaja VJ valduse kasutamise õiguse lõppemine ei ole tõendatud. 28.02.2014 esitas avaldaja kohtutäituri 10.02.2014 otsuse peale kaebuse. 28.02.2014 vastuses märkis kohtutäitur, et avaldajal ei ole võimalik esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale kohtutäiturile, vaid maakohtule. Avaldaja sellega ei nõustunud ning palus kohtutäiturilt õigusliku põhjendust kaebuse mittemenetlemise kohta. 03.03.2014 vastuses keeldus kohtutäitur otsuse tegemisest kaebuse kohta tuginedes menetlusökonoomia printsiibile.
3.Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole õigesti tõlgendanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-8512 märgitud seisukohti ja TMS § 2 lg 1 punkti 15, lg-t 3 ja § 180 lg 2 punkti 2. Kohtutäitur ei ole viidanud ühelegi valdamise õiguse tõendile. Ainuüksi isiku sissekirjutus ei eelda isiku sellekohase valdamise õiguse olemasolu. Arvamus, et valdamise õiguse lõppemist peaks tõendama avaldaja, on põhjendamatu (TMS § 2 lg 3 teine lause). Pärnu Maakohus on 14.01.2014 määrusega asjas nr 2-14-1041 keeldunud menetlusse võtmast avaldaja hagiavaldust VJ ja VJ vastu kinnisasja väljamõistmiseks ebaseaduslikust valdusest, põhjendusega, et avaldajal puudub vajadus õiguskaitse järele.
4.Kohtutäitur Rannar Liitmaa (puudutatud isik) vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur oli seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Osapooltele on teada, et sundenampakkumisel müüdud korteriomandit valdab peale võlgniku VJ tema vend VJ, kes ei olnud täitemenetluses võlgnikuks. Kohtutäiturile ei ole esitatud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, mis tõendaks VJ kinnisasja valdamise õiguse lõppemist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 12.12.2014 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 10.02.2014 otsuse TT-175/2014/01, kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama täitemenetluse algatamise avaldaja täitmisavalduse ja 05.11.2013 vara enampakkumise akti 175/2013/1669 alusel ning jättis menetluskulud kohtutäituri kanda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile täitmiseks 05.11.2013 vara enampakkumise akti, millega müüdi VJ-le kuuluv korteriomand asukohaga XXXXXXX korter X, XXXX XXXX, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, registriosa nr XXXXXXXX, avaldajale. Avaldaja kanti 18.11.2013 kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 15 on sundenampakkumise akt täitedokument kinnisasja väljanõudmisel ja annab kohtutäiturile õiguse kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit.
7.Kohtutäitur jättis 10.02.2014 otsusega TT-175/2014/01 täitemenetluse VJ-lt kinnisasja valduse väljanõudmiseks algatamata. Avaldaja sai otsuse kätte 26.02.2014 ja esitas 28.02.2014 kaebuse kohtutäiturile. 28.02.2014 teatas kohtutäitur avaldajale, et kaebust ei ole võimalik esitada kohtutäiturile, vaid kohtule. 28.02.2014 saatis avaldaja kohtutäiturile kirja, milles märkis, et ootab kohtutäituri õiguslikku põhjendust. 03.03.2014 teatas kohtutäitur, et kohtutäituril ei ole otstarbekas teha ühes asjas mitut otsust. Kohtutäitur ei teinud vastavalt TMS § 217 lg-le 5 kaebuse kohta otsust. Vastavalt kohtupraktikale võib ka juhtudel, mil kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Sel juhul on kaebuse esitaja teinud endast oleneva, et läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu lahend 3-2-1-102-09). Kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt, sest 03.03.2014 sai avaldaja teada, et kohtutäitur ei kavatsegi tema poolt esitatud kaebuse kohta otsust teha.
8.Sundenampakkumise akti alusel toimuva kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus tuleks korraldada TMS § 180 reeglite järgi. Selline on kohtupraktika (Riigikohtu lahend 3-2-1-8512 p 13). TMS § 180 lg 2 p 2 täpsustab, et välja tõstetakse võlgnikuga koosolevad isikud. Seega sätestab seadus väljatõstetavad, kes ei ole võlgnikud, antud juhul endise omaniku VJga koos elavad isikud. Seadusandja mõte on kohtutäiturile ja sissenõudjale toimingu tegemise lihtsustamine, s.t ruumi omanikul ei ole kohustust tuvastada ja hageda kõiki isikuid, kes ruumi kasutavad, ning kohtutäituril pole vajadust hinnata ruumis viibimise õigustatust. Kohtutäitur ei saa keelduda täitemenetlust algatamast põhjusel, et võib-olla on võlgnikuga koos elaval isikul õigus kinnisasja vallata. Kohtutäitur ei ole nimetanud, millisel õiguslikul alusel VJ kinnisasja valdab, ja ka sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohtutäituril puudub alus jätta täitemenetlus algatamata (TMS § 7 lg 1). Kohtutäitur on kohustatud võtma vara enampakkumise akti täitmisele. Määruskaebus
9.Kohtutäitur (puudutatud isik) esitas 19.01.2015 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, lõpetada asja menetluse ja jätta jõusse kohtutäituri 10.02.2014 otsuse nr TT-175/2014/01.
10.Kohtutäitur ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kaebus kohtule esitatud tähtaegselt, kuna avaldaja sai 03.03.2014 teada, et kohtutäitur ei kavatsegi tema poolt esitatud kaebuse kohta otsust teha. Kohtutäitur on enda 10.02.2014 otsuses nr TT175/2014/01 üheselt mõistetavalt selgitanud edasikaebamise korda. Lähtudes menetlusökonoomia printsiibist ei ole kohtutäituril otstarbekas ühes asjas teha kahte otsust, kui kohtutäitur on juba enda seisukoha avaldanud. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile 32-1-102-09 ei ole asjakohane, sest viidatud asjas ei teinud kohtutäitur otsust ega selgitanud edasikaebamise korda.
11.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jõudnud seisukohale, et lähtudes TMS § 2 lg 1 p-st 15 lõpetab sundenampakkumine omaniku ja temaga koos elavate isikute õiguspärase aluse asja valdamiseks. Kinnisasja sundenampakkumine loob eeldused kinnistusraamatu kande muutmiseks, mille alusel kaotab omanik kinnistusraamatu kande muutmise alusel omandi, kuid mitte kasutusõigust. Ühestki õigusaktist ei tulene, et sundenampakkumine toob automaatselt kaasa valdaja valdamise õiguse lõppemise (k.a võlgnikust endise omaniku oma). Kui eluruumi õiguspärane valdaja ei esita hagi kohtusse, ei tee see asjaolu ebaseaduslikku väljatõstmist (KarS § 314) seaduslikuks. Riigikohus on lahendi 3-2-1-85-12 p-s 13 jõudnud seisukohale, et lisaks võlgnikule (endisele omanikule) võivad ka teised isikud omada õigust enampakkumisel müüdud kinnisasja vallata ja see
õigus ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda. Kohtutäituril on KarS § 314 tõttu vajadus hinnata ruumis viibimise õigustatust. Kohtutäitur peab eeldama, et isikul on õigus eluruumi kasutada. Kohtutäituri hinnangul on asja omanikul enne täitemenetlusse tulemist kohustus tuvastada ja vajadusel hageda TMS § 2 lg 3 alusel, kes ja mis alusel asja valdab ning välja selgitada, kas valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks esitatavad andmed peavad olema üheselt arusaadavad, et kohtutäituril oleks kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja ajal ta peab tegema, eelkõige välistamaks kuriteo toimepanemist (Riigikohtu 16.10.2012 otsus nr 3-2-1-119-02). Vastus määruskaebusele
12.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Alusetu on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatud maakohtule tähtaegselt. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise kord on reguleeritud TMS §-des 217-218, mille kohaselt kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatakse kõigepealt kohtutäiturile endale ning kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib esitada kaebuse maakohtule. Riigikohus on selgitanud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (RKTKm 3-2-1-102-09, p 9). Käesoleval juhul on kohtutäitur põhjendamatult menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes keeldunud TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse menetlemisest. Täitemenetluse seadustik sellist võimalust kaebuse menetlemisest keeldumiseks ette ei näe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja on käesoleval juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Maakohus tuvastas õigesti, et kaebus on esitatud tähtaegselt, sest avaldaja sai 03.03.2014 edastatud kohtutäituri e-kirjast teada, et kohtutäitur ei kavatsegi tema poolt esitatud kaebuse kohta otsust teha.
16.Käesoleval juhul jättis kohtutäitur 10.02.2014 otsusega täitemenetluse kinnisasja valduse väljanõudmiseks algatamata, kuna sundenampakkumisel müüdud korterit valdab lisaks võlgnikule ka tema vend, kes ei olnud täitemenetluses võlgnikuks ning kohtutäiturile ei ole tõendatud tema kinnisasja valdamise õiguse lõppemist. TMS § 2 lg 1 p-st 15 koostoimes § 2 lg-ga 3 järeldub, et üldreeglina võib TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia kinnisasja iga valdaja suhtes, kelle õigus kinnisasja vallata on lõppenud või lõpetatud sundtäitmise tõttu. Riigikohus on leidnud, et kuna sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud
omanikuna kinnistusraamatusse, on täitedokument kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit, kohtulahendit on vaja üksnes TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul (RKTKm 3-2-1-85-12, p 10). TMS § 180 lg 2 p 2 ja TMS § 180 lg 3 kohaselt on kinnisasja väljaandmise menetluse läbiviimisel lubatud välja tõsta ka võlgnikuga koosolevad isikud.
17.TMS § 2 lg 3 kohaselt ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt peab enampakkumisel kinnisasja omandanud isik enne valduse väljanõudmiseks täitmisavalduse esitamist tuvastama ja vajadusel hagema TMS § 2 lg 3 alusel, kes ja mis alusel asja valdab ning välja selgitama, kas valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. TMS § 2 lg 3 teise lause kohaselt peab sundenampakkumise akti alusel algatatud kinnisasja väljaandmise menetluse puhul olema aktiivne ja selleks ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutama isik, kelle õigus kinnisasja vallata ei ole lõppenud. Vaidluse tekkimisel TMS § 2 lg-s 3 sätestatud ja täitemenetluse läbiviimist takistava õiguse olemasolu kohta on valdaja õigust tõendavaks dokumendiks valdaja poolt algatatud kohtumenetluses tehtud kohtulahend. Käesoleval juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et selline kohtumenetlus oleks algatatud või kohtulahend eksisteeriks. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et koos võlgnikuga kinnisasja valdaval VJ-l oleks kehtiv õigus kinnisasja vallata. Seega puuduvad käesoleval juhul takistused täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poolt viidatud põhjusel ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
18.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 172 lg 1 teise lause ning lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Alates 01.01.2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.