Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus hageja poolt kantud kuludest 88,5 % kostja kanda ja 11,5 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Ringkonnakohtus poolte poolt kantud menetluskulud jätta OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

OÜ Narsil taotles tema poolt OÜ Alavest pankrotimenetluses tähtaegselt esitatud nõude summas (474 614+76 223,60=) 550 837,60 krooni tunnustamist. 12.10.2011. a kohtuistungil esitas hageja esindaja täpsustuse nõude suuruse osas (II köide, tl 69). OÜ Narsil 01.03.2004. a sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue on 482 658 krooni koos käibemaksuga 20% (402 215 + 80 443 krooni).

MAAKOHTU LAHEND

Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p 3.2.2 kohaselt pidi OÜ Alavest lõpetama tööd ehitusobjektil hiljemalt 01.06.2004. a, milliseks ajahetkeks tuli saavutada ehitise ekspluatatsiooni andmine. Ehitisele väljastati kasutusluba 28.07.2004. a (I köide tl 27). Lepingu järgsed tööd lõpetati ja anti hagejale üle üleandmise-vastuvõtu aktiga nr 55 10.08.2004. a (I köide tl 28-32). Lepingu p 13.1 kohaselt kohustus kostja tegema lepingu esemeks olevad tööd vastavalt ehitusseadusele ja RYL 2000 kvaliteedinõuetele. Lepingu p 13.2 kohaselt andis töövõtja tema poolt tehtud töödele ja tarnitud materjalidele ja konstruktsioonidele garantii, mille pikkuseks on 36 kuud. Lepingu p 13.3 kohaselt algab garantiiperiood alates objekti vastuvõtu aktile allakirjutamise päevast. Kuna Lepingu järgsed tööd lõpetati ning tööd anti hagejale üle 10.08.2004. a, kehtis seega lepingujärgne tööde garantii kuni 10.08.2007. a. Hageja on teavitanud kostjat korduvalt asjaolust, et hageja poolt lepingujärgsete tööde käigus paigaldatud katus laseb vett läbi. 2004. a detsembris tegi kostja puuduse kõrvaldamiseks remondi, kuid eeltoodu ei andnud tulemust. Puuduse olemasolu ning sellest kostja esindaja informeerimist kinnitavad alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: 12.01.2005. a akt (I köide tl 33, 34); 27.08.2005. a akt (I köide tl 35, 36); 04.11.2005. a akt (I köide tl 37-38); 12.12.2005. a akt (I köide tl 39-40); 15.02.2006. a ettekanne (I köide tl 41-42); katuse vaatluse akt 27.03.2007. a (I köide tl 44, 45) koos fotodega (I köide tl 44, 45). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1-6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. OÜ Vishnu Grupp poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt (I köide tl 46, 47) on katuse remonttööde tegemiseks puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 486 815,50 krooni (sisaldab käibemaksu). Tsiviilasjas nr 2-07-22295 (OÜ Narsil hagis OÜ Alavest vastu 486 815,50 krooni nõudes, mis jäeti läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel) määras Viru Maakohus 04.08.2008. a määrusega ekspertiisi (I köide tl 50-52). Ekspertiisi teostajaks määrati OÜ Dekoraator ekspert Boriss Belolipetski. Eksperdi poolt 18.08.2008. a koostatud dokumendist (I köide tl 54-55) nähtub, et katuse tarindi peamised kandeosad on heas seisukorras. Hagis ja lisades kirjeldatud katuse lekked on põhjustatud ehitustööde mittevastava teostamisega, mis tõi endaga kaasa katuse ventileerimise puudumist. Kondensaadi kogumine (eriti kütteperioodil), seente ja hallituse ilmumine sõrestiku puitkonstruktsioonidel, tuulekaitse märgus ja deformatsioon ning selle tagajärjena niiskuse kogumine soojustusmaterjali kihtides võib lõpptulemusena kahjustada katuse tarindi kandeosade ja hoone terviklikkust. Ehitusvigade tagajärgede kõrvaldamiseks on vaja teostada tööd vastavuses firma ISOVER tehnoloogiaga. Eksperdi poolt 19.08.2008. a koostatud analüüsi ja soovituste kohaselt (I köide tl 53) on kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks vajalik täiendavate tööde tegemine kokku summas 474 614,00 krooni. TsMS § 293 lg 3 kohaselt võib kohus ekspertiisi määramise asemel kasutada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud või kriminaal- või väärteomenetluses menetleja korraldusel koostatud eksperdiarvamuse, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdi arvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi

korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Kohus luges põhjendatuks arvestada käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel tsiviilasjas nr 2-07-22295 koostatud ekspertarvamust, kuna see aitab menetlust lihtsustada ja ekspertarvamust on võimalik vajalikul määral hinnata uut ekspertiisi korraldamata. 05.07.2011. a kohtuistungil andis Vladimir Furminski (I köide tl 178-200) ütlusi (I köide tl 181, 198-199) selle kohta, et 27.03.2007 .a oli koostatud akt, millele kirjutasid alla Pirozkov ja Sergei Sokolov - endised OÜ Alavest töötajad. Nad teadsid seda katust ning tunnistaja ja Valeri Kois palvel kõrvaldasid nad puudused summas 12 000 krooni ja tunnistajal oli suuline kokkuleppe Valeri Koisiga, et selle summa tunnistaja maksab talle. Tunnistaja oli veendumusel, et käesoleval ajal ei ole seal mingit niiskust (niiskus on alati, kuid vastavalt normile). Tööd olid tehtud vastavalt projektile. Projekti järgi ei olnud ette nähtud ja paigaldatud ventilatsioonikupleid. Kui selgus, mis põhjusel tekkis leke, tunnistaja rahunes, töölised jätkasid remonti, tunnistaja kontrollis neid telefoni teel. Peale seda rääkis tunnistaja töötajatega, nad ütlesid, et lekkeid ei ole enam. Iga töö kohta oli koostatud akt ja allkirjastatud tunnistaja, tellija ja tehnilise järelevalve poolt. Dokumendid on olemas arhitektuuri osakonnas. Peale objekti üleandmist tehtud tööde kohta ei koostatud akte. Lubati esitada arve, arvet ei esitatud kuu jooksul, hiljem sai tunnistaja teada, et hagi on esitatud kohtusse. Tunnistajana ülekuulatud Boris Belolipetskiy (I köide tl 182, 196-198) andis ütlusi selle kohta, et kõik põhilised probleemid Põhja Kaubanduskeskuses olid kirjeldatud tema uuringus, mida tunnistaja tegi koos spetsialistiga Niina Rotova. Vastavalt aruandele rikuti katuse tööde tegemisel pealist Isoveri tehnoloogia norme, selle tehnoloogia põhjal tehakse igasugune soojendus. Tunnistajal oli väga raske hinnata, kas projektis oli vigu, kuna projekti ei ole ta näinud. Kohus leidis, et hageja tõendas oma töövõtulepingust tuleneva nõude ja selle suuruse eksperdiarvamusega ja tema ütlustega, aktidega ning hinnapakkumiste dokumentidega. Tunnistaja V. Furminski ütlustesse suhtus kohus kriitiliselt, kuna ta on OÜ Alavest juhatuse liige, seega võib olla huvitatud isikuks. Kostja ei esitanud muid veenvaid tõendeid oma vastuväidete põhjendamiseks ja hageja poolt esitatud tõendite või nõude suuruse ümberlükkamiseks. Kohus jättis 12.07.2011. a määrusega (II köide tl 10-14) rahuldamata kostja esindaja taotluse vaidlusaluse objekti paikvaatluse määramiseks. Kohus ei arvestanud kostja esindaja poolt esitatud ehitustööde päevikuid (II köide tl 34-39), kaetud tööde akte (II köide tl 43), kuna need ei ole koostatud eesti keeles ja on esitatud mittetähtaegselt. Samuti ei arvestanud kohus kostja esindaja poolt esitatud Kangelaste 37b kaubanduskeskuse arhitektuuri- ja konstruktsiooniprojekti jooniseid (II köide tl 47-57), kuna nad on esitatud mittetähtaegselt. Hageja soovis oma nõude tunnustamist VÕS § 112 lg 3 ja § 189 lg 1 (alternatiivse nõude alusena VÕS § 115) alusel. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu

tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS § 189 lg-st 1 tuleneb, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 191 lg 1 sätestab, et kui lepingupool ei saanud vilju või muud kasu, mida tal oleks olnud võimalik korrapärase majandamise nõudeid järgides saada, peab ta taganemise korral teisele lepingupoolele hüvitama saamata jäänud viljade või muu kasu väärtuse. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades. Hageja esitas 13.04.2007. a kostjale avalduse (I köide tl 48, 49), milles teatas soovist alandada 486 815,50 krooni võrra lepingujärgsete tööde hinda. Kohus on nõus hageja esindaja viitega RKTsK 28.04.2009. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09 p-s 17 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei keela pankrotiseadus taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. PankrS §-st 107 tuleneb, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus nõustus kostja esindaja väitega, et hageja on oma nõude täpsustusega, kus ta nõuab 20% käibemaksu lisamist nõutud summale, väljunud hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse piiridest. Kohus leiab, et hageja töövõtulepingust tulenev nõue on põhjendatud summas 30 333,36 eurot (474 614 krooni), mis sisaldab käibemaksu 18%. Järgmiselt analüüsis kohus hageja nõuet kahju hüvitisena OÜ Narsil poolt tsiviilasjas nr 2-07-22295 kantud menetluskulude väljamõistmise osas summas 3418,51 eurot, sh käibemaks 18% 472,72 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue selles osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud vaid osaliselt, nimelt 88,5% ulatuses, otsustas kohus jätta 88,5% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 11,5% kostjas menetluskuludest hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kostja märkis, et töövõtulepingu punktist 13.2-13.4. tuleneb, et nõude esitamisel kostja vastu tuleb tuvastada kostja kui töövõtja süü. Käesoleval juhul ei ole seda hageja teinud. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja poolt tehtud töö oli ebakvaliteetne ning ei vastanud kehtivatele ehitusnormidele ega standarditele. Kohus ei ole kostja vastuväiteid analüüsinud; 4) on kohus põhjendamatult tunnustanud hageja nõuet hageja poolt märgitud suuruses. Kostja esitas kohtule TÜ Merelähedane hinnapakkumise (vt lisa 3), mille kohaselt kuluks vastavalt hageja poolt esitatud aktile 27.03.2007. a katuse remonditöödele koos materjaliga 1872 eurot (29290,43 krooni); 5) on täiesti asjakohatu kohtu seisukoht nagu oleks V. Furminskil huvi menetluse suhtes; 6) on tunnistaja V. Furminski ütlustega tõendatud, et 27.03.2007. a peale akti koostamist puudused kõrvaldati. Apellant on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et puudused esinesid ka peale 27.03.2007. a akti koostamist ja tööde teostamist; 7) on kohus ebaõigesti tuginenud tunnistaja Boris Belolipetskiy ütlustele ning leidnud, et tema ütlustega on hageja poolt tõendatud töövõtulepingust tulenev nõue ja selle suurus; 8) jättis kohus põhjendamatult rahuldamata taotluse paikvaatluse määramiseks. Hetkeolukorra tuvastamiseks piisanuks siseruumide vaatlemisest ning vajaduse korral kasvõi katusekatte avamisest 1-2 m2 ulatuses; 9) kuna kohus ei määranud menetluses kindlaks tõendite esitamise tähtaega, on asjakohatu viidata, et osad kostja poolt esitatud tõendid on esitatud mittetähtaegselt ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti ei nõudnud kohus menetlusosaliselt tõendite tõlget; 10) kuna maakohus ei ole osa tõendite ja väidete osas võtnud seisukohta, siis ringkonnakohtul puudub võimalus muuta kohtuotsust asja esimesse astmesse tagasi saatmata. Maakohtu rahuldatud haginõude osa on 86,15%. Seega on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas põhjendamatu ja väär.

5) tasus OÜ Narsil tõesti 22.06.2008. a ettemaksuna kohtu deposiitkontole eksperditasu summas 5000 krooni. OÜ Narsil ei ole mitte kunagi varjanud ekspertiisi läbiviimisel teostatud demonteerimistööde eest maksmist, see on tasu reaalselt tehtud töö eest; 6) valgustab ekspertiis katuse tehnilist seisundit, avastatud defekte ja nende tekkepõhjuseid. Kõikidele kostja poolt esitatud täpsustavatele küsimustele vastas ekspert hr Belolipetski suuliselt. Vastuväiteid kostja poolt OÜ Dekoraator tehnilisele järeldusele ei olnud. Üheks peamistest dokumentidest, mis kinnitab OÜ Narsil pretensioonide õigsust ja kostja kui töövõtja süüd, on katuse vaatluse akt 27.03.2007. a koos fotodega. Selles aktis leidsid kajastamist kõik avastatud defektid kui ka nende ulatus; 7) ei tõenda kostja esitatud dokument (hinnapakkumine) ehitustööde maksumust. Aleksei Furminski ei ole mitte kunagi viibinud objektil, garantiiga seotud küsimuste arutamisel ega ka OÜ Alavest ja OÜ Narsil vahel 27.3.2007. a akti koostamise juures, milles fikseeriti katusega seonduvad puudused; 8) oli Vladimir Furminski 2007. a OÜ Alavest seaduslik esindaja ja omanik;

9) on OÜ Narsil poolt esitatud hagile lisatud terve hulk igasugused akte ja esildisi, mis tõestavad OÜ-le Alavest pretensioonide esitamist; 12) on kostja väide, et puudused kõrvaldati, ebaõige. Juba nädal pärast remonditööde algust kadus hr Furminski, jättes remondi lõpetamata, materjalide eest tasumata ning töölistele töötasu välja maksmata. OÜ Narsil pidi ise remondi lõpetama ja töölistele maksma; 13) ei vasta väide selle kohta, et Višnu Grupp OÜ on OÜ-st Narsil majanduslikult sõltuv absoluutselt tegelikkusele. OÜ Narsil on Višnu Grupp OÜ-le 13.07.2007. a maksnud teatud summa konkreetse remonditöö eest.;

14) oli 05.07.2011. a määratud kohtuistung tsiviilasjas nr 2-09-23848. Vaid mõni päev enne kohtuistungi määratud aega 24.06.2011. a esitas kostja kohtule taotluse paikvaatluse määramiseks. Tegelikult ei palunud kostja paikvaatluse määramist, vaid kordusekspertiisi tegemist. Kostja püüdis tõmmata hagejat uute ekspertide määramisega seotud vaidlustesse ja sellega kohtuasja veelgi venitada. Kostjal oli piisavalt aega ekspertiisi puudutavate küsimuste ja vastuväidete esitamiseks;

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

vähendamisega. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta haginõude muumiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Ringkonnakohus lähtub hageja taotlusest ja muudab maakohtu lahendi resolutsiooniga tunnustatud nõude summas 30 333,36 € suurust ja teeb selles osas uue lahendi, milles tunnustab hageja nõuet summas 25 706,20

mille kohaselt olid puudused näha, nad olid hinnatavad 2008 aastal, s.o ajaliselt hiljem tunnistaja poolt väidetavalt puuduste kõrvaldamise ajast.

Ringkonnakohus märgib, et eksperdi arvamusest ja hageja poolt kirjeldatud puudustest, samuti ekspert B. Belolipetski ütlustest nähtub, et tegemist oli puudusega, mille kindlakstegemine nõuab eriteadmisi. Paikvaatluse tegemisega ei saa kinnitada ega ümber lükata ekspertiisi aktis märgitud järeldust, et katuse remontimine ei anna soovitud tulemust ja katus tuleb suures osas lahti võtta ja uuesti paigaldada.

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.