Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused:

2(8)

esitanud äriregistrile kuni tänase päevani. Seega ei ole osakapitali suurendamist toimunud ning äriühingul on kohustus osakapitali sissemakse selle tegijale tagastada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 32-1-96-13 p 36). Sissemakse on teinud osanik NKL Invest OÜ, seega on NKL Invest OÜ-l kostja vastu sissemakse tagastamise nõue summas 9366 eurot. Kostjal on tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2014 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-4408 NKL Invest OÜ vastu rahaline nõue summas 4483,90 eurot. Tasaarvestamise avaldusega on NKL Invest OÜ tasaarvestanud nõuded kattuvas ulatuses, summas 4483,90 eurot. Seega on NKL Invest OÜ nõudeks kostja vastu 4882,10 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 4882,10 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja viidatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13 sätestatu ei ole käesoleval juhul kohaldatav. ÄS § 347 lg-s 2 sätestatud nõude analoogia korras kohaldamise eelduseks on osaniku ning osaühingu vahelise märkimislepingu olemasolu. Käesoleval juhul puudus hageja ja kostja vahel kokkulepe kostja osa omandamiseks, mistõttu on täitmata eeldused analoogia korras ÄS § 347 lg 2 kohaldamiseks. Osaniku poolt sissemakse tegemine osakapitali suurendamiseks ei too automaatselt kaasa osaniku ja äriühingu vahelist märkimislepingut. Riigikohus on väljendanud, et osaühingu otsus suurendada osakapitali on ettepanek olemasolevatele või potentsiaalsetele tulevastele osanikele teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega on aktsept, mille tulemusena tekib osaühingu ja märkija vahel märkimisleping. Osaniku poolset sissemakse tegemist ei saa käsitleda VÕS § 16 lg 1 kohase oferdina, s.o hageja ettepanekuna märkida osa osanike otsuses toodud tingimustel. Liiati pole hageja osanike 10.10.2011 otsuses märgitud tingimustel ja tähtajaks kostjale nõutud sissemakset teinud. Ebaõige on hageja viide VÕS § 78 lg-le 1, kuivõrd kooskõlas ÄS §-ga 194, § 140 lg-ga 2 ning vastavalt osanike koosoleku 10.10.2011 otsuse punktile 4.3 pidi sissemakse tegema osanik isiklikult. Hagejal puudub kostja vastu nõue ka muul lepinguõiguslikul alusel. Välistatud on ka hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue, sest poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjale midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle andnud (VÕS § 1028 lg 1). Kuna hagejal puudub põhinõue kostja vastu, puudub hagejal ka õigus nõuda kostjalt viivist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. ÄS 196 lg 3 alusel peab juhatus esitama osakapitali suurendamise avalduse äriregistrisse kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Vaidlus puudub selles, et nimetatud avaldust kostja juhatus äriregistrisse esitanud ei ole. Osaühingu osakapitali suurus nähtub ÄS § 145 lg 1 p 3 alusel äriregistri kandest. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapitali suurendamise korral see suurendatuks alates vastava kande tegemisest äriregistrisse. Seega ei ole kostja osakapitali suurendamist toimunud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10 on selgitatud, et osakapitali suurendamise otsus (ÄS § 192 1) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku

3(8)

ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. ÄS § 347 lg 2 sätestab, et märkimise ebaõnnestumisel lõpevad märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13 tehtud otsuses on selgitatud, et kui osakapital jääb suurendamata, ei lähe sissemakse automaatselt sissemakse tegijale tagasi, vaid osaühingul tekib võlaõiguslik kohustus sissemakse ÄS § 347 alusel tagastada. Eelnimetatud sätet saab osaühingule analoogia alusel kohaldada. Samas antud kohtuotsuses toodu ei ole käesoleval juhul hageja nõude osas kohaldatav, kuna ÄS § 347 lg-s 2 sätestatud nõude analoogia alusel kohaldamise eelduseks on osaniku ja osaühingu vahelise märkimislepingu olemasolu. Märkimislepingut võib käsitleda kui edasilükkava tingimisega lepingut, mille tingimus saabub osaühingu osakaitali suurendamise kandmisel äriregistrisse. Kuivõrd edasilükkav tingimus on jäänud saabumata, tuleks märkimislepingu alusel tehtud sissemaksed lugeda aluseta saaduks ning tagastada sissemakse sooritanud isikutele. Vaidlus puudub selles, et hageja ise makset osakapitali suurendamiseks teinud ei ole, vaid selle tegi kolmas isik Bestseller Invest OÜ. Kostja nimetatud makset hageja poolt tehtud oferdina osakapitali suurendamiseks ei aktsepteerinud. Õige on kostja seisukoht, mille kohaselt osaniku poolset sissemakse tegemist ei saa iseenesest käsitleda VÕS § 16 lg 1 kohase oferdina, s.o hageja ettepanekuna märkida osa osanike otsuses kehtestatud tingimustel. Hageja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks kostjale teinud nõuetekohase ettepaneku osa märkimiseks (ofert) ja kostja oleks seda aktsepteerinud (aktsept), mille tulemusena oleks saanud lugeda märkimislepingu poolte vahel sõlmituks. Lisaks on kostja esile toonud, et hageja pidi tasuma osamakse isiklikult. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Hageja on väitnud, et Bestseller Invest OÜ oli VÕS § 78 lg 1 alusel õigustatud kostja osakapitali suurendamiseks sissemakset tegema hageja eest, kuid kohus nimetatud väitega ei nõustunud. ÄS § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 194 alusel kohaldatakse osakapitali suurendamisel muuhulgas ÄS §-s 140 sätestatut. Seega tulnuks hagejal teha osamakse suurendamiseks isiklikult makse summas 9366 eurot. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud märkimislepingu olemasolu poolte vahel, mis on ÄS § 347 lg 2 alusel nõude esitamise eelduseks. Hagejal puudub nõue kostja vastu ka VÕS § 1028 alusel, sest hageja ei ole kostjale vaidlusalust makset teinud. Kuivõrd hageja kostjale makset teinud ei ole ja hageja ei ole esitanud kohtule ka mingeid tõendeid selle kohta, et temale oleks Bestseller Invest OÜ nõue kostja vastu üle läinud, puudub hagejal nõue kostja vastu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab osakapitali suurendamise sissemakse teha üksnes osanik isiklikult. Maakohtu poolt viidatud ÄS § 140 lg 2 ei sisalda nõuet, mille kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest isiklikult. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik.

4(8)

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 30.11.2010 kohtuotsuse nr 3-2-1-115-10 p-s 12 selgitanud: „Riigikohus on varasemas praktikas väljendanud seisukohta, et rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma“. Kuivõrd kolmas isik täitis rahalise kohustuse hageja eest, kuid osakapitali suurendamist ei toimunud, siis tekkis hagejal õigus nõuda makse tagastamist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Hageja on kohtu ette toonud alljärgnevad asjaolud, millele ei ole kostja vastu vaielnud:

5(8)

märkida (s.t omandada osakapitali suurendamisel osa või suurendada oma osa) on ofert ja osaühingu nõustumine sellega on aktsept, mille tulemusena tekib osaühingu ja märkija vahel märkimisleping. Vastavalt kostja osanike 10.10.2011 üldkoosoleku otsusele tuli oferdi tegemiseks hagejal tasuda hiljemalt 03.11.2011 rahaline sissemaks, mis oli 9366 eurot. Sissemaksu on hageja eest tasunud 02.11.2011 Bestseller Invest OÜ (lk 6), märkides ülekandele selgituseks, et tegemist on hageja eest vastavalt osanike 10.10.2011 otsusele tehtud maksega osakapitali suurendamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli kohase oferdiga. Kostja Bestseller Invest OÜ poolt raha maksmist oferdina ei aktsepteerinud ja väitis, et sissemakse oleks tulnud tasuda hageja poolt isiklikult. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõigile võlaõigusseaduses ja muudes seadustes nimetatud lepingutele ja muudele mitmepoolsete tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Seega on võlaõigusseaduse üldosa normid kohaldatavad ka osanikevahelisele lepingule. Osakapitali suurendamise otsuse alusel märkmislepingu sõlmimisel on võimalik ofert teha vaid kostja 10.10.2011 osanike koosoleku otsuses toodud tingimustel. Kostja väitis, et vastavalt 10.10.2011 otsusele tuli sissemakse teha isiklikult, millega hageja ei nõustunud. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et hagejal oli kohustus teha ofert ehk tasuda sissemakse isiklikult ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kolleegiumi arvates on maakohus eeltoodud osas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja sellest tulenevalt tõendamise kohustuse poolte vahel ebaõigesti jaganud. VÕS § 78 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Võlausaldaja võib keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Eeltoodust tuleneb, et üldreeglina võib kohustuse täita kohustatud isiku asemel kolmas isik. Käesoleval juhul tuli oferdi tegemiseks täita rahaline kohustus, tasudes sissemakse osakapitali kostja osanike 10.10.2011 üldkoosoleku otsuses toodud tingimustel. Juhul, kui kostja väitis, et sissemakse pidi tasuma hageja isiklikult tulenevalt 10.10.2011 otsusest, pidi kostja oma väite aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kostja 10.10.2011 osanike koosoleku otsust maakohtule esitanud ei ole. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt tulenes kohustus tasuda sissemakse isiklikult ÄS §-st 194 ja §-st 140. ÄS § 194 kohaselt kohaldatakse osakapitali suurendamisele ÄS § 140, mille lg 2 järgi peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Kolleegiumi arvates ei tulene ÄS § 140 lg-st 2, et kohustuse teha osakapitali suurendamiseks sissemakse peaks täitma osanik isiklikult. VÕS § 78 lg 1 järgi võib selle kohustuse täita kolmas isik ja osaühingul ei ole VÕS § 78 lg 2 järgi õigust keelduda selle vastuvõtmisest. Kostja on hageja eest Bestseller Invest OÜ poolt tehtud sissemakse osakapitali vastu võtnud. Maksekorraldusel oleva selgituse järgi oli üheselt arusaadav, et makse oli tehtud hageja eest 10.10.2011 kostja osanike üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada kostja keeldumist tasutu vastuvõtmisest. Hageja eest kolmanda isiku Bestseller Invest OÜ poolt osakapitali sissemakse tegemisega kostja osanike 10.10.2011 otsuses määratud tingimustel ja kostja poolt selle vastuvõtmisega on kolleegiumi arvates poolte vahel märkimisleping sõlmitud. Märkimislepingu järgi on kostjal kohustus pärast osakapitali suurenemist välja anda osa, kuid see kohustus tekib alles pärast osakapitali suurenemist. Vastavalt ÄS § 196 lg-le 4 loetakse osakapital suurenenuks alates äriregistrisse vastava kande tegemisest. ÄS § 196 lg 3 kohaselt peab juhatus esitama osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks avalduse äriregistrile kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Kostja vastavat avaldust äriregistrile esitanud ei ole ja edaspidi seda teha enam võimalik ei ole. Lisaks sellele ei ole poolte seletustest tulenevalt ka teised

6(8)

osanikud osakapitali suurendamiseks makseid teinud. Seega on märkimine ebaõnnestunud ja ÄS § 347 lg 2 järgi lõpevad märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja osakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Järelikult on kostja kohustatud hagejale tagastama osakapitali suurendamiseks tehtud sissemaksu. Kuna märkimisleping oli sõlmitud poolte vahel ja Bestseller Invest OÜ poolt tehtud makse oli tehtud hageja kohustuse täitmiseks, siis on hagejal õigus ÄS § 347 lg 2 järgi nõuda kostjalt tasutu tagastamist. Milline õigussuhe võib olla hageja ja kolmanda isiku vahel, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. Hageja nõue kostja vastu oli 9366 eurot, s.o summa, mille Bestseller Invest OÜ tasus 02.11.2011 hageja eest kostja osakapitali suurendamiseks. Hageja on esitanud kostjale 29.01.2014 tasaarvestuse avalduse, milles ta arvestab oma nõudega tasa kostja menetluskulude nõude 4483,90 eurot, mis tulenes Harju Maakohtu 07.10.2013 määrusest. Hageja palus kostjalt välja mõista 4882,10 eurot. Kostja hageja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlg välja mõista. Hageja esitas nõude alternatiivselt ka VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohta maakohus leidis, et hageja nõue on välistatud, kuna hageja ei ole kostjale midagi üle andnud. Kolleegium leiab, et ka see maakohtu järeldus on ebaõige. Kuna Bestseller Invest OÜ täitis hageja olemasoleva kohustuse, siis selle kohustuse äralangemise korral on hagejal õigus nõuda tasutut tagasi alusetu rikastumise sätete järgi. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi ÄS § 347 lg 2 järgi, siis alternatiivselt esitatud nõuet ei pea kolleegium vajalikuks põhjalikult analüüsida. Hageja esitas hagiavalduses ka viivise nõude. Esitatud on see hagis viisil, kus on hagi alguses selgitatud, et viivist nõuab hageja 4882,10 euro tasumisega viivitamise eest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas ja pärast seda VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras kuni nõude täitmiseni. Maakohtu menetluses ei ole hageja viivise arvestust esitanud ja alles apellatsioonkaebuses on ta seda teinud. Apellatsioonkaebuses on hageja arvestanud viivist perioodi eest 10.04.2012 kuni 29.01.2014 summalt 9366 eurot ja alates 30.01.2014 summalt 4882,10 eurot. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses esitada selgelt väljendatud nõue ja apellatsioonimenetluses seda muuta ei ole võimalik. Järelikult tuleb viivise nõue lahendada viisil, nagu nõue oli esitatud maakohtule ehk siis arvestatuna võlalt 4882,10 eurot. Esmalt tuvastab ringkonnakohus, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks. Hageja on 22.09.2014 kohtuistungil selgitanud, et nõue muutus sissenõutavaks 10.04.2012, see on kuue kuu möödumisel osakapitali suurendamise otsuse tegemisest. Kolleegium nõustub sellega, et pärast 10.04.2012, s.o kuue kuu möödumisel osakapitali suurendamise kohta tehtud otsuse tegemisest, oli kostja kohustatud hagejale osakapitali suurendamiseks tehtud sissemaksu tagastama. Järelikult on alates 10.04.2012 hagejal õigus saada kostjalt raha maksmisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise arvutuskäik on järgmine: 10.04.2012 kuni 30.06.2012 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1%, viivise määr 8%, viivitatud oli 81 päeva. Viivise suurus 86,67 eurot ((4882,10 x 8%):365x81). 01.07.2012 kuni 31.12.2012 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,75%, viivise määr 7,75%, viivitatud päevi 184. Viivise suurus 190,74 eurot ((4882,10 x 7,75%):365x184). 01.01.2013 kuni 14.04.2013 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,5%, viivise määr 7,5% viivitatud päevi 104. Viivise suurus oli 104,33 eurot ((4882,10 x 7,5%):365x104).

7(8)

15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,5%, viivise määr 8,5% viivitatud päevi 76. Viivise suurus oli 86,41 eurot ((4882,10 x 8,5%):365x76). 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,25%, viivise määr 8,25% viivitatud päevi 184. Viivise suurus oli 203,04 eurot ((4882,10 x 8,25%):365x184). 01.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,15%, viivise määr 8,15% viivitatud päevi 181. Viivise suurus oli 197,31 eurot ((4882,10 x 8,15%):365x181). 01.07.2014 kuni 31.12.2014 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,15%, viivise määr 8,15% viivitatud päevi 184. Viivise suurus oli 200,58 eurot ((4882,10 x 8,15%):365x184). 01.01.2015 kuni 28.04.2015 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,05%, viivise määr 8,05% viivitatud päevi 118. Viivise suurus oli 127,05 eurot ((4882,10 x 8,05%):365x118). Kokku kuulub ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga väljamõistmisele viivis 1196,13 eurot. Alates 29.04.2015 tuleb hageja palvel TsMS § 367 viimase lause järgi mõista kostjalt kuni põhinõude rahuldamiseni välja viivis VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hageja maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb apellatsiooniastme menetluskuludest jätta TsMS § 163 lg 1 järgi 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks ringkonnakohtu menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjatele hüvitada, vaid määrab üksnes menetluskulude jaotuse. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.