lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-4408/50

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-4408/50
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
08.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1540
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-12-4408

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2014. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal NKL Invest OÜ hagi Structo Industry OÜ vastu osakapitali suuruse tuvastamiseks või alternatiivselt osa nimiväärtuse tuvastamiseks

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. oktoobri 2013. a. määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NKL Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja NKL Invest OÜ (RK 11416471, asukoht Tihase 27, 10615 Tallinn), seaduslik esindaja Lauri Vitsut Kostja Structo Industry OÜ (RK 11027479, asukoht Kulna küla, 76603 Keila vald, Harjumaa), lepinguline esindaja adv. Margus Lentsius

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 7. oktoobri 2013. a. menetluskulude kindlaksmääramise määruse lõppjäreldus muutmata, arvestades põhjenduse osas ringkonnakohtu määruses märgitut.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Harju Maakohus jättis 18. veebruari 2013. a. otsusega rahuldamata NKL Invest OÜ hagi Structo Industry OÜ vastu osakapitali suuruse tuvastamiseks või alternatiivselt osa nimiväärtuse tuvastamiseks. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses NKL Invest OÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. mai 2013. a. otsusega NKL Invest OÜ apellatsioonkaebuse

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

rahuldamata ning Harju Maakohtu 18. veebruari 2013. a. otsuse lõppjärelduse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid samuti NKL Invest OÜ kanda. Riigikohus jättis

16.septembri 2013. a. määrusega NKL Invest OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud NKL Invest OÜ kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus
16.septembril 2013. a. Riigikohtu määrusega. Avaldus Kostja esitas 20. septembril 2013. a. Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks. Toimingute tegemise aruande kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kokku 50 tundi ja 35 minutit (tunnitasu määraks oli 130 eurot), kokku oli kostja menetluskulude suuruseks 6589, 72 eurot. Kogu kulu oli vajalik ja põhjendatud. Kostja palus hagihinda arvestades hagejalt välja mõista menetluskulud summas 4483, 90 eurot. Samuti palus kostja lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §113 lg. 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja väljavõtete tegemise kulud. Hageja vastuväited Hageja nõustus temalt menetluskulude väljamõistmisega 3848, 90 euro ulatuses, paludes kostja poolt taotletavate menetluskulude suurust vastavalt vähendada. Kostja väidab, et on kandnud kulu seoses vastuse projekti koostamisega ja hagejale vastuse esitamisega 15. juunil ja 20. - 24. septembril 2012. a. kokku 12 tunni 40 minuti ulatuses summas 1332, 50 eurot. Eeltoodud kahe positsiooni kulu on identne, kuid vastust saab ette valmistada ja kohtule esitada ainult üks kord. Samuti ei saa õiguslikke küsimusi valdaval esindajal kuluda vastuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks kokku 12, 4 tundi. Esindaja põhjendatud kulu eelmainitud positsioonide osas saab olla 3 tundi ja 390 eurot. Kostja on oma aruandes näidanud, et juba eelnevalt on kulunud asja ettevalmistamiseks 14. septembril 2012. a. 3 tundi ja 29 minutit rahalises väljenduses 433, 33 eurot. Kostja väidab, et on kandnud kulu seoses vastuväite ja taotluste esitamisega 15. ja 26. 27. juunil 2012. a. kokku 13 tundi 1690 euro ulatuses. Toodud kahe positsiooni kulu on identne. Asja materjalidest nähtub, et kostja on esitanud kohtule ja hagejale 27. juunil 2012. a. vastuväite ja kaks taotlust. Arvestades dokumendi sisulist mahtu, ei saa õigusteadmistega isikul ühe dokumendi koostamiseks kuluda rohkem kui 2 tundi rahalises mahus väljendatult 260 eurot. Seega on ülejäänud kulu dokumendi ettevalmistamisel põhjendamatu. Põhjendamatu on ka kostja esitatud kulu 5. ja 17. detsembril 2012. a. seoses nõupidamisega, mis toimus kliendiga büroos ajalises mahus kokku 1 tund ja 55 minutit rahalises mahus 249, 17 eurot. 18. detsembril 2012. a. toimunud kohtuistungist võtsid osa kostja lepinguline esindaja ja kostja seaduslik esindaja. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis oli seotud kostja seadusliku esindajaga nõupidamiseks, kuna seaduslik esindaja viibis ise istungil, kus oli võimalik oma õiguslik seisukoht välja kujundada. Kostja on kandnud kulu 8. jaanuaril 2013. a. seoses taotluse koostamisega kompromisskokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kostja väitel on kompromissi tehtud täiendus 15. jaanuaril 2013. a. ning selleks on kulunud 0, 55 minutit rahalises mahus 119, 17 eurot. Nimetatud kulu on põhjendamatu, kuna kompromissile ei ole tehtud täiendusi. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4483, 90 eurot ning määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4483, 90 eurot) viivise VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumenetluses oli tsiviilasja hind 11.926 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 4483, 90 eurot (lepingulise esindaja tasu 4470 eurot ja väljavõtete tegemise tasu

13, 90 eurot). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a. määruse nr. 137 §-st 1 on kostja esindaja kulud 4470 eurot seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kokku oli kostja menetluskulude suuruseks 6589, 72 eurot. Kostja on vähendanud oma menetluskulude suurust 2105, 82 euro võrra. Kostja teostatud õiguslikud toimingud, millele hageja vastuväiteid esitas ja mille vähendamist hageja taotles 635 euro võrra, tuleb lugeda kostja poolt vähendatud menetluskulude summa (2105, 82 eurot) hulka. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ning määrata hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 3848, 90 eurot. Hageja palus oma vastuväites vähendada menetluskulude hüvitist kokku 3390, 84 euro võrra. Samas nõustus hageja 27. juunil 2012. a. kostja esitatud vastuväite ja kahe taotluse kulu hüvitise asendamisega 260 euroga ja kostja vastuse ettevalmistamise ja esitamise kulu hüvitise asendamisega 390 euroga. Seega tuleks kostja esitatud kuludes 6589, 72 eurot maha arvestada 2740, 84 eurot. Hageja ongi nõustunud menetluskulude hüvitamisega summas 3848, 88 eurot. Hageja ei ole taotlenud kostja menetluskulu vähendamist mitte 635 euro, vaid 2740, 84 euro võrra, seega ei saa lugeda taotletud summat vähendatud kulude 2105, 82 euro hulka. Maakohtu määrusest ei selgu, kas kohus on nõustunud hageja vastuväitega menetluskulude väljamõistmise kohta. Kui kohus on pidanud vajalikuks lugeda kostja esindaja kulust 2740, 84 eurot põhjendamatuks, tuleks see maha arvata kostja menetluskuludest. Kui kohus vähendas hageja menetluskulude summat osaliselt vaid 635 euro võrra, oleks pidanud kohus seda oma kohtumääruses ka põhjendama. Vastus määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu määruse lõppjäreldus on õige ja määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks, küll tuleb muuta määruse põhjendust. Nõustuda saab määruskaebuses esitatud põhjendusega, mille kohaselt hageja vastusest kostja poolt menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatud avaldusele nähtub, et hageja on vaidlustanud konkreetsed kostja lepingulise esindaja tööaruandes märgitud kuluartiklid kogusummas 2740, 84 eurot (vastuse p. 2. 2 kohaselt on nõustutud 1332, 50 euro suurusest kulust 390 euro suuruse kuluga ehk vaidlustatud on 942, 50 eurot; vastuse p. 2. 3 kohaselt on 1690 euro suurusest kulust nõustutud 260 euro suuruse kuluga ning vaidlustatud on seega 1430 eurot; vastuse p. 2. 4 ja 2. 5 kohaselt on vaidlustatud kulusid vastavalt 249, 17 euro ja 119, 17 euro ulatuses) ning tööaruandes märgitud kogukulust summas 6575, 82 eurot on seega vaidlustamata kulutusi 3848, 90 euro ulatuses – selle summa temalt väljamõistmisega on hageja ka nõustunud. Et kostja nõudis hagejalt 4483, 90 euro ehk hageja poolt õigeksvõetud nõudest 635 euro võrra suurema kulu hüvitamist, siis ei saanud maakohus kostja avaldust täies ulatuses rahuldada põhjendusel, et vaidlustatud kulud sisalduvad summas, mille võrra kostja ise oma vastaspoolelt väljamõistetavate kulude suurust vähendas; kohus oleks pidanud kostja poolt lepingulisele esindajale tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 esitatud vastuväiteid arvestades hindama. Maakohus seda ei teinud, kuid kolleegium leiab, et saab selle menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega osas, mis puudutab tema poolt vaidlustatud menetluskulude ülemäärasust ja mittevajalikkust. Hagile vastuse ja kostja menetluskulude tagatise

taotluse ja nendega seotud muude taotluste koostamiseks (vastuse punktid 2. 2 ja 2. 3) on kostja lepinguline esindaja aruande kohaselt kulutanud kokku 23 tundi ja 15 minutit (15. juunil 2012. a. 3 tund ja 40 minutit, 26. – 27. juunini 11 tundi ning 20. – 24. septembrini 8 tundi ja 35 minutit), mitte 25 tundi ja 40 minutit, nagu hageja on väitnud. Nõustuda ei saa väitega, nagu saaks vastust hagile koostada vaid üks kord. Ka vaidlusaluses asjas on kostja esitanud vastuseks hagile mitu menetlusdokumenti: 27. juunil 2012. a. esitas ta hagile esialgse vastuse, milles peaasjalikult on käsitletud hagiavalduse menetlusse võtmise põhjendatuse küsimusi (kd. I, tl. 68 – 75), ja

24.septembril 2012. a. vastuse hagiavalduse sisule (kd. I, tl. 107 – 111). Esialgses vastuses on esitatud ka taotlus nõuda hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Ajaliselt on tööaruande andmed kooskõlas menetlusdokumentide kohtule esitamisega. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esitatud põhjendusi, samuti esitatud nõuete ebaselgust ja nende täpsustamist erinevates menetlusdokumentides, aga ka hagiavalduse lisadena esitatud kirjalikke materjale ning kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei saa kostja lepingulise esindaja aruandes nimetatud ja eespoolkäsitletud ajakulu pidada ülemääraseks. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, nagu ei saaks kohtuasja arutamiseks kliendiga peetud nõupidamist pidada ülemääraseks sellest tulenevalt, et istungist võttis osa ka kostja esindaja, kes istungil kuuldu põhjal oleks ise võinud oma seisukoha välja kujundada (vastuse p. 2. 4). Nii on kostja võtnud end lepingu alusel esindama professionaalse õigusteenust osutava isiku just selleks, et saada temalt vajalikku õigusnõu ja juba ainuüksi sellest tulenevalt ei ole asjakohane hageja väide, nagu oleks kostja õigusliku seisukoha kujundamiseks olnud piisav seadusliku esindaja istungil viibimine. Lisaks sellele moodustavad hageja poolt vastuse punktides 2. 4 ja 2. 5 vaidlustatud kulutused kokku vaid 368, 34 eurot, kusjuures kostja vähendas oma aruandes märgitud vajalike ja põhjendatud kulude suurust 2091, 92 euro võrra ja osundatud vastuväited ei saa seega juba iseenesest mõjutada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude lõppsummat.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.