OÜ Narsil hagi OÜ Alavest (pankrotis) nõude tunnustamiseks summas 35 204,94 eurot OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 07. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Narsil määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Narsil (registrikood: 10580694), esindaja juhatuse liige Valeri Kois
esindajad
Vastustaja (kostja): OÜ Alavest (pankrotis) (registrikood: 10855010), esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Täiendada Viru Maakohtu 07. novembri 2013 määruse resolutsiooni punktiga 3 ja sõnastuda see järgmiselt: „3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Muus osas jätta Viru Maakohtu 07. novembri 2013 määrus
muutmata. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.OÜ Narsil esitas 28. märtsil 2013 kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-09-23848.
Viru
Maakohtule
avalduse
menetluskulude
Tartu Ringkonnakohus jättis 03. detsembri 2012 otsusega hageja maakohtus kantud menetluskuludest 88,5% kostja kanda ja hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 04. märtsi 2013 määrusega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on menetluskuluks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 319,56 eurot, ekspertiisiga seotud kulud 762,86 eurot (ilma käibemaksuta), menetlusosalise transpordikulud 110 eurot ja õigusabikulud kokku summas 3512,53 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja menetluskulud maakohtus 4704,95 eurot, millest 88,5% moodustab 4163,88 eurot, mis tuleb OÜ-lt Alavest (pankrotis) OÜ Narsil kasuks välja mõista. Lisaks tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.OÜ Alavest (pankrotis) nõustus menetluskulude nõudega summas 342,81 eurot (riigilõiv 282,81 eurot ja transpordikulu 60 eurot). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-11 asunud seisukohale, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt ka nr 3-2-1-63-10, p 12). Käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole määratud ekspertiisi, ekspertiis määrati tsiviilasjas nr 2-07-22295 ning selle tsiviilasjas jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Hagi on esitatud 21.05.2009, kuid kõik advokaadibüroo arved on seotud perioodiga enne seda, muude menetlustega (nr 2-07-22295 ja 2-04-1138) ning neist ei nähtu seost käesoleva tsiviilasjaga. Muudes menetlustes jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Nimetatud kulude osas on OÜ Narsil juba esitanud hagi nõude tunnustamiseks, mis jäeti käesolevas asjas tehtud kohtulahendiga tunnustamata. AS Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN ei ole käsitletav lepingulise esindajana TsMS § 218 järgi, mistõttu ei ole 3512,53 eurot menetluskulu TsMS § 144 p 1 mõttes. OÜ Narsil juhatuse liige V. Kois on kogu menetluse käigus esindanud OÜ-t Narsil ainuisikuliselt. TsMS § 175 lg 1 teise lause alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja juhul, kui lepinguline esindaja on advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 lg-le 1. OÜ Narsil ei ole tõendanud, et tal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes ning seetõttu puudub õiguslik alus mõista välja 3512,53 eurot menetluskulude katteks. OÜ Narsil sõidukulude nõue on põhjendamatu. OÜ Narsil registrijärgseks aadressiks on Narva linn Grafovi tn 28-1 ning vastav kinnisasi asub ca 200 m kaugusel Viru Maakohtu Narva kohtumajast. On mõistlik eeldada, et sõidukulusid arvestatakse äriühingu asukohast, mitte aga juhatuse liikme viibimiskohast istungipäeval.
Puudutatud isik nõustus OÜ Narsil transpordikulu nõudega, mis seondub 13.11.2012 toimunud Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungiga summas 60 eurot.
3.OÜ Narsil leidis, et ekspertiis on seotud käesoleva kohtumenetlusega ja seda on kohus käesolevas menetluses tunnistanud. Ekspertiisikulu ei ole OÜ-le Narsil varem hüvitatud. Asjaolu, et AS Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN ei ole OÜ Narsil lepinguline esindaja vaid nõustaja, ei anna alust jätta nõustaja kulud (õigusabikulud) välja mõistmata. OÜ Narsil leiab, et ebaõige on väide, et kui õigusabi on osutatud enne hagi esitamist, siis see ei ole käesolevaga menetlusega seotud. OÜ Alavest pankrotiavaldus esitati kohtule 2008 juunis, pankrot kuulutati välja 20.10.2008. Seega on AS Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN arved alates 20. juunist 2008 otseselt seotud OÜ Alavest pankrotimenetlusega. Vastuväited on paljasõnalised, ühegi konkreetse arve kohta ei ole vastuväiteid esitatud. Menetlusosalise V. Koisi transpordikulud summas 110 eurot on seaduslikud ja põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 07. novembri 2013 määrusega OÜ Narsil avalduse menetluskulude kindlaksmääramise osaliselt mõistis OÜ-lt Alavest (pankrotis) välja 342,81 eurot OÜ Narsil kasuks menetluskulude katteks. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 342,81 eurot (riigilõiv 282,81 eurot + transpordikulu 60 eurot). Poolte vahel puudub vaidlus riigilõivu hüvitamise osas. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,56 eurot, millest 88,5% moodustab 282,81 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Pooled vaidlevad ekspertiisikulu hüvitamise kohustuse üle, õigusabikulude suuruse, nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle ning õigusabikulude seotuse üle käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 293 lg 3 kohaselt määrab ekspertiisi kohus. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus ekspertiisi määranud. Hagiavaldusele tõendina lisatud ekspertiisiakt on koostatud kohtu määramisel tsiviilasjas nr 2-07-22295. Asjaolu, et hageja on kasutanud eelnimetatud tsiviilasjas koostatud ekspertiisiakti ka käesolevas tsiviilasjas (tõendina), ei anna alust nõuda kostjalt hüvitist ekspertiisikulude katteks käesolevas tsiviilasjas, kus kohus ei ole ekspertiisi määranud. Hagiavaldus esitati kohtule 22.05.2009. Õigusabikulusid tõendab hageja Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN poolt väljastatud arvetega, mis on hagejale esitatud pool kuni peaaegu kaks aastat enne hagiavalduse kohtusse esitamist. Selliste õigusabikulude puhul saab tegemist olla üksnes kohtuväliste kuludega. TsMS § 144 p 4 kohaselt on aga kohtuvälisteks kuludeks üksnes seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude puhul ei ole seaduses sätestatud kohtueelset menetlust, seega ei kuulu eelloetletud arvete alusel õigusabikulud hüvitamisele. Nimetatud seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-62-10, leides, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Pärast kohtule hagiavalduse esitamist on Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN hagejale esitanud ühe arve (nr 296019; 08.06.2009) osutatud õigusabi eest. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seadus räägib sõnaselgelt poole esindamisest kohtumenetluses, s.o teise isiku eest ja nimel kohtumenetluses
tegutsemisest. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Antud tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hagejal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja, kes oleks esitanud kohtule hageja nimel menetlusdokumente või esindanud hagejat kohtuistungitel. Kõik hageja poolt kohtule (nii maa- kui ka ringkonnakohtus) edastatud dokumendid on hageja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule edastatud ning kohtuistungitel 05.07.2011 ja 12.10.2011 maakohtus ning 13.11.2012 ringkonnakohtus esindas hageja ennast samuti seadusliku esindaja kaudu. Kogu teabevahetus kohtu ja hageja vahel on samuti toimunud hageja seadusliku esindaja vahendusel. Ka ei nähtu ühestki kohtule esitatud menetlusdokumendist, et Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN tegutsenuks menetlusdokumentide koostamisel hageja esindajana. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja, mitte aga õigusdokumendi koostamise kulud. Hageja oma vastuses kostja vastuväitele on märkinud, et advokaadibüroo osutas talle käesolevas menetluses nõustamisteenust. TsMS § 175 lg 2 kohaselt alates 01.01.2009 nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega on seadusandja teinud valiku, et kõiki kohtumenetlusega kaasnevaid kulusid ei ole võimalik vastaspoolelt välja mõista ja osa kulutusi jäävad nende endi kanda. Seega jättis kohtujurist arve nr 296019 alusel õigusabikulud menetluskuluna arvestamata. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks juriidiline isik, mitte tema seaduslik esindaja, seega ei oma tähtsust V. Koisi rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Hagejaks oleva juriidilise isiku registrisse kantud asukoht on Grafovi 28-1 Narvas. Interaktiivse kaardi Map.ee (http://map.ee/en/streets/Narva/I/Igor%20Grafovi/28) kohaselt ristub OÜ Narsil asukohaks olev Grafovi tänav 1. Mai tänavaga, kus asub Viru Maakohtu Narva Kohtumaja. Seega on põhjendamatu hageja nõue transpordikulude hüvitamiseks, mis on seotud hageja seadusliku esindaja osalemisega kahel kohtuistungil, sest nimetatud kulu ei olnud vajalik. Transpordikulude osas, mis on seotud hageja seadusliku esindaja osalemisega Tartu Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil, kostja vastu ei vaidle. Seega on ringkonnakohtus toimunud kohtuistungist osavõtuga põhjendatud ja vajalikuks transpordikuluks 60 eurot ning kostjal tuleb see hagejale hüvitada. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on märgitud, et kohus kohustaks kostjat tasuma hagejale alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega nõuab hageja kostjalt viivist tulevikku suunatult, s.o pärast kostja pankroti väljakuulutamist 20.10.2008.
MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Narsil esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 07. novembri 2013 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus on kohaldanud vääralt PankrS § 35 lg 1 p 6 ning PankrS § 42, sest nimetatud normid kehtivad nõuete kohta, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlgnikul tekkida pankrotimenetluse käigus võlausaldajate ees uued võlad ja kohustused, mis kuuluvad pankrotimenetluse massikohustuste hulka. Menetluskulud
kuuluvad just massikohustuse hulka ning neid täidetakse mitte pankrotiseaduse alusel, vaid üldkorras. Seega on viivisenõue TsMS § 177 lg 2 alusel põhjendatud. Pealegi on Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-23848 otsustatud, et OÜ Narsil peab tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled seaduse ja kohtu ees võrdsed, mistõttu on ebaõige, et üks menetluse poolest omab õigust nõuda TsMS § 177 lg 2 täitmist tema suhtes, teine aga mitte; 2) hindas kohus ebaõigesti hageja transpordikulude põhjendatust ja vajalikkust. V. Koisi transpordikulud XXX Narvani on seaduslikud ja põhjendatud, sest ta elab aadressil XXX. Pealegi on kohus 30.04.2013 määrusega tunnistanud menetluskuluks kostja OÜ Alavest sõidukulud 80 euro suuruses (OÜ Alavesti esindaja sõit Kiviõli (kus esindaja elab) – Narva – Kiviõli). Samas on OÜ Alavest asukoht Uusküla 4-18 20205 Narva, st sama linn, kus asub Viru Maakohtu Narva Kohtumaja ja OÜ Narsil. Vaatamata sellele, et mõlema menetlusosaleja asukohaks, nii hageja kui kostja, on Narva linn ja mõlema menetlusosaleja esindajad elavad IdaVirumaal (üks Kiviõlis, teine XXX), on kohus otsustanud ühele menetlusosalejale kompenseerida sõidukulud, teisele aga mitte. Selline poolte ebavõrdne kohtlemine ei vasta TsMS §-le 7; 3) on maakohus jätnud ebaõigesti ekspertiisikulud ja õigusabikulud menetluskuluna arvestamata. Maakohus on kohaldanud vääralt TsMS § 144 ja § 293 ja ringkonnakohus peaks hindama TsMS § 168 lg 2 ja §-de 144 ja 293 vastavust PS §-dele 12, 25 ja 32. Kohtu järeldused on vastuolus nii käesoleva tsiviilasja konkreetsete asjaoludega, seotud tsiviilasjaga nr 2-07-22295 kui ka PS §-dega 25 ja 12. TsMS § 168 lg 2 on äärmiselt ebaõiglane hageja suhtes, juhul kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel. TsMS § 168 lg 2 tekstist tuleneb, et vaid hageja kannab menetluskulud, kostja menetluskulusid ei kanna. TsMS § 168 lg 2 tekstist tuleneb, et kostja võib nõuda tema menetluskulude hüvitamist hageja poolt, kuna just hageja kannab menetluskulud ja seda võib kostja nõuda sõltumata sellest, kas hiljem pankrotimenetluse käigus ta ise või kohus tunnistab seda nõuet või mitte. TsMS § 168 lg 2 tekstist tuleneb, et hageja ei saa oma menetluskulusid pankrotimenetluse raames nõudena esitada. See omakorda tähendab, et kui hageja esitab hagi nõude tunnistamise nõudes pankrotimenetluses, siis ka selles hagis ei saa ta nõuda eelneva menetluse kulude tunnistamist pankrotivõlana. Hagejale on jäetud vaid võimalus nõuda nende kulude hüvitamist menetluskulude hulgas tsiviilasjas, mis käsitleb nõude tunnistamist pankrotimenetluse nõudes (tsiviilasjas 2-09-23848), kuid maakohus jättis need menetluskulud arvestamata. Hageja arvates on põhiseaduse vastane olukord, mil õigusaktid võimaldavad välistada kahju hüvitamise nõude kostja kui kahju tekitaja vastu. Kahjuna nähakse neid menetluskulusid, mida õigusaktid ei võimalda kostjalt välja mõista kohtuvaidluse läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel. TsMS § 168 lg 2 käesolevas sõnastuses (koostoimes PankrS §-ga 43) kahjustab oluliselt hageja õigusi menetluskulude hüvitamiseks ja on ilmselgelt vastuolus PS §-ga 25. Samas TsMS § 168 lg 2 käesolevas sõnastuses eelistab kostja huvisid ja on ilmselgelt vastuolus PS §-ga 12 ja 32, mis käsitlevad võrdsust seaduse eest; 4) on maakohus jätnud ebaõigesti tähelepanuta tsiviilasja nr 2-07-22295 seose käesoleva tsiviilasjaga. Käesolev tsiviilasi on sisuliselt tsiviilasja 2-07-22295 jätkamine: samad pooled ja nõue, kohus kasutab sama ekspertiisi tulemusi ja muid materjale eelmisest tsiviilasjast. Vahe on vaid selles, et vahepeal läks kostja pankrotti. Sellises olukorras on hagejal õigustatud ootus, et talle hüvitatakse kõik kohtukulud, mis on seotud tema nõude tunnistamisega kohtu poolt, sh menetluskulud, mis hagejal on tekkinud enne käesoleva hagiavalduse kohtusse esitamist eelmise menetluse ajal.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.OÜ Alavest (pankrotis) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
07.novembri 2013 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus piisavalt põhjalik, määrusest on selgesti tuvastavad kohtu põhjendused ja kohaldatud seadus. Määruskaebuse esitaja ei saa nõuda viivist. Samal seisukohal on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-23-13 punktis 12; 2) nõudis OÜ Narsil tsiviilasjas nr 2-07-22295 vastavate kulude hüvitamist, kuid maakohus jättis need OÜ Narsil kanda. Ka tsiviilasjas nr 2-09-23848 nõudis OÜ Narsil vastavate kulude hüvitamist, kuid hagi jäeti rahuldamata. Nüüd tsiviilasja nr 2-09-23848 menetluskulude suuruse kindlaks määramise menetluses OÜ Narsil esitab jälle analoogse nõude. Kui OÜ Narsil ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-07-22295 menetluskulude tema kanda jätmisega, siis oleks ta pidanud kaebuse esitama tsiviilasja nr 2-07-22295 raames; 3) tuleb OÜ Narsil taotlus tunnistada TsMS § 168 lg 2, TsMS § 144 ja TsMS § 293 põhiseadusega vastuolus olevaks jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus täiendab Viru Maakohtu 07. novembri 2013 määruse resolutsiooni punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 07. novembri 2013 määrus muutmata.
8.Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 35 lg 1 p-i 6 ja PankrS §-i 42. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. PankrS § 42 järgi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 35 lg 1 p 6 ja § 42 käsitleb nõudeid, mis on võlgniku vastu pankroti väljakuulutamise ajal. Antud juhul aga menetluskulude nõue on kaasnenud võlgniku osalemisega kohtumenetlustes pärast pankroti väljakuulutamist. Tegemist on massikohustusega ning PankrS § 149 lg 1 kohaselt massikohustuse täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja viide Riigikohtu 10. aprilli 2013 otsuse nr 3-2-1-23-13 punktile 12 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole PankrS § 150 lõikes 1 nimetatud pankrotimenetluse kuluga. Lähtudes eeltoodust on antud juhul põhjendatud TsMS § 177 lg 2 kohaldamine, s.o kostja on kohustatud tasuma hagejale menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, ning määruskaebuses kuulub nimetatud osas rahuldamisele.
9.Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse muutmise aluseks.
Maakohus on õigesti hinnanud hageja transpordikulude põhjendatust ja vajalikkust ning asunud seisukohale, et vajalik ja põhjendatud transpordikulu on 60 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kuna maakohus 30. aprilli 2013 määruses arvestas kostja menetluskuluks OÜ Alavest (pankrotis) sõidukulu 80 eurot, kuigi kostja asukoht on Narva (kus asub Viru Maakohtu Narva Kohtumaja), siis ei ole kohus kohelnud menetlusosalisi võrdselt. Juhul, kui hageja ei nõustunud kohtupoolse kostja menetluskulude kindlaksmääramisega (sh sõidukulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega), oli tal õigus esitada määruskaebus maakohtu 30. aprilli 2013 määrus peale.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta tsiviilasja 2-07-22295 seose käesoleva tsiviilasjaga ning seetõttu alusetult hüvitamata menetluskulud, mis hagejal on tekkinud enne käesoleva hagiavalduse kohtusse esitamist eelmise menetluse ajal. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-11 punktis 14 asunud seisukohale, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt ka 22. juuni 2010 otsus asjas nr 32-1-63-10, p 12). Arvestades eelnimetatud Riigikohtu seisukohta on maakohus õigesti menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätnud arvesse võtmata tsiviilasja nr 2-07-22295 raames kantud menetluskulusid. Õige on maakohtu seisukoht, et kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas määranud ekspertiisi, siis hageja poolt menetluskuluna taotletud ekspertiisitasu ei ole asja läbivaatamise kulu ning ei kuulu käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele.
11.Maakohus on õigesti hinnanud ka hageja poolt menetluskuluna taotletud õigusabikulu seotust käesoleva tsiviilasjaga ning asunud seisukohale, et tegemist ei ole menetluskuluga, mis oleks kantud käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi vastavate põhjendustega ning ei korda neid.
12.Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse hinnata TsMS § 168 lg 2 ning §-de 144 ja 293 vastavust PS §-dele 12, 25 ja 32. Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt TsMS § 168 lg 2 käesolevas sõnastuses (koostoimes PankrS §-ga 43) kahjustab oluliselt hageja õigusi menetluskulude hüvitamiseks ja on ilmselgelt vastuolus PS §-ga 25. Samuti on leidnud määruskaebuse esitaja, et TsMS § 168 lg 2 käesolevas sõnastuses eelistab kostja huvisid ja on ilmselgelt vastuolus PS §-ga 12 ja 32, mis käsitlevad võrdsust seaduse eest. Vastavalt PS §-le 152 jätab kohus kohtuasja lahendmaisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 kohaselt asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Seega lähtudes PS §-st 152 ja PSJKS § 14 lg-st 2 saab kohus jätta kohaldamata kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva seaduse, mis on vastuolus põhiseadusega. Antud juhul ei ole määruskaebuse esitaja poolt viidatud normid (TsMS § 168 lg 2, 144, 293) tsiviilasja lahendamisel asjassepuutuvad ning seetõttu puudub alus kontrollida nende vastavust PS-le.
13.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda vastavalt TsMS § 178 lg-le 3. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse
menetlemisel tekkinud kulusid. Vastavalt lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.