OÜ Narsil hagi OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 10 225, 86 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. oktoobri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Narsil apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. mai 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Narsil (RK: 10580694), esindaja juhatuse liige Valeri Kois Vastustaja (kostja): OÜ Alavest (pankrotis, RK: 1085010) pankrotihaldur Tarmo Villman, lepinguline esindaja Jaanus Silm Kolmas isik kostja poolel: UÜ Neeva Ehitus (pankrotis, RK: 10549781) pankrotihaldur Igor Sumarok
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 21. oktoobri 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Narsil kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.OÜ Narsil (hageja) esitas maakohtule 14. veebruaril 2011 hagiavalduse, milles palus tunnistada lubamatuks täiteasja 095/2010/3789 sundtäitmine, põhjendusel, et OÜ Alavest on loovutanud nõude hageja vastu uuele võlausaldajale – UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis). Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Alavest 13. septembril 2004 kohtule hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-04-1138 hagejalt 1 091 734 kr (69 774.52 euro) väljamõistmiseks. Kohtuotsus jõustus
14.detsembril 2009 Riigikohtu otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, millega hagejalt mõisteti välja 545 867 kr (34 887.26 eurot). Kohtumenetluse toimumise ajal, 15. jaanuaril 2008, sõlmisid OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus nõude loovutamise lepingu, mille tulemusena nõue läks üle kolmandale isikule. Leping jõustus allakirjutamise hetkest ning nõude loovutamisest teatati ka hagejale/võlgnikule. Hageja ja kolmas isik pidasid läbirääkimisi nõude vabatahtliku täitmise osas. OÜ Alavest ei ole VÕS § 164 lg 2 kohaselt enam võlausaldajaks, kuid OÜ Alavest pankrotihaldur Tarmo Villman esitas 17. detsembril 2010 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09. Täitmisavalduses T. Villman ei informeerinud täiturit, et nõue oli juba 2008. aastal loovutatud UÜ-le Neeva Ehitus. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus täitedokumendist tulenevate õiguste teostamiseks. Kolmas isik ja hageja informeerisid kohtutäiturit nõude loovutamisest, kuid viimane palus esitada nõude üleminekut tõendava notariaalse dokumendi.
14.jaanuaril 2011 esitas kolmas isik kohtule hagi hageja vastu (tsiviilasi nr 2-11-1569) nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse üleminekut OÜ-lt Alavest kolmandale isikule. Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et OÜ-l Alavest puudub tsiviilasjas nr 2-04-1138 tehtud lahendi alusel õigus nõuda hagejalt võlgnevuse tasumist ning sundtäitmise nõuet saaks esitada ainult kolmas isik, kellele hageja on valmis oma kohustused täitma. OÜ Alavest pankrotihaldur on varjanud täitmisavalduse esitamist kolmanda isiku eest ning sisuliselt on OÜ Alavest püüdnud varjatult omandada kolmandale isikule kuuluvat raha. Hageja jaoks on ootamatu, et eksisteerib 21. veebruari 2011 kokkuleppe kostja ja kolmanda isiku vahel. Pooled varjasid seda tema eest ning ta sai sellest teadlikuks alles kohtu vahendusel. Selline kokkulepe ei anna hagejale mingit garantiid ning ei saa välistada olukorda, et hagejalt nõuavad võlgnevuse tasumist mõlemad, nii OÜ Alavest kui ka kolmas isik. Kohtuistungil
7.oktoobril 2012 avaldas hageja, et tema enda nõude suurus OÜ Alavest vastu on 34 265 eurot ja OÜ Neeva Ehitus vastu 1500 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi esitamine ei mõjuta kuidagi täitedokumendi kehtivust. Hageja pole täitemenetluses võlgnevusest midagi tasunud ning kasutab kõiki võimalusi, et hoida kõrvale oma kohustuse täitmisest. Hageja väide, et ta on pidanud läbirääkimisi kolmanda isikuga nõude vabatahtliku täitmise osas, pole tõendatud. Kolmas isik ja OÜ Alavest pankrotihaldurite isikus on pidanud nõude vabatahtlikuks täitmiseks hagejaga ühiseid läbirääkimisi, kuid need ei ole viinud nõude täitmiseni. OÜ Alavest loovutas nõude kolmandale isikule lihtkirjaliku lepingu alusel ning vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg-le 1 puudub nõude omandajal võimalus esitada
täitedokument sundtäitmisele. Hagejale oli see asjaolu väga hästi teada, samuti teadis hageja, et UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Alavest on mõlemad pankrotistunud isikud, kellel puuduvad rahalised vahendid notariaalse nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Hageja õiguseid ei ole täitemenetluses seoses nõude loovutamisega kuidagi rikutud ning puuduvad asjaolud, mis annaks võlgnikule õiguse esitada täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täiteasjas 095/2010/3789 nõuab võlgnikult kohustuse täitmist ainult OÜ Alavest. Välistatud on olukord, et hagejalt nõuaks võlgnevuse tasumist mõlemad võlausaldajad nii OÜ Alavest kui ka UÜ Neeva Ehitus. Kostja on kohtule esitanud OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus vahelise 21. veebruaril 2011 sõlmitud kokkulepe, millest nähtuvad OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus tegevused seoses nõudega hageja vastu. Menetluse käigus avaldas kostja, et nõue hageja vastu on täitemenetluses täidetud ja täitemenetlus on lõpetatud 5. aprillil 2011.
3.Kolmas isik avaldas, et tema ja kostja vahel on 21. veebruaril 2011 sõlmitud kokkulepe, milles on kokku lepitud, et kostja jätkab täiteasjas 095/2010/3789 nõude sundsissenõudmist ning hiljem üritatakse poolte vahelised erimeelsused lahendada kompromissi teel.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 21. oktoobri 2011 otsusega hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja suhtes on
14.detsembril 2009 jõustunud kohtuotsus, milles sissenõudjana on märgitud OÜ Alavest ja võlgnikuna OÜ Narsil. Puudub vaidlus ka selles, et OÜ Alavest on 15. jaanuaril 2008 nõude loovutanud UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis). Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Alavest on õigustatud osalema täitemenetluses võlausaldajana ning kas sundtäitmine on johtuvalt ebaõigest sissenõudjast lubamatu. Hageja on seisukohal, et ta on nõus täitma nõude õigele võlausaldajale, UÜ-le Neeva Ehitus kui viimane nõude esitaks. Hageja leiab, et kui nõue on täitemenetluses täidetud endisele võlausaldajale, ei saa välistada olukorda, et uus võlausaldaja esitab hageja vastu sama ja juba täidetud nõude täitmiseks. Samuti on hagejal nõue nii endise kui uue võlausaldaja vastu, milliseid hageja saaks tasaarvestada. Kohus leidis, et mitte ükski hageja poolt esile toodud asjaolu ja põhjendus ei anna alust asuda seisukohale, et sundtäitmine hageja suhtes on (oli) lubamatu. Sundtäitmiseks esitatud kohtuotsuses on märgitud sissenõudjaks OÜ Alavest, seega puudus kohtutäituril formaalselt võimalus täitemenetlust mitte algatada või täitemenetlus lõpetada. Samuti ei ole UÜ-l Neeva Ehitus võimalik ilma nõude üleminekut tunnustava kohtuotsuseta (nõude loovutamise leping on lihtkirjalik) esitada kohtutäiturile täitmiseks Riigikohtu lahendit. TMS § 221 nimetatud hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et nõude loovutamisega omandas nõude hageja vastu uus võlausaldaja – UÜ Neeva Ehitus ning et võlgnikul on õigus esitada uue võlausaldaja nõude vastu vastuväiteid ning nõude tasaarvestada (VÕS § 171). Samas on asjaolusid hinnates ilmne, et hageja ei soovi kohustust täita ei endisele ega ka uuele võlausaldajale. Hageja selgitustest tuleneb, et ta on esitanud nõude OÜ Alavest pankrotimenetluses, nõudele on vastu vaielnud pankrotihaldur ning kohtumenetluses on OÜ Narsil hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-09-23848), asjas pole kohus otsust teinud. Hageja enda ja kostja esindaja kinnitusel pole hageja nõuet võimalik tasaarvestada. Hageja väited ja hilisem tegevus on vastuolulised. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et hageja nõue UÜ Neeva Ehitus vastu ei ole tasaarvestatav. Asja materjalidest tulenevalt on UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Alavest 9. juunil 2011 esitanud hagejale ettepaneku vabatahtlikuks täitmiseks (tl 140) ning nõudnud täitmist summa tasumisega OÜ Alavest
arveldusarvele. Põhjendatud ei ole hageja kartus, et täitemenetluses 095/2010/3789 täidetud nõuet võiks teist korda hagejalt nõuda uus võlausaldaja UÜ Neeva Ehitus. Võlausaldaja UÜ Neeva Ehitus pankrotihaldur on hagejale 9. juunil 2011 saatnud teate, milles loeb nõude summas 10 225,86 eurot täidetuks UÜ-le Neeva Ehitus (tl 73), mis omakorda välistab nõude teistkordse maksmapaneku kolmanda isiku poolt hageja vastu, kuivõrd teadet saab käsitleda täitmiskviitungina. Kohtu arvates omas asja lahendamisel tähendust ka kostja ja kolmanda isiku vahel 21. veebruaril 2011 sõlmitud kokkuleppe (tl 36-37), mille kohaselt OÜ Alavest (pankrotis) jätkab täiteasjas 095/2010/3789 nõude sundsissenõudmist ning hiljem üritatakse poolte vahelised erimeelsused lahendada kompromissi teel. Selline kokkuleppe pole seadusega keelatud ega ei saa hageja õigusi ja kohustusi kahjustada, samuti ei saa mingilgi määral hagejat kahjustada täiteasja 095/2010/3789 raames rahalise nõude sundsissenõudmine.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Narsil esitas Viru maakohtu 21. oktoobri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeks uue otsuse, millega rahuldaks OÜ Narsil hagi. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus jätnud lahendamata vaidluse põhiküsimused, kas OÜ Alavest (pankrotis) on õigustatud osalema täitemenetluses võlausaldajana või mitte ning kas OÜ Alavest täiteavaldus
17.detsembrist 2010 oli seaduslik või mitte. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 436 lg 1 sätteid. OÜ Alavest ei oma enam mingit õigust selle nõude suhtes, kuna OÜ Alavest loovutas oma nõudeõiguse 15. veebruaril 2008 aastal. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läks koos nõude loovutamisega üle ka õigus täitedokumendist tulenevate õiguste teostamiseks; 2) esitas hageja hagiavalduses OÜ Alavesti poolt toime pandud pettuse fakti, mida ei vaidlustanud ükski pool ega ka kohus; 3) kaldus maakohus hagist kõrvale ega vastanud hagile sisuliselt. Kohus väljus hagi raamidest käsitledes küsimusi, kas UÜ-l Neeva Ehitus on võimalik ilma nõude üleminekut tunnustava kohtuotsuseta esitada kohtutäiturile täitmiseks Riigikohtu lahendit või kas hageja nõue UÜ Neeva Ehitus vastu on tasaarvestatav; 4) ei selgitanud kohus, kuidas õigustab 21. veebruaril 2011 tagantjärgi sõlmitud kokkulepe kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist 17. detsembril 2010. Seda ei saa mingil juhul lugeda UÜ Neeva Ehitus poolt nõude või mingi õiguse loovutamiseks OÜ-le Alavestile ja seda kinnitas UÜ Neeva Ehitus esindaja kohtuistungil. Samuti polnud UÜ Neeva Ehitus poolt lepingule alla kirjutanud isik sel hetkel UÜ Neeva Ehitus seaduslik esindaja, kuna I. Simarok on UÜ Neeva Ehitus pankrotihaldurina äriregistrisse kantud alles 1. märtsil 2011; 5) on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et täiteasja 095/2010/3789 raames rahalise nõude sundsissenõudmine ei saa mingilgi määral hagejat kahjustada. OÜ-l Narsil on olemas nõuded senise võlausaldaja (OÜ Alavest) vastu, mida saab tasaarvestada uue võlausaldaja nõudega. Samuti on OÜ-l Narsil olemas vastuväited uue võlausaldaja UÜ Neeva Ehitus suhtes, kuid neid ei saa kasutada OÜ Alavest vastu. Seepärast on OÜ Narsil huvides täita nõuded just nimelt seadusliku võlausaldaja UÜ Neeva Ehituse, mitte aga ebaseadusliku võlausaldaja OÜ Alavest ees; 6) on kohus valesti aru saanud, et hageja enda ja kostja esindaja kinnitusel pole hageja nõuet võimalik tasaarvestada. OÜ Narsil on esitanud hagi OÜ Alavest vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 24 661,39 eurot (tsiviilasi nr 2-09-23848), mida on võimalik tasaarvestada nii OÜ Alavest kui ka UÜ Neeva Ehitus nõudega (VÕS § 171); 7) leidis kohus ekslikult, et hageja kartused, nagu võiks täitemenetluses 095/2010/3789 täidetud nõuet temalt teistkordselt sisse nõuda, ei ole põhjendatud. 9. juuni 2011 teatest nähtub, et selle
koostaja arvas, et OÜ-l Narsil olid kohustused nii OÜ Alavest kui ka UÜ Neeva Ehitus ees. Kui hageja oleks vabatahtlikult täitnud ebaseaduslikule võlausaldajale, oleks seaduslik võlausaldaja VÕS § 169 lg-le 1 tuginedes saanud nõuda teistkordset täitmist; 8) kasutas kohus ekslikult materjale hoopis teisest kohtumenetlusest.
6.Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) andis kohus hinnangu OÜ Alavest staatuse kohta täitemenetluses sissenõudjana ning nimetatud õiguse olemasolu tõendavad nii täitedokument kui ka 21. veebruaril 2011 OÜ Alavest ja UÜ Neeva Ehitus vahel sõlmitud kokkuleppe; 2) peaks kohus apellatsioonkaebuse lahendamisel jätma tähelepanuta nõude loovutamist puudutavad sätted. Need pole asjakohased, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle asjaolu osas, et OÜ Alavest on 15. jaanuaril 2008 nõude loovutanud UÜ-le Neeva Ehitus; 3) ei tunnista OÜ Narsil tegelikkuses nõuet kummagi võlausaldaja ees, mida tõendavad tema esimeses kohtuastmes esitatud väited; 4) esitas kostja maakohtus tõendina 9. juuni 2011 teate, milles UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Alavest pankrotihaldurid koos kinnitavad, et täitemenetluses nr 095/2010/3789 tasutud nõue on tasutud mõlemale võlausaldajale. See välistab sama nõude hilisema sissenõudmise hagejalt; 5) on põhjendamata apellandi seisukoht, et kohus ei selgitanud, kuidas 21. veebruaril 2011 sõlmitud kokkulepe õigustab tagantjärgi kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist. Kohtul puudus kohustus sellist asjaolu selgitada. 21. veebruari 2011 kokkulepe ei ole nõude loovutamine nagu apellant seda mõistab; 6) on ebaõige apellandi väide, et 21. veebruaril 2011 puudusid UÜ Neeva Ehitus pankrotihalduril volitused. UÜ Neeva Ehitus pankrotihalduri volitused taastusid Viru Maakohtu
25.oktoobri 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-03-898; 7) puudub OÜ-l Narsil nõue, millega võlgnevust tasaarveldada. Kohtu menetluses on OÜ Narsil hagi OÜ Alavest vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-09-23848) ning OÜ Alavest hagis esitatud nõuet ei tunnista. Asjas puudub jõustunud lahend; 8) otsib apellant erinevaid põhjendusi, miks ta Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 täita ei taha. Asjaolu, et vaidlusega seonduv rahaline nõue oli loovutatud UÜ-le Neeva Ehitus oli OÜ-le Narsil teada juba 2008 aastast, nõue ise pärineb 2004. aastast ning Riigikohtu lahend on tehtud 2009. aastal. Sisuliselt ei ole OÜ Narsil tasunud 2004. aastal tekkinud võlgnevust nüüdseks juba üle 7 aasta; 9) 9. juuni 2011 UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) teates on selgitatud, et nõue loetakse täidetuks mõlemale võlausaldajale. See ei tähenda, et OÜ Narsil oli võlgu mõlemale võlausaldajale. Teade välistab täitemenetluses tasutud summa 10 255,86 EUR nõudmise teistkordselt.
7.Kolmas isik UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) leidis, et esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusnorme ja on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid korrata.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on lahendanud vaidluse põhiküsimuse, kas OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur oli õigustatud algatama täitemenetluse 17. detsembril 2010 täiteasjas 095/2010/3789 hageja vastu.
Maakohus on hagi rahuldamata jättes OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihalduri sellist õigust jaatanud. VÕS § 167 lg 4 kohaselt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi, kuid TMS § 18 kohaselt tuleb nimetatud võimaluse realiseerimiseks nõude loovutamise leping notariaalselt tõestada. Antud juhul ei ole OÜ Alavest ja kolmanda isiku vaheline nõude loovutamise leping notariaalselt tõestatud ja nõude loovutamise lepingu pooled on kokku leppinud, et OÜ Alavest (pankrotis) pankrotihaldur teostab nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 169 regulatsioon sellist kokkulepet ei välista. 21. veebruari 2011 OÜ Alavest (pankrotis) ja UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurite vahelist kokkulepet on võimalik käsitleda ka kostja tegevuse täitemenetluse algatamisel heakskiitmisena uue võlausaldaja poolt ja sellise heakskiidu võis uus võlausaldaja anda ka tagantjärele. Pankrotihaldur I. Sumaroki volitused esindada UÜ-t Neeva Ehitus (pankrotis) taastusid Viru Maakohtu 25. oktoobri 2010 määruse alusel, millega maakohus taastas kolmanda isiku pankrotimenetluse (määrus tsiviilasjas nr 2-03-898 on kättesaadav kohtute infosüsteemis). Käsitledes küsimusi, kas kolmandal isikul on võimalik ilma nõude üleminekut tunnustava kohtuotsuseta esitada kohtutäiturile täitmiseks Riigikohtu lahendit või kas hageja nõue kolmanda isiku vastu on tasaarvestatav ei väljunud maakohus hagi raamidest, vaid jäi poolte väidete ja vastuväidete piiridesse. Kostja on vastuses hagile põhjendanud oma tegevust mh sellega, et TMS § 18 lg 1 kohaselt puudub nõude omandajal käesoleval juhul võimalus esitada täitedokument sundtäitmisele. Hageja on ise põhistanud oma hagi väitega, et kostja poolt täitemenetluse algatamisega on hageja jäänud ilma oma nõude tasaarvestamise võimalusest. Põhjendatud on ka maakohtu järeldus, et täiteasjas 095/2010/3789 raames rahalise nõude sissenõudmine ei saa hageja huve kahjustada ja hageja kartused võla teistkordse sissenõudmise osas on põhjendamatud, kuna ka uus võlausaldaja on selle täitemenetluse läbiviimisega nõus ja on andnud ka vastava kirjaliku kinnituse. VÕS § 171 lg 3 tagab hagejale kui võlgnikule võimaluse nõude tasaarvestamiseks nii uue kui ka vana võlausaldaja vastu. Pankrotivõlgniku suhtes toimub nõuete tasaarvestus pankrotiseaduse §-s 99 sätestatud korras. Hageja on ise tasaarvestuse õigusest loobunud, mida hageja kinnitas ringkonnakohtule ka kohtuistungil. Maakohus ei ole ekslikult kasutanud materjale teisest kohtumenetlusest, vaid on viidanud toimikus lk 140 olevale dokumendile, mille on 7. oktoobri 2011 kohtuistungi protokolli kohaselt esitanud kohtule hageja ise (lk 138 pöördel). Maakohus ei ole küll otsuses selgelt põhjendanud, millist tähtsust omab nimetatud dokument asja lahendamisel, kuid nimetatud maakohtu poolne rikkumine ei ole viinud kohut asja ebaõigele lahendamisele.
10.Hagiavalduse ja maakohtu otsuse kohaselt on asjas kostjaks OÜ Alavest (pankrotis). Alates
1.jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 alusel osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hagi on esitatud ja maakohus on otsuse teinud pärast nimetatud seadusemuudatust. Kuna pankrotiseadus sätestab alates 1. jaanuarist 2010 sõnaselgelt, et pankrotivaraga seotud vaidluses osaleb kohtumenetluses menetlusosalisena võlgniku asemel pankrotihaldur, oleks maakohus saanud asja menetlemise käigus hagiavalduses esitatud andmete alusel lugeda kostjaks pankrotihalduri, vaatamata sellele, et hageja ise on suunanud hagi pankrotis oleva äriühingu vastu. Ringkonnakohus loeb kostjaks käesolevas asjas OÜ Alavest pankrotihalduri. Samadel põhjendustel loeb ringkonnakohus kolmandaks isikuks UÜ Neeva Ehitus pankrotihalduri.
11.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.