Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused 19.04.2004 registreeriti OÜ SI, põhikapitaliga 40 000.-krooni. Osakapital jagunes järgmiselt OYle AB (osa nimiväärtus 26 000.-krooni), OÜ P (osa nimiväärtus 8000.-krooni), OÜ KP, praeguse ärinimega NIOÜ (osa nimiväärtus 8000.-krooni). 10.10.2011 võeti osanike üldkoosolekul vastu otsus, mille pk 4.1 kohaselt suurendati osaühingu osakapitali 62 440.euroni. Otsuse pk 4.3 kohaselt tuli osakapitali suurendamise katteks tasuda 03.11.2011 rahaline sissemakse järgmiselt: OY AB tasumise kohustus 40 586.-eurot, OÜ P tasumise kohustus 12 488.-eurot, OÜ KP(praeguse ärinimega NI) 9366.-eurot. Otsuse pk 4.5 kohaselt tuli rahaline sissemakse tasuda OÜ S Iarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, Nordea panka. Selgitusse tuli märkida: osaniku nimi, registrikood, viide osanike otsusele. Otsuse pk 4.4 kohaselt sai tasuda ainult rahalise sissemaksega. 25.01.2012 esitab OÜ SI osa omaniku (praeguse ärinimega OÜ NI) seaduslik esindaja, toetudes ÄS § 166 lg 1 teabenõude. Teabenõudes palub osaühingu osanik panga väljavõtet, mis kinnitaks teiste osanike sissemakset kapitali suurendamiseks. 27.01.2012 vastab SI eest ja nimel vandeadvokaat Margus Lentsius ja jätab teabenõude rahuldamata, kuna küsitav informatsioon puudutab teisi osanikke. Samas teatab osaühingu esindaja, et OÜ NI osas, on osakapitali makse tasumata ning et maksed on õigeaegselt tasunud teised osaühingu osanikud. 27.01.2012 saadab NI seaduslik esindaja maksekorralduse koopia, mille kohaselt KP (praeguse ärinimega NI) eest on tasunud BIOÜ 9366.-eurot. Selgitusse on märgitud kelle eest, osakapitali suurendamine maksti, viitega otsusele. Sama seisuga küsib osa omaniku seaduslik esindaja veelkord dokumente, mis tõendaksid teiste osanike sissemakseid. Vandeadvokaat Margus Lentsius kinnitab 27.01.2012, et laekumine on toimunud. Samas teatab vandeadvokaat Margus Lentsius, et osakapitali aspektist ei ole see kanne kohane. Vandeadvokaat Margus Lentsius asub järgmisele seisukohale: "Nimelt sätestab ÄS §194 koostoimes ÄS § 140 ja § 141, sh arvestades kehtivat Riigikohtu praktikat, et sissemakse peab tegema osanik isiklikult, mitte ükski teine isik tema eest, so nn "kolmnurksuhe". Sestap puudub õiguslik alus lugeda NIOÜ poolne kohustus seoses osakapitali suurendamise sissemaksega kohaselt täidetuks. Hageja märgib, et juhatuse arvutuste kohaselt on NIOÜ osaluse suuruseks peale kandeavalduse esitamist 0,69% osakapitalist. Teiste osanike poolsete kohustuste täitmisega seoses osakapitali suurendamisega on hagejal võimalik tutvuda Harju Maakohtu registriosakonnas olevate dokumentide alusel peale osakapitali suurendamise avalduse sissekandmist registriosakonna poolt. Osaühing on vastu võtnud otsuse, millega suurendas osakapitali 62 440.-euro võrra, osade nimiväärtuste suurendamise teel. Uus osakapital on 65 000.-eurot. Käesoleva ajani on registris osaühingu kapital kroonides 40 000.-krooni, ja uusi kandeid tehtud ei ole. NIOÜ (endise

ärinimega KP) on oma kohustused tähtaegselt täitnud ja kandnud vastavalt 10.10.2011 tehtud OÜ SI üldkoosoleku otsusele 9366.-eurot OÜ SI arvelduskontole 02.11.2011 nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas. Raha kandjaks oli BIOÜ, NIOÜ osa omanik. Viited, et makse peab tegema isiklikult ja tekib mingi "kolmnurksuhe" ei ole asjakohased, OÜ SI on raha vastu võtnud ja seda tagasi saadetud ei ole, kui valet kannet. Sellega on kostja andnud aktsepti tehingule TsÜS § 68 lg 4 mõttes. Kostja käest on korduvalt hageja küsinud teavet. Kuid siiamaani, ei ole osakapitali maksete kohta hagejale informatsiooni ja dokumente esitatud. Eeltoodu annab alust arvata, et kahel OÜ SI osanikul OY-l AB ja OÜ-l P on üldkoosoleku otsusest 10.10.2011 tulenevad kohustused täitmata. Puudujääke osakapitali tegeliku suuruse osas kavatsetakse varjata ebaõige kandetegemisega Harju Maakohtu registriosakonnas, OÜ-t SI esindav vandeadvokaat Margus Lentsius on hagejale teatanud kavatsusest kanda hageja osaluseks Harju Registriosakonda 0,69%, mis on ilmselgelt ebaõige kanne. Käesoleval hetkel moodustab faktiliselt kostja põhikapital eurodeks ümber tehtud kapitali OY AB osa nimiväärtus 1664.-eurot, OÜ P nimiväärtus on 512.-eurot ja NIOÜ nimiväärtus 384 eurot, millele lisandub vastavalt OÜ SI üldkoosoleku otsusele, õigeaegselt tasutud osakapitali makse 9366,-eurot. Niisugune kanne tuleb ka teha Harju Maakohtu registriosakonda OÜ SI kapitali kohta. Hageja palub tuvastada OÜ SI osakapital, milleks on kokku 11 926.-eurot. OY AB nimiväärtus 1664.-eurot. OÜ P nimiväärtus 512.-eurot ja NIOÜ nimiväärtus 9750.-eurot. Hageja kui üks osa omanik (15% põhikapitalist) on oma üldkoosoleku otsusest tulenevad kohustused tähtaegselt täitnud. Teised kaks osa omanikku ei ole tähtaegselt oma üldkoosoleku otsusest tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja- OÜ SI juhtorgani liikmeteks on AL ja SBB. Kostja osaku omanikeks on peale hageja veel OÜ P , kelle juhatuse liikmeks on AL ja OY AB juhatuse liikmeks on SBB. Seega, olles nii kostja juhtorgani liikmed, kui ka kostja osaku omanike juhtorgani liikmed, teadsid või pidid nad teadma, oma kohustusest tasuda rahaline sissemakse osakapitali suurendamiseks. Samuti olid nad teadlikud sellest, et osakapitali suurendamise sissemaksed on tähtaegselt täitmata. Seega olid kostja kaks osaku omanikku teadlikud sissemaksega viivitamise tagajärgedest. Kaks osaku omanikku on loobunud oma osa suurendamisest. Õiguslikult on tekkinud situatsioon, kus üldkoosoleku otsus 10.10.2011 on jõus ja otsust vaidlustatud ei ole, NIOÜ on oma kohustused täitnud ja sissemakse kapitali suurendamiseks teinud. Teised kaks osaku omanikku, sissemakset teinud ei ole. Selleks, et üldse otsuseid tulevikus vastu võtta on vaja kõigepealt tuvastada, mis on osaühingu põhikapital ja osade suurus peale üldkoosoleku 10.10.2011 otsust. Hetkel on osaühing juhtimisvõimetu, kostja juhatuse liikmed (kes on ka kostja osaku omanike juhatuse liikmed) otsuseid oma pädevuses vastu ei võta ega anna seletusi ning õiguslikku hinnangut olukorrale. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Tulenevalt menetlusnormist võib hageja esitada hagi eeltoodu tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käsitletaval juhul on hagejal selle vastu õiguslik huvi. Hageja kaitseb oma omandit -osakut osaühingus. Niisugust olukorda äriühingus tekkida ei saa, et osakapitali suurust ja osade nimiväärtust faktiliselt teada ei ole. Samuti ei saa enamusosanikud blokeerida kogu äriühingu juhtimistegevust. Eeltoodu kahjustab kostja osaku omaniku -NIOÜ huve ja õigusi. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja teatab, et ei tunnista hageja nõudeid ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. Hageja soovib hagiavaldusega tuvastada, et kostja osakapital on 11 926 eurot, mis jaotub osanike

vahel järgmiselt: OY-le AB kuuluva osa nimiväärtus 1 664 eurot, OÜ-le P kuuluva osa nimiväärtus 512 eurot ning hagejale kuuluva osa nimiväärtus on 9 750 eurot. Alternatiivselt ning juhul, kui osakapital kokku on 65 000 eurot, on hageja palunud tuvastada, et hagejale kuuluva kostja osa nimiväärtus on 9 750 eurot. Tuvastamise tulemusel palub hageja saata otsuse registriosakonnale täitmiseks kapitali muutmiseks registris. Käesoleval ajal on äriregistrisse kantud kostja osakapitalina 40 000 krooni. Kuniks äriregistrisse ei ole tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta, ei saa kostja osakapital olla suurenenud 11 926 euroni ega muu suuruseni. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja soovitut elik seda, et kostja osakapital on 11 926 eurot ega asjaolu, et hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 9 750 eurot. Osanike otsus, millele hageja hagiavalduses tugineb, on kostja osanike poolt vastu võetud

Esiteks ei ole hageja tõendanud, et ta on enne 03. novembrit 2011 tasunud rahalise sissemakse summas 9 366 eurot. Teiseks pidi sissemakse tasuma osanik isiklikult. Vastav kohustus tuleneb ÄS § 140 lg-st 2, mille kohaselt kohustub osanik (koostoimes ÄS §-ga 194) tasuma sissemakse, ning osanike otsusest, kus on sätestatud iga osaniku kohustus tasuda sissemakse. Lisaks on otsuses sissemakse teostajana nimetatud osanikke nimeliselt, sh hagejat. Seetõttu ei ole kostja aktsepteerinud, et hageja eest on tasunud sissemakse kolmas isik. Kostja ei saanud lugeda kolmanda isiku tehtud ülekannet hageja poolt tasutud sissemakseks tulenevalt Riigikohtu praktikast. Hageja ei teatanud 03. novembriks 2011 kostjale, et kolmanda isiku teostatud ülekannet peab kostja tõlgendama hageja oferdina omandada suurenenud osakapitali osa. Hageja volituse alusel ei ole vastavat pakkumust teinud tema eest ka keegi teine. Hageja ei viidanud vastavalt mõeldud tahtele isegi 25. jaanuaril 2012 e-kirja teel edastatud teabenõudes, kuna teabenõude kohaselt on hageja taotlenud pangakonto väljavõtte edastamist, millelt nähtuks „osanike sissemaksed kapitali suurendamiseks“. Esimest korda oli kostjal võimalik hageja oferti aimata 27. jaanuari 2012 e-kirjast, kuna sellega edastas hageja kolmanda isiku maksekorralduse koopia. Kuid isegi nimetatud oluliselt hilinenud e-kirjas ei ole hageja selgelt ja arusaadavalt avaldanud, et kolmanda isiku makset tuleb lugeda hageja oferdiks omandada suurendatud osakapitali osa. Seega ei ole hageja teinud kostjale oferti elik teatanud hiljemalt 03. novembriks 2011, et kolmanda isiku teostatud ülekanne tähendab sisuliselt tema tahteavaldust omandada kostja osakapitali suurenenud osa vastavalt osakapitali suurendamise otsusele. Ilma vastava tahteavalduseta on võimalik kolmanda isiku ülekannet tõlgendada ka selliselt, et kolmas isik on ise soovinud osakapitali suurendatava osa omandamist. Hageja ei ole kunagi kolmanda isiku ülekandele kui võimalikule hageja oferdile andnud nõustumust. Nimetatut tõendab asjaolu, et kostja ei ole käesoleva ajani esitanud äriregistrile avaldust osakapitali suurendamiseks. Saades 27. jaanuari 2012 e-kirjaga maksekorralduse koopia, teatas kostja esindaja hagejale viivitamatult, et kolmanda isiku teostatud ülekannet ei aktsepteeri kostja hageja rahalise sissemaksena. Käesoleval juhul omab tähtsust ka asjaolu, et kostja ei saa osakapitali enam suurendada ÄS § 196 lg-st 3 tulenevalt. Nimelt pidi avaldus osakapitali suurendamiseks esitatama äriregistrisse kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Osakapitali suurendamise otsuse on kostja osanikud võtnud vastu 10. oktoobril 2011. Seega on käesolevaks ajaks avalduse esitamise tähtaeg möödunud. Olukorras, kus kostjal endal puudub võimalus avalduse esitamiseks, ei saa kostja tahteavaldust asendada ka kohtuotsusega. Kostja p a l u b jätta NIOÜ hagi SIOÜ vastu täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud NIOÜ kanda. Kohtuotsuse põhjendused Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 19.04.2004 registreeriti OÜ SI(põhikapitaliga 40 000 krooni); • osakapital jagunes järgmiselt OY AB (osa nimiväärtus 26 000 krooni), OÜ P (osa nimiväärtus 8 000 krooni), OÜ KP, praeguse ärinimega NIOÜ (osa nimiväärtus 8 000 krooni); • 10.10.2011 võeti osanike üldkoosolekul vastu otsus, mille punkti 4.1 kohaselt suurendati osaühingu osakapitali 62 440 euro võrra ning uueks osakapitaliks pidi saama 65 000 eurot. Osanike üldkoosoleku otsuse punkti 4.3 kohaselt tuli osakapitali suurendamise katteks tasuda 03.11.2011 rahaline sissemakse järgmiselt: OY AB tasumise kohustus 40 586 eurot, OÜ P tasumise kohustus 12 488 eurot, OÜ KP (praeguse ärinimega NI) 9 366 eurot. Osanike üldkoosoleku otsuse punkti 4.5 kohaselt tuli rahaline sissemakse tasuda OÜ SI arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, Nordea panka. Selgitusse tuli märkida: osaniku nimi, registrikood, viide osanike otsusele. Osanike üldkoosoleku otsuse punkti

4.4 kohaselt sai tasuda ainult rahalise sissemaksega. Hageja soovib hagiavaldusega tuvastada, et kostja osakapital on 11 926 eurot, mis jaotub osanike vahel järgmiselt: OY-le AB kuuluva osa nimiväärtus 1 664 eurot, OÜ-le P kuuluva osa nimiväärtus 512 eurot ning hagejale kuuluva osa nimiväärtus on 9 750 eurot. Alternatiivselt ning juhul, kui osakapital kokku on 65 000 eurot, on hageja palunud tuvastada, et hagejale kuuluva kostja osa nimiväärtus on 9 750 eurot. Kostja sõnul on käesoleval ajal äriregistrisse kantud kostja osakapitalina 40 000 krooni. Kostja leiab, et kuniks äriregistrisse ei ole tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta, ei saa kostja osakapital olla suurenenud 11 926 euroni ega muu suuruseni. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kohtul on võimalik tuvastada seda, et kostja osakapital on 11 926 eurot või asjaolu, et hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 9 750 eurot. Kostja osanike 10. oktoobri 2011 otsuse kohaselt otsustasid osanikud suurendada kostja osakapitali 62 440 euro võrra ning uueks osakapitaliks pidi saama 65 000 eurot. 10. oktoobril 2011 vastu võetud otsuses on kostja osanikud mh ka sätestanud, et osakapitali suurendamise katteks tuleb igal osanikul tasuda hiljemalt 03. novembriks 2011 rahaline sissemakse, seejuures kohustus hageja tasuma 9 366 eurot. Rahalised sissemaksed tuli tasuda kostja arvelduskontole selgitusega: osaniku nimi, registrikood, viide osanike otsusele. Äriseadustiku (ÄS) § 156 lg 3 kohaselt kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Hageja oli seisukohal, et kuna teised kaks osanikku ei ole sissemakseid osakapitali teinud, on selleks, et üldse osaühing saaks otsuseid tulevikus vastu võtta, vaja tuvastada, mis on osaühingu põhikapital ja osade suurus peale 10. oktoobri 2011 üldkoosoleku otsust. Kostja vaidles hagejale vastu ja leidis, et osaühingul ei ole takistatud otsuste vastuvõtmine, kui osaniku sissemakse on jäänud tegemata. Kohus on seisukohal, et sissemaksete tegemine osaühingusse ei mõjuta osanike pädevust käesoleval juhul osaühingu otsuse vastuvõtmisel. Osaühingu juhtimine on reguleeritud äriseadustiku 20. peatükis. ÄS § 171 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Sama paragrahvi lõke 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 156 lg-st 3 tuleneb, et kui osanik ei tasu puuduolevat summat selleks ettenähtud tähtaja jooksul, kaotab osanik oma osa või osa suurendamise. Seega on osaühingul õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt ei kaota osaühing võimet vastu võtta otsuseid, kui sissemaksed jäävad tegemata. ÄS § 1921 kohaselt märgitakse osakapitali suurendamise otsuses: 1) uute osade arv ja nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus; 11) iga uue osaniku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood, aadress ning igaühe osa nimiväärtus. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62; 2) kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis olemasolevate osade uued nimiväärtused; 3) uute osadega seotud õiguste erisused; 4) osa eest tasumise aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese; 5) kui osad lastakse välja ülekursiga, siis ülekursi suurus; 6) fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-97-10 jõudnud seisukohale, et osakapitali

suurendamise otsus (ÄS § 1921) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Seega on osakapitali suurendamise otsuse näol osaühingu tahteavaldusega ehk ettepanekuga teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on sellisel juhul ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept, mille tagajärjel tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Kostja ei lugenud kolmanda isiku tehtud ülekannet hageja poolt tasutud sissemakseks tulenevalt Riigikohtu praktikast, kuna hageja ei teatanud 03. novembriks 2011 kostjale, et kolmanda isiku teostatud ülekannet peab kostja tõlgendama hageja oferdina omandada suurenenud osakapitali osa. Hageja oli seisukohal, et OÜ SI on raha vastu võtnud, millega kostja on andnud aktsepti tehingule. Hageja ei ole tõendanud, et ta on enne 03. novembrit 2011 tasunud rahalise sissemakse summas 9 366 eurot. 02.11.2011 on sissemakse summas 9 366 eurot tasunud BIOÜ KPOÜ eest. ÄS § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 194 kohaselt kohaldatakse osakapitali suurendamisel käesoleva seadustiku §-s 140, §-des 141–143, § 144 2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. Eeltoodud sätetest tulenevalt ja osanike koosoleku otsuse punktist 4.3. lähtudes pidi osanik sissemakse tasuma isiklikult. Samuti on otsuse punktis 4.3. sissemakse teostajana nimetatud osanikke nimeliselt, sh hagejat. Seetõttu ei ole kostja aktsepteerinud, et hageja eest on tasunud sissemakse kolmas isik. Kohus on seisukohal, et kostjale edastatud 27. jaanuari 2012 e-kirjadest ei ole hageja selgelt ja arusaadavalt avaldanud, et kolmanda isiku makset tuleb lugeda hageja oferdiks omandada suurendatud osakapitali osa. Kui hageja oleks soovinud, et vastavat maksekorraldust oleks loetud hageja oferdiks omandada suurendatud osakapitali osa, oleks hageja pidanud sellest kostjale teatama tähtaegselt so hiljemalt 03. novembriks 2011. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ilma vastava tahteavalduseta on võimalik kolmanda isiku ülekannet tõlgendada ka selliselt, et kolmas isik on ise soovinud osakapitali suurendatava osa omandamist. Asja materjalidest nähtuvalt ei aktsepteerinud kostja hageja 02.11.2012 ülekannet kui võimalikku nõustumist, kuna 27.01.2012 e-kirjas on kostja esindaja hagejale teatanud, et kolmanda isiku teostatud ülekannet ei aktsepteeri kostja hageja rahalise sissemaksena. ÄS § 196 lg 3 kohaselt peab juhatus esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Nimelt pidi avaldus osakapitali suurendamiseks esitatama äriregistrisse kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. ÄS § 33 lg 1 kohaselt tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. ÄS § 184 lg 1 kohaselt valitakse juhatuse liikmed ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.

Osakapitali suurendamise otsuse on kostja osanikud vastu võtnud 10. oktoobril 2011. Käesolevaks ajaks on avalduse esitamise tähtaeg möödunud. Kuna avalduse esitamise kohustus oli ÄS § 196 lg 3 kohaselt osaühingu juhatusel, ei saa kostja tahteavaldust asendada ka kohtuotsusega. Hageja oli seisukohal, et kohtusse hagi esitamisega peatus nõude aegumine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Antud sätte järgi on aegumise esemeks nõue, st õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Seega saavad aeguda nõuded, mitte aga muud õigused (sh absoluutsed õigused ja kujundusõigused). Erandlikult on aegumisele allutatud kujundushagiga maksmapandavad juriidilise isikute organite otsuste vaidlustamise nõuded. Kohus on seisukohal, et ÄS § 196 lg-st 3 tuleneb juhatuse liikmele kohustus esitada äriregistrile avaldus osaühingu osakapitali suurendamiseks. Osanik, kolmas isik või muu isik ei saa esitada juhatusele nõuet avalduse esitamiseks äriregistrile. Seega ei ole tegemist nõudega, mille suhtes saaks aegumist kohaldada. Kui juhatus vastavat avaldust kande tegemiseks ei esita kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, siis sellisel juhul ei suurene ka osaühingu osakapital. Kohus nõustub ka kostjaga, et juhatuse poolt avalduse esitamata jätmine ei ole sanktsioneeritav ÄS § 33 lg 1 kohaselt vastava nõude esitamisega kohtusse. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Antud sättest tulenevalt loetakse osakapital suurendatuks alates kande tegemist äriregistrisse. Kostja osakapitalina on käesoleval ajal äriregistrisse kantud 40 000 krooni. Kohus leiab, et senikaua kuni äriregistrisse ei ole tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta, ei saa kostja osakapital olla suurenenud 11 926 euroni ega muu suuruseni ja hageja nõue tuvastada, et kostja osakapital on 11 926 eurot, tuleb jätta rahuldamata ja sellest tulenevalt ei võta kohus seisukohta hageja alternatiivse nõude osas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.