Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. mai 2013 kohtuotsusega XXXOÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu 18. veebruari 2013 kohtuotsuse lõppjärelduse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus XXXOÜ kanda. Riigikohus jättis 16. septembri 2013 kohtumäärusega XXXOÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXOÜ kanda. Harju Maakohtu 18.02.2013 otsus jõustus 16.09.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. XXXOÜ esindaja esitas 20.09.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub kindlaks määrata menetluskulud summas 4 483,90 eurot, mõista need hagejalt kostja kasuks välja ning mõista hagejalt välja menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks viivist VÕS §113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja väljavõtete tegemise kulud. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas. Harju Maakohtu 25.09.2013 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hagejale. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Hageja esitas vastuväited 02.10.2013. Kostja väidab, et on kandnud kulu seoses vastuse projekti koostamisega ja hagejale vastuse esitamisega nii 15.06.2012 ja 20.09.2012-24.09.2012. Kokku on väidetavalt kulu kantud 12 h 40 m ulatuses ja rahalises mahus 1 332,50 euro ulatuses. Eeltoodud kahe positsiooni kulu on identne. Hageja ei nõustu eeltoodud kuluga, kuna kostja vastust saab ette valmistada ja seda esitada kohtule ainult üks kord. Samuti ei nõustu hageja kostja poolt esitatud ajalise mahuga. Õiguslikke küsimusi valdaval esindajal ei saa kuluda vastuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks kokku 12,4 h. Hageja on seisukohal, et esindaja põhjendatud kulu eelmainitud positsioonide osas saab olla 3 h rahalises mahus 390 eurot. Kostja on oma aruandes näidanud, et juba eelnevalt on kulunud asja ettevalmistamiseks 14.09.2012 3h ja 29 min rahalises väljenduses 433,33 eurot. Kostja väidab, et on kandnud kulu seoses vastuväite ja taotluste esitamisega 15.06.2012 ja 26.06.2012-27.06.2012. Kokku 13 h ulatuses ja rahalises mahus 1 690 euro ulatuses. Eeltoodud kahe positsiooni kulu on identne. Asja materjalidest nähtub, et kostja on esitanud kohtule ja hagejale 27.06.2012 vastuväite ja kaks taotlust. Arvestades eelmainitud dokumendi sisulist mahtu ei saa õigusteadmistega isikul ühe dokumendi koostamiseks kuluda rohkem, kui 2 h rahalises mahus väljendatult 260 eurot. Seega on ülejäänud kulu dokumendi ettevalmistamisel põhjendamatu. Hageja peab põhjendamatuks kostja poolt esitatud kulu 05.12.2012 ja 17.12.2012 seoses nõupidamisega, mis toimus kliendiga büroos ajalises mahus kokku 1 h ja 55 min. rahalises mahus 249,17 eurot. 18.12.2012 toimunud kohtuistungist võttis osa kostja lepinguline esindaja ja kostja seaduslik esindaja. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis oli seotud kostja seadusliku esindajaga nõupidamiseks, kuna seaduslik esindaja viibis ise istungil ja kus oli võimalik oma õiguslik seisukoht välja kujundada. Kostja on kandnud kulu 08.01.2013 seoses taotluse koostamisega kompromisskokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kostja väitel on kompromissi tehtud täiendus 15.01.2013 ning selleks on kulunud 0,55 min rahalises mahus 119,17 eurot. Hageja on seisukohal, et eelmainitud kulu on põhjendamatu, kuna kompromissile ei ole tehtud täiendusi. Seega palub hageja kohtul vähendada kostjale välja mõistetavat menetluskulude hüvitamist 635 euro võrra. Hageja nõustub menetluskuluga 3 848,90 eurot.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 18.02.2013 otsus jõustus 16.09.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Kostja esitas 20.09.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja ja väljavõtete tegemise kuludega summas 4 483,90 eurot. Kohtule esitatud toimingute tegemise aruande kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kokku 50 tundi ja 35 minutit (tunnitasu määraks oli 130 eurot), kokku oli kostja menetluskulude suuruseks 6 589,72 eurot. Hageja esitas vastuväited kostja lepingulise esindaja kuludele ja palus vähendada kostjale välja mõistetavate menetluskulude hüvitamist 635 euro võrra. Hageja nõustus kostja menetluskuludega summas 3 848,90 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 11 926 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 12 800 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 4 470 eurot. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks kokku oli 6 589,72 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 4 483,90 eurot (lepingulise esindaja tasu 4 470 eurot ja väljavõtete tegemise tasu 13,90 eurot). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on kostja esindaja kulud summas 4 470 eurot seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kostja on vähendanud oma menetluskulude suurust 2 105,82 euro võrra. Kohus leiab, et kostja poolt teostatud õiguslikud toimingud, millele hageja vastuväiteid esitas ja mille vähendamist hageja taotles 635 euro võrra, tuleb lugeda kostja poolt vähendatud menetluskulude summa (2 105,82 eurot) hulka. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat kostjale hüvitama menetluskulusid 4 483,90 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXXOÜ esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.