Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.07.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-9453
Tsiviilasi
NKL Invest OÜ hagi Structo Industry OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/427
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Structo Industry OÜ apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja hind 4483,90 eurot apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): NKL Invest OÜ esindajad (registrikood 11416471, asukoht Tihase 27, 10615 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Structo Industry OÜ (registrikood 11027479, asukoht Kulna küla, Keila vald, 76603 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Geidi Sile Kohtuistungi toimumise aeg
14.06.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.03.2016 otsus muutmata, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Structo Industry OÜ kanda.
4.Välja mõista Structo Industry OÜ-lt NKL Invest OÜ kasuks 623,52 eurot ringkonnakohtu menetluskulu.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NKL Invest OÜ (hageja) esitas 28.02.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Structo Industry OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2014/427.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik. 10.10.2011 võttis osanike üldkoosolek vastu osakapitali suurendamise otsuse. Hageja eest tasus osakapitali sissemakse Bestseller Invest OÜ. Teised osanikud sissemakseid ei teinud ning osakapital jäi suurendamata.
3.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi osakapitali suuruse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 212-4408). Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud 4483,90 eurot hageja kanda.
4.Hagejal on kostja vastu sissemakse tagastamise nõue, kostjal omakorda hageja vastu menetluskulude nõue. Poolte vastastikused nõuded summas 4483,90 eurot on tasaarvestatud. Tasaarvestuse tulemusel puuduvad kostjal hageja vastu nõuded. Hagejal on veel kostja vastu nõue 4882,10 eurot. Tasaarvestuse avalduse, mis sisaldas ka nõuet 4882,10 euro maksmiseks, esitas hageja kostjale 14.02.2014.
5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 025/2014/427, kuna nõue on rahuldatud tasaarvestuse teel.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et tsiviilasjas nr 2-12-4408 ei olnud pooltel teineteise vastu rahalist nõuet. Kostjal tekkis hageja vastu rahaline nõue 29.01.2014. Hageja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-12-4408 kostja vastu rahalist nõuet. Ka ei oleks hagejal olnud võimalik menetluse kestel enda nõuet kostja nõudega tasaarvestada, sest kostja nõue hageja vastu tekkis alles pärast menetluse lõppemist. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 või lg 3 alusel. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 2 on vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need
2(5)
põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täiteasjas täitmisel olev kohtulahend jõustus 29.01.2014. Tasaarvestusavalduse esitas hageja pärast määruse jõustumist 14.02.2014, kuid nõue, millega hageja kostja nõude tasaarvestas, põhines Bestseller Invest OÜ 02.11.2011 ülekandel. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine välistatud, kuna TMS § 221 eeldused ei ole täidetud. Hageja nõue, millega ta kostja nõude tasaarvestas, on tekkinud enne täitemenetluse aluseks oleva kohtumääruse jõustumist tsiviilasjas nr 2-12-4408. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohtu 04.03.2016 otsusega hagi rahuldati ja tunnistati lubamatuks sundtäitmine hageja suhtes täiteasjas nr 025/2014/427 4483,90 euro ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2118 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt (2118 eurot) kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni).
10.Nõuete tasaarvestamise alus tekkis ajast, mil kostjal tekkis kohustus maksta hagejale 9366 eurot. Nimetatud nõude üle oli poolte vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-14-9118. Harju Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu 24.10.2014 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.04.2015 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hagi. Riigikohus ei võtnud 26.08.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 26.08.2015.
11.Poolte vastastikuseid nõuded on tasaarvestatud, mis nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsuses esitatust. Kuivõrd poolte nõuete tasaarvestamine on lahendatud viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, tekkis tasaarvestamise alus kohtuotsuse jõustumisest, seega pärast täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu otsuse jõustumist.
12.Käesoleva asja menetlus oli peatatud kostja taotluse alusel 21.04.2014 määrusega kuni tsiviilasjas nr 2-14-9118 kohtulahendi jõustumiseni. Menetluse peatamise taotluses on kostja leidnud, et sundtäitmise jätkamise võimalikkusele saab anda lõpliku hinnangu alles pärast seda, kui kohus on tsiviilasjas nr 2-14-9118 tuvastanud hageja nõude olemasolu või selle puudumise. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 214-9118 otsuse resolutsioonis arvestanud poolte eelnimetatud nõuete tasaarvestamisega, on kostja nõue hageja vastu rahuldatud (nõuded on tasaarvestatud) ning sundtäitmine on lubamatu. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 on kohtulahendid teistes kohtuasjades dokumendid ning seega dokumentaalseks tõendiks (TsMS § 229 lg 2, § 272 lg 1).
13.Kuivõrd kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse enne kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsus, leidis maakohus, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks 4483,90 euro ulatuses, s.o ulatuses, milles viidatud kohtuotsuses poolte nõuded kohtuotsusega tasaarvestati. Seega nõuet, mida kohtutäitur täidab (Harju Maakohtu 07.10.2013 otsusest nr 2-12-4408 tulenev menetluskulude nõue), ei ole, kuna see on täidetud tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsusest.
14.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2118 eurot. Maakohu määras, et TsMS § 177 lg 4 alusel kohustub hageja tasuma kostjale menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni (menetluskulude tasumiseni).
3(5)
Apellatsioonkaebus
15.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 221 lg-d 1 ja 2. Hageja nõude rahuldamine TMS § 221 alusel ei ole võimalik, kuna hageja nõue kostja vastu tekkis enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on määranud ebaõigesti tasaarvestuse vastuväite aluse tekkimise aja ja leidnud ekslikult, et TMS § 221 lg-s 2 nimetatud eeldused on täidetud.
17.Hageja nõue kostja vastu tuleneb märkimislepingust ja muutus sissenõutavaks 10.04.2012, s.o alates hetkest, mil tal oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 147 lg 2). Hageja nõude sissenõutavaks muutumine ei sõltu kohtulahendi jõustumisest ning ühel nõudel ei saa olla mitut sissenõutavaks muutumise aega.
18.Poolte nõudeid ei tasaarvestatud tsiviilasjas nr 2-14-9118. Hagi esemeks nimetatud tsiviilasjas ei olnud tasaarvestusavalduse kehtivuse tuvastamine ning menetluslikku tasaarvestust ei tehtud. Tsiviilasja nr 2-14-9118 raames tuvastatust ei saa tuletada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseid. Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2015 otsusega ei lahendatud pooltevaheliste nõuete tasaarvestamist. Liiati, kui vastastikused nõuded tasaarvestati tsiviilasjas nr 2-14-9118, jääb arusaamatuks, mis tingis menetlusvälise tasaarvestuse avalduse esitamise hageja poolt. Vastustaja seisukoht
19.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, otsust tuleb aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
21.Õige on kostja seisukoht, et hageja nõue, mida ta kasutas tasaarvestuseks kostja nõudega, muutus sissenõutavaks juba 10.04.2012. Sel ajal puudus aga tasaarvestuse olukord. Tsiviilasjas nr 2-12-4408 ei olnud kostjal hageja vastu rahalist nõuet. Kostja nõue hageja vastu muutus sissenõutavaks alles 29.01.2014 menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisega, mille järgselt esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse.
22.Õige on kostja väide, et poolte nõudeid ei tasaarvestatud tsiviilasjas nr 2-14-9118. Tasaarvestus oli varem tehtud ja hageja esitas tsiviilasjas nr 2-14-9118 tasaarvestuse tõttu juba väiksema nõude, kui tal algselt märkimislepingust tulenevalt kostja vastu oli. Selle asjaolu tuvastas ka ringkonnakohus oma otsusega.
23.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulude hüvitamise nõue hageja vastu on lõppenud tasaarvestusega ja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kuulub TMS § 221 lg 1 alusel rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
25.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
4(5)
26.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2118 eurot, sellest riigilõiv 100 eurot ja ja õigusabikulud 2018 eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust vaidlustanud.
27.Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 576 eurot koos käibemaksuga. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu määrusega – 15 min, tutvumine apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine – 1 h ja 15 min, valmistumine kohtuistungiks – 1h ja 45 min, kokku 4 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palub lisada istungi kulud vastavalt protokollile. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
28.Kostja vaidlustab kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu, mis ületab ühte tundi. Apellatsioonis on vaidluse all üksnes õiguse kohaldamine, mitte faktilised asjaolud ja hageja esindaja on vaidlusega tuttav juba maakohtu menetlusest.
29.Ringkonnakohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Apellatsioonimenetluses õigusabile kulutatud 4 tundi, saab pidada põhjendatuks, millele lisandub 20 min kohtuistungi aeg. Kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud aeg 1 h ja 45 minutit ei ole ringkonnakohtu arvates ülemäära suur. Ka vandeadvokaadi tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta vastab kohtupraktikas aktsepteeritud suurusele.
30.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastme õigusabikulu 519,60 eurot (4,33x120), millele lisandub käibemaks 103,92 eurot, kokku 623,52 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.