Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-09-23848 18. november 2011, Narva
Kohtuasi
Osaühing (OÜ) Narsil hagi osaühing (OÜ) Alavest (pankrotis) vastu nõude tunnustamise nõudes summas 550 837,60 krooni OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses 35 204,94 eurot (550 837,60 krooni) Hageja: OÜ Narsil (registrikood 10580694, asukoht Grafovi 28-1, 20308 Narva) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Valeri Kois (e-post: [email protected]) Kostja: OÜ Alavest (pankrotis, registrikood 10855010) Kostja seaduslik esindja: pankrotihaldur Tarmo Villman (e-post: [email protected]) Hagimenetlus 12.10.2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Liina Hansen Poolte esindajad
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-09-23848
alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 22.05.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 20.10.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-23039 kuulutati välja OÜ Alavest (edaspidi: "Kostja" või "Alavest") pankrot ja määrati pankrotihalduriks Tarmo Villman. Alavest pankroti väljakuulutamise ajahetkel oli Viru Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-0722295 OÜ Narsil (edaspidi: "Hageja" või "Narsil") nõudes Alavesti vastu 486 815,50 krooni tasumiseks. Eelnimetatud tsiviilasi oli võetud Viru Maakohtu menetlusse 09.07.2007.a määrusega. Alavesti pankroti väljakuulutamise järgselt otsustas Viru Maakohus oma 31.10.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22295 PankrS § 43 lg 2 alusel jätta Narsil hagi summas 486 815,5 krooni hagimenetluses läbivaatamata, kuna PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Narsil esitas Alavesti pankrotimenetluses pankrotihaldusile T. Villmanile tähtaegselt oma nõude koos seda tõendavate dokumentidega Alavesti vastu summas 1 305 177,20 krooni. 22.04.2009.a toimunud Alavesti võlausaldajate üldkoosolekul vaidles Alavesti pankrotihaldur T. Villmann Narsil nõudele tervikuna vastu ning nõue jäeti tunnustamata. Narsil poolt Alavesti pankrotimenetluses 04.11.2008.a tähtaegselt esitatud nõue koosnes: a) Alavestiga 01.03.2004.a sõlmitud töövõtulepingust tulenevast leppetrahvi nõudest (seoses ehitustööde valmimise hilinemisega) summas 545 867 krooni ja selle sissenõudmiseks kohtu kaudu tehtud kulutustest summas 196 356,60 krooni (kokku seega 742 223,60 krooni). Nimetatud kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-04-1138) on Tartu Ringkonnakohus 11.05.2009.a teinud kohtuotsuse, millega Narsil leppetrahvi nõue eelnimetatud summas rahuldati ja tasaarvestati Alavesti nõudega samas summas töövõtulepingu järgse tasu saamiseks. Lisaks mõisteti kohtu poolt Narsil kasuks välja menetluskulud summas 101 357,06 krooni. Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumisel langeb seega ära Narsil poolt Alavesti pankrotimenetluses 04.11.2008.a koostatud nõudeavalduse p.-s 1 kajastatud nõue summas 742 223,60 krooni 2(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
b) Alavestiga 01.03.2004.a sõlmitud töövõtulepingu järgsest kahju hüvitamise nõudest (seoses ehitustööde mittenõuetekohase täitmisega) summas 486 815,50 krooni ja Narsil poolt nimetatud nõude rahuldamiseks Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-22295 Narsil poolt kantud kulutuste hüvitamise nõudest summas 76 223,60 krooni (kokku seega 562953,60 krooni). Kuna Alavest osas kuulutati Viru Maakohtu 20.10.2008.a otsusega välja pankrot, siis jättis Viru Maakohus oma 31.10.2008.a. määrusega Narsil hagi läbivaatamata. Käesolevaga taotleb Narsil tema poolt Alavesti pankrotimenetluses tähtaegselt esitatud nõuetest (kokku summas 1 305 177,20 krooni) nõude summas (474 614+76 223,60=) 550 837,60 krooni tunnustamist. RKTsK 28.04.2009.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09 p. 17 kohaselt ei keela PankrS taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. Narsil poolt Alavesti pankrotimenetluses tunnustamist taotletav nõue summas 550 837,60 krooni seondub Narsil poolt Alavesti pankrotimenetluses 04.11.2008.a. koostatud nõudeavalduse p.-s 2 kirjeldatud nõudega (01.03.2004.a sõlmitud töövõtulepingu järgne nõue seoses ehitustööde mittenõuetekohase täitmisega), mille kohta esitas Narsil ka nõudeavalduse lisadena nr 19-30 vastavad tõendid. Narsil on seisukohal, et eelnimetatud summas (550 837,60 krooni) nõue on Narsilil Alavest vastu olemas ning seda tuleb tunnustada tulenevalt alljärgnevast. Narsil ja Alavest sõlmisid 01.03.2004.a. töövõtulepingu (edaspidi: "Leping") kaubanduskeskuse Kangelaste 37 Narvas II etapi ehitamiseks (edaspidi: "Tööd"). Lepingu lisaks olnud II etapi eelarve kohaselt kuulusid tööde hulka muuhulgas hoone üldehitus tööd, sh katusekonstruktsiooni rajamine ja katuse panek. Lepingu p.-s 3.2.2 kohaselt pidi Alavest (Kostja) lõpetama tööd ehitusobjektil hiljemalt 01.06.2004.a., milliseks ajahetkeks tuli saavutada ehitise ekspluatatsiooni andmine. Ehitisele väljastati kasutusluba 28.07.2004.a. Lepingu järgsed tööd lõpetati faktiliselt ja anti Hagejale üle sellekohase üleandmise-vastuvõtu aktiga nr. 55 10.08.2004.a. Lepingu p. 13.1 kohaselt kohustus Kostja tegema Lepingu esemeks olevad Tööd vastavalt ehitusseadusele ja RYL 2000 kvaliteedinõuetele. Lepingu p. 13.2 kohaselt andis Töövõtja tema poolt tehtud töödele ja tarnitud materjalidele ja konstruktsioonidele garantii, mille pikkuseks on 36 kuud. Lepingu p. 13.3 kohaselt algab garantiiperiood alates objekti vastuvõtu aktile allakirjutamise päevast. Kuna Lepingu järgsed Tööd lõpetati ning Tööd anti faktiliselt Hagejale üle 10.08.2004.a., kehtis seega Lepingu järgne Tööde garantii kuni 10.08.2007.a. Töövõtja kohustus kõrvaldama nimetatud ajavahemiku jooksul kõik tekkinud puudused ja vahetama välja kõik konstruktsioonid omal kulul. Hageja on teavitanud Kostjat alates 2004.a. novembrist korduvalt asjaolust, et Hageja poolt Lepingu järgsete Tööde kaigus paigaldatud katus laseb vett läbi. Detsembris 2004.a. tegi Kostja puuduse kõrvaldamiseks remondi, kuid eeltoodu ei andnud tulemust. Puuduse olemasolu ning sellest Kostja esindaja informeerimist kinnitavad alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: 12.01.2005.a. akt; 27.08.2005.a. akt; 04.11.2005.a. akt; 12.12.2005.a. akt; 15.02.2006.a. ettekanne; katuse vaatluse akt 27.03.2007.a. koos fotodega. Eelnimetatud puudused viitavad asjaolule, et Kostja poolt tehtud Töö oli ebakvaliteetne ning ei vastanud kehtivatele ehitusnormidele ega standarditele.
3(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kuigi Kostja on tunnistanud asjaolu, et katus laseb läbi ja võtnud endale muuhulgas kohustuse puudused kõrvaldada, ei ole Kostja vaatamata korduvatele palvetele puuduste kõrvaldamisele asunud. Seega on Kostja rikkunud oluliselt temale Lepingust tulenevat kohustust. Hagejale on esitanud hinnapakkumise katuse remonttööde tegemiseks OÜ Vishnu Grupp, mille kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks vajalike toode maksumuseks 486 815,50 krooni (sisaldab käibemaksu). Hageja esitas 13.04.2007.a. Kostjale avalduse, milles teatas soovist alandada 486 815,50 krooni võrra Lepingu järgsete tööde hinda. Hageja esitas puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse väljamõistmiseks Kostjalt hagi Viru Maakohtule juunis 2007.a., mille Viru Maakohus võttis 09.07.2007.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22295 oma menetlusse. Eelnimetatud tsiviilasjas määras Viru Maakohus oma 04.08.2008.a. määrusega ekspertiisi. Ekspertiisi määramise eesmärgiks oli kindlaks teha, kas Lepingu järgselt tehtud katusetööd on tehtud vastavalt Eestis kehtivatele standarditele, Lepinguga kokkulepitud kvaliteedinõuetele ja lepingu Üsaks olevale projektdokumentatsioonile. Ekspertiisi teostajaks määrad OÜ Dekoraator ekspert Boriss Belolipetski. Eksperdi poolt 18.08.2008.a. koostatud ekspertiisiaktist nähtub, et Kostja poolt Lepingu alusel teostatud ei vasta Lepinguga kokkulepitud nõuetele. Eksperdi poolt koostatud hinnangu kohaselt on Kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks vajalik täiendavate tööde tegemine kokku summas 474 614,00 krooni. Hageja palub TsMS §-le 293 lg 3 tuginedes arvestada käesoleva vaidluse lahendamisel tsiviilasjas nr 2-07-22295 koostatud ekspertarvamust, kuna see aitab menetlust lihtsustada ja ekspertarvamust on võimalik vajalikul määral hinnata uut ekspertiisi korraldamata. Tulenevalt eelnimetatud ekspertarvamusest korrigeerib Hageja ka oma nõudesummat (võrreldes oma algses hagis Viru Maakohtule ts asi nr 2-07-22295 esitatuga). Hageja soovib oma nõude tunnustamist VÕS § 112 lg 3 ja § 189 lg 1 (alternatiivse nõude alusena VÕS § 115) alusel ning loeb ebakvaliteetselt tehtud töödest tuleneva nõude suuruseks 474 614,00 krooni. Ekspertarvamuses esitatud asjaolude ja järelduste täpsustamiseks taotleb Hageja ka ekspert Boriss Belolipetski ülekuulamist kohtuistungil eriteadmistega isikuna (TsMS 293 lg 2 alusel). Nimetatud tunnistaja ütlustega soovib Narsil tõendada asjaolu, et Alavest rikkus tööde kvaliteedi osas Lepingust tulenevaid kohustusi. Olukorras, kus Hageja oli sunnitud Kostja poolt ebakvaliteetselt tehtud tööde eest hüvitise saamiseks pöörduma haginõudega Viru Maakohtu poole ning Viru Maakohus jättis tulenevalt Kostja suhtes pankroti väljakuulutamisest Hageja hagi tsiviilasjas nr 2-07-22295 läbivaatamata, siis kandis Hageja eeltooduga seoses kahju tasutud riigilõivu, ekspertiisitasu ja õigusabikulude näol kokku summas 76 223,60 krooni. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on Narsil nõude lõplikuks suuruseks, mille tunnustamist Narsil käesolevaga taotleb (474 614,00+76 223,60=) 550 837,60 krooni. Eeltoodut arvesse võttes palub hageja kuulata kohtuistungil tunnistajana üle Jekaterina Pavlova, kes oskab anda ütlusi Lepingu esemeks olnud töödes esinenud puuduste iseloomu, nende ilmnemise ja Kostja teavitamisega seotud asjaolude kohta. Boriss Belolipetski, kes oskab anda ütlusi tsiviilasjas nr 2-07-22295 koostatud ekspertarvamuse sisu puudutavates küsimustes, sh anda ütlusi eelnimetatud tsiviilasjas kohtu 04.08.2008.a. ekspertiisimääruses esitatud 4(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
küsimuste täpsustamiseks. Hagi rahuldada ning tunnustada OÜ Narsil nõuet OÜ Alavest (pankrotis) vastu summas 550837,60 krooni. Jätta menetluskulud täielikult OÜ Alavest kanda. Kohtule 01.07.2011 esitatud hagi täpsustuse kohaselt nõude suuruse osas (I köide, tl 160-161) hagi esitamisest möödunud aja jooksul on toimunud maksuseadusandluse käibemaksu puudutavas osas muudatused, Eesti Vabariik on läinud kroonilt üle eurole, OÜ-le Narsil oli tagastatud riigilõiv tsiviilasjas 2-07-22295. Seoses sellega on vaja täpsustada hageja nõude suurust. Hageja täpsustatud nõue koosneb kahest osast: - esimene - nõue, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-0722295 kantud OÜ Narsil menetluskuludest:
Kuid käesoleval ajal kehtib käibemaks 20%. Kuna nõue peab katma tulevase katuseremondi kulud, siis tuleb neid arvestada koos käibemaksuga ja suuruses, mis on kehtiva seadusandlusega kindlaks määratud. Seepärast on OÜ Narsil 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue 482 658 EEK koos käibemaksuga 20% (402215 + 80443 EEK). Juhul, kui OÜ Alavest (pankrotis) käest saadakse raha reaalselt kätte, siis 20% käibemaks kantakse üle Maksu- ja Tolliameti arvele. Kokku summas 30 847,45 eurot; sealhulgas käibemaks – 5 141,25 eurot. OÜ Narsil nõude kogusumma käesoleva hagi alusel on: 482 658 + 53 488,10 = 536 146,10 EEK, sealhulgas käibemaks – 87 839,50 EEK. Kokku summas 34 265,96 eurot, sealhulgas käibemaks – 5 613,96 eurot.
Hagi vastuse kohaselt (I köide, tl 67-69) kostja hagi ei tunnista.
5(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt kostja pankrotimenetluses nõude tunnustamist summas 550 837,60 krooni, kuna 22.04.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidles kostja pankrotihaldur nõudele tervikuna vastu ning nõue jäi tunnustamata. Nõudeavalduses on märgitud, et kaubanduskeskuse ehitamise käigus tegi kostja jämedaid ehitusvigu, mis selgusid alles hoone ekspluateerimise käigus. Samuti on märgitud, et kuna kostja ei tahtnud neid ehitusvigu garantii tegemise ajal parandada, siis oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Kaubanduskeskuse ehituse käigus tehtud väidetavate ehitus vigade osas on hageja esitanud nõude summas 474 614 EEK ja tsiviilasja nr 2-07-22295 menetlusega seonduvalt 76 223,60 EEK nõude. Hageja on hagiavaldusele lisanud Narva Linnavalitsuse 28.07.2004 korralduse nr 726-K, millega anti välja Kangelaste 37b (töövõtulepingu ese) omanikule kasutusluba püstitatud kaubanduskompleksi hoonele ja püstitatud kaubanduskompleksi välisvõrkudele. Ehitusseaduse § 32 lg 1 kohaselt ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitusseaduse § 33 lg 3 kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja kohustus tegema töid vastavalt ehitusseadusele ja RYL 2000 kvaliteedinõuetele. Kohaliku omavalitsuse poolt välja antud kasutusluba on tõenduseks, et ehitis oli ehitatud nõuetekohaselt. Samuti on nõuetekohasus tõendatud tööde üleandmisevastuvõtmise 10.08.2004 aktiga nr 55, millega hageja kinnitas, et tööd on teostatud lepingu kohaselt (VÕS § 641 lg 1). Kostja märgib, et katuse paigaldamise tööde käigus muudeti Tellija (OÜ Narsil juhatuse liikme V. Koisi isikus) korraldusel projekti ning tööd tehti vastavalt Tellija nõudmisele, seega tulenevalt VÕS § 641 lg 3 Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija jühistest. Hageja soovib tõendada Kostja antud juhiseid tööde tegemisel Täitja esindajaks olnud esindaja Vladimir Furminski ütlustega. Kostja palub üle kuulata tunnistajana Vladimir Furmiski. Hageja on hagiavalduses märkinud, et katuse remonttööde hinnapakkumise kohaselt oleks puuduste kõrvaldamise maksumuseks 486 815,50 krooni. Töövõtulepingu eelarve kohaselt oli katuse kogumaksumuseks 714 537 krooni, millest ehitustööde maksumus 193 199 EEK. Kostja arvates on nimetatud hinnapakkumine mitmekordselt ülehinnatud, arvestades praegusel hetkel kehtivaid ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et töövõtulepingu järgi teostatud ehitustööd olid ebakvaliteetsed ning ei vastanud kehtivatele ehitusnormidele ega standarditele. Nende kvaliteetsus ja vastavus on tõendatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning kohaliku omavalitsuse poolt välja antud kasutusloaga. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et hageja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ei ole põhjendatud. Hageja palub kuulata üle tunnistajana Jekaterina Pavlova, kes oskab anda ütlusi lepingu esemeks olnud töödes esinenud puuduste iseloomu kohta ning kostja teavitamisega seotud asjaolude kohta. 6(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Võlaõigusseaduse kohaselt on Tellijal õigus ja kohustus kontrollida enne tööde vastuvõtmist tööde vastavust lepingule, mida Tellija teinud ei ole. Tunnistaja ütlustega ei saa tagantjärgi puuduseid ehitustöödes tõendada. Samuti on sätestatud VÕS § 644 lg 1 töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine. Kas VÕS § 644 lg 1 sätestatut järgiti ei saa tõendada tunnistaja ütlustega. Hageja palub üle kuulata tunnistajana Boriss Belolipetski, kuna nimetatud isik on koostanud ekspertarvamuse. Kostja leiab, et hageja taotlus nimetatud tunnistajate ülekuulamiseks ei ole põhjendatud. Eriteadmistega isikuks saab olla isik, kellel on ka vastavad eriteadmised. Hagimaterjalidega esitatud „Põhja Kaubanduskeskuse katuse tehniline ekspertiis" on koostatud insener-konstruktor N. Rotova poolt ja kinnitatud B. Belolipetski. Puuduvad vastavad tõendid, et B. Belolipetski on eriteadmisi omavaks isikuks, esitatud materjalidest nähtub, et on tegemist isikuga kelle ametikohaks on direktor. Direktoriks olemine ei tähenda veel eriteadmiste olemasolu. Oma väidetu tõenduseks hageja esitanud OÜ Dekoraator ekspertiisiakti ja hinnapakkumiste analüüsi. Kostja seisukohal, et nimetatud OÜ Dekoraator arvamusi ei saa käsitleda eksperdiarvamusena, millele lisaks oleks võimalik esitada eriteadmisi omava isiku arvamust. Käesolevas asjas ei ole kohus määranud ei eksperti ega ekspertiisi. OÜ Dekoraator esitatud ei saa käsitleda tõendina. Tuginevalt OÜ Dekoraator poolt 2008.a. augustis tehtud analüüsile ja arvamusele, oleks hädapäraselt vajalik hoone katusekatte ja isolatsiooni ümberehitus. Samas ehitustöödest on möödunud ca 5 aastat ning selle aja jooksul ei ole eelmainitud ehitustöid siiani tehtud. Nimetatu tõendab üheselt, et väidetavad ehitustööde mittevastavused kehtestatud nõuetele on otsitud põhjused hoidumaks kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kokku oli katuse ehitustööde maksumus 193 199 EEK, esitatud OÜ Dekoraator arvamuses on nimetatud tööde maksumus 402 215 EEK, mis viitab selgelt asjaolule, et arvamuse esitajal puuduvad faktilised teadmised ehitustöödest ja tööde maksumusest. Hagiavalduses on hageja taotlenud nõude tunnustamist tsiviilasja nr 2-07-22295 menetlusega seonduvalt, seda summas 76 223,60 EEK. Hageja nõude esitamisel tuginenud VÕS § 128 lg 3. Kostjale edastatud hagi materjalides puuduvad vastavad tõendid, milles seisneb vastav hageja nõue. Seetõttu on raskendatud kostja poolse seisukoha edastamine. Kostja ei tunnista vastavat nõuet. Hageja ei ole tõendanud vastava nõudeõiguse olemasolu. Esitatud nõudeavalduses ega ka hagiavalduses ei ole OÜ Narsil esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kostja teatab, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostjale jääb mõistetamatuks, millest tulenevalt on hageja määranud hagihinnaks 550 837,60 EEK. Tuginedes eeltoodule palub kostja kuulata tunnistajana üle Vladimir Furminski; jätta esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja täiendava seisukoha kohaselt (I köide, tl 140-146) Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt kostja pankrotimenetluses nõude tunnustamist summas 550 837,60 krooni (kuna 22.04.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidles OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur nõudele vastu terves ulatuses ning nõue jäi täies ulatuses tunnustamata). Hageja esitatud nõue koosneb 2 osast: 1) nõue, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-07-22295 kantud OÜ Narsil menetluskuludest summast 76
2) nõue, mis tuleneb 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust summast 474 614 EEK. 7(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kostja juhtib kohtu tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-07-22295 jäeti menetluskulud hageja, osaühing Narsil, kanda, mille tõestuseks on hageja esitatud Viru Maakohtu 31.10.2008.a. määruse (nimetatud määrus on jõustunud ning kostja eeldab, et selles osas tekib vaidlus). Kostja seisukoht on, et hagejal ei ole õigust seetõttu nõuda nõude tunnustamist pankrotimenetluses summas 76 223,60 EEK, mis on väidetavalt tsiviilasjas nr 2-07-22295 kantud OÜ Narsil menetluskulud. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud AS Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär LAWN arvetes ei nähtu mitte mingitki seost tsiviilasjaga nr 2-07-22295 ning teades asjaolu, et OÜ-1 Narsil on kohtus olnud mitmeid vaidlusi (ka käesolevas tsiviilasjas mainimist leidnud tsiviilasi nr 2-04-1138), on kostja seisukohal, et nimetatud summad ei ole OÜ Narsil poolt kantud tsiviilasja nr 2-07-22295 raames. Hageja ei ole tõendanud esitatud AS Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär LAWN arvetega arvete tasumist tõendavate väljavõtetega õigusabi kulude kandmist just tsiviilasjas nr 2-07-22295. Hageja on käesolevas asjas esitatud oma 21.12.2009.a. kirjalikule seisukohale (edastatud kostjale kohtu 1.6.2010.a. kirjaga) lisanud lisa nr 9 alla OÜ Deokraator arve summale 8000 EEK, millele on ka lisatud 3.9.2008.a. tasumise tõestuseks pangakonto väljavõte. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatud arve osas ei ole kostja esitanud OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust (vaata nõude tunnustamise hagi lisaks olevat nõudeavalduse lisade loendit). OÜ Narsil esitataud nõude tunnustamise hagis on märgitud lisa nr 3 all OÜ Alavest pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus 2 lehel, kuid ei ole lisatud nõudeavalduse lisasid. OÜ Narsil nõudeavalduse lisas nr 22, lk 47 (vt lisa 1) on esitatud maksekorraldus ekspertkulude ette tasumise kohta summas 5000 EEK, mille tasumine toimus 22.6.2008.a. Rahandusministeeriumi kontole. Vastavalt PankrS § 107 nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seega OÜ Narsil on esitanud nõude tunnustamise hagi teisel alusel ja suuremas summas, kui esitatud nõudes. Kostja juhib täiendavalt kohtu tähelepanu asjaolule, et seoses eelnimetatud 3.9.2008.a. toimunud OÜ Dekoraator arve tasumisega summas 8000 EEK on kostjal tekkinud sügavad kahtlused OÜ Dekoraator avaldatud arvamuse objektiivsuses. Nimetatud tasumise juures tekkivad kostjas kahtlused, et tegemist on OÜ Narsil ja OÜ Dekoraator vahelise lisakokkulepega OÜ Narsil suhtes positiivse ekspertiisi teostamise eest. Nimetatud kahtlus tuleb järgnevast: Tsiviilasjas nr 2-07-22295 OÜ Narsil esitas 27.5.2008.a taotluse ehitustehnilise ekspertiisi teostamiseks (nähtub hagi lisana esitatud Viru Maakohtu 4.8.2008.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-07-22295), OÜ Narsil tasus 22.6.2008.a. ettemaksuna kohtu deposütkontole eksperdi tasu summas 5000 EEK (nähtub lisatud OÜ Narsil nõudeavalduse lisast nr 22, lk 47), Viru Maakohtu 4.8.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22295 määrati ekspertiisi tegijaks OÜ Dekoraator (nähtub hagi lisana esitatud Viru Maakohtu 4.8.2008.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-07-22295). OÜ Dekoraator koostas 18.8.2008.a. ekspertiisiakti (nähtub hagi lisana nr 18 esitatud OÜ Dekoraator ekspertiisiaktist). Peale ekspertiisiakti koostamist ja kohtule esitamist OÜ Dekoraator esitab OÜ Narsil täiendava arve nr 262/08 summale 8000 EEK, mille OÜ Narsil ka 3.9.2009.a. tasus (nähtub hageja 21.12.2009.a seisukoha lisast nr 9). Hageja on oma 21.12.2009.a. kirjalikule seisukohale lisanud 9 arve ärakirjad, millede kogusumma on 56388,10 EEK (arvestades ka OÜ Dekoraator 3.9.2009.a. tasutud arvet summas 8000 EEK, mille osas nõuet pankrotihaldurile vastavalt Pankrotiseadusele ei ole esitatud), mitte aga 76 223,60 EEK. Hageja nõuab samas menetluskulusid 76 223,60 EEK, mille alused on kostjale siiani jäänud osaliselt ebaselgeks (võib-olla hageja on nõudnud ka tsiviilasjas nr 2-078(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
22295 tasutud riigilõivu , kuid kostja andmetel on see hageja kohtu poolt tagastatud). Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et AS Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär LAWN ja OÜ Dekoraator tasutud summade osas on esitatud nõue arvestatud koos käibemaksuga. Kuna OÜ Narsil on käibemaksukohuslane (kostja eeldab, et selles osas puudub vaidlus ning seda ei ole vaja eraldi tõendada) ning nimetatud käibemaks kuulub hageja seetõttu tagastamisele sisendkäibemaksuna, siis pole tal õigus nõuda vastavate kulutuste hüvitamist koos käibemaksuga, kuna sellisel juhul hageja käibemaksu osas alusetult rikastuks kostja arvelt (nimetatus on analoogia TsMS § 174 lg 6 tooduga). Tartu Ringkonnakohtu 28.1.2010.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-09-24983 ja Riigikohtu tsiviilkolleegium 06.01.2010.a. lahendist nr 3-2-1-154-09 tuleneb seisukoht, et „kui hagi on jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lg-s 3 sätestatud muul seaduses sätestatud juhul, milleks on ka PankrS § 43 lg-st 2 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, siis on põhjendatud jätta TsMS § 168 alusel menetluskulud hageja kanda". Asja materjalidest nähtuvalt on Kostja seisukohal, et poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et tööde garantii kehtivuse ajal teostas OÜ Alavest katuse remonditöid omal kulul ning peale tööde tegemist ei ole hageja esitanud OÜ Alavest mingeid pretensioone. Nimetatu nähtub järgnevates asja materjalidest ja Hageja tegevusest: Asja materjalide hulgas on OÜ Alavest ja OÜ Narsil 27.3.2007.a. akt, milles fikseeriti katusega seonduvad puudused. Asja materjalide hulgas on hageja poolt esitatuna OÜ Alavest 23.7.2007.a. vastus hagile tsiviilasjas nr 2-07-22295 (hagiavalduse lisade loendis ei ole seda dokumenti eraldi välja toodud, asja selguse huvides kostja esitab nimetatu, vaata lisa 2), milles OÜ Alavest märkinud, et tööd on teostatud. OÜ Narsil ei ole vaielnud vastu OÜ Alavest nimetatud väitele katuse remonditööde teostamiseks kohta. Kostja juhib täiendavalt kohtu tähelepanu asjaolule, et tuvastatud katuse lekked ei tõenda OÜ Alavest poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist. Käesoleval juhul katuse lekke probleemid võivad tuleneda ka projektieerimisvigadest (näiteks liialt madalast katusekaldest vms). Töövõtulepingu punktist 13.2-13.4. tuleneb, et nõude esitamisel kostja vastu tuleb tuvastada kostja kui töövõtja süü. Käesoleval juhul ei ole seda hageja teinud. Kostja juhatuse liige on selgitanud OÜ Alavest pankrotihaldurile, et katusega seonduvalt esinesid probleemid, kuid OÜ Alavest kõik nimetatud probleemid ka lahendas täiendavalt tehtud ehitustöödega. OÜ Alavest 23.7.2007.a. vastuses hagile tsiviilasjas nr 2-0722295 lk 2 on märgitud, et .......... hilisemaid pretensioone katuse suhtes ei ole laekunud. Nimetatud asjaolu hageja soovib täiendavalt tõendada tunnistaja Vladimir Furmiski ütlustega kohtuistungil. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tõendamata on hageja väide, et Kostja poolt tehtud töö oli ebakvaliteetne ning ei vastanud kehtivatele ehitusnormidele ega strandarditele. Kostja on juba varem väitnud, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud Narva Linnavalitsuse 28.07.2004 korraldus nr 726-K, millega anti välja Kangelaste 37b (töövõtulepingu ese) omanikule kasutusluba püstitatud kaubanduskompleksi hoonele ja püstitatud kaubanduskompleksi valis võrkudele, on tõenduseks, et ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kostja on ka varem seda väitnud ning juhib veelkord kohtu tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusele on lisatud 2 etapi ehitustööde eelarve, mille kohaselt katuse kogumaksumuseks on nii ehitustööd kui ka materjalid kokku 714 537 EEK. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja nõuab käesolevas hagiavalduses tunnustada nõuet, millest osa on lisatööde maksumus (summas 474 614 EEK), mis kuluks katuse remondile. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, 9(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
et nõutav summa on üle poole katuse eelarvelisest kogumaksumusest. Samuti juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et summa 474614 EEK ei ole hageja poolt tasutud, tegemist on lihtsalt arvestusega. Samuti juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja nõuab remontööde maksumuse osas nõude tunnustamist koos käibemaksuga. Kuna OÜ Narsil on käibemaksukohuslane (kostja eeldab, et nimetatud asjaolu osas vaidlus puudub ja see ei vaja täiendavat tõendamist) ning käibemaks kuulub talle tagastamisele sisendkäibemaksuna, siis hageja nõude võimaliku rahuldamise korras hageja rikastuks käibemaksu osas alusetult kostja arvelt (nimetatus on analoogia TsMS § 174 lg 6 tooduga). Kostja on seisukohal, et hageja peaks hagiavaldust juba sisendkäibemaksust tulenevast asjaolust tingituna täpsustama, kuna kohtul ei ole võimalik tunnustada hageja nõuet sellises summas nagu hagiavalduses märgitud, st koos käibemaksuga, kuna vastasel juhul hageja rikastuks alusetult kostja arvelt (hageja saab käibemaksusumma riigilt tagasi). Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud tsiviilasjas nr 2-07-22295 teostatud ekspertiisi, mis on teostatud Osaühing Dekoraator poolt, ei saa käsitleda ekspertiisina ning tõendina. Eksperdile olid esitatud Viru Maakohtu 04.08.2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-22295 küsimused, millele ekspert pidi vastama (vastav kohtumäärus esitatud hageja poolt kohtule). Ekspertiis määrati, et teha kindlaks, kas OÜ Alavest poolt 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingu järgsed kaubanduskeskuse aadressil Narva, Kangelaste 37, teostatud II etapi ehitustööde hulka kuuluvad katusetööd on tehtud vastavalt Eestis kehtivatele kvaliteedistandarditele (EPN normidele), lepingu punktis 13.1 kokkulepitud RYL 2000 kvaliteedinõuetele ning lepingu lisaks olevale projekteerimisdokumentatsioonile. Viru Maakohtu 04.08.2008.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-22295 kohaselt oleks ekspert pidanud esitama kohtule eksperdiarvamuse. Osaühing Dekoraator poolt on koostatud hoopis analüüs hinnapakkumistele ning soovitus, millele on alla kirjutanud firma Dekoraator direktor ning lisatud on katuse tarindi tehniline uuring. Osaühing Dekoraator poolt koostatud kokkuvõte ei põhine aga ühelgi tuvastatud hinnangul, mida saaks käsitleda spetsialist hinnanguna või eksperdiarvamusena. Katuse tarindi tehnilise uuringu kohta on märgitud, et uuring teostati firma Joala Ehitus poolt teostatud katusetööde ehitusnormidele ja projektile vastavuse tuvastamiseks. Kostja on seisukohal, et nimetatud Osaühing Dekoraator „eksperdiarvamust" ei saa käsitleda tõendina seetõttu, et esitatud «eksperdiarvamuses" ei ole vastatud Viru Maakohtu 04.08.2008 eksperdile esitatud küsimustele ning kostja on seisukohal, et nimetatud küsimustele ei saa vastava arvamuse koostanud isik tagantjärele suuliselt vastata. Suuliselt saab esitatud ekspertarvamust täpsustada, kuid kui „ekspert" pole vastanud kohtumääruses talle antud küsimustele, siis seda suuliselt juurde esitada ei saa. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-07-22295 Osaühing Dekoraator koostatud arvamus ei ole ka eksperdi arvamuseks TsMS § 293 tähenduses, kuna käesolevas tsiviilasjas ei Osaühing Dekoraator määratud eksperdiks. Kostja soovib esitada kohtule täiendava tõendi, TÜ Merelähedane hinnapakkumise (vt lisa 3), mille kohaselt vastavalt hageja poolt esitatud aktile 27.03.2007.a. kuluks katuse remonditöödele koos materjaliga 1872 EUR (29290,43 EEK). Nimetatud hinnapakkumise esitatumad TÜ Merelähedane seaduslik esindaja on Aleksei Furminski, kes ka Kangelaste 37b Narva objekti ehituse ajal 2004.a. kui 2007.a. tehtud remonditööde tegemise ajal töötas OÜ Alavest (kostja eeldab, et nimetatud asjaolus ei teki vaidlust) ning kellel on sellest tulenevalt täielikud teadmised ja arusaam Kangelaste 37b Narva katusega seonduvatest probleemidest. Kui hageja asub käesolevas menetlusstaadiumis väitma, et katus on OÜ Alavest poolt siiani remontimata ning peale 27.03.2007.a. koostatud akti pole seda OÜ Alavest poolt siiani tehtud, siis katusetööde vastavaks maksumuses oleks 29 290,43 EEK/1872 EUR (s.o. käesoleva hetke hindades, arvestades et perioodil 2007-2011.a. on ehitushinnad tõusnud, siis 2007.a. oleks nimetatud tööde maksumus veel väiksem). OÜ Dekoraator poolt esitatud 10(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
analüüs remonditööde maksumuse osas on ilmselgelt ülepakutud, kuna TÜ Merelähedane hinnapakkumise kohaselt kuluks 23.03.2007 aktis tuvastatud remonttööde teostamisele koos materjaliga 1872 EUR (29290,43 EEK), mitte 474614 EEK nagu hageja nõuab. Kostja on seisukohal, et Višnu Grupp OÜ 16.4.2007.a hinnapakkumine ei ole usaldusväärseks tõendiks tõendamaks remonditööde maksumust. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Narsil oli OÜ Alavest esitanud Avalduse hinna vähendamiseks juba 13.4.2007.a., st enne Višnu Grupp OÜ hinnapakkumist. Asja materjalidest nähtub (vt kostja 21.12.2009.a. kirjaliku seisukoha lisa 2 all esitatud pangakonto väljavõte), et Višnu Grupp OÜ on OÜ-st Narsil majanduslikult sõltuv, kuna OÜ Narsil on Višnu Grupp OÜ-le 13.7.2007.a. teostanud ülekande 10975 EEK. Kostja on seisukohal, et Hageja kohustus on tõendada antud juhul, et kostja ei teostanud remonttöid, peale 23.03.2007 akti allkirjastamist, kuid hageja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole. Samuti pole hageja tõendanud, et kostja poolt töövõtulepingu alusel teostatud tööd olid mittekvaliteetsed. Hageja pole ka tõendanud katuse lekkimist 2007 aastal hinna vähendamise nõude esitamise ega hagi esitamise ega ka hilisema aja seisuga (sh jaka praegusel hetkel). Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu, et tegemist oleks olnud just 01.03.2004 töövõtulepingu objektiga ning nimetatud fotodest ei nähtu katuse leket. Hageja pole tõendanud oma 21.12.2009.a. vastuses esitatud seisukohti, et peale 27.3.2007.a. OÜ Narsil tegi katuse remonditööd ning et välja vahetamist vajab kogu katus (OÜ Narsil vastusest on võimalik mõista, et vajalik on hoopis uue katuse ehitus kuna katusega seonduv materjal ei ole enam kasutuskõlblik). Hageja ei ole tõendanud esitatud väiteid, et vajalik välja vahetada mitmesuguseid materjale ning ainuüksi remondi tegemine on ebapiisav. OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur ole ehitusspetsialistid, kes teaks katuse ehitamisest midagi, kuid võtte aluseks Hageja esitatud seisukohad (eriti 21.12.2009.a. seisukoht), siis hageja arvates tuleks Üldsegi ehitada uus katus, mis oma sisult tähendaks hageja poolt kostja arvelt alusetult rikastumist. Kostja on seisukohal, et antud juhul tuleks teostada paikvaatlus Kangelaste 37b Narva asuvas kaubanduskeskuses. Hageja väidab, et katus lekkis juba 2004. aastast. Kui Hageja väidab, et katus lekib ka käesoleval hetkel, st peale remonditööde teostamist, siis tuleb nimetatud asjaolu tuvastada ja hageja poolt tõendada. Kostja leiab, et hageja pole nimetatud asjaolu tõendanud ning vaidleb sellele asjaolule vastu. Kostja esindaja külastades Kangelaste 37b Narva asuvat kaubanduskeskust ei ole tuvastanud mingitki veega seonduvat probleemi, nagu on Hageja üritanud tõendada hagiavalduse lisadena 9, 10, 11 toodud aktidega. Kostja on seisukohal, et nimetatus tooks selgust paikvaatlus, mille käigus on võimalik tuvastada katuse hetke seis, kuna hageja ei ole kohtule tõendanud, et katust oleks vahepeal 5 aasta jooksul remonditud. Kostja on seisukohal, et pole reaalne, et kaubakeskuse katus lekib järjest 5 aastat (2007-2011) ning seda pole senini remonditud. Poolte vahel puudub vaidlusasjaolu osas, et garantiiperioodi jooksul OÜ Alavest remontis korduvalt katust, kuid hageja seisukohtades võib järeldada, et ta eitab kostja poolt katuse remonti peale 23.03.2007 akti koostamist, siis arvestades asjaolu, et katust pole alates 2007 aastast siiamaani remonditud, on ju igati õiguspärane eeldada, et katus siiski remonditi ning on korras. Katuse remonti OÜ Alavest poolt peale 23.03.2007 akti koostamist soovib oma ütlustega kinnitada OÜ Alavest (pankrotis) poolne tunnistaja juhatuse liige Vladimir Furmisnki. Hageja poolt on esitatud katuseremondi maksumuseks OÜ Dekoraator poolt teostatud teises tsiviilvaidluses esitatud eksperthinnang", millest nähtub tööde maksumus. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nimetatud tööd oleks teostatud kellegi teise poolt ja et hageja oleks nimetatud kulutusi kandnud. Nimetatud annab alust ainult eeldada, et tegelikkuses ei ole vaidlusalust katust senini remonditud peale kostja poolt katuse remontimist vastuseks 23.03.2007 aktile. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole teostanud 5 aasta jooksul katuse remonti, on 11(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
igati õiguspärane eeldada, et tegelikuses remonditi katus garantiiperioodil OÜ Alavest poolt ning hageja näidatud remondiks polnud vajadust. TsMS § 290 vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine. TsMS § 291 lg 1 vaatluse korraldamiseks teeb kohus määruse, milles märgitakse vaatluse ese ning vaatluse korraldamise aeg ja koht. Määrusega võib kutsuda vaatluse juurde ühe või mitu eksperti. Kohus võib vaatluse korraldada ka omal algatusel. Kostja taotleb, et kohus määraks tsiviilasjas paikvaatluse tegemise 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingu objektiks olnud kaubanduskeskuses aadressil Kangelaste 37b, Narva, seda katuse ja siseruumide vaatluseks, et tuvastada katuse olukord ja vee läbijooks katuse kaudu, st mida hageja on kostjale ette heitnud garantiiperioodi kestel. Hageja nõuded, mis esitatud garantiiperioodil on toodud hageja esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-07-22295, mis esitatud OÜ Narsil nõudeavalduse lisa nr 19 all, lk 39-42 (vt lisa 4). Kostja on seisukohal, et vaatluse määramine on põhjendatud, kuna hageja ei ole kohtule tõendanud, et peale 2007. aastat oleks nimetatud katust remonditud. Kostja on seisukohal, et katuse olukorra tuvastamine on ka hageja huvides. Kostja on seisukohal, et vaatluse juurde peaks kutsuma ka eksperdi, kelle isiku suhtes peaksid pooled vastavalt TsMS § 294 lg 4 omavahel kokku leppima kohtu poolt määratud tähtajaks. Kostja taotleb, et kohus annaks pooltele kindla tähtaja eksperdi isiku suhtes kokkulepe saavutamiseks ning kes siis osaleks vaatlusel. Ennetavalt Kostja teatab, et ei ole nõus OÜ Dekoraator ja/või selle töötajate määramist vastavaks eksperdiks (põhjused vaata käesoleva seisukoha punkt 5). Kostja jääb ka kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul arvestada ka käesolevaid seisukohti ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tuginedes eeltoodule palutakse teostada Kangelaste 37b Narva asuva kaubanduskeskuses 01.03.2004 töövõtulepingu objektiks oleva katuse hetkeolukorra ja siseruumide vee läbilaskmise osas hetkeolukoora tuvastamiseks paikvaatluse, kaasates ühtlasi nimetatud vaatluse juurde eksperdi (poolte kokkulepe nende valitud eksperdi, kokkulepe mittesaavutamisel kohtu enda valitud eksperdi). Kostja seisukoha kohaselt hagi täpsustuse ja vastuse kostja taotlusele kohta (I köide, tl 190-192) OÜ Narsil 30.6.2011.a. nõude täpsustustusest selgelt ei nähtu, kuid esitatust võib aru saada, et hageja on osaliselt loobunud hagist seoses menetluskulude nõudega. Kostja jääb oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et hagejal ei ole õigust nõuda menetluskulude summasid kostjalt koos käibemaksuga, kuna OÜ Narsil on käibemaksukohuslane (kostja eeldab, et selles osas puudub vaidlus ning seda ei ole vaja eraldi tõendada) ning nimetatud summad on talle eeldatavalt juba tagastatud sisendkäibemaksuna Maksu- ja Tolliameti poolt. Seega OÜ Narsil on täitmata tingimus, mis toodud TsMS § 174 lg 6. Nimetatud summade väljamõistmisel kostjalt hageja rikastuks alusetult kostja arvelt. Sellega seonduvalt Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et juhul kui OÜ Alavest (pankrotis) käest saadakse raha reaalselt kätte, siis 18% käibemaks kantakse üle Maksu- ja Tolliameti arvele. Ebaselgeks jääb OÜ Narsil kavandatava tegevuse alus (võib-olla Hageja esindaja selgitab seda kohtus). Seega ei oska kostja ka nimetatud väidet kommenteerida. Nõude käsitlemine ilma käibemaksuta ei tähenda aga kostja poolt nõude omaksvõttu nimetatud ulatuses. 12(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Nõue 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust. Hageja viide kehtivale käibemaksuseadusele ja remonditööde maksumuse arvestamine 20% käibemaksuga, on asjakohatu, kuna tegemist on nii või teisiti tagastatava sisendkäibemaksuga, mis tagastatakse hagejale ja mida hageja ei saa nõuda, kuna rikastuks alusetult kostja arvelt. Hageja esitatust nähtub, et OÜ Narsil on esitanud täendava nõude (suurendanud nõude summat) seonduvalt 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepinguga. Suurendanud esitatut nõuet 474 614 EEK-lt 482658 EEK-le (suurendatud nõuet 8044 EEK võrra). Maakohtu poolt kostjale esitatust ei nähtu, et OÜ Narsil oleks tasunud suurendatud nõude osas riigilõivu. Hageja on oma nõude täpsustusega väljunud OÜ Alavest pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse piiridest. Nõude tunnustamise hagi reguleerib PankrS § 107, mille kohaselt – nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kostjale jääb ebaselgeks hageja väide, et juhul, kui OÜ Alavest (pankrotis) käest saadakse raha reaalselt kätte, siis 20% käibemaks kantakse üle Maksu- ja Tolliameti arvele. Nõude käsitlemine ilma käibemaksuta ei tähenda aga kostja poolt nõude omaksvõttu nimetatud ulatuses. Seisukoht hageja 30.6.2011 .a. vastuse osas kostja taotlusele 24.06.2011. Hageja põhimõtteliselt nõustub vaatluse läbiviimisega ning kostja jääb oma taotluse ja selle põhjenduste juurde vaatluse osas. Kostja ei vaidlusta seda asjaolu, et kohtuasjas on olemas 27.03.2007 aasta katuse ülevaatuse akt, millele on Vladimir Furminski alla kirjutanud. OÜ Alavest (pankrotis) leiab, et ta on omalt poolt kohtule tõendanud, et remonditööd on teostatud peale 27.03.2007 akti koostamist ning nimetatud asjaolu kinnitab ka see fakt, et katust pole senini rohkem remonditud mitme aasta vältel. Hageja märgib, et tsiviilasjas nr 2-22295 ekspertiisi teostajaks OÜ Dekoraator ning kostja (OÜ Alavest) ei olnud sellise eksperdi määramise vastu. OÜ Alavest võib-olla tõesti ei olnud selle eksperdi määramise vastu, kuid antud juhul on menetlusosaliseks OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur, kes tegutseb ametiülesannet täimise korras (vt PankrS § 36 lg 1 ja § 541 lg 1). Hageja märgib, et ekspertiisi läbiviimiseks oli vaja teostada ehitustöid ka füüsiliselt ning 3.9.2008.a OÜ Dekoraator arve summale 8000 EEK sisaldab nimetatud füüsiliselt teostatud ehitustöid. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. 03.09.2008 arve selgitusse on märgitud Narva, Kangelaste 37-b eksperthinnang. Kui need oleks ka olnud reaalsed ekspertiisi tegemisega seonduvad kulud, siis OÜ Dekoraator või OÜ Narsil oleks ka neid nõudnud kohtumenetluses, kuid nimetatut ei tehtud. Vastupidise tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja seisukoht paikvaatluse teostamise osas ning mõistliku tähtaja osas jääb kostja esindajale arusaamatuks kuna hageja on vaatluse tegemisega nõustunud. Eksperdi kasutamine on võimalus, mitte kohustus ning taotluse rahuldamise otsustab siiski kohus kas rahuldab selle täielikult või osaliselt. Hageja viitab TsMS § 293 lg 3 et kohus võib ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdi arvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. 13(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kostja ei vaidlusta TsMS § 293 lg 3 võimalust, kuid kostja esitas oma seisukoha, miks nimetatud eksperdiarvamust ei saa tõendina kasutada ja jääb selle esitatud arvamuse juurde. Ekspertiisi määramise otsustab kohus, arvestades kõiki menetluses esitatut. Mõistlikuse poole pealt soovib küll kostja esindaja avaldada oma arvamust. Antud juhul pole tegemist mitte ainukese OÜ Narsil kohtumenetlusega OÜ Alavest (pankrotis) vastu. Tegemist on lõputute OÜ Narsil poolt esitatud vaidlustega, mis kulutavad nii kostja kui kohtu kui ka hageja enda aega ning kõikide vaidluste sisu on ju tegelikult üks - 01.03.2004 töövõtuleping ning sellega seonduv ning 7 aastat on OÜ Narsil lõpmatult vaielnud iga võimaliku asjaolu vastu. Kostja jääb kõigi enda poolt esitatud väidete, seisukohtade ja taotluste juurde.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (I köide, tl 72-75) nagu on näha OÜ Alavest vastusest, ei eita kostja ehitaja (OÜ Alavest) poolt tehtud jämedate ehitusvigade tegemise fakti aadressil Kangelaste 37 b asuva kaubanduskeskuse katuse ehitamisel. Samal ajal püüab kostja veeretada vastutust ehitaja poolt tehtud varjatud ehituspraagi eest Narva Linnavalitsusele, kes andis objektile kasutusloa või tellijale, kes allkirjastas tööde vastuvõtuakti. Kuid Ehitusseaduse § 4 ütleb: käesoleva seaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitise! või selle osal säilivad määratud ajajooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik (edaspidi ehitise omanik) omavahelises lepingus. Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. (4) Garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Sellepärast on täiesti selge, et kostja kinnitused on tehtud vaid selleks, et midagi vastu väita olukorras, kus alust vastuväideteks sisuliselt ei ole. Kostja kinnitus selle kohta, et ehitusprotsessi käigus muudeti tellija (OÜ Narsil) initsiatiivil katuse ehitamise projekti, ei vasta tõele. Katuse projekti ei muudetud. Kõik projektis, eelarves või lepingus tehtud muudatused pidid olema kirjalikult vormistatud, seetõttu peab kostja oma kinnituste tõestamiseks esitama need kirjalikud dokumendid. Hageja ei ole vastu tunnistaja V. Furminski väljakutsumisele, kuid tema suulised ütlused ei saa olla tõenditeks kohtus. Kostja soovib vähendada hagi hinda, seades selleks ekspertide kompetentsuse kahtluse alla, kujutades neid juhuslike, vähekogenud ja kvalifitseerimata spetsialistidena. Ekspertiisi teostajaks määras Viru Maakohus oma 04.08.2008.a. määrusega (tsiviilasjas nr 222295) OÜ Dekoraatori. Kostja (OÜ Alavest) ei olnud sellise eksperdi määramise vastu. OÜ Dekoraator on registreeritud MTR-is alates 2003. aastast ja selle tegevusaladeks on — projekteerimine, ehitusjuhtimine, ehitiste ekspertiiside tegemine, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, ehitamine. OÜ Dekoraator on projekteerinud ja ehitanud Eestis kümneid objekte ning on seetõttu võimeline hindama mitte ainult teostatud tööde kvaliteeti, vaid ka nende maksumust. 14(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Tööde maksumuse hindamisel võeti arvesse seda, et tuleb teha topelttööd: eemaldada vana metallist katusekate (1 525 m2), eemaldada vana puitroovitis, eemaldada kondensaadivastane kile, utiliseerida kogu see materjal, remontida soojustuse ja tuuletõkke kahjustatud osad (remonditööde mahud on enne katuse mahavõtmist teadmata ning sellepärast ei ole neid tööde maksumusse lülitatud), monteerida uutest materjalidest uuesti kogu katusekonstruktsioon 1525 m2 (roovitis, kile, Katusekate). Seepärast on OÜ Dekoraatori poolt kindlaks määratud tööde maksumus 474 614 krooni (koos kõikide lisakulude ja maksudega) võimalikest kõige minimaalsem. OÜ Visnu Grupp pakkumine 2007. aastal oli ligikaudu samas suurusjärgus 486 815,50 krooni. Hageja arvab, et kohtu poolt määratud ekspertiisi tegemine firmas OÜ Dekoraator on täiesti õigustatud ja selle tõttu on kohtuistungil tunnistaja hr Belolipetski ütluste kuulamine hädavajalik. Kostja põhjendused katuse ehitustööde maksumuse kohta ei kannata mingisugust kriitikat. Esiteks, kirjutab kostja, et katuse ehitustööde maksumus (tööjõu maksumus) on kõigest 193199 krooni, aga kogu katuse maksumus eelarve järgi 714 537 krooni. Tõepoolest, ühes eelarve osas on sellised summad olemas, kuid need näitavad katuse ehitamise otseseid kulusid. Kuid nagu mis tahes eelarves, võetakse peale otseste kulude arvesse ka mitmesuguseid lisakulusid ning samuti makse. Meie eelarves võeti peale otseste kulude arvesse ka järgmisi kulusid: transpordikulud 7%, talvine hinnatõus, lisakulud 15% ehitustööde maksumusest, sotsiaalmaks 33,5%, käibemaks 18%. Kõik need kulutused on esitatud protsentuaalselt eelarve lõpus. Kostja jätab need kulud tahtlikult või tahtmatult kahe silma vahele. Kui võtta kõiki neid kulusid arvesse, siis on katuse kogumaksumus eelarve järgi ligikaudu 1010 tuhat krooni, seejuures on ehitustööde (s.t tööjõu) maksumus ligikaudu 270 tuhat krooni. Kuid tuleb võtta arvesse seda, et need summad sisaldavad samuti - kandeprofiili paigaldamist, soojustuse ja tuuletõkke paigaldamist, mida ei ole katuse remontimisel vaja välja vahetada. Nende tööde maksumus koos materjali maksumusega moodustab ligikaudu poole kogu eelarve maksumusest. Sellepärast oli katuse tegelik maksumus 2004. aasta hindades ligikaudu 500 tuhat krooni. See on see summa, mille hageja maksis kostjale 2004. aastal katuse eest, mis osutus praagiks. Kõik ülaltoodu näitab selgelt, et mitte ekspertidel, vaid kostjal ei ole piisavalt teadmisi ehitustööde eelarvete koostamiseks või siis vähemalt nende lugemiseks. Kostja kinnitusi ülepaisutatud hagihinna kohta ei kinnita mitte mingisugused spetsialistide arvestused ja seega ei saa neid mingisuguse tõendina võtta. Oma vastuses väidab kostja, et see fakt, et katusekatte väljavahetamise tööd on siiani tegemata, tõestab seda, et need tööd ei olegi üldse vajalikud. See ei ole nii. Esiteks, möödunud aastate jooksul kutsus OÜ Narsil kostjat (OÜ Alavest) seoses katuse leketega korduvalt avariitööde teostamiseks välja. OÜ Alavest püüdis katust mitu korda remontida, kuid edutult, mida on näha ka hageja poolt esitatud materjalidest. 2007.aasta 27. märtsil (pärast järjekordset katuseleket) avas OÜ Narsil oma töötajate abil metallist katusekatte, tänu millele sai selgeks lekete põhjus. Kohale kutsutud OÜ Alavest juhataja hr Vladimir Furminski juuresolekul koostati seisuga 27.03.2007.a katuse ülevaatuse akt ja pildistati katuse defekte. Hr Furminski kirjutas aktile alla, samal ajal kirjutas ta aktile 15(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
omakäeliselt, et katuse remont teostatakse OÜ Alavest kulul. Otse ülevaatuse kohas, kohe pärast aktile allakirjutamist, värbas hr Furminski töölised — Oleg Pirožkovi ja Sergei Koroljovi, kes viibisid aktile allkirja andmise juures, ja tegi neile ülesandeks katuse remontimise. Kuid juba nädal pärast remonditööde algust hr Furminski lihtsalt kadus, jättes remondi lõpetamata, materjalide eest tasumata ning töölistele töötasu välja maksmata. OÜ Narsil pidi ise remondi lõpetama ja töölistele maksma. Selle remondi käigus parandati ilmne ehituspraak ligi 200 m 2 suurusel alal, mis tuli viivitamatult ära paranda. Rohkemaks ei jätkunud OÜ-1 Narsil vahendeid. Teiseks, need tööd moodustavad vaid väikese osa nendest töödest, mida on vaja teostada. 27.03.2007.aasta aktis, mille on allkirjastanud OÜ Alavest juht hr Furminski, on punktides 4 ja 5 märgitud: p.4 Ei ole tagatud õhuvool kondensaadikile all kogu katuse pindalal, mille tagajärjel ei auru kilelt kondensaadivesi, vaid satub allpool asuvatesse kaitsekihtidesse — p.5 Ei ole tagatud õhuvool ja vee äravool kondensaadikile peale katuse osal (piki Kangelaste prospekti), mille tagajärjel vesi ei auru ega voola alla .Seoses sellega mädanevad roovi lauad ja vesi satub osaliselt allpool asuvatesse katusekihtidesse. Samad puudused on märgitud ära ekspertiisis, mille viis läbi 2008. aasta augustis läbi OÜ Dekoraator: distantsprussi kõrgus (sõrestik) on ebapiisav, mistõttu pole aluskatte (aurutõkkekile) ja tuuletõkke kihid piisavalt alla vajunud, loomaks olukorra, mis tagab ruumi ventileerimise kile all puudub distantspruss aluskatte (aurutõkkekile) peal, mis ei võimalda tagada ventileerimist kile kohal. Need puudused on peamisteks põhjusteks, miks praegu kogu puidust katuse roovitis mädaneb ning kondensaatniiskus tungib katuse soojustusse ja rikub ka seda. Olukorra parandamiseks tuleb eemaldada kogu metallist katusekate, kogu puidust roovitis, kogu auruisolatsioon (üle 1 500 m2) ja paigaldada see uuesti ning seekord õigesti. Seejuures on metallkatus OÜ Alavest korduvate remonditööde tõttu niigi juba kannatada saanud. Seepärast ei ole pärast metallist katusekatte mahavõtmist selle teistkordne kasutamine enam võimalik. Need on kulukad tööd (ligikaudu 500 tuhat krooni), sellepärast lootis OÜ Narsil alustada nendega pärast OÜ Alavest käest kompensatsiooni kättesaamist. Kolmandaks, OÜ-1 Alavest on halb harjumus murda mis tahes suuliseid või kirjalikke lubadusi. Sellepärast, kui OÜ Narsil oleks tänaseks päevaks teostanud hädavajaliku katuse remondi oma jõududega, siis oleks OÜ Alavest teatanud, et mingisugust praaki ei ole olnudki. Praegu aga on võimalik avada metallist katusekate ja veenduda selles, et OÜ-1 Narsil on pretensioonide esitamiseks täielik alus. OÜ Narsil 04.11.2008 nõudeavalduses OÜ Alavest pankrotihaldurile ja 21.05.2009 hagiavalduses on selgelt esitatud hageja nõuded seoses kahju hüvitamisega tasutud õigusabikulude ja ekspertiisitasu näol. OÜ Narsil 04.11.2008 nõudeavalduses OÜ Alavest pankrotihaldurile olid lisatud kõik OÜ Narsil nõudeõigust kinnitavad dokumendid seoses kahju hüvitamisega tasutud õigusabikulude ja ekspertiisitasu näol. Seoses kõige eelpool esitatuga kinnitab OÜ Narsil oma haginõudeid tsiviilasjas nr 2-09-23848. Hageja arvamuse kohaselt kostja täiendava seisukoha kohta (I köide, tl 165-167) põhimõtteliselt oleks OÜ Narsil isegi huvitatud sellest, et kohtukoosseis sõidaks objektile ja tutvuks OÜ Narsil hagi põhjusega.
16(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
2007. aasta 27. märtsil (pärast järjekordset katuseleket) avas OÜ Narsil oma töötajate abil metallist katusekatte, tänu millele sai selgeks lekete põhjus - kondensaadivesi, mis satub allpool asuvatesse katusekihtidesse. Kohale kutsutud OÜ Alavest juhataja hr Vladimir Furminski juuresolekul koostati seisuga 27.03.2007 a katuse ülevaatuse akt ja pildistati katuse defekte. Kuid juba nädal pärast remonditööde algust hr Furminski lihtsalt kadus, jättes remondi lõpetamata, materjalide eest tasumata ning töölistele töötasu välja maksmata. OÜ Narsil pidi ise remondi lõpetama ja töölistele maksma. Selle remondi käigus parandati ilmne ehituspraak ligi 200 m2 suurusel alal, mis tuli viivitamatult ära parandada. Rohkemaks ei jätkunud OÜ-l Narsil vahendeid. Teiseks, need tööd moodustavad vaid väikese osa nendest töödest, mida on vaja teostada. Need on kulukad tööd (ligikaudu 500 tuhat krooni), sellepärast lootis OÜ Narsil alustada nendega pärast OÜ Alavest käest kompensatsiooni kättesaamist. Kuid OÜ-l Alavest on halb harjumus murda mis tahes suulisi või kirjalikke lubadusi. Sellepärast, kui OÜ Narsil oleks tänaseks päevaks teostanud hädavajaliku katuse remondi oma jõududega, siis oleks OÜ Alavest teatanud, et mingisugust praaki ei ole olnudki. Või nagu kinnitab OÜ Alavest oma viimases taotluses, OÜ Alavest tegi remondi juba juba garantiiajal. Praegu aga on võimalik avada metallist katusekate ja veenduda selles, et OÜ-l Narsil on pretensioonide esitamiseks täielik alus. Kui kohus peab objekti vahetut ülevaatust vajalikuks, siis on OÜ Narsil valmis seda võimaldama. Kordan veel kord, et kohtu poolt sündmuskoha vahetu vaatlemine on täiesti võimalik, kuid see ei ole OÜ Narsil seisukohast hädavajalik ja otstarbekas. Kohtuasjas on juba piisavalt palju dokumente, mis võimaldavad objektiivselt hinnata nii katusega seotud probleemi olemust kui ka praagi parandamiseks vajalike tööde mahtu. Esiteks, kohtuasjas on olemas 27.03.2007 aasta katuse ülevaatuse akt, mis koostati ja millele lisatud fotosid katuse defektidest pildistati OÜ Alavest juhataja hr Vladimir Furminski juuresolekul. Ülevaatuse ajal tehtud fotodele jäädvustatud ka Vladimir Furminski ise. Kohale kutsutud Hr Furminski kirjutas aktile alla, samal ajal kirjutas ta aktile omakäeliselt, et katuse remont teostatakse OÜ Alavest kulul. 27.03.2007 aasta aktis, mille on allkirjastanud OÜ Alavest juht hr Furminski, on punktides 4 ja 5 märgitud: p.4 Ei ole tagatud õhuvool kondensaadikile all kogu katuse pindalal, mille tagajärjel ei auru kilelt kondensaadivesi, vaid satub allpool asuvatesse katusekihtidesse – p.5 Ei ole tagatud õhuvool ja vee äravool kondensaadikile peale katuse osal (piki Kangelaste prospekti), mille tagajärjel vesi ei auru ega voola alla. Seoses sellega mädanevad roovilauad ja vesi satub osaliselt allpool asuvatesse katusekihtidesse. Tervikuna annab juba koostatud akt täieliku pildi vajalike tööde koosseisust ja mahust. Teiseks, 16.4.2007.a tegi katuse remonditööde teostamiseks hinnapakkumise OÜ Vishnu Grupp, mille kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 486 815,50 krooni (sisaldab käibemaksu). Kuna OÜ Vishnu Grupp tegeles fassaadi- ja katusetöödega, siis pöördus OÜ Narsil selle firma poole palvega teha hinnapakkumine katuse remonditöödeks lähtuvalt 27.03.2007 a aktist. Kahjuks ei olnud OÜ-l Narsil sellel hetkel selliseid vahendeid ning sellel põhjusel jäid tööd tegemata. 17(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kolmandaks, Viru Maakohus määras oma 04.08.2008.a. määrusega (tsiviilasjas nr 2-22295) ekspertiisi teostajaks OÜ Dekoraatori. Kostja (OÜ Alavest) ei olnud sellise eksperdi määramise vastu. Ekspertiisi teostajaks määrati OÜ Dekoraator ekspert Boriss Belolipetski. Eksperdi poolt 18.08.2008.a. koostatud ekspertiisiaktis on märgitud ära nii OÜ Alavest ebakvaliteetse töö tõttu põhjustatud defektid kui ka praagi parandamiseks vajalikud töömahud. Akti on täiendatud fotodega. Eksperdi poolt koostatud hinnangu kohaselt on Kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud ehitustööde puuduste kõrvaldamiseks vajalik täiendavate tööde tegemine kokku summas 474 614,00 krooni sisaldab käibemaksu). OÜ Narsil arvab, et vaatlus kui vahetu paikkonna või sündmuskoha vaatlemine kohtu poolt on võimalik, kuid see ei anna midagi juurde hageja, kostja ja eksperdi poolt juba tehtud ülevaatustele. Samal ajal toob see endaga kaasa täiesti tarbetu ajakao ning samuti kulutusi ekspertiisile ja sellega seotud ehitustöödele. Oma taotluses seada kahtluse alla ekspertiisi tulemused ületab OÜ Alavest terve mõistuse piirid. Kostja kirjutab oma taotluses, „ seoses eelnimetatud 3.9.2008.a. toimunud OÜ Dekoraator arve tasumisega summas 8000 EEK on kostjal tekkinud sügavad kahtlused OÜ Dekoraator avaldatud arvamuse objektiivsuses. Nimetatud tasumise juures tekivad kostjas kahtlused, et tegemist on OÜ Narsil ja OÜ Dekoraator vahelise lisakokkuleppega OÜ Narsil suhtes positiivse ekspertiisi teostamise eest.“ OÜ Narsil tõesti tasus 22.6.2008.a. ettemaksuna kohtu deposiitkontole eksperditasu summas 5000 EEK . See summa kujutas endast just nimelt tasu ekspertiisi läbiviimise eest, see on tasu ekspertide intellektuaalse töö eest. Muuseas, ekspertiisi läbiviimiseks on vaja teostada ehitustöid ka füüsiliselt. Täieliku ülevaate saamiseks tuleb eemaldada metallist katusekate küllaltki suures ulatuses. Tuleb osaliselt eemaldada roovitis ja avada kondensaadikile. Seejärel tuleb see kõik uuesti tagasi panna. Meie juhtumi puhul tuli samuti parandada meie poolt avastatud ehitajate praak (kinnitada roovitus katuse liitekohale). Nende tööde organiseerimise kohustus lasus ekspertiisi tellijal - OÜ Narsil, kes pidi need tööd teostama oma jõududega või tellima teostajad mujalt. OÜ-l Narsil oma ehitustöölisi ei olnud, OÜ-l Dekoraator kui ehitusfirmal, olid need aga olemas. Seepärast lepiti kokku selles, et OÜ Dekoraator kolmest töölisest koosnev ehitustööliste brigaad teostab eelpool nimetatud tööd ning OÜ Narsil tasub tööde eest pärast tööde faktilist teostamist. Mõne teise ehitusfirma poole pöörduda ei olnud nii väikese töö tõttu mingit mõtet, kuna odavama hinnaga ei oleks seda tööd keegi teinud ning organisatsioonilisi probleeme oleks ainult juurde tulnud. OÜ Narsil ei ole mitte kunagi varjanud ekspertiisi läbiviimisel teostatud demonteerimistööde eest maksmist, see on tasu reaalselt tehtud töö eest. OÜ Narsil peab neid kulutusi täiesti põhjendatuks ja ekspertiisi läbiviimisega seotuks ning seetõttu tuleks need kostjal kompenseerida. Selle eesmärgiga esitatigi kohtule OÜ Dekoraator 3.9.2008.a arve summale 8000 EEK. Kostja palub “Teostada Kangelaste 37b Narva asuva kaubanduskeskuses ......... paikvaatluse, kaasates ühtlasi nimetatud vaatluse juurde eksperdi (poolte kokkuleppel nende valitud eksperdi, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtu enda valitud eksperdi). 18(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kostjal oli taolise palve esitamiseks aega vähemalt kaks aastat, seepärast on selle esitamine kõigest mõned päevad enne kohtuistungi algust ilmseks katseks see kohtuistung nurjata. Kostja püüab tõmmata hagejat uute ekspertide määramisega seotud vaidlustesse ja sellega kohtuasja veelgi venitada. Muuseas, vastavalt TsMS § 293(3), võib kohus ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdiarvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Viru Maakohus määras oma 04.08.2008.a. määrusega (tsiviilasjas nr 2-22295) ekspertiisi teostajaks OÜ Dekoraatori eksperti Boriss Belolipetski. Ekspertiisimaterjalid olid lisatud käesolevale kohtuasjale ja kostjal oli piisavalt aega ekspertiisi puudutavate küsimuste ja vastuväidete esitamiseks. Vastavalt TsMS § 298 (3) „Menetlusosalised peavad esitama kohtule mõistliku aja jooksul oma vastuväited ekspertiisi tegemise suhtes, ekspertiisi tegemist puudutavad taotlused ning ekspertiisi puudutavad lisaküsimused.“ Meie kohtuasja puhul on mõistlik aeg ammu möödunud. Seoses kõige eelpool tooduga, palub OÜ Narsil jätta OÜ Alavest taotlus “Teostada Kangelaste 37b Narva asuva kaubanduskeskuses ......... paikvaatlus“ rahuldamata.
Kohtuistungitel jäid pooled oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. 05.07.2011 kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle Vladimir Furminskit ja Boriss Belolipetskit (I köide, tl 193-200). Viru Maakohtu 12.07.2011 määrusega jäeti rahuldamata kostja seadusliku esindaja taotluse paikvaatluse määramisest (II köide, tl 10-14). 12.10.2011 kohtuistungil esitas hageja esindaja täpsustus nõude suuruse osas (II köide, tl 69), mille kohaselt hageja täpsustatud nõue koosneb ühest osast: 1) nõue, mis tuleneb 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust. Varem esitas OÜ Narsil nõude, mille suurus koos 18 % käibemaksuga oli 474 614 EEK - (402215 + 72399 EEK). Kuid käesoleval ajal kehtib käibemaks 20%. Kuna nõue peab katma tulevase katuseremondi kulud, siis tuleb neid arvestada koos käibemaksuga ja suuruses, mis on kehtiva seadusandlusega kindlaks määratud. Seepärast on OÜ Narsil 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue 482 658 EEK koos käibemaksuga 20% (402 215 + 80 443 EEK). Juhul, kui OÜ Alavest (pankrotis) käest saadakse raha reaalselt kätte, siis 20% käibemaks kantakse üle Maksu- ja Tolliameti arvele. Kokku summas 30 847,45 eurot, sealhulgas käibemaks – 5 141,25 eurot.
Hageja on 22.05.2009 esitanud maakohtule hagi OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses nõude 550 837,60 krooni tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel. Nõudeavalduse tunnustamise hagi esitamise põhjustas asjaolu, et OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses 22.04.2009.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolekul) vaidles OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur T. Villmann OÜ Narsil nõudele tervikuna vastu ning nõue jäeti tunnustamata (I köide tl 10-13).
19(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Vastavalt PankrS § 106 lg-le 1 kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 20.10.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-23039 välja OÜ Alavest pankrot ja määrati pankrotihalduriks Tarmo Villman. OÜ Alavest pankroti väljakuulutamise ajahetkel oli Viru Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-22295 OÜ Narsil nõudes OÜ Alavest vastu 486 815,50 krooni tasumiseks. Eelnimetatud tsiviilasi oli võetud Viru Maakohtu menetlusse 09.07.2007.a määrusega (I köide tl 5). OÜ Alavest pankroti väljakuulutamise järgselt otsustas Viru Maakohus oma 31.10.2008.a määrusega tsiviilasjas nr 207-22295 PankrS § 43 lg 2 alusel jätta OÜ Narsil hagi summas 486 815,50 krooni hagimenetluses läbivaatamata, kuna PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (I köide tl 6-7). OÜ Narsil esitas OÜ Alavest pankrotimenetluses pankrotihaldusile T. Villmanile tähtaegselt oma nõude koos seda tõendavate dokumentidega Alavesti vastu summas 1 305 177,20 krooni (I köide tl 8-9). OÜ Narsil poolt OÜ Alavest pankrotimenetluses 04.11.2008.a tähtaegselt esitatud nõue koosnes: a) OÜ-ga Alavest 01.03.2004.a sõlmitud töövõtulepingust tulenevast leppetrahvi nõudest (seoses ehitustööde valmimise hilinemisega) summas 545 867 krooni ja selle sissenõudmiseks kohtu kaudu tehtud kulutustest summas 196 356,60 krooni (kokku seega 742 223,60 krooni). Nimetatud kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-04-1138) on Tartu Ringkonnakohus 11.05.2009.a teinud kohtuotsuse, millega OÜ Narsil leppetrahvi nõue eelnimetatud summas rahuldati ja tasaarvestati OÜ Alavest nõudega samas summas töövõtulepingu järgse tasu saamiseks. Lisaks mõisteti kohtu poolt OÜ Narsil kasuks välja menetluskulud summas 101 357,06 krooni (I köide tl 102-113). Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumisel langeb seega ära OÜ Narsil poolt OÜ Alavest pankrotimenetluses 04.11.2008.a koostatud nõudeavalduse p.-s 1 kajastatud nõue summas 742 223,60 krooni. b) OÜ-ga Alavest 01.03.2004.a sõlmitud töövõtulepingu järgsest kahju hüvitamise nõudest (seoses ehitustööde mittenõuetekohase täitmisega) summas 486 815,50 krooni ja Narsil poolt nimetatud nõude rahuldamiseks Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-22295 Narsil poolt kantud kulutuste hüvitamise nõudest summas 76 223,60 krooni (kokku seega 562 953,60 krooni). Kuna OÜ Alavest osas kuulutati Viru Maakohtu 20.10.2008.a otsusega välja pankrot, siis jättis Viru Maakohus oma 31.10.2008.a. määrusega OÜ Narsil hagi läbivaatamata. Käesolevaga taotleb OÜ Narsil tema poolt OÜ Alavest pankrotimenetluses tähtaegselt esitatud nõuetest (kokku summas 1 305 177,20 krooni) nõude summas (474 614+76 223,60=) 550 837,60 krooni tunnustamist. RKTsK 28.04.2009.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09 p. 17 kohaselt ei keela PankrS taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. OÜ Narsil poolt OÜ Alavest pankrotimenetluses tunnustamist taotletav nõue summas 550 837,60 krooni seondub OÜ Narsil poolt OÜ Alavest pankrotimenetluses 04.11.2008.a. koostatud nõudeavalduse p.-s 2 kirjeldatud nõudega (01.03.2004.a sõlmitud töövõtulepingu järgne nõue seoses ehitustööde mittenõuetekohase täitmisega), mille kohta esitas OÜ Narsil ka nõudeavalduse lisadena nr 19-30 vastavad tõendid.
20(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kohtule 01.07.2011 esitatud hagi täpsustuse kohaselt nõude suuruse osas (I köide, tl 160-161) hagi esitamisest möödunud aja jooksul on toimunud maksuseadusandluse käibemaksu puudutavas osas muudatused, Eesti Vabariik on läinud kroonilt üle eurole, OÜ-le Narsil oli tagastatud riigilõiv tsiviilasjas 2-07-22295. Seoses sellega täpsustas hageja nõude suurust. Hageja täpsustatud nõue koosneb kahest osast: esimene - nõue, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-0722295 kantud OÜ Narsil menetluskuludest:
Kuid käesoleval ajal kehtib käibemaks 20%. Kuna nõue peab katma tulevase katuseremondi kulud, siis tuleb neid arvestada koos käibemaksuga ja suuruses, mis on kehtiva seadusandlusega kindlaks määratud. Seepärast on OÜ Narsil 01.03.2004 sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue 482 658 EEK koos käibemaksuga 20% (402215 + 80443 EEK). Juhul, kui OÜ Alavest (pankrotis) käest saadakse raha reaalselt kätte, siis 20% käibemaks kantakse üle Maksu- ja Tolliameti arvele. Kokku summas 30 847,45 eurot; sealhulgas käibemaks – 5 141,25 eurot. OÜ Narsil nõude kogusumma käesoleva hagi alusel on: 482 658 + 53 488,10 = 536 146,10 EEK, sealhulgas käibemaks – 87 839,50 EEK. Kokku summas 34 265,96 eurot, sealhulgas käibemaks – 5 613,96 eurot. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses 22.04.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (I köide tl 10-13) nähtuvalt OÜ Narsil nõude tunnustamisele teises järgus vaidles vastu pankrotihaldur Tarmo Villman. Pooled 01.03.2004 sõlmisid töövõtulepingu (I köide tl 14-16) kaubanduskeskuse Kangelaste 37 21(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Narvas II etapi ehitamiseks. Lepingu lisana eelarve kohaselt (I köide tl 17-26) kuulusid tööde hulka muuhulgas hoone üldehitus tööd, sh katusekonstruktsiooni rajamine ja katuse panek. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p 3.2.2 kohaselt pidi OÜ Alavest lõpetama tööd ehitusobjektil hiljemalt 01.06.2004.a., milliseks ajahetkeks tuli saavutada ehitise ekspluatatsiooni andmine. Ehitisele väljastati kasutusluba 28.07.2004.a (I köide tl 27). Lepingu järgsed tööd lõpetati ja anti Hagejale üle üleandmise-vastuvõtu aktiga nr 55 10.08.2004.a (I köide tl 28-32). Lepingu p 13.1 kohaselt kohustus Kostja tegema Lepingu esemeks olevad Tööd vastavalt ehitusseadusele ja RYL 2000 kvaliteedinõuetele. Lepingu p 13.2 kohaselt andis Töövõtja tema poolt tehtud töödele ja tarnitud materjalidele ja konstruktsioonidele garantii, mille pikkuseks on 36 kuud. Lepingu p 13.3 kohaselt algab garantiiperiood alates objekti vastuvõtu aktile allakirjutamise päevast. Kuna Lepingu järgsed Tööd lõpetati ning Tööd anti Hagejale üle 10.08.2004.a., kehtis seega Lepingu järgne Tööde garantii kuni 10.08.2007.a. Hageja on teavitanud Kostjat korduvalt asjaolust, et Hageja poolt Lepingu järgsete Tööde kaigus paigaldatud katus laseb vett läbi. 2004.a detsembris tegi Kostja puuduse kõrvaldamiseks remondi, kuid eeltoodu ei andnud tulemust. Puuduse olemasolu ning sellest Kostja esindaja informeerimist kinnitavad alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: 12.01.2005.a akt (I köide tl 33, 34); 27.08.2005.a akt (I köide tl 35, 36); 04.11.2005.a akt (I köide tl 37-38); 12.12.2005.a akt (I köide tl 39-40); 15.02.2006.a ettekanne (I köide tl 41-42); katuse vaatluse akt 27.03.2007.a (I köide tl 44, 45) koos fotodega (I köide tl 44, 45). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 - 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. OÜ Vishnu Grupp poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt (I köide tl 46, 47) katuse remonttööde tegemiseks on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 486 815,50 krooni (sisaldab käibemaksu). 22(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Tsiviilasjas nr 2-07-22295 (OÜ Narsil hagis OÜ Alavest vastu 486 815,50 krooni nõudes, mis jäeti läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel) määras Viru Maakohus oma 04.08.2008.a määrusega ekspertiisi (I köide tl 50-52). Ekspertiisi teostajaks määrati OÜ Dekoraator ekspert Boriss Belolipetski. Eksperdi poolt 18.08.2008.a koostatud dokumendist (I köide tl 54-55) nähtub, et katuse tarindi peamised kandeosad on heas seisukorras. Hagis ja lisades kirjeldatud katuse lekked on põhjustatud ehitustööde mittevastava teostamisega, mis tõi endaga kaasa katuse ventileerimise puudumist. Kondensaadi kogumine (eriti kütteperioodil), seente ja hallituse ilmumine sõrestiku puitkonstruktsioonidel, tuulekaitse märgus ja deformatsioon ning selle tagajärjena niiskuse kogumine soojustusmaterjali kihides, mis lõpptulemusena võib kahjustada katuse tarindi kandeosade ja hoone terviklikkust. Ehitusvigade tagajärgede kõrvaldamiseks on vaja teostada tööd vastavuses firma ISOVER tehnoloogiaga. Tekitab kahtlust varem kasutatud katusekatte korduv kasutamine peale distantsiprussi paigaldamist, kuna see võib tuua kaasa lisaavade tekkimist, katusekatte deformeerimise ja terviklikkuse rikkumise ohtu. Eksperdi poolt 19.08.2008 koostatud analüüsi ja soovituste kohaselt (I köide tl 53) on kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks vajalik täiendavate tööde tegemine kokku summas 474 614,00 krooni. Vastavalt TsMS § 293 lg 3 kohus võib ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdiarvamust, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Kohus loeb põhjendatuks arvestada käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel tsiviilasjas nr 2-0722295 koostatud ekspertarvamust, kuna see aitab menetlust lihtsustada ja ekspertarvamust on võimalik vajalikul määral hinnata uut ekspertiisi korraldamata. 05.07.2011 kohtuistungil tunnistaja ülekuulatud Vladimir Furminski (I köide tl 178-200) andis ütlusi (I köide tl 181, 198-199) selle kohta, et 27.03.2007.a oli koostatud akt, millele kirjutasid alla Pirozkov ja Sergei Sokolov – endised OÜ Alavest töötajad, tol ajal nad juba lahkusid töölt. Nad teadsid seda katust ning tunnistaja ja Valeri Kois palvel nad kõrvaldasid puudused summas 12 000 krooni ja tunnistajal oli suuline kokkuleppe Valeri Koisiga, et selle summa tunnistaja maksab talle. Arvet ei tulnud, saabus kohe hagi kohtusse. Tunnistaja teada, pärast seda remonti lekked lõppesid. Tunnistaja on veendumusel 100%, et käesoleval ajal ei ole seal mingid niiskust (niiskus on alati, kuid vastavalt normile). Tööd olid tehtud vastavalt projektile. Tööprojekti ei olnud. Seoses vahendite kokkuhoiuga kõik sõlmed, mis olid tehtud katuse osas ilma tööprojektita, on kooskõlastatud tellijaga, allkirjastatud tööaktiga, kus kirjutas alla töötvõitja, tellija ja omaniku tehniline järelevalve. Oli tehtud üks viga, millele ei pannud tähele ei tehniline järelevalve, tellija, kui ka töövõtja. Aurukile paigaldamisel tuulega tõmbas selle kortsu ja otsiti aasta jooksul seda leket. Olid tehtud kulutused, koostatud aktid. Tellija vaatas seda ja töövõtja tegi erinevaid tööd, aga leke jätkus isegi ilusa ilmaga, eriti talvel. Pärast seda akti tehti lahti katuse osa ja avastati rikke, see oli kortsus kile. Selle rikke töövõtja kõrvaldas. Tööd tehti ainult projekti järgi. Kui ehitaja näeb vigu projektis, siis ta kindlasti.peab sellest tellijale teatama. Vastavalt kokkuleppele tellijaga muudeti materjale projekti odavnemise eesmärgil. 23(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
OÜ Alavest täitis kõik ehituse normid, RYL 2000, kvaliteedi nõuded ja katusega seotud ehitus projekti, kõik oli tehtud vastavalt projectile. Kõik ehitusdokumentatsioon oli üle antud Narva linnavalitsuse ehituse osakonda. Projekti järgi ei olnud ette nähtud ja paigaldatud ventilatsioonikuplid. OÜ Narsil pidi esitama arve OÜ-le Alavest remonttööde eest, aga ei teinud seda. OÜ Narsil maksis töölistele. Kui selgus, mis põhjusel tekkis leke, tunnistaja rahunes, töölised jätkasid remonti, tunnistaja kontrollis neid telefoni teel. Tunnistaja ei saanud Valeri Koisiga kokku, Kois ütles, et tahab tunnistajaga tööde teostamise teemal rääkida, tunnistaja arvamus aga oli selline, et polnud mõtet rääkida sel teemal, kuna kõik tööd olid juba tehtud. Peale seda tunnistaja käis seal poes, rääkis töötajatega, nad ütlesid, et lekkeid ei ole enam. Enne kohut tunnistaja palus tuttavat, et käigu seal hoones ja küsiks töötajatelt, ja et võtaks kirjalik paber, et nad pole mingeid lekkeid näinud. Töötajad ütlesid, et lekkeid ei ole näinud. Kondensatsioonkile oli paigaldatud vastavalt projektile. Distantsliist ei olnud paigaldatud kokkuhoiu tõttu. Poolte vahel see oli kooskõlastatud. Kokkuleped olid suulised, aga fakt on see, et katus ei leki, kõik on korras. Iga töö kohta oli koostatud akt ja allkirjastatud tunnistaja, tellija ja tehnilise järelevalve poolt. Dokumendid on olemas arhitektuuri osakonnas. Tööd olid tehtud, arvet summale 12 000 krooni ei esitatud OÜ Narsil poolt. Peale objekti üleandmist tehtud tööde kohta ei koostatud akte. Lubati esitada arve, arvet ei olnud kuu jooksul, hiljem sai tunnistaja teada, et hagi on esitatud kohtusse. Aluskatus ei olnud valesti paigaldatud, on olemas projekt. Kui tunnistaja kirjutas aktile alla, sai ta aru millele ta kirjutab alla. Kõik punktid oli täidetud. Tunnistajal oli projekt ja ta täitis projekti. Olid koosolekud, selle kohta on olemas žurnaalid, kus on kõik kirjas. Need žurnaalid on Narva linnavalitsuse ehitusosakonna arhiivis. Akte garantiiremondi kohta ei koostatud, kuna reageeriti nende teadetele iga kord kiiresti, lihtsalt ei jõudnud koostada. Perioodil 2005 kuni 2007 märts oli tellijal teateid lekkest 4-5 korda. Tunnistajana ülekuulatud Boris Belolipetskiy (I köide tl 182, 196-198) andis ütlusi selle kohta, et kõik põhilised probleemid Põhja Kaubanduskeskuses olid kirjeldtud tema uuringus, mida tunnistaja tegi koos spetsialistiga Niina Rotova. Probleemiks olid katuse aluskate ebaõige paigaldamine. Tagajärjed – niiskus, tekkis puidkonstruktsioonidel algasmadalamine ja lekke kaubasaali. See oli kondensaatvesi. Selle parandamiseks võib ainult demonteerida katust, teha kõik distantsioonliistuga ja paigaldada tagasi. 15% oli juba vahetatud, ülejäänud demonteerimine järgneva montaažiga. Kuna need tööd on eriliselt keerulised, teistkordse materjali kasutamisega, kulutused on tunduvalt suured. Praktiliselt 2 korda suurem. Vastavalt aruandele, katuse tööde tegemisel rikuti pealist Isoveri tehnoloogia norme, selle tehnoloogia põhjal tehakse igasugune soojendus. Kui defekt tekkis, järelikult, OÜ Alavest rikkus norme. Detaalselt tunnistaja ei uurinud projekti ja projekti ekspertiisiga ei tegelenud. Tunnistajal 24(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
väga raske hinnata kas projektis olid vigu, kuna projekti pole näinud. Tunnistaja uuris faktilise ehituse tulemuse. Kaubanduskeskuses oli vaja kattust demonteerida 100%. Ventilatsiooni kuplid on kõige ülemises osas. Õhk liigub ülesse. Need on olemas pildil. Praegu nad ei ole paigaldatud. Ebaõigelt on ehitatud katuse ülemise osa, mis ei anna võimalust loomulikul teel veeaure välja minna. Töö oli tehtud valesti, tehnoloogia poolest valesti. Ventilatsioonikuplide paigaldamine – see on norm, kui need kuplid ei märgitud põhiprojektis, siis nad peaksid olema tööprojektis. On olemas üld-, detail-, tol ajal oli eel-, põhiprojektid ja põhilised projekteerimise staadiumid. Kui ehitaja näeb, et midagi valesti kajastatud projektis, siis kõik küsimused lahendatakse nõupidamistel, kantakse tööde teostamise žurnaali. Kui ehitajal on küsimused, siis need peavad olema kantud dokumenti. See on nagu varjatud töö. Kui küsimus ei olnud tõstatatud, loomulikult ei peegelda see dokumendis. Kohus leiab, et hageja tõendas oma töövõtulepingust tulenev nõue ja selle suurus eksperdiarvamusega ja tema ütlustega, aktidega ning hinnapakkumiste dokumentidega. Tunnistaja V. Furminski ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, kuna ta on OÜ Alavest juhatuse liege, seega võib olla huvitatud isikuks. Kostja ei esitanud muud veenvad tõendid oma vastuväidete põhjendamiseks ja hageja poolt esitatud tõendite või nõue suuruse ümberlükkamiseks. Kohus oma 12.07.2011 määrusega (II köide tl 10-14) jättis rahuldamata kostja esindaja taotlust vaidlusaluse objekti paikvaatluse määramisest. Kohus ei arvesta kostja esindaja poolt esitatud ehitustööde päevikud (II köide tl 34-39), kaetud tööde aktid (II köide tl 43), kuna nad on koostatud muus, kui eesti keeles ja on esitatud mitte tähtaegselt. Samuti kohus ei arvesta kostja esindaja poolt esitatud Kangelaste 37b kaubanduskeskuse arhitektuuri- ja konstruktsiooniprojekti joonised (II köide tl 47-57), kuna nad on esitatud mitte tähtaegselt. Hageja soovib oma nõude tunnustamist VÕS § 112 lg 3 ja § 189 lg 1 (alternatiivse nõude alusena VÕS § 115) alusel. Vastavalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama pargrahvi lg 2 kohaselt hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.
25(27)
Tsiviilasi nr 2-09-23848
VÕS § 189 lg-st tuleneb, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 191 lg 1 sätestab, et kui lepingupool ei saanud vilju või muud kasu, mida tal oleks olnud võimalik korrapärase majandamise nõudeid järgides saada, peab ta taganemise korral teisele lepingupoolele hüvitama saamata jäänud viljade või muu kasu väärtuse. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades. Hageja esitas 13.04.2007.a Kostjale avalduse (I köide tl 48, 49), milles teatas soovist alandada 486 815,50 krooni võrra Lepingu järgsete tööde hinda. Kohus on nõus asjakohase hageja esindaja viitega RKTsK 28.04.2009.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09 p-s 17 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei keela PankrS taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. PankrS §-st 107 tuleneb, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus nõustub asjakohase kostja esindaja väitega, et hageja on oma nõude täpsustusega, kus ta nõuab 20% käibemaksu lisamist nõutud summale, väljunud hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse piiridest. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja töövõtulepingust tulenev nõue on põhjendatud summas 30 333,36 eurot (474 614 krooni), mis sisaldab käibemaksu 18%. Järgmiselt kohus analüüsib hageja nõuet kahju hüvitisena OÜ Narsil poolt tsiviilasjas nr 2-0722295 kantud menetluskulude väljamõistmise osas summas 53 488,10 krooni ehk 3418,51 eurot, s.h käibemaks 18% – 7 396,50 krooni ehk 472,72 eurot. Kohtule 01.07.2011 esitatud hagi täpsustuse kohaselt nõude suuruse osas (I köide, tl 160-161) hagi esitamisest möödunud aja jooksul on toimunud maksuseadusandluse käibemaksu puudutavas osas muudatused, Eesti Vabariik on läinud kroonilt üle eurole, OÜ-le Narsil oli tagastatud riigilõiv tsiviilasjas 2-07-22295. Seoses sellega on vaja täpsustada hageja nõude suurust. Hageja täpsustatud nõue osas, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-07-22295 kantud OÜ Narsil menetluskuludest on järgmine:
Tsiviilasi nr 2-09-23848
Kohus leiab, et hageja nõue selles osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Viru Maakohtu 31.10.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22295 (I köide tl 6-7) jäeti menetluskulud hageja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 2. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg-s 7 sisaldub selge regulatsioon, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega tuleneb kehtivast õigusest, et menetlusosalisel on õigus nõuda tsiviilkohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamist üksnes menetluskulude jaotamisele järgnevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, mitte eraldi kahjuhüvitusnõude esitamise teel. Kuna menetluskulud seaduse järgi on jäetud hageja kanda, siis tal ei ole õigust avalduse esitamiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluse alustamiseks. Kuigi TsMS § 168 lg 2 sätestab üldise reegli, et hageja kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud, tuleneb erisättest - TsMS § 150 lg 1 p-st 3, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Seega menetluskulude hageja kanda jätmine ei hõlma tasutud riigilõivu ja see oli hagejale tagastatud. PankrS § 44 lg 1 esimese lause kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et teises menetluses hageja poolt kantud menetluskulude tunnustamine ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab see nõue rahuldamata.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud vaid osaliselt, nimelt 88,5% ulatuses, kohus otsustab jätta 88,5% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 11,5% kostjas menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 03.12.2012 Tartu Ringkonnakohtu otsusega osaliselt tühistatud. 27(27)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.