Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.märts 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-9453
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/427
Tsiviilasja hind
4483,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXXOÜ (võlgnik; registrikood XXXX, asukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Pirn (Advokaadibüroo Barrister, Piiskopi 3, 10130 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja (sissenõudja): XXXXOÜ XXXX, asukoht XXXX)
(registrikood
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn; e-post [email protected] Asja läbivaatamine
04.02.2016, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn ning kostja seaduslik esindaja XXXXja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
Juures viibis
Sekretär Dea Saar
Resolutsioon
TMS § 221 lg 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel nad põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 07.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-4408 jõustus 29.01.2014, mille üle vaidlus puudub. Nõuete tasaarvestamise alus tekkis ajast, mil kostjal tekkis kohustus maksta hagejale 9366 eurot. Nimetatud nõude üle oli poolte vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-14-9118. Harju Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu 24.10.2014 otsusega rahuldamata (lk 76-80); Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2015 otsusega tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi (lk 81-88). Riigikohus 26.08.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 26.08.2015. Kohus leiab, et poolte vastastikuseid nõuded on tasaarvestatud tsiviilasjas nr 2-14-9118. See tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsuses esitatust. Kuivõrd poolte nõuete tasaarvestamine on lahendatud viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, tekkis tasaarvestamise alus kohtuotsuse jõustumisest, seega pärast täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu otsuse jõustumist. Käesoleva asja menetlus oli peatatud kostja taotluse alusel 21.04.2014 määrusega kuni tsiviilasjas nr 2-14-9118 kohtulahendi jõustumiseni. Menetluse peatamise taotluses on kostja leidnud, et sundtäitmise jätkamise võimalikkusele saab anda lõpliku hinnangu alles pärast seda, kui kohus on tsiviilasjas nr 2-14-9118 tuvastanud hageja nõude olemasolu või selle puudumise. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-14-9118 otsuse resolutsioonis arvestanud poolte eelnimetatud nõuete tasaarvestamisega, on kostja nõue hageja vastu rahuldatud (nõuded on tasaarvestatud) ning sundtäitmine on lubamatu. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 on kohtulahendid teistes kohtuasjades dokumendid ning seega dokumentaalseks tõendiks (§ 229 lg 2, § 272 lg 1). Kuivõrd kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse enne kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsus, tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks 4483,90 euro ulatuses, s o ulatuses, milles viidatud kohtuotsuses poolte nõuded kohtuotsusega tasaarvestati. Seega nõuet, mida kohtutäitur täidab (Harju Maakohtu 07.10.2013 otsusest nr 2-12-4408 tulenev menetluskulude nõue), 4483,90 euro ulatuses ei ole, kuna see on täidetud tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-9118 tehtud tasaarvestuse tagajärjel ning kohus rahuldab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/427 4483,90 euro ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 21.10.2015 (lk 112-114), 05.02.2016 (lk 156). 21.10.2015 nimekirja järgi on hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (2x50) ja lepingulise esindaja tasu, kokku 2010 eurot. Tunnitasumäär on 120+käibemaks, hageja ei ole käibemaksukohuslane; hageja kinnitab, et kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise märkimist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude 21.10.2015 nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmisi toiminguid: - 28.02.2014 tutvumine täitmisteatega, hagiavalduse projekti koostamine – ajakulu 2 h 15 min, - 28.02.2014 projekti täiendamine, lisadega varustamine ja läbi e-toimiku esitamine – ajakulu 30 min, - 06.03.2014 kohtumäärusega tutvumine, täiendava riigilõivu tasumine – ajakulu 15 min, - 31.03.2014 hagi tagamise taotluse koostamine – ajakulu 1 h, - 2.04.2014 – tutvumine hagi tagamise määrusega ja selle edastamine kohtutäiturile ning kliendile – ajakulu 20 min,
-
2.04.2014 – tutvumine kostja vastuväidetega, taotlustega – ajakulu 30 min, 10.04.2014 kostja taotluse kohta seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – ajakulu 45 min, - 21.04.2014 kostja määruskaebusega tutvumine – ajakulu 30 min, - 02.05.2014 määruskaebusele seisukoha koostamine – ajakulu 45 min, - 14.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumine – ajakulu 15 min, - 10.09.2015 menetluse jätkamise taotluse koostamine, lisadega varustamine, kohtule esitamine – ajakulu 2 h 30 min, - 24.09.2015 kohtumäärusega tutvumine – ajakulu 15 min, - 25.09.2015 kostja taotlusega tutvumine – ajakulu 15 min, - 09.10.2015 kostja taotluse ja seisukohaga tutvumine – ajakulu 30 min, - 12.10.2015 kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendiga tutvumine – ajakulu 30 min, - 15.10.2015 kostja taotluse kohta seisukoha koostamine – ajakulu 2 h 15 min. Kokku ajakulu 13 h 20 min. Menetluskulude 05.02.2016 nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgmisi toiminguid: - 04.02.2016 valmistumine kohtuistungiks – ajakulu 2 h, - 04.02.2016 osalemine kohtuistungil – ajakulu 45 min. Kokku ajakulu 2 h 45 min. Tunnitasumäär on 120 eurot+käibemaks ja kulu suurus 05.02.2016 menetluskulude nimekirja järgi 396 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 2406 eurot (2010+396) ja kulutatud aeg 16 h 5 minutit. Kostja hageja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Kooskõlas TsMS § 175 peab kohus kontrollima menetluskulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjas on hageja eksinud riigilõivu märkimisega. Hagiavalduselt tasus hageja riigilõivu 300 eurot (lk 17, 23) ning hagi tagamise avalduselt 50 eurot (lk 32). Kuna hageja esitas menetluskulude nimekirjas riigilõivu suuruseks 100 eurot, kuigi hageja tasus riigilõivu 350 eurot (hagiavalduselt 100 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot), arvestab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse määramisel riigilõivuga 100 eurot tulenevalt TsMS § 174 lg 1 teisest lausest, mille järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis kui menetlusosalised menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esita, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või asja materjalid. Kuna hageja menetluskulude nimekirja esitas, ei saa menetluskulu määrata kindlaks asja materjalide alusel. Kohus vähendab hageja menetluskulude suurust. Kohtu arvates on 04.02.2016 kohtuistungiks valmistumise ajakulu üle paisutatud. tund. Ülepaisutatud on ajakulu ka seoses 10.09.2015 menetluse jätkamise taotluse koostamisega. Arvestades varasemat menetlust, on põhjendatud ajakulu istungiks valmistumiseks on 1 tund ja taotluse koostamiseks 1 tund ja 30 minutit. Kohus vähendab ajakulu kokku 2 tunni võrra. Seega on hageja menetluskulude rahaline suurus 2118 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. TsMS § 177 lg 4 alusel kohustub hageja tasuma kostjale menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.