lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1474/10

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1474/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1375
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

9. november 2017, Jõhvi

ja koht Kohtuasja number

3-17-1474

Kohtuasi

Menetlusosalised ja esindajad

Asja läbivaatamine

OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihalduri kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.06.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/039344-3 tühistamiseks Kaebaja: OÜ Alavest (pankrotis), esindaja Tarmo Villman Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Perv Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Alavest (pankrotis) kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.12.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.27.06.2017 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/039244-3, (tl 9-14), millega nõuti OÜ-lt Alavest (pankrotis) (edaspidi kaebaja) tagasi 3921,29 euro suurust ettemaksukontole täidetud tagastusnõuet. Otsust põhjendati väitega,

et kaebajal puudus alus deklareerida 2014 juuni käibedeklaratsioonil OÜ Narsil 04.06.2014 krediidiarvel nr PV1 näidatud käibemaksu. Veel on kohtutoimiku juurde esitatud kokku 36-l lehel olev maksutoimik.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.14.07.2017 koostatud kaebuses (tl 2-7) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema suhtes 27.06.2017 tehtud maksuotsuse nr 12.2-3/039244-3. Kaebuse väidetel on maksuhaldur tõendite hindamisel tehtud minetuste tõttu jõudnud valedele järeldustele, asjaolude kohta on olemas dokumentatsioon ning kõik tuvastatud ja välja toodud asjaolud kinnitavad selgelt, et tegelikult toimus OÜ Narsil poolt hinna alandamise nõude esitamine ja selle tunnustamine. Vastavaid seisukohti põhjendas kaebaja viidetega nimetatud äriühingu poolt talle esitatud avaldustele ning tsiviilasjade nr 2-09-23848 ja 2-14-22803 dokumentidele. Kokkuvõtvalt märkis ta, et tehingu faktilistest asjaoludest tulenevalt tekkis tal käibemaksu tagasi saamise õigus ehk maksude enammakse, sest tulenevalt KMS § 29 lg-st 7 pole krediitarve esitamine ja/või käibedeklaratsioonis andmete esitamine seotud nõuete faktilise täitmisega. 16.10.2017 täienduses (tl 26-28) rõhutas kaebaja, et maakohus kohaldas tsiviilasjas nr 209-23848 VÕS § 112 ehk rahuldas hinna alandamise nõude ja ringkonnakohus ei muutnud tema põhjendusi. Veel leidis ta, et vastustaja on käibemaksust loobumise nõuet välja tuues tuginenud asjaolule, mida maksuotsuses esitatud pole. Ühtlasi esitas ta ka taotluse riigilõivu tasumisega kantud 117, 64 euro suuruse menetluskulu väljamõistmiseks.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 18-20) peeti vaidlustatud maksuotsust igati õiguspäraseks ning paluti kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda jätta. Vastuseks sellele selgitati nii krediitarve esitamise õiguse kui kaebaja ja OÜ Narsil vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisega seonduvat ning märgiti tsiviilasjadele nr 2-09-23848 ja 2-14-22803 osundades, et OÜ Narsil taotles sisuliselt otsese varalise kahju ehk puudustest tingitud tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist, Tartu Ringkonnakohus luges tema nõude tunnustatuks ja kaebaja on ka ise nõuet just sellisena käsitlenud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimus, kas vaidluse põhjustanud käibemaksusumma saab tuleneda hinna alandamise nõudest ning maksuotsuses välja toodu alusel polnud võimalik järeldada, et kaebaja ettemaksukontole täidetud tagastusnõue oli alusetult deklareeritud.
5.Kohtutoimikusse esitatud dokumentidest nähtub, et 13.04.2007 on OÜ Narsil esitanud OÜ-le Alavest kaubanduskeskuse ehitamiseks 10.10.2003 sõlmitud töövõtulepingutele toetudes avalduse palvega alandada 10.08.2004 esitatud arvel nr 68 olevat lepingujärgsete tööde hinda, kuna need olid katuse osas teostatud ebakvaliteetselt. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuva kohaselt kuulutati 20.10.2008 tsiviilasjas nr 2-0823039 tehtud otsusega välja OÜ Alavest pankrot. Pankrotimenetluses tunnustamist taotletavate nõuete hulgas oli ka eelnimetatud arvel kajastatud ehitustööde mittekohase täitmisega seotud OÜ Narsil nõue. 18.11.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-23848 tunnustas Viru Maakohus OÜ Narsil nõuet kaebaja vastu teise rahuldamisjärgu nõudena. 03.12.2012 kohtuotsusega muutis Tartu Ringkonnakohus hageja taotlusel eelnimetatud otsusega tunnustatud summa suurust tunnustades 25 706,20 euro suurust nõuet ja

määratles otsuse punktis 12 nõude VÕS § 115 alusel esitatud puudustest tingitud varalise kahju hüvitamise nõudena. Seda, et tegemist oli just kahju hüvitamise mitte hinna alandamise nõude ja selle tunnustamisega, möönis tsiviilasjas nr 2-14-22803 Tartu Ringkonnakohtus 17.06.2016 koostatud kohtumääruse punktis 2 märgitu kohaselt kaebaja ka ise. Määruse punktis 9 aga märkis ringkonnakohus selgelt, et eelnevalt käsitletud tsiviilasja aluseks oli kahju hüvitamise nõue. Kuna kaebaja pole kumbagi käsitletud ringkonnakohtu lahenditest vaidlustanud ja need on jõustunud, jääb arusaamatuks tema väide, et OÜ Alavest vastu pole esitatud kahju hüvitamise nõuet. Ilmselt on tal siinkohal tähelepanuta jäänud, et nii maksutoimikus sisalduvast vastavast hagiavaldusest kui maakohtu otsuse asjaolude ja nõuete kirjeldust käsitlevast osast nähtuvalt tugines tsiviilasjas nr 2-09-23848 esitatud nõue lisaks VÕS §-le 112 ja § 189 lg-le 1 alternatiivselt veel ka VÕS §-le 115 ja § 128 lg-le 3 ning oli määratletud kui ebakvaliteetselt tehtud töödest tuleneva hüvitise tunnustamise nõue. Samasugune määratlus sisaldub ka nimetatud kohtuotsuse põhjendavas osas. Maakohus on selles küll muuhulgas avanud hinna alandamist käsitleva VÕS § 112 sisu ja viidanud ka vastava sooviga avalduse olemasolule, kuid on märkinud ära üksnes töövõtulepingust tuleneva nõude põhjendatud suuruse ilma, et oleks omalt poolt määratlenud selle konkreetse õigusliku aluse või käsitlenud VÕS § 115 sisu, mis pidi olema tegelikuks aluseks ebakvaliteetsete töödega tekitatud kahju hüvitamisel. Asjaolu, et ringkonnakohus tõi oma otsuses välja käsitletud nõude selge õigusliku aluse ilma maakohtu otsuse põhjendusi muutmata või täiendamata pole üksi piisav, et lugeda poolte vahelise vaidluse ja seega ka tunnustatud nõude sisuks VÕS § 112 rajanev hinna alandamise nõue.

6.Maksuotsuses on selle tegemise õigusliku alusena viidatud KMS § 29 lg-le 1 ja lg 3 p-le
1.Esimesena nimetatu järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg-s 4 ja lg 6 p-des 5-6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Teine määratleb sisendkäibemaksu mõiste sätestades, et selleks on muuhulgas teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Lisaks on ära märgitud KMS § 29 lg 7, milline näeb ette, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab hinna vähendamise tõttu krediidiarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, peavad nii müüja kui ostja kajastamas sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või krediidiarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Veel on olemas viide arve mõistet ja sellele esitatavaid nõudeid käsitlevatele KMS § 37 lg-le 4 ja lg 7 p-le 5 ning on leitud, et kuna OÜ Narsil on esitanud kahju hüvitamise nõude ja tehingu asjaolud pole muutunud, ei saa antud olukorras pidada krediidiarvet PV 1 selle esitamise tingimuste mittetäitmise tõttu nõuetekohaseks, mistõttu puudus ka õigus kajastada sellel olevat käibemaksu käibedeklaratsioonil.
7.Vaidlusaluse maksuotsuse andmise õigusliku alusena viidatud MKS § 92 lg 1 p 3 kohaselt peab maksuhaldur määrama maksukohustuse suuruse, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel on tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. MKS § 59 lg-s 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluse tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel

otsustada, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik koguda ning otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Maksukohustuslasele ega ühelegi muule isikule pole seaduseandja ette näinud õigust otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud ning millised seda pole. Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse puhul on ka kohtuliku kontrollimise võimalused piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti või toimingu õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Antud juhul heidab kaebaja vastustajale küll ette minetust tõendite hindamisel ja valedele järeldustele jõudmist, kuid kohtule esitatu sellist arvamust ei kinnita ning puuduvad ka viited õiguse üldiste põhimõtete rikkumise kohta maksumenetluse läbiviimisel.

8.HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on MKS §-st 46 niisugusele haldusaktile tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on olemas piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusumma arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Seega puuduvad alused maksuotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks, mistõttu ei pea kohus neid kõiki üle kordama ning saab piirduda ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
9.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt tasutud 117,64 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad antud asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja