2.Jätta XXX„XXX“ XXX XXX hagi XXX vastu 2460 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2-10-32158 Jätta kostja II menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXX„XXX“ XXX XXX (hageja) esitas 05.07.2010 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX (uus ärinimi XXXOsaühing, kostja I) ja XXX (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 38 490,63 krooni (2460 eurot) ja hagi esitamise seisuga viivise 3107,31 krooni (198,59 eurot) ning alates 06.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivise 8% tagastamata põhinõudelt aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 21.04.2009, 11.05.2009 ja 26.05.2009 veolepingud, mille järgi kohustus hageja vedama kostjale I kuuluvad veosed Poola Vabariigist Eesti Vabariiki. Hageja täitis lepingutest tulenevad kohustused ning esitas kostjale I arve nr 45/09/F summas 960 eurot, arve nr 53/09/F summas 650 eurot ja arve nr 61/09/F summas 850 eurot. Kostja I kohustus nimetatud vedude teostamise eest tasuma hagejale kokku 2460 eurot. Kostja I oma kohustust ei täitnud. Arvete kõige hilisem maksetähtaeg oli 06.07.2009. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I võla tasumist summas 38 490,63 krooni (2460 eurot) ning seaduses sätestatud suuruses viivist. Kostja II oli kostja I juhatuse liige. Kostja II on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 176 p-st 3 ja § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus. Hageja kahju hüvitamise nõue kostja II vastu põhineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja p 8. Kostja I tellis hagejalt teenust perioodil aprill-mai 2009. a 2460 euro eest. Arvetest nähtuvalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hilisemalt 06.07.2009. Teenuse eest kostja I ei tasunud. Kui kostja II oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, siis ei oleks hageja kostjaga I tehinguid teinud ning maksmata arvete näol kahju saanud. Kostja II pidi olema teadlik, et kostja I oli juba enne hagejalt teenuse tellimist maksejõuetu. Seega on kostja II õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmisega tekitanud hagejale kahju summas 2460 eurot, millele lisandub seadusjärgses ulatuses viivis. Ajavahemikus, kui kostja I tellis hagejalt teenuseid, oli kostjal I Krediidiinfo maksehäirete registri andmetel mitmeid võlgnevusi krediteerijate ees. Näiteks 10.03.2009 sisestatud võlgnevus Intrum Justitia AS ees – maksehäire suurusega 10 001-50 000 krooni; 21.05.2009 ja 30.07.2009 sisestatud võlgnevused Akord Inkasso OÜ ees – maksehäire suurusega 10 00150 000 krooni ja maksehäire suurusega 1001-5000 krooni; 14.04.2009 sisestatud võlgnevus
2-10-32158 XXXOÜ ees – maksehäire suurusega 10 001-50 000 krooni. Samas võlgnes ja võlgneb kostja I hagejale kokku 38 490,63 krooni (2460 eurot).
KOSTJA II VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 esimeses lauses ja § 26 lg-s 1 sätestatut arvestades oli hageja poolt väidetavalt õiguslikul alusel esitatud arvete tasumise kohustus kostjal I kui juriidilisel isikul, mitte kostjal II kui füüsilisel isikul, kes oli kostja I seaduslikuks esindajaks. Hageja ei ole tõendanud tegu, tagajärge, põhjuslikku seost, õigusvastasust ega ka süüd. Kostja II kostja I juhatuse liikmeks oleku ajal maksejõuetuse situatsiooni ei olnud. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Kostjale II on arusaamatu, miks ei andnud hageja kostja I vastu sisse pankrotiavaldust, kui ta on veendunud, et kostja I on maksejõuetu ja oli pankrotis juba siis, kui toimusid tehingud hagejaga. Kostja II taotleb kohtult, et hagi jäetaks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel või alternatiivselt TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja nõue kostja II vastu on alusetu ja perspektiivitu kostja I äriregistrist kustutamise tõttu. Kostja II ei nõustu ka hageja viidetega Krediidiinfole. Nimetatud väidetavate võlgnevuste näol on tegemist kolmandate isikute pahatahtliku tegevusega, kes on avaldanud kostja I kohta ebaõigeid andmeid. Seda põhjusel, et nimetatud isikutel puudusid kostja I vastu mistahes tõendatud ning sissenõutavaks muutunud nõuded. Kostja II oli kostja I juhatuse liige kuni 11.10.2010. Kostja I oli toimiv äriühing. Ükski teine võlausaldaja ei ole esitanud pankrotiavaldust kostja I vastu. Samuti ei ole alustatud rikkumiste kohta menetlusi mistahes seaduse järgi. Kostja I ei ole registrist kustutatud likvideerimis- ega pankrotimenetluse tõttu, vaid uue juhatuse liikme tegevusetuse tõttu ÄS § 60 lg 3 alusel. Selle eest vastutab uus juhatuse liige, mitte kostja II. Kostja I kustutati mais 2013. a.
MENETLUSE KÄIK
4.10.10.2013 esitas hageja kohtule avalduse, milles loobub TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel hagist kostja I vastu ning palub kohtul hagist loobumine vastu võtta ja kostja I suhtes tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja palub menetlust jätkata kostja II osas ning välja mõista kostjalt II hageja kasuks tekitatud kahju ja viivised.
5.Asja läbivaatamise käigus 16.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi kostja II vastu rahuldada. Kostja II esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
2-10-32158 menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse hageja hagis kostja I vastu 2460 euro ja viivise nõudes seoses hageja hagist loobumisega.
7.Kohus leiab, et hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • hageja ja kostja I olid lepingulises suhtes ning hageja osutas kostjale I rahvusvahelisi veoteenuseid perioodil aprill-mai 2009. a; • hageja oli vedaja ja kostja I ekspedeerija; • hageja esitas kostjale I arve nr 45/09/F summas 960 eurot, arve nr 53/09/F summas 650 eurot ja arve nr 61/09/F summas 850 eurot, kokku 2460 eurot; • kostja I ei ole eelnimetatud arveid tasunud; • veolepingute sõlmimise ja veoteenuste osutamise ajal oli kostja I juhatuse liikmeks kostja II; • kostja I suhtes ei ole kohtule pankrotiavaldust esitatud; • kostja I on äriregistrist kustutatud 23.05.2013 ÄS § 60 lg 3 alusel.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja II on kostja I juhatuse liikmena tekitanud hagejale kahju, kuna kostja II ei esitanud kohtule õigeaegselt pankrotiavaldust ega täitnud oma kohustusi juhatuse liikme jaoks vajaliku hoolsusega.
10.Kuivõrd kostja II on tuginenud hageja nõude alusetusele ja perspektiivitusele, peab kohus vajalikuks esmalt selgitada hageja poolt kostja II vastu esitatud nõude õiguslikku alust. Seejärel analüüsib kohus, kas on tõendatud, et kostjal II oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus; kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostja II on seda kohustust rikkunud.
11.Hageja on esitanud kostja I võlausaldajana kahju hüvitamise nõude kostja I juhatuse liikme (kostja II) vastu. Osaühingu juhatuse liikme vastutus tuleneb ÄS § 187 sättest. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 187 lg 4 järgi võib ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt ei vastuta kahju tekitaja, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja II teo, kahju, põhjusliku seose kostja II teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja II põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja II vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt nt Riigikohtu 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12).
2-10-32158
12.Hageja leiab, et kostja II on rikkunud ÄS § 176 p-st 3 ja § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus. Hageja arvates oli kostja I veolepingute sõlmimise ajal (s.o aprill-mai 2009. a) maksejõuetu. Nimetatud ajal oli kostja I omakapital ka seaduses sätestatud miinimumpiirist väiksem. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt nt Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda (vt Riigikohtu 25.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Praeguses asjas tuginebki hageja kahjunõue pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise tõttu asjaolule, et tulenevalt kostja I majandustegevuse jätkumisest tekkis tal hageja ees veotasu maksmise kohustus, mida ta ei suutnud täita. Seega on hageja väidetud kahju hõlmatud ÄS § 180 lg 51 ja ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine võib olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane. Seejuures tuleb kõne alla ka kostja II vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt Riigikohtu 02.11.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13). ÄS § 176 p 3 sätestab, et juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt tekib osaühingu juhatuse liikmetel kohustus osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult, kuid hiljemalt 20 päeva möödudes maksejõuetuse ilmnemisest, esitada kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamise kohustus tekib juhul, kui tegemist on osaühingu püsiva maksejõuetusega, mis tulenevalt osaühingu majanduslikust olukorrast ei ole üksnes ajutine. Maksejõuetuse mõiste tuleneb pankrotiseaduse § 1 lg-st 2, mille järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
13.Puudub vaidlus, et kostja I suhtes ei ole pankrotiavaldust kohtule esitatud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal II oli kohustus esitada pankrotiavaldus ajal, mil hageja osutas kostjale I veoteenuseid. Vaidlustamata asjaolude kohaselt osutas hageja kostjale I veoteenuseid perioodil aprill-mai 2009. a. Kohus märgib, et tegemaks kindlaks, kas kostja I oli mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Hageja on oma väidete tõendamisel tuginenud üksnes Krediidiinfo raportile (tl 49-50), millest nähtuvalt oli ajavahemikus, kui kostja I tellis hagejalt teenuseid, kostjal I Krediidiinfo maksehäirete registri andmetel mitmeid võlgnevusi krediteerijate ees. Lisaks on hageja viidanud kostja I netovara ebapiisavusele, kuid ei ole kohtule esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Kohus selgitab, et kostja I maksevõime hindamisel on mh netovara seis kaaluka tähtsusega ning
2-10-32158 sellest tulenevat kahtlust kostja I maksejõulisuses oleks saanud ümber lükata üksnes andmetega, mis viitaksid kostja I majandusliku seisundi paranemisele. Hageja poolt esitatud Krediidiinfo raportist ei ole kohtul võimalik tuvastada kostja I netovara seisu või seda kas kostja I kohustused ületasid hagejale teenuste osutamise perioodil tema vara ega ka seda kas kostja I majandustegevus oli kahjumis või mitte. Kui hageja oleks nimetatud asjaolusid tõendanud, oleks seejärel pidanud kostja II tõendama asjaolusid, millest nähtuks, et väidetavat kostja I olukorda võis pidada ajutiseks, st asjaolusid, millest nähtuksid kostja I majandusliku seisundi paranemise väljavaated. Seega ei ole kohtul võimalik ka tuvastada, kas ja millal tekkis kostjal II kohustus esitada pankotiavaldus.
14.Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kostja I on äriregistrist kustutatud 23.05.2013 ÄS § 60 lg 3 alusel. Kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja vastavalt ÄS § 60 lg-le 3 äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. Hageja kui kostja I võlausaldaja (ega ükski teine väidetav võlausaldaja) ei ole teatanud registripidajale oma nõudest äriühingu vastu ega taotlenud ka likvideerimismenetluse läbiviimist. Seetõttu kustutati kostja I äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta. Kui likvideerimismenetlus oleks toimunud ja määratud likvideerija, oleks ta olnud mh kohustatud lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate (sh hageja) nõuded (ÄS § 209 lg 2) ning esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210).
15.Kuivõrd kostja II poolt seaduses sätestatud kohustuse rikkumine ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda käesolevas kohtuotsuses kostja II käitumise õigusvastasust ega süüd (st delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente). Samal põhjusel puudub vajadus käsitleda otsuses asjaolusid, millega hageja varalise kahju olemasolu põhistab.
16.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hageja nõude kostja II vastu rahuldamata.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul kostja I hageja nõuet rahuldanud ei ole, vaid ta kustutati äriregistrist 23.05.2013. Seetõttu jätab kohus kostja I vastu esitatud hagi osas hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 3, esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud
2-10-32158 esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.