2-12-26452/83 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus

lahend.ee

1.09.07.2012.a esitas hageja Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus: (1) tuvastada, et hageja poolt kostjale antud volikiri, mille on tõestanud Kuressaare notar M L 01.10.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all, on tühine volikirja andnud isiku piiratud teovõime tõttu; (2) tuvastada, et hageja 11.10.2010.a tehtud avaldus, mille on tõestanud Kuressaare notar M L ja mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 2974 all, millega hageja tühistas täielikult kõik tema poolt antud volikirjad, v.a eelnevalt viidatud kostja nimele väljastatud volikirja, ja mille kohta on Kuressaare notar M L avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, on tühine avalduse teinud isiku piiratud teovõime tõttu; (3) tuvastada, et hageja poolt T & T Õigusabi OÜ õigusNstajale M T ile antud volikiri, millie on tõestanud Kuressaare notar M L 24.11.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 3422 all, on tühine volikirja andnud isiku piiratud teovõime tõttu; (4) tuvastada, et 01.10.2010.a hageja ja kostja vahel sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõiguslik kokkulepe, kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mille on 01.10.2010.a tõestanud Kuressaare notar M L ja mis on registreeritud notari ameti-toimingute registris nr 2851 all, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuvast XXX kinnistust, kinnistusregistriosa nr 2120934, koos selle oluliste osade ja päraldistega, on tühine kinkija piiratud teovõime tõttu; (5) kohustada kingisaajat so kostjat tühise kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 1⁄2 suuruse viidatud kaasomandi mõttelise osa tagastama hageja omandisse; (6) kohustada kostjat andma Nsoleku hageja sissekandmiseks Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuva XXX kinnistu 1⁄2 kaasomandi osa omanikuna nimetatud kinnisasja kohta Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas avatud registriosa nr 2120934 II jakku. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas Laimjala vald vallavalitsuse kaudu 28.07.2010.a Pärnu Maakohtule avalduse hagejale eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-10-36271). Maakohus võttis avalduse 13.08.2010.a määrusega menetlusse. 25.03.2011.a määrusega rahuldas kohus avalduse ja määras hagejale eestkostja. 01.10.2010.a sõlmisid hageja ja kostja kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõigusliku kokkuleppe, kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuvast XXX kinnistust (edaspidi XXX kinnistu), kinnistusregistriosa nr 2120934, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Tehingu tõestas notar M L , tehing on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2851 all. 01.10.2010.a andis hageja kostjale notariaalselt tõestatud volikirja, millega andis kostjale üldvolituse enda nimel kõikide tehingute ja toimingute teostamiseks. Tehingu tõestas notar M L , tehing on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all.

11.10.2010.a tegi hageja avalduse, mille on tõestanud Kuressaare notar M L ja mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 2974 all, millega hageja tühistas täielikult kõik tema poolt antud volikirjad, v.a kostja nimele 01.10.2010.a väljastatud volikirja. Avalduse kohta avaldas Kuressaare notar M L teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 04.11.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36271 määras Pärnu Maakohus hageja erieestkostjaks Laimjala Vallavalitsuse ja andis vallavalitsusele erieestkostjana tulenevalt PKS §-s 179 sätestatud eestkostja ülesannetest ja PKS § 180 lg 1 p-des 1–3 sätestatust volituse: Kuressaare notar M L i notari ametitoimingute raamatu registris nr 2851 ja 2854 all registreeritud toimingute ja tehingute tühistamiseks vajalike avalduste, taotluste (hagide esitamine), laiendades ülesannet kõikidele hageja nimel allkirjastatud toimingute ja tehingute osas, millised ei ole määruse tegemise ajaks kohtule teada, kuid millised on tehtud peale 31.08.2010.a. 14.11.2010.a andis hageja T & T Õigusabi OÜ õigusNstajale M T ile volituse, millega volitas M T i hagejat esindama Laimjala Vallavalitsuse avalduse asjas hagejale eestkostja määramiseks, tsiviilasi nr 2-10-36271. Tehingu (volikirja) tõestas notar M L , tehing on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 3422 all. 28.11.2011.a vaatas Notarite Koja aukohus läbi notar M L i tegevuse peale esitatud kaebuse ja leidis, et hageja osalusel tehtud notariaaltoimingute tõestamisel on notar eiranud notari ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise Ndeid. Komisjon tegi M L ile märkuse. 04.02.2011.a esitas erieestkostja, Laimjala Vallavalitsus, eestkostetava, so hageja esindajana Pärnu Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluses hageja psüühilise seisundi tuvastamiseks (kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks). Tsiviilasjas nr 2-11-4918 eeltõendamismenetluse korras tehtud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 91 (1229) - 2011 on koostatud 02.11.2011.a ja esitatud kohtule. Maakohus on eeltõendamismenetluse asja lõpetanud. 25.03.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36271 rahuldas maakohus Laimjala Vallavalitsuse avalduse eestkostja määramiseks hagejale ja määras eestkostjaks A T . Erieestkostja Laimjala Vallavalitsus 04.11.2010.a kohtumäärusega temale antud volituse alusel hagi hageja tehtud tehingute tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ja vara tagasiNdmiseks kohtule ei esitanud. 04.06.2012.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36271 vabastas maakohus Laimjala Vallavalitsuse kohtu 04.11.2010.a määrusega määratud piiratud teovõimega isiku so hageja erieestkostja kohustuste täitmisest; määras hageja erieestkostjaks Merle Pussaku; tulenevalt PKS §-s 209 sätestatud erieestkostja volitustest ning PKS § 180 lg 1 p-des 1–3 sätestatust andis erieestkostjale volituse järgmiste toimingute tegemiseks: 1) hagejale tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise taotluse esitamine; 2) Kuressaare notari M L i notari ametitoimingute raamatu registris nr-te 2851 ja 2854 all registreeritud toimingute ja tehingute tühistamiseks vajalike avalduste, taotluste (hagide) esitamine. Ülesannet tuleb laiendada kõikidele hageja nimel allkirjastatud toimingutele ja tehingutele, mis ei olnud eestkoste menetluse alustamisel kohtule teada, kuid millised on tehtud peale 31.08.2010.a; 3) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 ja § 378 lg 1 p 2 alusel hagi esitamise korral hagi tagamisega seotud taotluste esitamiseks hagejalt kingisaajale so kostjale kuuluva

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 varaga, sh (kaasomand XXX kinnistu) arestimiseks ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muude hagi tagamise abiNde rakendamise kohaldamiseks; 4) hageja ja kostja vahel 01.10.2010.a sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõigusliku kokkuleppe, kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa XXX kinnistust, (kinnistusregistriosa nr 2120934) koos selle oluliste osade ja päraldistega, tühisuse tunnustamise ning vara tagasiNde hagi ja hagi tagamise avalduse esitamine hageja huvides, hagimenetluses ja kohtulahendi täitmisel hageja seadusliku esindajana esinemine; 5) hageja poolt 01.10.2010.a kostjale antud notariaalselt tõestatud volikirja, millega hageja andis kostjale üldvolituse enda nimel kõikide tehingute ja toimingute teostamiseks, tühisuse tunnustamise ja vara tagasiNde hagi esitamine hageja huvides, hagimenetluses ja kohtulahendi täitmisel hageja seadusliku esindajana osalemine. Alates 09.07.2010.a on olemas dokumenteeritud teave hageja tervisliku seisundi, sh tema vaimse tervise kohta. Ka varasematest perioodidest on olemas piisav dokumentatsioon, et anda hinnang hageja tervislikule seisundile. Dokumenteeritud teabe põhjal selgub, et hagejal on 2010.a II poolaastal esinenud teovõime piiratus kui faktiline seisund, ta ei olnud võimeline tehtud tehingutest aru saama ning ta ei võinud hagiavalduses nimetatud tehinguid iseseisvalt kehtivalt teha. 14.07.2009.a Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 531268 on tuvastatud hagejal raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamisel. 09.07–06.08.2010.a viibis hageja statsionaarsel ravil Kuressaare haiglas peaajusisese verejooksu tõttu, millele lisandusid äge kopsupõletik, hingamisteede puudulikkus, kodade virvendus, südamepuudulikkus, kusepõiepõletik. 13.07.2010.a tehtud kompuutertomograafilise uuringuga leiti temal ajusisene hemorraagiline kolle vasakul otsmiku piirkonnas. Sel ajal esinesid hagejal mitmed neuroloogilised nähud: ta ei suutnud tõsta vasakut kätt, kõne puudulik, käimine kohmakas. Hilisemas uuringus oli näha, et kolle on resorbeerumas. Statsionaarselt ravilt suunati hageja hooldusravi osakonda, kus ta viibis ravil 06.08–10.09.2010.a. Saabudes oli kasimatu, vajas abi söötmisel, hügieenitoimingutega toime ei tulnud, olid sedastatavad mäluhäired. Pärast seda viibis hageja Kuressaare Haigla Hooldekodus kuni 11.03.2011.a ja alates sellest ajast Sõmera Hooldekodus. 07.02.2011.a on Sotsiaalkindlustusamet teinud erihoolekandeteenuse osutamise otsuse nr 182/6991, mille kohaselt vajab hageja ööpäevaringset erihooldusteenust (lisa 10). 09.03.2011.a erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusega nr T00001628 on hageja suunatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saamiseks AS Hoolekandeteenused Sõmera hooldekodusse. Tsiviilasjas nr 2-10-36271 teostati kohtu Ndel 31.08.2010.a Kuresaare Haigla SA-s hagejale ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis vaimse seisundi ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise vajalikkuse kindlaks tegemiseks. 27.10.2010.a Kuressaare haiglas toimunud ärakuulamisel märkis hageja kohtule muuhulgas seda, et ta ei oska lugeda ega kirjutada, allkirja kirjutamise on ära õppinud. 25.03.2011.a määrusega tuvastas Pärnu Maakohus, et tsiviilasjas kogutud andmed annavad kohtule aluse määrata hagejale eestkostja. Kohus tuvastas, et 31.08.2010.a teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti arvamuslikust osast nähtub, et hagejal esineb vaimne alaareng ning psüühiline häire paranoidse skisofreenia näol. 2010.a juulis on ta läbi teinud ka ajusisese hemorraagia vasaku kehapoole halvatuse ja mälufunktsioonide alanemisega. Nimetatud häired avalduvad tal mõtlemise primitiivsuses emotsionaalses ebaadekvaatsuses, tahteaktiivsuse alanemises,

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 initsiatiivituses, kognitiivsete võimete alanemises – võimetuses oma elu planeerida ja otsuseid vastu võtta. Periooditi on võimalikud skisofreenia ägenemised paranoiliste luulumõtete, impulsiivse ja ebaadekvaatse käitumisega. Nimetatud häired on alalise iseloomuga ja takistavad uuritaval oma tegusid kestvalt juhtida ja nende tähendusest aru saada. Hageja ei ole võimeline osalema kohtuistungil, millest võivad tuleneda tema tervisele kahjulikud tagajärjed. Hageja vajab eestkostja määramist, kelle ülesandeks on tema hoolduse ja järelvalve korraldamine, tema isiklike ja varaliste õiguste ning tema huvide kaitsmine. Ekspertiisakti kirjeldavast osast nähtub, et hagejal on vaimse tervisega probleeme olnud alates 1963.a, skisofreeniat on temal diagnoositud esmakordselt 1970.a – esinesid kuulmispetted, paranoiline luul, ebaadekvaatne ning ähvardav käitumine. Samadel näidustustel on uuritav vajanud haiglaravi kokku 17 korral – viimati 2006.a. 1976.a on talle määratud II grupi invaliidsus; 14.07.2009.a on tal tuvastatud raske puue. Ekspertiisi tegemisel oli ekspertidel kontakt uuritavaga puudulik. On härdameelne, korduvalt puhkeb kohatult nutma. Orientatsioon enda isikus ja ümbritsevas üldjoontes olemas, teab oma nime, vanust ja sünniaastat. Eluloolisi andmeid annab raskustega. Meelepettelisi elamusi ei ole sedastatud. Uuritav on taipamatu ja keerulisematest küsimustest ei saa aru. Vajab suunamist ja kõrvalabi paljudes enesehooldustoimingutes. Haiguskriitika puudub. Ei hinda oma tervislikku seisundit, võimeid ja oskusi adekvaatselt – teeb ebareaalseid tulevikuplaane. Lisaks ekspertiisiaktile luges maakohus hagejale eestkoste määramise vajalikkuse tõendatuks hageja enda ärakuulamisel saadud andmetega ning järgmiste dokumentaalsete tõenditega: 14.07.2009.a Sotsiaalkindlustusameti otsus nr 531268 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta, millisega tuvastati hagejal raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel ja juhendamisel kestusega kuni 30.06.2012.a; 29.09.2010.a Saaremaa PereNandla OÜ tõend nr 783, mille kohaselt ajuhemorraagia järgse ajukahjustuse tulemusena vajab hageja pidevat kõrvalabi ja hooldust; 10.01–21.01.2011 rehabilitatsiooni vajaduse hindamise raames eksperdi poolt 17.01.2011.a täidetud andmestik hageja vaimse tervise kohta, mille kohaselt hagejal esineb raske psüühikahäire ning on märgatav intellektipuue; 01.02.2011.a psühhiaatriline konsultatsioonekspertarvamus hageja vaimse seisundi ja teovõime osas, mille kohaselt on hageja infantiilne, kerge vaimse alaarenguga, mis avaldub mälu käepärasuse alanemises, mõtlemise abstraktse ja üldistusvõime alanemises, initsiatiivituses, suutmatuses planeerida pikemalt ette oma tegevust, vajaduses juhendamise ja õpetamise järele, kelle täpsemad arusaamad raha väärtuse, oma elu planeerimise ja korraldamise osas on puudulikud; 07.02.2011.a Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse osutamise otsus nr 18-2/6991, millise kohaselt vajab hageja ööpäevaringset erihooldusteenust. 02.11.2011.a komisjonilise kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 91 (1229) - 2011 (lisa 9) on eksperdid jõudnud järeldusele, et hagejal esineb vaskulaarne dementsus, mis on hinnanguliselt tekkinud ajuinsuldi tagajärjel, kuid võib olla kujunenud juba varasemalt südamerütmihäirete (kodade virvendusarütmia) tõttu ja ilmneb käesolevalt vaimse alaarengu foonil. Avaldub see tal mitme kõrgema kortikaalse funktsiooni, sh mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime tuntavas alanemises. Kognitiivsete funktsioonide häiretega kaasneb paiguti ka emotsionaalne pidamatus ja motivatsiooni halvenemine. Lisaks esineb tal vaimuhaigus paranoidse skisofreenia kujul, mis seisneb meelepettelistes elamustes ja luulumõtetes ning neist juhitud käitumises, kuid mis käesolevalt on remissioonis ja tema käitumist ning mõtlemisprotsesse ei mõjuta. Samuti on esinenud tal alkoholisõltuvus, mis on käesolevalt remissioonis. Hagejal esines 01.10.2010.a ajal dementsus kerge vaimse alaarengu foonil. Tema võime oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida oli piiratud. Ta võis aru saada formaalselt, väga lihtsustatud kujul, et tegemist on kinkelepinguga, kuid tema poolt

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 nimetatud päeval tehtud tehingutest XXX kinnistu mõttelise osa kinkimiseks tal tõeline arusaam puudus. 31.08.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktist ja 02.11.2011.a komisjonilise kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist järeldub, et hagejal esinevad psüühilist tegevust mõjutavad häired (vaskulaarne dementsus, paranoidne skisofreenia ja alkoholsõltuvus), st tegemist on isikuga, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Hagejal puudus 2010.a II poolaastal võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. 25.03.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36271 on Pärnu Maakohus tuvastanud, et hageja puhul on eestkostja määramise eeldused täidetud, tegemist on piiratud teovõimega isikuga. Tuginedes dokumenteeritud andmetele hageja vaimse tervise seisundi kohta ja tema suhtes tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktide järeldustele on ilmne, et hageja ei olnud 2010.a oktoobris võimeline tehtud tehingutest ja enda antud tahteavaldustest TsÜS § 8 lg 2 mõistes aru saama. Erieestkostjale teadaolevalt on hageja teinud pärast 31.08.2010.a kolm ühepoolset tehingut: 1) andnud kostjale volikirja, mille on tõestanud notar M L 01.10.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all. Kostja on 25.02.2011.a volitusest loobumise avaldusega, mille on tõestanud Tallinna notar Tiit Sepa asendaja Rainis Int ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 537 all, loobunud hageja volitusest. Volitus on TsÜS § 125 lg 2 p 6 alusel lõppenud (lisa 3); 2) teinud 11.10.2010.a avalduse, mille on samal päeval tõestanud notar M L ja mis on registreeritud notari ameti-toimingute raamatu registris nr 2974 all, millega hageja tühistas täielikult kõik tema poolt antud volikirjad, v.a eelnevalt viidatud kostja nimele väljastatud volikirja. Avalduse kohta on M L avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (lisa 4); 3) andnud T & T Õigusabi OÜ õigusNstajale M T ile volikirja, mille on tõestanud notar M L 24.11.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 3422 all, millega hageja volitas M T i esindama end Laimjala Vallavalitsuse avalduse asjas temale eestkostja määramiseks tsiviilasjas nr 2-10-36271.

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 tehingud on TsÜS § 10 alusel tühised ja neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Asja lahendamise seisukohalt on oluline, et 25.03.2011.a määruses tsiviilasjas nr 2-10-36271 on Pärnu Maakohus, lahendades hagejale eestkostja määramise küsimust, asunud seisukohale, et hageja huve ei saa kaitsta volituste andmise kaudu. Piiratud teovõimega isiku hageja õiguste kaitseks ja õigusselguse huvides on vajalik eelpool nimetatud ühepoolsete tehingute tühisuse tuvastamine kohtuotsusega. 01.10.2010.a kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõigusliku kokkuleppe, kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu puhul on tegemist TsÜS § 11 lg 1 järgi tühise tehinguga ja tühise varakäsutusega. Kinnistusregistriosa nr 2120934 kinnistustoimikus olevast 01.10.2010.a hageja poolt sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ärakirjast selgub, et tehingu on teinud hageja isiklikult, tehing on tehtud tema asukohas Kuressaare haiglas. Notar on lepingusse teinud märke, et tema tähelepanekute kohaselt on kinkija teo- ja otsustusvõimeline, esitab oma soove arusaadavalt ja saab täielikult aru notariaalakti tõestamise õiguslikest tagajärgedest. Notari tähelepanekud erinevad oluliselt 2010.a augustis hagejale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostanud psühhiaatrite tähelepanekutest ja järeldustest. Arvestades meditsiiniasutuses dokumenteeritud andmeid hageja selleaegse tervisliku seisundi kohta ja 31.08.2010 teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti põhjendavas osas toodud andmeid ning aktis esitatud järeldusi, on ebatõenäoline, et hageja seisund 2010.a septembri jooksul nii oluliselt muutus, et ta oleks 01.10.2010.a olnud teo- ja otsustusvõimeline ning oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saanud. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et nii tsiviilasjas nr 2-10-36271 hageja ärakuulamist toimetanud kohus kui ka komisjonilise statsionaarse ekspertiisi läbi viinud eksperdid on tuvastanud, et hageja ei ole õppinud ei lugema ega kirjutama. Notarite Koja aukohus on tuvastanud minetused tehingu tõestanud notari tegevuses. 31.08.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis ning statsionaarse kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 91 (1229) - 2011 esitatud ekspertarvamustest järeldub, et hageja ei suutnud 01.10.2010.a kinnisasja võõrandamise tehingut ja omandi üleandmiseks asjaõiguslepingut sõlmides hinnata seda, kuidas need tehingud mõjutavad tema huve. Ta ei suutnud oma tegudest aru saada. Hageja poolt XXX kinnistu suhtes 01.10.2010.a tehtud võlaõiguslepingu ja asjaõiguslepingu puhul on tegemist piiratud teovõimega isiku tehingutega TsÜS § 11 lg 1 tähenduses. 01.10.2010 tehtud kahepoolse tehinguga võõrandas hageja tasuta kogu oma vara. Nimetatud tehingus on küll mh lepitud kokku kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises hageja kasuks, kuid selline kokkulepe ei taga hageja huvide kaitset, sest tegemist on isikuga, kes ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline üksi elama: tal avaldub kognitiivne probleem – ta ei orienteeru tuttavates kohtades, ei tunne ära tuttavaid inimesi, ei suuda osaleda majapidamistöödes, ei tule toime igapäevaelu toimingutega ja vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist. Pärnu Maakohus on 25.03.2011.a määruses leidnud, et kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et hagejal oleks võimalik asuda elama oma koju K külla ning kuidas oleks korraldatud tema hooldus ja ravi tingimustes, kus kostja ise elab ja töötab Saksamaal. Eeltoodud asjaoludel on hageja poolt 01.10.2010.a tehtud mitmepoolsed tehingud tühised. Tühine on nii XXX kinnistu 1⁄2 mõttelise osa võõrandamise kohustustehing kui ka käsutustehing (asjaõigusleping), tegemist on vigade identsusega. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel on hagejal õigus Nda kostjalt tühise tehingu järgi saadu tagastamist. Seetõttu palus hageja TsÜS § 68 lg 5 alusel kohustada kostjat kohtu-otsusega andma Nsolek hageja sissekandmiseks Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuva XXX kinnistu 1⁄2 kaasomandi osa omanikuna nimetatud kinnisasja kohta Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas avatud registriosa nr 2120934 II jakku. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja järgmist. Kostja kinnitus, et tema ei ole hageja poolt kostjale 01.10.2010.a volikirja kasutanud, ei anna tõsikindlat teadmist, et volituse alusel tõepoolest mingeid tehinguid ega toimingud tehtud ei ole. Hageja kahtlusele annab tuge asjaolu, et hageja eestkostja kinnitusel on kostja 2012.a esinenud erinevates asutustes, tegutsedes väidetavalt hageja huvides ja esitades avaldusi hageja elu korraldamiseks (nt avaldused Sõmera Hooldekodule, SA-le Kuressaare Haigla), ehkki kohtumäärusega on hageja ravi- ja hooldusteenuste korraldamise kohustus pandud eestkostja A T le. Eelnevaga on otseselt seotud teine tuvastusNe, so tuvastada, et hageja avaldus, millega ta tühistas kõik tema poolt antud volikirjad, v.a kostjale väljastatud volikirja, on tühine avalduse teinud isiku piiratud teovõime tõttu. Hageja kolmas tuvastusNe, so tuvastada, et hageja poolt õigusNstajale M T ile antud volikiri on tühine volikirja andnud isiku piiratud teovõime tõttu, on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekas lahendada samas hagimenetluses. Seda lisaks eelnevale ka tulenevalt asjaolust, et õigusNstaja M.T, esinedes näiliselt hageja esindajana, hagejale eestkostja määramise asjas eestkosteasutuse esindajana, aga ka erieestkostja Laimjala Vallavalitsuse esindajana, on tegelikult tegutsenud kostja huvides. Hagejal on põhjust arvata, et M.T, tegutsedes näiliselt hageja, aga tegelikult kostja huvides, on kallutanud hagejat tegema testamenti kostja kasuks. Seega on hagejal õigustatud huvi M.Tile antud volituse tühisuse tuvastamise vastu. Hageja väide, et V.N ei saanud hagis nimetatud ühe- ja kahepoolseid tehinguid tehes aru tehingute sisust ja nende õiguslikest tagajärgedest, on tõendatud hagiavalduses nimetatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja möönis, et eeltõendamismenetluse korras isikule kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi tegemine ei tarvitsenud olla õiguslikult absoluutselt korrektne, selleliigilist, asja lahendamise seisukohalt olulist tõendit oleks õigem koguda hagimenetluses, andes pooltele võimaluse esitada eksperdile küsimusi. Kui ekspertiis siiski määratakse eeltõendamismenetluses, oleks õige eeldatav kostja kaasata menetlusse puudutatud isikuna. Maakohus ei kaasanud kostjat puudutatud isikuna eeltõendamismenetlusse, kuid hageja hinnangul ei anna selline menetluslik minetus alust kahelda asja menetlenud kohtuniku erapooletuses ega eeltõendamismenetluses kogutud tõendi õigsuses. Vaieldamatult oli kostja eeltõendamismenetlusest teadlik. Hageja teada oli just kostja see isik, kes tasus kohtu deposiitkontole ekspertiisitasu. Lisaks ei ole kostja välja toonud ka neid küsimusi, millised oleks kostja esitanud eksperdile juhul, kui kohus oleks kostjalt neid küsinud. Seega leidis hageja, et sõltumata eelnevast on eeltõendamismenetluses saadud ekspertiisiakt asjakohane ja usaldusväärne tõend. Psühhiaater M.S arvamus, mille andmise asjaolud on ebaselged ja mis on antud 09.08.2012.a, so peaaegu 2a pärast vaidlustatud tehingute tegemist, ei ole käesolevas asjas asjakohane tõend. Tõendina ei ole see arvamus usaldusväärne. Hageja määratud esindaja hinnangul oli hageja hagis nimetatud tehingute, milliste tühisuse tuvastamist taotletakse, tegemise ajal piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes ning ei saanud oma tegudest aru. Esindaja tugines eelnevalt viidatud erinevatele läbi viidud ekspertiisidele ja nende järeldustele ning oma kogemusele hagejaga suhtlemisel. Esimest korda kohtus määratud esindaja hagejaga 26.10.2010.a Kuressaare haiglas. Hageja oli

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 kohtumise ajal intensiivosakonnas seoses insuldi kahtlusega, füüsiliselt väga nõrk, kuid kontaktivõimeline, teadis oma nime ja perekonnanime, vanust ei osanud öelda. Kohati oli hageja kõne ebaselge ning väljus kontekstist, kuid üldiselt oli jälgitav ning arusaadav. Hageja oli seisukohal, et ta ei saa ise oma asjadega enam hakkama ning tahab, et tema eest hoolitseks õepoeg kostja, kes oli lubanud seda teha ning kellele ta kinkis kogu oma vara, kuna kostja oli lubanud tema maja ära remontida. Teist korda kohtus määratud esindaja hagejaga 14.12.2012.a Sõmera hooldekodus. Hageja on füüsiliselt palju paremas vormis, kuid seoses vaidlusaluste tehingutega ei mäletanud 01.10.2010.a ja 24.11.2010.a antud volikirju ning 11.10.2010.a tehtud avaldust. Kinke osas oli hageja seisukohal, et kõik peab jääma nii nagu on, ega ta maja hauda kaasa ei võta, maja peab jääma kostjale, kuna kostja on käinud Saksa sõjaväes, kostjal on Saksamaal oma maja, kostja on hea, lubas tema (hageja) maja korda teha selleks, et tema (hageja) saaks sinna elama minna. Hageja ütluste kohaselt käis ta koos A.Tga maja juures, kuid majja sisse ei saanud. Vestlusest hagejaga ei jäänud määratud esindajale muljet, et kinkelepingu tegemine on hageja tegelik tahe. Määratud esindaja hinnangul on hageja väited temale sugereeritud. Arvamus on tekkinud eelkõige seetõttu, et täiendavatele selgitavatele küsimustele hageja vastata ei oska. Nt ei osanud hageja vastata küsimusele, miks ei ole kostja maja korda teinud kuigi lubas, miks ta majja sisse ei saanud, kuidas ta majas endaga toime tuleks jne. Vestluses hageja toakaaslasega selgus, et hagejale helistatakse sageli, kusjuures rääkijaks on helistaja, Me hageja. Märgitud asjaolu kinnitas määratud esindajale ka A.T ning edastas asjakohase fotomaterjali, millest nähtub, et hagejale helistatakse numbrilt +4917696996759 päevas 2 kuni 12 korda. Arvestades hageja poolt pähe õpitud fraase, mida hageja ilma täiendavate selgituste või põhjendusteta kordas ja kostja poolt tehtud kõnede sagedust ja pikkust, on tõenäoline, et hageja väited „kõik peab jääma nagu on; ega ma maja hauda kaasa ei võta; maja peab jääma Tarmole“ jne, on sisestatud hagejale kostja poolt. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, kelle numbrile ta sellise tihedusega helistab (juhul kui tegemist ei ole hageja telefoniga) ning kui on tegemist hageja telefoniga, siis mis sõnumeid ta haigele inimesele 7 kuni 12 korda päevas edastab. Kuna volikirjade kehtivuse/tühisuse tuvastamise osas puudub kostja huvi, on tõenäoline, et nendest ei räägita ja nende tehingute tegemine on hagejal ununenud. Hageja seaduslik esindaja A T ei ole hageja poolt piiratud teovõime ajal tehtud tehinguid heaks kiitnud, seega on hagis nimetatud tehingud TsÜS § 11 lg 1 alusel tühised. Hageja määratud esindaja asus seisukohale, et õigussuhte puudumise tuvastamiseks saab hagi esitada ka ühepoolsete tehingute korral. Siinkohal juhtis ta kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on 12.10.2012.a vastuses esitanud ebaõige väite. Nimelt on kostja kinnitanud, et ei ole 01.10.2010.a volikirja kasutanud. Määratud esindajale teadaolevalt Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo Kuressaare klienditeenindusest 26.10.2010.a antud info kohaselt avas kostja peale volituse saamist pangas hageja nimele pangakonto ning palus hageja pensioni kanda avatud kontole. Seega on kostja vähemalt kahel korral vaidlusalust volikirja kasutanud. Siinkohal on kohane märkida, et A.T ütluste kohaselt ei ole A.Tl kuni käesoleva ajani ettekujutust, kuidas on hagejale riigi poolt makstud pensioni kasutatud ajavahemikus 01.10.2010–04.11.2010.a seoses asjaoluga, et pank nimetatud perioodi kohta andmeid A.Tle ei väljasta. Määratud esindaja vaidles vastu ka täiendavate tõendite kogumise ja kordusekspertiisi määramise taotlustele. Kostja vastuväited

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 Hagi on osaliselt võetud menetlusse alusetult. Seoses hageja Ndega tuvastada, et hageja poolt kostjale 01.10.2010.a antud notariaalselt tõestatud volikiri on tühine, leidis kostja, et hagis on õigesti märgitud, et nimetatud volitus on 25.02.2011.a lõppenud kostja poolt volitusest loobumise tõttu. Seega pole asjas vaidlust selles, et nimetatud volikirjaga antud volitus on lõppenud. Kostja kinnitas, et ei ole nimetatud volikirja kasutanud. Seega puudub hagejal hagi esitamiseks õiguslik huvi. Hageja ei ole näidanud, milles tema õiguslik huvi seisneb ehk millised on need kostja poolt volikirja alusel tehtud tehingud või toimingud, milliste pärast on vaja tuvastada volikirja tühisus pärast selle kehtivuse lõppemist. Hilisemates seisukohtades märkis kostja, et volikirja ei ole kasutatud peale hagejale vajaliku ühekordse tehingu (so hageja pensioni suunamine tema pangakontole) tegemist. Ka seoses 11.10.2011.a avaldusega, millega hageja tühistas kõik varasemad volikirjad peale eelkäsitletu, puudub hagejal õiguslik huvi tuvastusNde esitamiseks. Hagis ei ole põhistatud, milles hageja õiguslik huvi sellise Nde esitamiseks seisneb ja miks on see esitatud kostja vastu. Ka volikirja, mille hageja andis M.Tile enda esindamiseks hagejale eestkostja määramise asjas (so tsiviilasjas nr 2-10-36271), tühisuse tuvastamiseks puudub hagejal õiguslik huvi. Pärnu Maakohtu 25.03.2011.a määrusest nähtuvalt on kohus eelnimetatud tsiviilasjas kõnealust volikirja aktsepteerinud ning lubanud M.Til hageja esindajana menetluses osaleda. Seega on nimetatud volituse kehtivus juba kohtuliku kontrolli läbinud ning hagejal puudub õiguslik alus Nda selle teistkordset hindamist kohtu poolt. Ka ei selgu hagi-avaldusest, mis põhjusel on nimetatud tuvastusNe esitatud kostja vastu. Seega on hageja poolt tehtud ühepoolsete tehingute tühisuse tuvastamiseks esitatud Nded võetud menetlusse ebaõigesti ja menetlus tuleb nende osas lõpetada. Põhjendamatu on hageja seisukoht, mille kohaselt ei saanud hageja kostjaga 01.10.2010.a lepinguid sõlmides oma tegudest aru ning need on seetõttu tühised. Väide, et hageja oli nimetatud tehingute tegemise osas piiratud teovõimega, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagiavalduse lisana 9 esitatud ekspertiisiakti ei saa TsMS § 249 lg-s 2 sätestatu kohaselt esitatud Nete lahendamisel aluseks võtta, sest eeltõendamismenetlus, mille käigus see saadi, on viidud läbi ilma kostjat kaasamata ning sellega kostja kui eeldatava kostja õigusi rikkudes. Eeltõendamismenetluses kogutud tõendiga on jäänud välja selgitamata, milles seisneb hageja piiratud, lihtsustatud arusaam oma tegudest, kostja arvates on tegemist vastuolulise tõendiga. Kostja viitas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-11 p-le 14. Maakohus on küll 14.05.2013.a kohtuistungil kuulanud ära eeltõendamismenetluses ekspertiisi läbi viinud eksperdid, kuid sellega ei kõrvaldatud kostja hinnangul eksperdiarvamuse ebaselgust, vasturääkivust või puudulikkust. Kostja esindaja on esitanud antud kohtuistungil ekspertidele küsimuse: „Kas ei saanud aru ja ei juhtinud tegusid, või oli piiratud tema arusaamine ja juhtimine? Ma ei saanud vastust, kas need on eri kategooriad.“. Ekspert Marika M on vastanud kostja esindaja küsimusele: „Kategoriaalset vastust andes, Valdur ei olnud võimeline oma tegudest aru saama.“.“ Seega jäi kohtuistungil endiselt arusaamatuks, kas need on eri kategooriad. Täiendavate küsimustega ei saanud teada, kas hageja ei saanud oma tegudest aru ega olnud võimeline oma tegusid juhtima või oli hageja arusaam oma tegudest piiratud. Pigem oli ekspertide seisukoht, et hageja on võimeline aru saama oma tegudest. Eeltoodut kinnitab ekspert M.M oma vastuses kostja esindaja küsimusele: „Ütlete, et see oli piiratud. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et teovõime ei saa olla piiratud. Millises ulatuses on piiratud, sellest sõltub palju?“.“ Ekspert M.M vastas: „Kes on teadvusel, saab nii või teisti aru oma tegudest mingil tasemel.“. Seega jäi ekspertide ülekuulamisest selgusetuks, millises osas ikkagi oli hageja arusaam oma tegudest piiratud ja kostja hinnangul tuleks teostada kordusekspertiis hageja tervisliku (vaimse) seisundi kindlaks tegemiseks.

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 Ka ülejäänud hagis esitatud tõendid ei tõenda seda, et hageja oli 01.10.2010.a tehinguid tehes piiratud teovõimega. Ekspertide arvamused hageja tervisliku (vaimse) seisundi osas on vastuolulised ja vasturääkivad ning seega ebausaldusväärsed. Nii hageja määratud esindaja kui ka eestkostja A T kõik püüdlused on suunatud kõnealuse kinkelepingu tühistamisele, määratud esindaja ei püüagi välja selgitada ja kohtule edastada hageja tegelikku soovi ja tahet. Välja jäetakse hageja kohta antud positiivsed hinnangud. Määratud esindaja väidab, et hageja häired on alalise iseloomuga ja takistavad tal oma tegusid kestvalt juhtida ja nende tähendusest aru saada. Tallinnas teostati hagejale neurokirurgiline uuring ning sellest järeldas arst, et hagejal olevad jäänuknähud ei takista tal iseseisvalt elada ja tegutseda. Akuutne oht oli aga eemaldatud vähkkasvaja poolt. Sellest on selgelt järeldatav, et antud arvamus oli 2010.a ennatlik ning seotud lihtsalt hageja nõrga tervisliku seisundiga. Piiratud teovõime tuvastamine oli samuti ennatlik ja toimus ebaadekvaatsetel tingimustel. Ekspertiis tehti haiglas alles raskest kopsupõletikust paranevale inimesele. Tegelikult oli hagejapoolne hoiak nii haiglas kui ka edasiselt hooldekodus jätkuvalt ettevaatlik, ta proovis ise aru saada, mis tegelikult toimub. Ta tundis huvi teda ümbritsevate inimeste kohta, proovis luua tutvusi ning edastada uudiseid. Seda teeb ta jätkuvalt. Kuna hageja on elanud üksi ja tal puudub elukaaslane, kes tema eest oleks kodus hoolitsenud, siis võis võõrale küll tunduda, et hageja on natuke omamoodi. Psühhiaater V S i 01.02.2011.a arvamuse (tsiviilasi nr 2-10-36271, t II kd lk 55–58) kohaselt ei ole hageja seisund enam kriitiline, vaid tal ilmnes ainult kerge vaimne alaareng, mis on selgitatav, kuna hageja ei ole pikalt koolis käinud. Samuti ei täheldanud V.S hagejal sümptomaatilisi psüühikahäireid. Samuti on Kuressaare haigla psühhiaater M S andnud 09.08.2012.a arvamuse seoses Kuressaare notari M L i poolt haiglale esitatud taotlusega hageja vaimse seisundi ning testamendi tegemise võime kohta. Nimelt tõestas 10.08.2012.a notar hageja testamendi, millega viimane pärandas kogu oma vara kostjale. Arvamuses on märgitud, et hageja peab oma varem tehtud tehinguid õigeteks. Arvamuse järgi on käesoleval ajal kontakt hagejaga vaba. Orientatsioon kohas, enda isikus ja situatsioonis õige. Mälufunktsioonid on oluliselt paranenud, kuid esineb eksimusi elusündmuste kronoloogilisel meenutamisel. Mõttekäik on loogiline. Sisuliselt mäletab ja saab aru tema poolt varem tehtud otsustest ning jääb kindlalt oma arvamuste ja otsuste juurde. Hagis väidetakse, et hageja ei mäletanud antud volikirja. Kostja sõnul ei ole hagejal oma elu jooksul vaja läinud pidada meeles kõiki kuupäevi. Hageja teab, et ta tegi testamendi ning tahab jätkuvalt oma kodus edasi elada. Määratud esindaja väidab, et käies A.Tga hageja kodus, ei saanud nad majja sisse. Järelikult hageja mäletab hästi ka temaga eelnevalt seotud sündmusi, eriti just neid, mis on seotud tema kodukohaga. Uusi ja tundmatuid inimesi ta ei usalda. Võtmete kohta oleks A.T pidanud teadma, et tema isal Heino Saalil on võtmed. Ta ei küsinud Heino ega kostja käest maja võtmeid, vaid helistas Laimjala vallavanemale, et teada saada võtmete asukohta. Hageja ise ei soovi 01.10.2010.a tehtud tehingute tühistamist. Hageja soovib, et kinkelepingu osas jääks kõik nii nagu on. Seda on hageja kinnitanud ka kohtule 22.05.2013.a tema ärakuulamisel kohtu poolt: „Tahaks ära lõpetada kohtuasja. Et Anne ei oleks eestkostja, vaid Tarmo.“. Ka hageja määratud esindaja A.T märgib oma 21.12.2012.a seisukohtades, et kohtumisel hagejaga 14.12.2012.a oli „V.N kinke osas seisukohal, et kõik peab jääma nii nagu on, ega ma maja hauda kaasa ei võta, maja peab jääma Tarmole.“. Sellist seisukohta on

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 hageja väljendanud korduvalt ka varem. Hageja pidas nimetatud lausega silmas, et ta ei soovi kinkelepingut tühistada, ning et ta on jätkuvalt teadlik, et on teinud testamendi. Määratud esindaja püüab aga jätta muljet, et see ei ole nii, astudes otseselt hageja tegelikule soovile ja tahtele vastu. Seega ei ole hagi rahuldamine hageja eesmärgiks. Kostja on teinud kõnealuse maja elamiskõlblikuks. Selle kohta on ka Laimjala valla kinnitus, kes on näinud korda tehtud ruume. Endaga toimetulemiseks on olemas kokkulepe Laimjala valla endise sotsiaaltöötajaga, kes saab hagejat iga päev ka abistamas käia. Hagis väidetakse, et hageja kasutab kostja poolt sugereeritud päheõpitud fraase. Kostja sõnul helistab hageja talle iga päev. Tema telefoniarved tasub kostja. Kostja helistab hagejale tagasi, ja juhul kui ta parasjagu ei vasta, siis helistab uuesti. Seda juhtubki mõnikord päevas päris mitu korda, ja hageja ise helistab ka kostjale kuni kolm korda päevas. Ta tahab rääkida ja räägibki kõigest, mis temaga päeva jooksul toimunud, ja tahab ka kostja kohta uudiseid teada. Oma arvamused kujundab hageja ise. Telefoninäit ei näita, kas tegelikult ka räägiti, jääb ainult märge, et on vastuvõtmata kõne. Hageja määratud esindaja väidab, et ka korduv vestlus hagejaga ei veennud esindajat selles, et hageja sai tehingute tagajärjest tegelikult aru. Hagejal ilmneb puudulikkus vaimse alaarengu foonil ning ta on läbi põdenud raske kopsupõletiku, õlaluumurru, vähi, olnud pikaajaliselt raskete tablettide mõju all. Hagejal ei ole kooliharidust. Kõik eelneva jätab esindaja ilmsest teadmatusest märkimata. Samuti, et hageja on pärast vähioperatsiooni selgelt paremas seisundis, kui 2010.a. Seisukoht, et hageja tahab koju, ei ole tekitatud kostja poolt, vaid on hageja enda soov, mida kostja järjepidevalt ellu püüab viia, mida aga kogu aeg takistada püütakse. Hageja soov on elada rahulikult oma maakodus ning see on ka A.Tle teada, kes aga töötab sellele vastu. Vastutustundetuks võib pidada seda, kuidas A.T koostöös eestkostjaga, suhtumata tegelikult hagejasse kui vanemasse inimesse, püüab järjepidevalt näidata kohtule, kui halb on kostja, saavutamaks hagejale vastuvõetamatut eesmärki, proovides tühistada hageja enda soov ning tahe. Kostja rõhutas, et ta on 02.11.2010.a on teinud hagejale tagasivõetamatu ja tähtajatu ettepaneku (oferdi) ülalpidamislepingu sõlmimiseks, millega ta sisuliselt võttis endale tagasivõetamatu kohustuse kanda hageja ülalpidamiskulud tema pensioni ületavas osas. Eestkostja A.T ei ole nimetatud ettepanekut senini aktsepteerinud. Ka antud asjaolu kinnitab, et A.T ei tegutse hageja huvides. Kostjale teadaolevalt on hageja poolt 10.01.2013.a ning 08.05.2013.a esitatud kohtule avaldused eestkoste piiramiseks ja erieestkoste lõpetamiseks. Kuigi kohus on jätnud hageja nimetatud avaldused läbi vaatamata, on hageja esitanud 24.05.2013.a määruskaebuse, milles taotletakse 09.06.2013.a määruse tühistamist (tsiviilasi nr 2-10-36271) ning menetluse jätkamist. Juhul, kui hageja eestkostet piiratakse ja erieestkoste lõpetatakse, muutuks oluliselt ka käesoleva tsiviilasja sisu. Selliseks arvamuseks annab alust ka asjaolu, et hageja on korduvalt avaldanud, et ta ei soovi pidada kohut kostja vastu. Ka Kuressaare Linnavalitsuse 03.06.2013.a arvamusest jääb arusaam, et hageja usaldab kostjat ja soovib oma vara oma sõnade järgi temale anda. Samuti nähtub nimetatud arvamusest: „Erieestkostja vajalikkuses ei ole kujunenud veendumust, seetõttu peame vajalikuks, et kohus kontrolliks erieestkoste vajalikkust käesoleval ajal.“. Hageja on Ns tema poolt tehtud tehingu heaks kiitma, kuid

3.Harju Maakohus tegi 07.06.2013.a otsuse, millega rahuldas hagi ja: 1) tuvastas, et hageja poolt kostjale antud volikiri, milline on tõestatud Kuressaare notar M L i poolt 01.10.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all, on tühine volikirja andnud isiku piiratud teovõime tõttu; 2) tuvastas, et hageja 11.10.2010.a tehtud avaldus, mille on tõestanud Kuressaare notar M L ja mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 2974 all, millega hageja tühistas täielikult kõik tema poolt antud volikirjad, v.a kostja nimele väljastatud volikirja, mille on tõestanud notar M L 01.10.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all, mille kohta notar avaldanud teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, on tühine avalduse teinud isiku piiratud teovõime tõttu; 3) tuvastas, et hageja poolt T & T Õigusabi OÜ õigusNstajale M T ile antud volikiri, mille on tõestanud notar M L 24.11.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 3422 all, on tühine volikirja andnud isiku piiratud teovõime tõttu; 4) tuvastas, et 01.10.2010.a hageja ja kostja sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõiguslik kokkulepe, kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, mille on 01.10.2010.a tõestanud notar M L ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2851 all, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuvast XXX kinnistust, kinnistusregistriosa nr 2120934, koos selle oluliste osade ja päraldistega, on tühine kinkija so hageja piiratud teovõime tõttu; 5) kohustas kingisaajat kostjat tühise kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud kõnealuse 1⁄2 kaasomandi mõttelise osa XXX kinnistust, tagastama hageja omandisse; 6) kohustas kostjat andma Nsoleku hageja sissekandmiseks XXX kinnistu 1⁄2 kaasomandi osa omanikuna nimetatud kinnisasja kohta Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas avatud registriosa nr 2120934 II jakku ja enda kustutamiseks registrist nimetatud kinnisasja omanikuna. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: a) Laimjala vald vallavalitsuse kaudu esitas 28.07.2010.a Pärnu Maakohtule avalduse hagejale eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-10-36271). 25.03.2011.a määrusega rahuldas kohus avalduse ja määras hagejale eestkostja; b) 01.10.2010.a andis hageja kostjale notariaalselt tõestatud volikirja, millega hageja andis kostjale üldvolituse enda nimel kõikide tehingute ja toimingute teostamiseks. Tehingu tõestas notar M L , tehing on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all.; c) 01.10.2010.a sõlmisid pooled kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõigusliku kokkuleppe, kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuvast XXX kinnistust, kinnistusregistriosa nr 2120934, koos selle oluliste osade ja päraldistega.

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 Tehingu tõestas notar M L , tehing on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2851 all.; d) 11.10.2010.a tegi hageja avalduse, mille on tõestanud Kuressaare notar M L ja mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 2974 all, millega hageja tühistas täielikult kõik tema poolt antud volikirjad, v.a kostja nimele väljastatud volikirja, mille on tõestanud Kuressaare notar M L 01.10.2010.a ja mis on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 2854 all. Avalduse kohta avaldas Kuressaare notar M L teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.; e) 04.11.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36271 määras Pärnu Maakohus hageja erieestkostjaks Laimjala Vallavalitsuse ja andis vallavalitsusele erieestkostjana tulenevalt PKS §-s 179 sätestatud eestkostja ülesannetest ja PKS § 180 lg 1 p-des 1–3 sätestatust volituse: Kuressaare notar M L notari ametitoimingute raamatu registris number 2851 ja 2854 all registreeritud toimingute ja tehingute tühistamiseks vajalike avalduste, taotluste (hagide esitamine), laiendades ülesannet kõikidele hageja nimel allkirjastatud toimingute ja tehingute osas, millised ei ole määruse tegemise ajaks kohtule teada, kuid millised on tehtud peale 31.08.2010.a; hageja ja kostja vahel 01.10.2010.a sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise võlaõigusliku kokkuleppe, kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis kostjale 1⁄2 suuruse mõttelise osa Saare maakonnas Laimjala vallas K külas asuvast XXX kinnistust, kinnistusregistriosa nr 2120934, koos selle oluliste osade ja päraldistega, tühisuse tunnustamise ning vara tagasiNde hagi ja hagi tagamise avalduse esitamine hageja huvides, hagimenetluses ja kohtulahendi täitmisel hageja seadusliku esindajana esinemine; hageja poolt 01.10.2010.a kostjale antud notariaalselt tõestatud volikirja, millega hageja andis kostjale üldvolituse enda nimel kõikide tehingute ja toimingute teostamiseks, tühisuse tunnustamise ja vara tagasiNde hagi esitamine hageja huvides, hagimenetluses ja kohtulahendi täitmisel hageja seadusliku esindajana osalemine; f) 24.11.2010.a andis hageja T & T Õigusabi OÜ õigusNstajale M T ile volituse, millega volitas M T i esindama end Laimjala Vallavalitsuse avalduse asjas temale eestkostja määramiseks, tsiviilasi nr 2-10-36271. Tehingu (volikirja) tõestas notar M L , tehing on registreeritud notari ametitoimingute registris nr 3422 all; g) 04.02.2011.a esitas erieestkostja, Laimjala Vallavalitsus, eestkostetava, hageja esindajana Pärnu Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluses hageja psüühilise seisundi tuvastamiseks (kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks). Kohus algatas eeltõendamismenetluse, tsiviilasi nr 2-11-4918, ja rahuldas 05.08.2011.a määrusega taotluse ekspertiisi määramiseks ning määras eeltõendamismenetluse korras hagejale statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, tehes ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi keskusele. Tsiviilasjas nr 2-11-4918 eeltõendamismenetluse korras tehtud statsionaarse kohtupsühhiaatrilisekohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 91 (1229) - 2011 on koostatud 02.11.2011.a ja esitatud kohtule. Maakohus on eeltõendamismenetluse asja lõpetanud; h) 25.03.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-36271 (t lk 13) otsustas Pärnu Maakohus: rahuldada Laimjala Vallavalitsuse avalduse eestkostja määramiseks hagejale; hageja eestkostjaks määrata A T , Me määrata hageja eestkostjaks kostjat. Eestkostja ülesanneteks määrati: kaitsta hageja (eestkostetava) varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, eestkostetava kõikide asjade ajamine; i) Erieestkostja Laimjala Vallavalitsus 04.11.2010.a kohtumäärusega temale antud volituse alusel hagi hageja tehtud tehingute tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ja vara tagasiNdmiseks kohtule ei esitanud;

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 j) 04.06.2012.a. määrusega vabastas kohus Laimjala Vallavalitsuse hageja erieestkostja kohustuste täitmisest ja määras erieestkostjaks Merle Pussaku; k) Erieestkostja on kohtule esitanud taotluse hagiavalduses nimetatud V N poolt tehtud tehingute tühisuse tuvastamiseks. Erieestkostja on seisukohal, et tehtud tehingud on tühised hageja piiratud teovõime tõttu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja tervislik seisund võimaldas ja võimaldab käesoleval ajal aru saada tema poolt tehtud tehingu tähendusest ja kas tehingud on kehtivad. Kohus Nstus hageja esindaja seisukohaga. Tehingud tehti ajal, kui hageja suhtes oli algatatud eestkostja määramise menetlus. 31.08.2010.a teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiis tuvastas hagejal vaimse alaarengu ja psüühilise häire paranoidse skisofreenia näol. Eksperdid leidsid, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda hageja kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Vähem kui kaks kuud peale ekspertiisi on hageja teinud rea tehinguid. Kohus on määranud hagejale eestkostja kõigi asjade ajamiseks. See tähendab, et ei saa rääkida osalisest teovõime piiramisest vaid teatud tehingute osas. Eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-11-4918) määras kohus hageja tervisliku seisundi kontrollimiseks kordusekspertiisi. Ekspertidele esitati muu hulgas ka küsimus: milline oli hageja psüühiline seisund 01.10.2010.a ja kas ta oli või võis olla võimeline nimetatud päeval (vaidlustatud tehingute tegemise aeg) oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning kas ta võis aru saada tema poolt nimetatud päeval tehtud tehingutest sh XXX kinnistu mõttelise osa kinkimisest. Eksperdid jõudsid järeldusele (t lk 37–38), et hageja võime oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida oli tema tervislikust seisundist tulenevalt piiratud ja oli seda ka 01.10.2010.a. Ta võis aru saada formaalselt, väga lihtsustatud kujul, et tegemist on kinkelepinguga, kuid tema poolt sel päeval tehtud tehingutest XXX kinnistu mõttelise osa kinkimiseks tal tõeline arusaam puudus. Eksperdid on tuvastanud, et 09.07–06.08.2010.a viibis hageja statsionaarsel ravil Kuressaare haiglas peaajusisese verejooksu tõttu, millele lisandusid äge kopsupõletik, hingamisteede puudulikkus, kodade virvendus, südamepuudulikkus, kusepõiepõletik. 13.07.2010.a tehtud kompuutertomograafilise uuringuga leiti temal ajusisene hemorraagiline kolle vasakul otsmiku piirkonnas. Sel ajal esinesid hagejal mitmed neuroloogilised nähud: ta ei suutnud tõsta vasakut kätt, kõne puudlik, käimine kohmakas. Hilisemas uuringus oli näha, et kolle on resorbeerumas. Statsionaarselt ravilt suunati hageja hooldusravi osakonda, kus ta viibis ravil 06.08–10.09.2010.a. Saabudes oli kasimatu, vajas abi söötmisel, hügieenitoimingutega toime ei tulnud, olid sedastatavad mäluhäired. Pärast seda viibis hageja Kuressaare Haigla Hooldekodus kuni 11.03.2011.a ja alates sellest ajast Sõmera Hooldekodus (02.11.2011.a ekspertiisiakt, t lk 37 pöördel). Kohus ei Nstunud kostja seisukohaga, et eeltõendamismenetluses kogutud tõendina on eelnimetatud ekspertiisiakt kõlbmatu, kuna eeltõendamismenetluse läbiviimisel on jäänud kostja menetlusse kaasamata. Vastavalt esitatud avaldusele oli kostja menetlusse kaasatud eeldatava kostjana (t lk 2). Kohus jättis 16.03.2011.a määrusega (t lk 30) avalduse käiguta. Kohus andis avaldajale tähtaja ekspertiisitasu ettemaksuks. 22.03.2011.a määrusega jättis kohus taotluse menetlusabi saamiseks ekspertiisitasu maksmiseks rahuldamata (t lk 48). Avaldaja määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (t lk 65). 13.07.2011.a saatis kohus menetlusosalistele (ka kostjale) kirja (t lk 70), milles tegi ettepaneku tasuda ekspertiisitasu ettemaks 20 päeva jooksul. 01.08.2011.a teatas kostja, et on ekspertiisitasu ettemaksu maksnud (t lk 74), lisatud oli maksekorraldus (t lk 75). Kiri on saadetud samalt meiliaadressilt, kuhu saadeti ka kohtu kiri. Samale aadressile on

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 saadetud ka järgnevad määrused. Seega oli kostja menetlusse kaasatud ja sellest teadlik ning tema õigusi ei ole kohus rikkunud. Kostja on esitanud kohtule oma senise eluruumi (Ojasoo 6-22) üürilepingu, mis kannab kuupäeva 29. 06. 2011.a (t lk 143), tõendamaks, et oli kohtu poolt dokumentide edastamise ajaks oma elukohast lahkunud. Samas on eluruumi võtmete üleandmine ja arvestite näitude fikseerimine toimunud alles 05.09.2012.a (t lk 144), seega alles 05.09.2012.a andis kostja eluruumi üürnikele üle. Asjaolu, et kostja sõlmis advokaadibürooga lepingu alles 19.12.2011.a, ei ole asjakohane. Pigem võib öelda, et kuni eeltõendamismenetluses ekspertiisiakti saamiseni oli kostjal ootus, et ekspertiis kujuneb vastupidiseks esitatule, millega langeb ära alus hagi esitamiseks tehingu tühisuse tuvastamiseks. Kuna tulemus oli vastupidine kostja oodatule, soovis ta seda siiski enda kasuks muuta. Nstuda ei saa ka kostja seisukohaga, et ekspertide antud hinnang on vastuoluline ja ebaselge või ebausaldusväärne. Eksperdid jõudsid järeldusele, et oktoobris 2010 oli hageja võime oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida piiratud ja tal puudus sisuline arusaam kinnistu mõttelise osa kinkimisest. Samale seiskohale jäid eksperdid ka kohtuistungil antud ütlustes. Kohus ei näinud mingit alust eelistada muude arvamuse andjate (S, Süld) hinnanguid riiklikult tunnustatud ekspertide hinnangutele ega saa neid lugeda usaldusväärsemaks, kuna puuduvad andmed nendele hinnangu tellimisel esitatud lähteandmete kohta. Seda enam, et M.Sütt on andnud hinnangu oluliselt hilisema aja kohta (testamendi tegemise aeg t lk 142), mis ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv. V.S on oma 01.02.2011.a allkirjastatud hinnangus (t lk 124– 130) kinnitanud, et ei saa vastata küsimusele, milline oli hageja psüühiline seisund 01.10.2010.a ja selle peaks välja selgitama kohtu määratud ekspertiis. Kostja enne ekspertiisi määramist ekspertidele küsimusi ei esitanud ja soovis seda teha peale ekspertiisi läbiviimist. Selleks oli tal võimalus kohtuistungil, kus osalesid ekspertiisi läbi viinud eksperdid. Eksperdid tuvastasid, et hageja ei oska lugeda ega kirjutada ega töödelda mahukamat informatsiooni. Ka on ta väga kergesti mõjutatav. Ärakuulamisel jäi kohtule mulje, et hageja otsib küsimustele vastates tuge kostjalt ja kuna teadaolevalt toimub nende vahel järjepidev suhtlemine telefoni teel vormis – kostja räägib, hageja kuulab, siis võib olla tegu ka kostjapoolse mõjutamisega. Kuna hageja mälu ei ole hea, siis räägib ta seda, mida on lähiminevikus kuulnud kostjalt. Kuna volituste andmine ei olnud aktuaalne, siis sellest ei räägitud ja ilmselgelt hageja neid ka ei mäleta. Kohtu hinnangul iseloomustab hagejat ka see, et tema ärakuulamisel on ta rääkinud majast ja maast, saamata aru, et tegemist on osaga sellest majast ja kinnisasjast, ka on ta hilisemalt teinud testamendi kostja kasuks, põhilise varana pidas ta silmas vaidlusalust kinnistut. Miks ta juba kostjale kingitud kinnistule veel ka testamendi pidi tegema, ta aru ei saa. Samuti ei suutnud ta vastata kohtu küsimusele, miks kinnistu peab kohe minema kostja omandisse. Esindaja külastuse ajal 14.12.2012.a ei mäletanud hageja volikirju ega tehtud tehingut.

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 Notarite Koja aukohus on notar M L i tegevust uurides leidnud, et juba 26.07.2010.a on saadetud hoiatus hagejale eeskoste määramise menetluse kohta (t lk 36). 22.10.2010.a saatis sellekohase hoiatuse ka Notarite Koda ja see pidi notarile nähtav olema. Notar jättis need tähelepanuta. Kohus möönis, et hageja tahe võibki olla oma vara jätmine kostjale, kuid ta ei saa aru sellest, et on kinkelepinguga end sisuliselt juba varatuks teinud, mida ei saa tema olukorda silmas pidades õigeks ja õiglaseks pidada. Piiratud teovõimega isikuna ei saa ta teha tehinguid iseseisvalt ja kuna eestkostja tehinguid heaks kiitnud ei ole ja hageja seda teha ei saa, on need tühised. See kehtib ka kõnealusel perioodil antud volituste kohta, mille tühiseks tunnistamist pidas kohus oluliseks põhjusel, et kuni käesoleva ajani on M.T püüdnud hageja nimel esitada avaldusi kohtusse teovõime piiramise lõpetamiseks erieestkostja vabastamise kaudu. Kuigi kostja kinnitusel ei ole ta volitust kasutanud, on ta siiski hageja nimel toiminguid teinud. Kohus on teadlik avaldusest erieestkostja vabastamiseks, et käesolevat kohtumenetlust lõpetada. Kohus jättis avalduse menetlusse võtmata. Kuna erieestkostja määrati eestkostetava huvides just konkreetse hagi esitamiseks ja kohtumenetluseks, ei pidanud kohus põhjendatuks kohtuotsuse teatavaks tegemise aega muuta, kuna leidis, et hagi on esitatud eestkostetava huvides. Juhul, kui puudutatud isikud leiavad, et hageja tervis on sedavõrd paranenud, on neil õigus esitada avaldus tema teovõime piiramise lõpetamiseks ja eestkostja vabastamiseks. Seda tehtud ei ole. Kohus jättis tähelepanuta eestkostja ülesannete täitmata jätmist ja vale eestkostja määramist puudutavad väited, kuna neid peaks kontrollima eestkoste üle järelvalvet teostav kohtunik. Kostja taotlusel on kohus võtnud asja materjalide juurde ka AS Hoolekandeteenused Sõmera kodu klienditoimiku. Toimik ei sisaldanud tõendeid, millest kohus ei oleks varem teadnud ja mis võiks mõjutada käesolevas asjas tehtavat lahendit. Kohus ei võtnud toimiku juurde tõenditena hageja haiguslugusid ja ambulatoorset kaarti põhjusel, et nimetatud dokumendid olid ekspertidele aluseks eksperthinnangu andmisel ja eksperdid on neid vajalikul määral hinnanud. Kohus hageja tervist ja haiguste käiku hinnata ei saa, kuna tal puuduvad selleks vajalikud teadmised. Kuna vaidlustatud tehingud on tühised tehingud teinud isiku piiratud teovõime tõttu, on kingisaaja kohustatud tühise lepingu alusel saadu tagastama kinkija omandisse ja on kohustatud andma oma Nsoleku omanikukande muutmiseks kinnistusregistris. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 3.3-5/756, Laimjala Vallavalitsuse 13.03.2013.a aruanne (tsiviilasjas nr 2-10-36271), samuti hageja enda arvamused. Samuti ei ole kohus oma otsust piisavalt põhjendanud. Hageja taotles oma 12.10.2012.a vastuses hagile menetluse lõpetamist osade hageja Nete suhtes, kuivõrd nende esitamiseks puudub õiguslik huvi. Maakohus jättis ebaõigesti menetluse kõnealuste Nete osas lõpetamata. Maakohus ei ole TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastanud otsuses tuvastushagi esitamiseks vajalikku õiguslikku huvi. Kohus ei ole tuvastanud Me ühtegi 01.10.2010.a kostjale antud volituse kasutamise juhtumit, mis võinuksid tingida selle tühisuse tuvastamise vajaduse. Kohus ei ole tuvastanud, milliseid konkreetseid toiminguid on kostja hageja nimel teinud, samuti ei ole kohus tuvastanud isegi seda, et toimingud on tehtud 01.10.2010–25.02.2011.a kehtinud hageja volikirja kasutades. Hageja poolt 11.10.2012.a tehtud varasemate volituste tühistamise avalduse tühisuse tuvastamise õiguslikku huvi hagejale ei ole otsuses üldse käsitletud. Samuti ei ole kohus vastanud kostja vastuväitele, et hageja ei ole esitanud põhistust selle kohta, miks on see Ne esitatud kostja vastu. Ka 24.11.2010.a hageja poolt M.Tile antud volikirja tühisuse tuvastamise Nde puhul ei ole kohus vastanud kostja vastuväitele, et hageja ei ole põhjendanud, miks on see Ne esitatud kostja vastu. Kui hagejal oli selleks õiguslik huvi, tulnuks kõnealune Ne esitada isiku vastu, kellele hageja sellega enda esindamise õiguse andis. Seega tuleb TsMS § 656 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud Nete rikkumise tõttu kohtuotsus selle Nde osas tühistada, kuna M.Ti ei ole menetlusse kaasatud. TsMS § 202 lg-st 4 tulenevalt on väär ka maakohtu lõppjäreldus, et 24.11.2012.a volikiri oli tühine volikirja andnud isiku piiratud teovõime tõttu, kuivõrd hagejal oli õigus endale valida eestkoste seadmise menetluses esindaja. Täiesti alusetult on kaevatavas otsuses tuvastatud, et nimetatud volikirja on M.T kasutanud hageja teovõime piiramise lõpetamise avalduse esitamiseks tsiviilasjas nr 2-1036271. Nimetatud tsiviilasjas hageja poolt esitatud avalduste puhul ei ole vaidlusalust volikirja kasutatud, vaid avaldusele oli lisatud 22.12.2012.a lihtkirjalik volikiri. Eeltoodust nähtub, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme ning tuvastanud oma järelduste aluseks olevaid asjaolusid meelevaldselt. Kostja ei Nstu maakohtuga selles, et käesoleva vaidluse aluseks olevat tehingud on tühised hageja piiratud teovõime tõttu. Samuti ei Nstu kostja sellega, et kohus ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud hageja tervisliku seisundi pidevat paranemist ning tema arusaamist oma tegude tähendusest käesoleval ajal. Selles osas on otsus vastuoluline. Osaliselt on kohus otsuses kinnitanud, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja tervislik seisund võimaldas ja võimaldaks käesoleval ajal aru saada tema poolt tehtud tehingu tähendusest, otsuse teises osas aga märgib kohus, et hageja teovõime omab tähendust vaid 01.10.2012.a teostatud tehingu osas. Seega ei ole kohus andnud hinnangut hageja võime kohta oma tegusid juhtida ja neist aru saada käesoleval ajal. Kohus ei ole andnud ka hinnangut hageja teostatud tehingute kohta, mis on tehtud peale käesoleva hagi esitamise kohtusse, so peale 22.06.2012.a (hageja testament). Seega on kaevatav otsus olulises ulatuses põhjendamata ja vastuoluline. Maakohtu otsus tugineb suuresti tsiviilasjas nr 2-11-4918 eeltõendamismenetluse korras tehtud ekspertiisi arvamusele. Kostja hinnangul on ekspertide Marika Miti ja Jaana Mägi arvamused hageja tervisliku (vaimse) seisundi osas vastuolulised ja vasturääkivad ning seega ebausaldusväärsed. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et eeltõendamismenetluses kogutud tõenditega on jäänud välja selgitamata, milles seisneb hageja piiratud, lihtsustatud arusaam oma tegudest. Lisaks kuulub ekspertide poolt kasutatav termin „tõeline arusaam“ kostja hinnangul juriidilisse kategooriasse (Me meditsiini valdkonda), aga eksperdid ei tohiks anda hinnanguid õiguslikes kategooriates. Ka 14.05.2013.a toimunud istungil ei suutnud M.M põhjendada, milline on hageja suhtes „faktilise“ ja „tõelise“ arusaamade vahe,

Tsiviilasi nr: 2-12-52278 sattudes mitmel korral vastuollu eelnevalt öelduga ja aktis väljendatuga. Nimetatud vastuolu on kostja toonud välja ka oma maakohtus esitatud seisukohtades. Eeltoodu tõttu on maakohus jätnud põhjendamatult asjas kordusekspertiisi määramata. Samuti jääb kostja oma maakohtus esitatud väite ja selle põhjenduste juurde, et kõnealuse eeltõendamismenetluse korras kogutud ekspertiisi akti nr 91 näol on tegemist lubamatu tõendiga. TsMS § 249 lg 2 järgi on selgesõnaliselt keelatud sellisel ebaseaduslikul viisil kogutud tõendile tuginemine. Seega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme sellega, et on tuginenud lubamatule tõendile ning on jätnud määramata kordusekspertiisi. Kostja ei Nstu maakohtu järeldustega ka selles, et kostja oli menetlusse kaasatud ja sellest teadlik, mistõttu ei ole kohus tema õigusi rikkunud. Selline seisukoht ei ole kooskõlas kogutud tõendite ega seadusega (TsMS § 466 lg 1). Kohus on ekslikult lugenud kostja teavitamise seaduspäraseks e-posti teel saadetud määrusega, eirates viidatud sättes toodud Ndeid. Hagis taotletakse vaid 01.10, 11.10 ja 24.11.2010.a hageja poolt teostatud tahteavalduste tühiseks tunnistamist. Hagis ei ole taotletud hageja teovõime tuvastamist käesoleval ajal. Seega ei saanud maakohus väljuda otsuse tegemisel hagi lahendamise piiridest (TsMS § 439). Maakohus on otsuses möönnud, et: „Piiratud teovõimega isikuna ei saa ta teha tehinguid iseseisvalt ja kuna eestkostja tehinguid heaks kiitnud ei ole ja V N seda teha ei saa, on need tühised. See kehtib ka kõnealusel perioodil antud volituste kohta, mille tühiseks tunnistamise peab kohus oluliseks põhjusel, et kuni käesoleva ajani on näiteks M T püüdnud V N nimel esitada avaldusi kohtusse teovõime piiramise lõpetamiseks erieestkostja vabastamise kaudu“. Maakohus on oma väitega „kõnealusel perioodil antud volituste kohta“ otsuse tegemisel ilmselgelt väljunud esitatud Nde piiridest, kuivõrd hagis ei ole taotletud hageja poolt käesoleval perioodil antud volituste ja teostatud tehingute tühiseks tunnistanud. Arusaamatuks jääb, mida maakohus peab üldse silmas „kõnealusel perioodil“ all. Selles osas ei ole otsus selge ning tekitab mitmetimõistmist. Kohus ütleb otsuses aga üheselt mõistetavalt, et tühised on vaid hageja poolt käesoleva ajani antud volitused. Hageja poolt teostatud tehingute osas aga kohtu otsustus puudub. Seega tunnistab maakohus hageja poolt 10.08.2012.a tehtud testamendi kehtivust. Seega ei ole hagis taotletavat eesmärki, samuti otsuse resolutiivosa pdes 5 ja 6 nimetatud otsustust võimalik saavutada, kuna hageja poolt 10.08.2012.a tehtud testament on kehtiv. Kostja viitab TsMS § 423 lg 2 p-le 2. Kaevatavast otsusest nähtub, et kohus ei ole võtnud seisukohta kostja 16.12.2012.a taotluse suhtes Tallinna PERH ja hageja perearsti haiguslugude tõenditena kohtule esitamise osas. Kuna nimetatud haiguslugusid ei olnud ekspertide käsutuses (tulenevalt ekspert M.Miti poolt 14.05.2013.a istungil ülekuulamisel märgitust), siis ei saanud maakohus oma otsuses taotletud tõenditele ka hinnangut anda. Seega on maakohus jätnud täitmata talle TsMS § 422 lg-ga 8 pandud ülesande hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja 14.05.2013.a taotluse psühhiaater Milvi S ülekuulamiseks. M.S oli esimese, hageja suhtes eestkoste menetluse algatamiseks tehtud ekspertiisi juures ning samuti koostas ta 09.08.2012.a notar M L i poolt Kuressaare haiglale esitatud taotluse alusel arvamuse hageja vaimse seisundi kohta ning võime kohta teha testamenti. Kuivõrd maakohus on kaevatavas otsuses järeldanud hageja teovõimetust ka käesoleval ajal, siis seoses eeltooduga oli põhjendatud ka psühhiaater M.S spetsialistina ülekuulamine. Taotlus on põhjendatud ka selles valguses, et kõnealuse ekspertiisi akt on koostatud 02.11.2011.a, psühhiaater M.S arvamus aga 09.08.2012.a.

Asjaõigus › Omandiasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid