Muud › CMR

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2011 kokkuleppe selle kohta, et hageja annab kostja valdusesse ja kontrolli alla kuni 10 sadulveokit koos autojuhtidega. Hageja poolt sõlmis kokkuleppe tollane juhatuse liige XXX ja kostja esindajana tegevjuht Andres Ülemaantee. Hageja andis kostja kasutusse ettevõtte XXX AS sõidukid, mis olid mehitatud hageja juures töötavate autojuhtidega. Kostja vajas sõidukeid selleks, et täita Belgia ettevõttega XXX sõlmitud lepingut leida Eestist sõidukeid, mida XXX saaks kasutada oma klientidele transporditeenuse osutamiseks. Autojuhid sõitsid ringi mööda Euroopat ja teostasid vedusid vastavalt Belgia ettevõtte XXX poolt saadud tellimustele. Hageja ei teadnud vedudega seotud asjaolusid: veose saatjat ja saajat, veose kogust, liiki, kohaletoimetamise aega jms. Hageja põhikohustuseks oli anda kostjale üle mehitatud sõidukid ja võimaldada kostjal või XXX anda autojuhtidele vedude teostamiseks vajalikke töökäske. Kostja põhikohustuseks oli tasuda hagejale sõiduki kasutamise eest tasu vastavalt kokkuleppele 0,975 eurot iga sõidetud kilomeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Kostja ei tellinud hagejalt veoteenuseid. 30.06.2011 väljastas hageja kostjale järjekordse igakuise arve (nr.110560) sõidukite kasutamise eest 16 920,55 EUR. 15.07.2011 tasus kostja arve osaliselt, jättis tasumata 4500 EUR. Makse selgitusse märkis kostja: arve nr.110560, tasaarveldus trahviga Prantsusmaal. Pooltevahelisel suhtlemisel ilmnes, et XXX korraldusel veo teostamisel Belgiast Prantsusmaale puudusid sõidukil XXX ohtlike ainete vedu tähistav märgistus, eirati ohutuseeskirju ja CMR saatedokument oli puudulikult täidetud. Kuivõrd sõiduk kuulus registrikaardi järgi AS-le XXX, määras Prantsusmaa politsei rahatrahvi 4500 eurot AS-le XXX. Trahvi tasus XXX BVBA, kes edastas OÜ-le XXXkorralduse juunis 2011 tasumisele kuuluvast arvest trahvisumma maha võtta. Hageja ja kostja vaheline suhe kvalifitseerub rendilepinguliseks või üürilepinguliseks suhteks. Poolte vahel sõlmitud lepingul ja selle täitmisel puuduvad veolepingule omased tunnused. Hageja ei ole vastutav AS-le XXX määratud trahvi eest. Kostja tasaarvestusel puudub igasugune õiguslik alus. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud mehitatud sõidukite kasutusleping ja hageja autojuht Nikolai Lehter veo teostamisel allus täielikult XXXkontrollile. Seetõttu lasus kõikide vajalike dokumentide vormistamine ja formaalsuste täitmise kohustus kostjal või XXX, kelle eest kostja vastutas.

Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4500 eurot põhivõlga, seadusest tulenevad viivised hagi esitamise seisuga (16.07.2012) 362.34 eurot ja sealt edasi kindla summani kuni kohtuotsuseni ja edasi viivised protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle täies ulatuses jätta rahuldamata. Väidab, et XXX AS ja kostja sõlmisid 03. oktoobril 2005 alltöövõtu lepingu nr 2/031005, mis reguleerib poolte suhteid kaupade rahvusvahelisel autoveol. Lepingu täitmise praktikas kujunes tasumine välja selliselt, et kostja tasus lepingu alusel teostatud vedude eest mitte XXX AS-i, vaid XXXOÜ arvete alusel. Sisuliselt olid mõlemad ettevõtted seotud sama isikuga, kuna hagi esemeks oleva nõude väidetava tekkimise ajal oli mõlema äriühingu juhatuse liikmeks XXX. 06. jaanuaril 2011 esitas kostja alltöövõtu lepingule alla kirjutanud XXX’ile e–kirjaga tellimuse veo teostamiseks. Viidatud veo alguspunkt oli Harjavaltas, Soome Vabariigis, kus saadetis 12. mail 2011 teele pandi, ning lõplik sihtkoht pidi olema St. Ouen L’Aumone’is, Prantsusmaal, kättetoimetamise kuupäevaga 19. mai 2011. Veomarsruudi üks vahepunktidest asus Wommelgem’is, Belgias, kus saadetis koos järelhaagisega liideti XXX AS-ile kuuluva veokiga Scania, registreerimismärgiga XXX, ning veokijuhile anti üle dokumentatsioon koos teabega ohtlikust veosest ning veokijuht asus saadetist toimetama järgmisse sihtpunkt. 19. mail 2011 kontrolliti veokit Prantsusmaa ametivõimude poolt, kes määrasid AS-le XXX rahatrahvi 3750 eurot ohtlike ainete transportimise ohutuseeskirjade eiramise eest ja ohtlike ainete vedu tähistava välise märgistuse puudumise eest ning 750 eurot CMR-i puuduliku täitmise eest. Samuti arestiti sõiduk kuni tagatisraha tasumiseni. Sõiduki arestimine kuni tagatisraha tasumiseni seadis ohtu saadetise õigeaegse kohaletoimetamise. Seepärast otsustas kostja koostööpartner XXX XXX AS-ile määratud tagatisraha ise tasuda, teavitades sellest kostjat, andes ühtlasi kostjale õiguse tagatisraha summa veotasu arvelt kinni pidada. Kostja teavitas omakorda XXX AS-i 22. juuni 2011 e-kirjaga sellest, et kuna tagatisraha on XXX AS-i eest tasutud, siis vastav summa tasaarvestatakse veotasuga. Hageja käsitlusviis, et poolte vahel oli tegemist rendilepinguga, on ebaõige. Hagi esemeks olev nõue saab tuleneda üksnes veolepingust. Hageja esitas 30. juunil 2011 kostjale arve juunikuu jooksul teostatud vedude kohta summas 16 920,55 eurot, millest kostja tasus 12 420,55 eurot, jättes tasumata 4500 eurot, olles selle summa osas teinud hagejale 22. juunil 2011 tasaarvestuse avalduse. Jäädes ülaltoodu juurde, on kostja alternatiivselt ka seisukohal, et isegi kui hagi esemeks olenev nõue tuleneks kokkuleppest, mis sõlmiti 06. jaanuaril 2011 toimunud e-kirjavahetuse käigus, nagu hageja väidab, on samuti tegemist veo-, mitte üüri- või rendilepinguga. XXX AS oli hageja alltöövõtja. Kuna veotasu maksti kokkuleppe kohaselt hagejale, siis tasaarvestuse veotasuga sai teha vaid hageja suhtes. Kuna hageja nõue saab tuleneda üksnes veolepingust, siis kostja leiab, et sellist liiki lepingust tulenev hageja nõue on aegunud. Kostja esitas XXX AS-ile veotellimuse 06. jaanuaril 2011 ning veos anti XXX AS-ile üle ajavahemikul 12. kuni 19. mai 2011. Vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 1 aasta. Hageja pidanuks kostja vastu esitama 4500 euro tasumisele suunatud hagi hiljemalt 19. mail 2012. Kuna hagiavalduse kohaselt esitati see 16. juulil 2012, siis järelikult on hagetav nõue aegunud. Taotleb jätta XXXOÜ hagi põhivõlgnevuse summas 4500 eurot ja viivise nõude osas rahuldamata nõude aegumise tõttu ja teha selle kohta lõppotsuse tähendusega vaheotsus. Alternatiivselt, aegumise kohaldamata jätmisel jätta XXXOÜ hagi põhivõlgnevuse summas 4500 eurot ja viivise nõude osas rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Vaidlus puudub asjaoludes, et 19.mail 2011 peatati Prantsusmaa ametivõimude poolt XXX AS-le kuuluv sõiduk reg.nr XXX koos kaubakoormaga, mis teostas kaubavedu Belgiast Prantsusmaale. Sõiduk peeti kinni ja AS-le XXX määrati rahatrahv 3750 eurot ohtlike ainete transportimise ohutuseeskirjade eiramise eest ja ohtlike ainete vedu tähistava välise märgistuse puudumise eest ning 750 eurot CMR-i puuduliku täitmise eest, kokku rahatrahvi 4500 eurot. Samuti arestiti sõiduk kuni tagatisraha tasumiseni. Trahvi (tagatisraha) tasus XXX, kes oli vedu korraldanud ja soovis selle viivitamatut sihtkohta toimetamist. Antud juhul käib vaidlus selle üle, kes vastutab ja kannab määratud rahatrahvist tuleneva kahju. Vaidlust ei ole, et tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga, millele kohalduvad rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR) sätted.

mõistet. Seepärast tuleb lähtuda siseriiklikust õigusest. Kaubaveolepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s 774 lg 1. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Seega on vedaja kohustuseks: 1) toimetada veos ettenähtud ajal sihtkohta; 2) kaitsta veost kahju eest; 3) järgida saatja juhiseid. Transpordivahendi võib määrata vedaja omal vabal valikul. Saatja kohustuseks on maksta veotasu. Ohtliku veose puhul tulenevalt CMR art.22.1 peab saatja õigeaegselt teavitama vedajat veose ohtlikkusest.

ei olnud autojuhini jõudnud. Sellisel juhul AS XXX templi olemasolu ei muuda nimetatud ettevõtet vaieldamatult veolepingu osapooleks ehk vedajaks.

täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusest tulenevad viivised hagi esitamise seisuga (16.07.2012) 362.34 eurot, sealt edasi kindla summana kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ja sealt edasi viivised protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja viivise suurust vaidlustanud ei ole. Rahuldamisele kuulub ka viivisnõue. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Referentsintressimäär 1. juulist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 oli Eesti Panga teatel 1,00% (aastas). Seega oli 2012. aastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 1 + 7 =8% aastas. Ajavahemikul 17. juulist 2012 kuni 31. detsembrini 2012, s.o 167 päeva eest oli 4500 euro suurust nõudesummat ja 366-päevast aastat arvestades viivis 164 eurot 26 senti (4500 * 0,08 / 366 * 167). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2013 on Eesti Panga teatel 0,75% (aastas). Seega on 2013. a esimesel poolaastal kuni 14.aprillini kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 7 = 7,75% aastas ja 15.aprillist seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 8 = 8,75. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2013 kuni 14. aprillini 2013, s.o 104 päeva eest on 4500 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 99 eurot 37 senti (4500 * 0,0775 / 365 * 104), ajavahemikul 15.aprillist 2013 kuni 30.juunini 2013, s.o. 77 päeva eest on viivis 83 eurot 06 senti (4500*0,0875/365*77). Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 on Eesti Panga teatel 0,5 % (aastas). Seega on 2013. a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,5 + 8 = 8,5% aastas. Ajavahemiku 1. juulist 2013 kuni 30. detsembrini 2013, s.o 183 päeva eest on 4500 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 191 eurot 77 senti (4500 * 0,085 / 365 * 183). Kohtu arvestuse järgi on viivise summa alates hagi kohtule esitamisest 17.07.2012 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 30.12.2013 (164.26+99.37+83.06+191.77) 538.46 eurot. Seega seisuga 30.12.2013 on viivise suuruseks 900. 80 eurot (362.34+538.46).

Kohtunik Sirje Õunpuu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.