Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 26.11.2013 juhatuse liikme Marko Kalev poolt allkirjastatuna avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks oli Rakvere linnas Narva 27a ja 42 kinnistute edasirentimine. Väidetavalt on Narva 27a renditud Novus Oil OÜ'le juhatuse liige Kristjan Olei registrikood 12253143 ja Narva 42 on Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ omakasutuses. Novus Oil OÜ rendileping on sõlmitud märts 2013. Renditasu rentnik maksnud ei ole. 25.07.2013 algatas võlausaldaja AS DNB Pank registrikood 11315936 täitemenetluse võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevus AS DNB Pank ees on 2 269 614,33 eurot. Viimane tasumine AS DNB Pank toimus 30.10.2012 st rohkem kui aasta tagasi. Täitemenetluse raames toimunud müük ebaõnnestus. Hinnaga 800 000,00 ei tulnud ühtegi pakkumist. Novus Oil OÜ esindaja kinnitas 25.11.2013, et rendileping kehtib (lubas lepingu esitada 26.11.2013) ja kinnitas, et Narva 27a asuvad Novus Oil OÜ'le kuuluvad 20 jalane merekonteiner koos seadmetega mis oli ühendatud terminali torustikuga, kuus plastikkonteinerit, tööriistad ja erinevates mahutites asetsevad kemikaalid. 26.11.2013 tutvus juhatus asjaoludega ja tõdes, et Novus Oil OÜ ei ole maksnud Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ pangakontodele renti. Kummastava asjaoluna tuvastas juhatus, et 2013 laekunud 15168,37 eurost on 7500 eurot laenatud Agropower OÜ'le kelle üheks juhatuse liikmeks on samuti Kristjan Olei. 26.11.2013, eirates rendileandja pandiõigust viis Novus Oil OÜ minema 20 jalase konteineri ja veel erinevaid asju Narva 27a kinnistult. Antud asjaolust lähtuvalt saab aimata, et Novus Oiil OÜ kui rentnik käitus tõenäoliselt pahatahtlikult ja venitas 25.11.2013 kinnitusele alla kirjutades, et viia oma vara minema, et pääseda rendileandja pandiõigusest ja ei plaaninudki renti tasuda. Eriti ilmekalt viitab antud asjaolule Novus Oil OÜ kinnitus, et viies ära 20 jalase konteineri koos seadmetega taastab eelnevalt torustiku algse olukorra. Teadaolevalt seda ei ole tehtud. Novus Oil OÜ tegevuse tulemusena on lõhutud ja ümber ehitatud Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ kinnistul paiknev torustik, mida ei ole ilma suurte kapitalimahutusteta võimalik korda teha ja seega antud territooriumit sihtotstarbeliselt kasutada st naftaprodukte ladustada. Alternatiivsed rendivõimalused puuduvad. Kinnistu on kohtutäituri vahendusel täitemenetluse raames müügis. Samuti ei ole pangale kui peamisele kreeditorile tasutud rohkem kui aasta jooksul vaid juhatuse liige Reimo Piirsoo on kasutanud Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ rahalisi vahendeid enda heaoleku tõstmiseks, makstes autoliisingute, kindlustuste ja kütuste eest ning andes lahkesti laenu kolmandatele isikutele Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ pangakontolt. Lähtudes eeltoodust on Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ püsivalt maksejõuetu. Nõuded ja kohustused. Seisuga 26.11.2013 on Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ kohustused vähemalt 2 269 614,33 AS DNB Pank ees. Varad on alljärgnevad: Kassa Reimo Piirsoo käes 4750,00; nõue Agropower OÜ vastu 7500,00 eurot;

Kinnistud Narva 27a ja 42 Rakvere linnas hinnanguliselt alla 800 000,00 euro. Seega on katmata kohustusi, isegi kui õnnestuks kinnistud müüa hinnaga 800 000,00 euroga ikka 1 457 364,33 eurot. Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lg 1 ja 2 ning ÄS § 180 lg 51 palub Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ kuulutada välja tema pankrot. Kohus algatas menetluse 02.12.2013 määrusega ja nimetas ajutise halduri. 10.12.2013 esitas võlgniku nimel avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks juhatuse liige Reimo Piirsoo. Avalduse kohaselt on Marko Kalev esitanud avalduse pahatahtlikult, olles juhatuse liikmeks saanud kelmuse teel ja soovides seeläbi kahjustada ettevõtte tegevust. Avaldusele on lisatud suurima kreeditori kinnitus soovist mitte algatada pankrotimenetlust. 19.12.2013 istungil Reimo Piirsoo kinnitas, et loobub avalduse tagasivõtmise avaldusest. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kohustatud andma vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt; puuduvad võlgniku poolt esitatud materjalid ning võlgnikult saadavad selgitused. Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ (edaspidi ka Võlgnik) kanti äriregistrisse 08.02.2010.a. ning võlgniku peamiseks tegevusalaks oli ärinõustamise jm juhtimisalane nõustamine. Võlgniku endise juhatuse liikme Marko Kalevi esitatud pankrotiavalduse kohaselt tegeles võlgnik Rakvere linnas Narva 27a ja 42 kinnistute edasirentimisega. Väidetavalt oli Narva 27a kinnistu Novus Oil OÜ ja Narva 42 kinnistu võlgniku kasutuses. Avalduse kohaselt on Novus Oil OÜ-ga sõlmitud rendileping 2013.a märtsis, kuid rentnik renti maksnud ei ole. Novus Oil OÜ kinnistas 25.11.2013.a rendilepingu kehtivust ning ka asjaolu, et Narva 27a asuvad rentnikule kuuluvad 20 jalane merekonteiner koos seadmetega, mis oli ühendatud terminali torustikuga, kuus plastikkonteinerit, tööriistad ja erinevates mahutites asetsevad kemikaalid. 26.11.2013.a tutvus Marko Kalev võlgniku pangakontodega ning tuvastas asjaolu, et võlgniku kontodele ei ole toimunud rendimakseid. Eelnevast tulenevalt soovis juhatuse liige teostada üürileandja pandiõigust, kuid Novus Oil OÜ viis oma vara enne pandiõiguse teostamist kinnistult minema. Väidetavalt tekitas Novus Oil OÜ vara teisaldamise ja oma tegevusega ka võlgnikule kahju, kuna rentnik ei taastanud torustiku algset olukorda, mis Novus Oil OÜ tegevuse tarbeks lõhuti ja ehitati ümber. Väidetavalt ei saa hetkel kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, kuna lõhutud torustiku tõttu ei ole võimalik naftaprodukte ladustada ning alternatiivsed rendivõimalused puuduvad. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik AS-i DNB Pank ees kohustusi täidetud enam kui aasta jooksul. Lisaks on võlgniku juhatuse liige Reimo Piirsoo väidetavalt kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid isikliku heaolu tõstmiseks, makstes autoliisingute, kindlustuste ja kütuse eest ning väljastades laene.

Võlgniku juhatuse liikme Reimo Piirsoo poolt esitatud selgituste (aruande lisa nr 3) kohaselt sõlmis võlgnik 29.06.2012.a AS-ga DNB Pank laenulepingu Rakveres kahe kinnistu (Narva tn 27a ja 42) ostmiseks. Nimetatud kinnistutel asus vana kütuseterminal ning võlgnik rentis kinnistuid Rakvere Terminal OÜ-le. 2012.a sügisel ütles Rakvere Terminal OÜ rendilepingu aga üles, kuna ei suutnud rendilepingust tulenevaid kohustusi täita. Peale rendilepingu ülesütlemist tekkisid ka võlgnikul raskused AS DNB Pank ees võetud kohustuste täitmisega. Võlgnikul tuli otsustada kas leida kinnistutele uus operaator, tegevuskava või esitada pankrotiavaldus. Väidetavalt peeti aga 2012.a. novembris läbirääkimisi vahepeal tekkinud huvilistega terminali arendamise ja tegevuse taaskäivitamiseks. Võlgniku juhatuse liige teavitas väidetavalt läbirääkimistest ka AS-i DNB Pank, kes oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama. 2013.a kevadeks oli selgituste kohaselt terminali huvilistest alles vaid üks – AgroPower OÜ, kes arendas Novus Oil OÜ tarbeks tootmisliini emulsioonkütte laadsele tootele, mis tundus olevat suure perspektiiviga. 08.03.2013.a sõlmis võlgnik Novus Oil OÜ-ga Narva tn 27a kinnistu rendilepingu, mille tingimuste kohaselt kujunes rendihind Novus Oil OÜ poolt toodetud ja väljastatud toote mahu (litraaži) põhiselt. Väidetavalt ei olnud Novus Oil OÜ muudel tingimustel nõus rendilepingut sõlmima. Selgituste kohaselt plaanis rentnik tootemahuks ühes kuus 1 000 000 liitrit toodet, mis taganuks võlgnikule piisava sissetuleku AS DNB Pank ees võetud kohustuse ja võlgnevuse tasumiseks. Ajutisele haldurile esitatud selgituste kohaselt ei suutnud Novus Oil OÜ aga nii tehnoloogilistel kui ka muudel põhjustel oma tegevust käivitada, mistõttu ei esitatud Novus Oil OÜ-le ka rendiarveid. Tänaseks on Novus Oil OÜ demonteerinud kinnistul olnud seadmed ja valmistub avama tootmist mujal. Reimo Piirsoo selgituste kohaselt sai võlgniku pankrotiavalduse esitanud Marko Kalev juhatuse liikmeks läbi kelmuse ning tema tegevuse tulemusena lahkus võlgniku rendipinnalt ka Novus Oil OÜ. Väidetavalt üritas Marko Kalev varastada Novus Oil OÜ tehnoloogialiini, mille tulemusena ei soovi Novus Oil OÜ võlgnikuga koostööd jätkata. Ajutine haldur märgib, et Reimo Piirsoo ja Marko Kalev on mõlemad juhatuse liikmed võlgniku omanikfirmas Rakvere Terminal Holding OÜ. Samas on alates 27.11.2013.a. Reimo Piirsool õigus esindada antud ühingut üksinda, kuid Marko Kalevil ainult koos teise juhatuse liikmega. Võlgniku 01.01.2012.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul 01.01.2012.a. seisuga varasid kogusummas 2 757,00 eurot, kohustusi 4 112,00 eurot ning võlgniku omakapital oli -1355,00 eurot. Võlgniku kasum majandustegevusest oli 0 eurot. Võlgniku 31.12.2012.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2012.a. seisuga varasid kogusummas 2 018 438,18 eurot, kohustusi 2 019 651,83 eurot ning võlgniku omakapital oli 1213,65 eurot. Võlgniku kasum 2012. aasta majandustegevusest oli 141,35 eurot.

Võlgniku 17.12.2013.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul 17.12.2013.a. seisuga varasid kogusummas 2 022 031,1 eurot, kohustusi 2 011 351,83 eurot ning võlgniku omakapital oli 10 679,27 eurot. Võlgniku kasum 2013. aasta majandustegevusest oli 12 034,27 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul töötajaid ega võlgnevusi töötajate ees ei ole. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud viimase 2 aasta pearaamatute väljavõtteid, kvartaalseid bilansse ja kasumiaruandeid, kuna väidetavalt keeldub raamatupidamist teostanud Velak Consult OÜ võlgnikule väljastamast. Haldurile ei ole esitatud ka kõiki võlgniku kassadokumente. Eelnevast tulenevalt ei ole halduril võimalik võtta lõplikku seisukohta võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Samuti on raskendatud kõikide võlgniku tehingute kontrollimine ja tagasivõidetavate tehingute tuvastamine. Lisaks ei ole võlgnik esitanud äriregistrile 2012.a majandusaasta aruannet, mis võib viidata võlgniku raamatupidamiskohutuse puudulikule täitmisele. Eelnevaga seoses võivad nii võlgniku endise kui ka praeguse juhatuse liikme tegevuses esineda karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteokoosseisude tunnused. Võlgniku varad Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 02.12.2013.a. seisuga varasid kogusummas 763 200 eurot järgmiselt: - kinnistud Narva tn 27a ja Narva tn 42, Rakvere, bilansilise väärtusega 2 000 000 eurot, hinnangulise turuhinnaga 750 000 eurot - nõue AgroPower OÜ 13 200 eurot (Võlgnik ei ole esitanud andmeid nõude laekumise tõenäosuse kohta). Võlgniku 17.12.2013.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul 17.12.2013.a. seisuga varasid kogusummas 2 022 031,10 eurot järgmiselt: - Käibevara 22 031,10 eurot:  kassa 2 543,96 eurot  raha pangas -3,86 eurot  arveldused ostjatega 6 111,00 eurot  antud lühiajalised laenud 13 200,00 eurot  muud ettemakstud kulud 180,00 eurot - Põhivara 2 000 000,00 eurot:  kinnisvarainvesteeringud 2 000 000,00 eurot Võlgniku juhatuse liikme Reimo Piirsoo selgituste kohaselt on kassa asukoht teadmata, kuna endine juhatuse liige T K ei ole kassat üle andnud. Võlgnik omab järgmisi pangakontosid: AS-is Swedbank: - arvelduskontot nr 221058646457, mille saldo 09.12.2013. a seisuga on 0,44 eurot. - väärtpaberikontot nr 99101886736, millel väärtpaberid puuduvad.

Arvelduskonto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 03.12.2013.a. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is SEB Pank: - arvelduskontot nr EE301010220111138013, mille saldo 09.12.2013.a. seisuga on 0,66 eurot. Konto esimest allkirjaõigust omas T K alates 08.02.2010.a kuni 10.08.2011.a. Volitatud kasutajaärikliendi internetipangas U-NET Business alates 10.08.2011.a on Reimo Piirsoo. Arvelduskonto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 03.12.2013.a. Kohustused panda ees puuduvad. AS-is DNB Pank: -arvelduskontot nr 9620000079263, millisel 05.12.2013.a. seisuga rahalised vahendid puuduvad. Konto käsutamisõigust omavad Reimo Piirsoo, J J (ik xxxx) ja A H (ik xxxx). Võlgnikul on kohustusi panga ees. AS-is LHV Pank, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, Versobank AS-is, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is Bigbank, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Eesti Krediidipank AS-is, ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. Krediidipanga Liisingu AS-is, Pohjola Finance Estonia AS-is, Swedbank Liising AS-is, AS-is SEB Liising, ALG Liisingu AS-is ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis võlgnik liisingulepinguid ei oma. Nordea Finance Estonia AS ja Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole ajutise halduri päringule käesoleva aruande koostamise hetke seisuga vastanud. Maanteeameti andmetel liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 03.12.2013.a. vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto, kuid võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit ning ei ole toimunud väärtpaberikontol tehinguid. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule käesoleval hetkel 2 kinnisasja järgmiselt: 1) Kinnisasi registriosa nr 2107931, asukohaga Rakvere linn, Narva tn 27a, pindala 17 973 m2, katastritunnus 66301:032:0320, 100% tootmismaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärked kinnisasja käsutamise keelamiseks: - kohtutäitur Raigo Pärs, AS DNB Pank kasuks. 26.07.2013 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 05.08.2013. a. - ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok kasuks. 05.12.2013.a pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud 13.12.2013.a. Registriosa neljandasse jakku on kantud järgmised hüpoteegid: - hüpoteek summas 7 600 000 krooni AS DNB Pank kasuks;

- hüpoteek summas 1 000 000 krooni AS DNB Pank kasuks; - hüpoteek summas 36 900 000 krooni AS DNB Pank kasuks. Ehitisregistri andmete kohaselt asuvad kinnistul: töökoda, õli pumbamaja, õli täitemaja, garaaž, ladu, kaks õliparki, küttepark, veehoidla ja raudtee. Kohtutäitur Raigo Pärs on 09.12.2013.a korraldanud vara enampakkumise alghinnaga 550 000 eurot. 2) Kinnisasi registriosa nr 2106331, asukohaga Rakvere linn, Narva tn 42, pindala 46 140 m2, katastritunnus 66301:032:0330, 100% tootmismaa. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärked kinnisasja käsutamise keelamiseks: - kohtutäitur Raigo Pärs, AS DNB Pank kasuks. 26.07.2013 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 05.08.2013. a. - ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok kasuks. 05.12.2013.a pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud 13.12.2013.a. Registriosa neljandasse jakku on kantud järgmised hüpoteegid: - hüpoteek summas 7 600 000 krooni AS DNB Pank kasuks; - hüpoteek summas 1 000 000 krooni AS DNB Pank kasuks; - hüpoteek summas 36 900 000 krooni AS DNB Pank kasuks. Ehitisregistri andmete kohaselt asuvad kinnistul: kontor, garaaž, valvehoone, kütuse pumbamaja, kolm veehoidlat ja kaks kütteparki. Kohtutäitur Raigo Pärs on 09.12.2013.a korraldanud vara enampakkumise alghinnaga 150 000 eurot. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule teiste äriühingute osalusi ei kuulu. Ajutisele pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgniku teadaolev vara kinnistutest, mille väärtus ei ületa 700 000 eurot ning nõudest summas 13 200 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole ajutisele haldurile käesoleval hetkel teada. Lisaks on võlgniku bilansi kohaselt kassajääk 2543,96 eurot, kuid väidetavalt on kassa asukoht teadmata, kuna endine juhatuse liige T K ei ole võlgniku kassat üle andnud. Kohtutäitur müüs enampakkumisel kinnistuid kokku hinnaga 700 000 eurot. Halduri hinnangul võib ka see olla vara väärtus. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku esitatud selgituste kohaselt on võlgnikul kohustused AS DNB Pank ees. Võlgniku 17.12.2013.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul 17.12.2013.a. seisuga kohustusi kogusummas 2 011 351,83 eurot järgmiselt: - Lühiajalised kohustused 11 351,83 eurot:  tagatiseta laenukohustused 10 539,83 eurot  võlad tarnijatele 512,00 eurot

 võlad tarnijatele (Eesti) 300,00 eurot - Pikaajalised kohustused 2 000 000,00 eurot  pikaajalised pangalaenud 2 000 000,00 eurot Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel võlgnikul 11.12.2013.a. seisuga maksuvõlg puudub. Vastavalt 13.06.2012.a korraldusele nr 12.2-3/8816-1 viis Põhja maksu-ja tollikeskuse maksukorralduse osakond läbi võlgniku suhtes käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise kontrolli Eestis ajavahemikul jaanuar kuni mai 2012.a. Kontrolli tulemusena rikkumisi ei tuvastatud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes 03.12.2013. a menetluses järgmine täitemenetlus: Jrk

Toimiku nr

Avamise kuupäev

158/2013/1444

25.07.2013

Sissenõudja

AS DNB Pank

Nõue EUR

Kohtutäitur

2 307 410,77

Raigo Pärs

AS DNB Pank vastuse kohaselt on võlgnikul panga ees kohustusi, mis tulenevad laenulepingut nr TAL12K/71, mis on sõlmitud 29.06.2012.a (laenusumma 2 000 000,00 eurot). Käesoleval hetkel on laenulepingu jääk 2 671 614,33 eurot, millest intress moodustab 38 614,33 eurot ning viivis 6 330 000,00 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on pank 26.04.2013.a teatanud laenulepingu üles ütlemisest ning algatanud nõude sissenõudmiseks täitemenetluse (täitemenetluse algatamise otsus on võlgnikule edastatud 25.07.2013.a). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 2 683 000 eurot. Finantsanalüüs Kuna võlgnik on esitanud ajutisele haldurile vaid 17.12.2013.a ja 31.12.2012.a seisuga bilansid ning ei ole esitanud viimase kolme majandusaasta kvartaalseid bilansse ja kasumiaruandeid, puuduvad ajutise halduril piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutisel halduril on raske anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna võlgnik ei ole haldurile esitanud kõiki raamatupidamisdokumente, mis võimaldaks tuvastada vara omamist, võõrandamist ja võimalike võõrandamiste tingimuste vastavust kõigi võlausaldajate huvidele. Ajutise halduri hinnangul on edaspidises menetluses täiendavalt vaja kontrollida võlgniku tehinguid tuvastamaks vara tagasivõitmise võimalusi. Lisaks vajab täiendavat kontrollimist ka võlgniku raha kasutamine võlgniku huvides, kuivõrd pankrotiavalduse esitanud endine juhatuse liige Marko Kalev väidab, et Reimo Piirsoo võib olla kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid pahatahtlikult. Ajutisele haldurile esitatud dokumentidest nähtuvalt on tuvastatav, et võlgnik on näiteks Rakvere Terminal OÜ-lt (juhatuse liige Reimo Piirsoo) rentinud sõidukit, tasunud kütusearveid, Rakvere Terminal OÜ-le esitatud

kindlustusarveid, Tele2 arveid ja Reimo Piirsoole esitatud Elisa arve. Täiendavalt vajavad täpsustamist ka aset leidnud tasaarvelduste asjaolud. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgnikul puudub selleks vajalik kapital. Tervendamine eeldaks olulist investeeringut. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul on vara ca 700 000 euro väärtuses, kuid kohustusi ca 2 683 000 euro ulatuses, mis suurenevad pidevalt intresside ja viiviste näol. PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgniku suurima kohustuse (AS DNB Pank) sissenõudmiseks on 2013.a juulis algatatud täitemenetlus ning võlgniku ainsa teadaoleva väärtusliku vara (kinnistute) võõrandamiseks on viimati korraldatud enampakkumised 09.12.2013.a. Kuigi võlgniku juhatuse liige Reimo Piirsoo on kohtule esitanud pankrotiavaldusest loobumise avalduse ning ka võlgniku suurim võlausaldaja AS DNB Pank on avaldanud nõusolekut jätkata oma nõude sissenõudmist täitemenetluses, mitte pankrotimenetluses, on ajutine haldur seisukohal, et, võlgniku maksejõuetuks muutumine tulevikus on vältimatu (võttes arvesse, et 09.12.2013.a toimunud enampakkumisel oli võlgniku vara alghinnaks kokku 700 000 eurot ning AS DNB Pank nõue võlgniku vastu ületab vara väärtust kordades). Võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita kohustusi ning ka väljavaated täiendava kapitali ja rahavoo tekkimisele. Võlgniku omakapital on täna sisuliselt negatiivne ja juhatusel on pankrotiavalduse esitamise kohustus. Ajutine haldur märgib, et kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kõiki raamatupidamisdokumente, on ajutisel halduril raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele. Ajutise halduri hinnangul ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Täpsemalt võivad nii võlgniku endise kui ka praeguse juhatuse liikme tegevuses esineda karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteokoosseisude tunnused. Võlgnik on võtnud suuremahulise kohustuse ning soetanud kinnistud, kuid võlgnikul ei ole ei enne ega pärast kohustuse võtmist olnud märkimisväärset käivet, mille arvelt võetud kohustust täita. Eelnevast tulenevalt on ajutisele haldurile hetkel selgusetu, milles seisnes võlgniku äriplaan ja põhitegevusala oli ärinõustamine ning millest pidi tekkima kasum ja kohustuste täitmiseks vajalik käive. Võlgniku sõlmitud rendilepinguid ei ole ajutise halduri esialgsel hinnangul rentnikud kohaselt täitnud. Samuti on sõlmitud kinnistute rendilepingute tingimuste vastamine võlgniku huvidele küsitav, kuivõrd näiteks rendisumma on seatud sõltuvusse rentniku toodangu mahust. Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud rentnik nõus teistel tingimustel rendilepingut sõlmima. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada, kas võlgniku

objektidele oleks olnud teisi huvilisi fikseeritud rendihinnaga, kuid võlgniku esitatud rendilepingu tingimused on rendihinna kujunemise osas olnud selgelt tavapäratud. Lisaks võivad esineda ka KarS § 384 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) sätestatud süüteokoosseisu tunnused, kuna teadmata on võlgniku kassa asukoht. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada hiljemalt 26.04.2013.a, mil AS DNB Pank teatas laenulepingu ülesütlemisest. Arvestades aga asjaolu, et laenulepingu ülesütlemisele eelnevalt pidi võlgnikul olema tekkinud ka maksehäired, siis on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgnik oli maksejõuetu juba varem ning võlgniku juhatus on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ning rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 ajutine haldur palub: --välja kuulutada Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ pankrot; --nimetada Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ pankrotihalduriks Oliver Ennok --määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; --määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus leiab, et algse avalduse esitamise hetkel oli Marko Kalev juhatuse liige ja seega pädev avaldust esitama. Reimo Piirsoo poolt avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise hetkeks Marko Kalev enam registriandmete kohaselt juhatuse liige ei ole. Kohus on seadusliku esindaja avalduse alusel alustanud menetlust ajutise halduri nimetamisega. Pärast ajutise halduri nimetamist avalduse tagasivõtmine võimalik ei ole. Kohus saab siis kas jätta avalduse rahuldamata, kui võlgnik on tegelikult maksejõuline, rahuldada avalduse, kui võlgnik on maksejõuetu või kaaluda menetluse raugemisega lõpetamist, kui pankrotisituatsioon on, kuid puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks. Kohtuistungil on Reimo Piirsoo oma avalduse tagasivõtmise avaldusest loobunud. Kohus leiab, et väidetava ainsa kreeditori soov mitte algatada pankrotimenetlust, ei ole pädev. Võlgniku poolt avalduse esitamisel tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu ja seega ei saa avalduse lahendamisel lähtuda ühe teadaoleva võlausaldaja soovist läbi pankrotimenetluse

vältimise elimineerida võlgniku võimalike rahaliste vahendite jaotamisest teised samaväärsed võlausaldajad. Seega, võlgnik peab juba algatatud pankrotimenetluse jätkamise vältimiseks kinnitama oma maksejõulisust, st olema võimeline tasuma võlad kõigile võlausaldajatele, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd võlgniku suhtes käib juba täitemenetlus, siis see on indikaator, et võlgnik vabatahtlikus korras ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik on kinnitanud, et on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole usutavalt suutnud selgitada, milles seisnes majandustegevus 2013 aastal. Võlgniku seletus 2013 laekunud 15 tuhandele eurole ja 12 tuhande euro suurusele kasumile oli, et see on vanametalli realiseerimise eest AS-lt Kuusakoski laekunud summa. Seda ei saa pidada majandustegevuseks võlgniku (esindaja väitel hiilgavalt koostatud) äriplaani alusel. Võlgnik ei ole usaldusvääruselt selgitanud, miks on esitamata 2012 majandusaasta aruanne. Reimo Piirsoo on kinnitanud, et raamatupidajat ei olnud, lepingut ühegi vastavat teenust osutava äriühinguga ka mitte, tal olid (aruande esitamiseks ettenähtud ajahetkel) olemas kõik aruande koostamiseks vajalikud dokumendid, kuid aruannet ei esitatud umbmäärases lootuse tõttu saada–leida uus toimiv rendisuhe. Kohus leiab, et juhatuse liikme selline arusaam tema kohustustest ei ole aktsepteeritav. Kohus ei saa pidada tõsiselt võetavaks selgitust, et hästi koostatud äriplaani idee oligi laenu tagasimaksmine saadavatest renditasudest. Täiesti mõistetamatu on võlgniku esindaja Reimo Piirsoo arusaam, et maksejõuetus selgus alles 06.12.2013. Kohus leiab, et võlgnik ei ole adunud, mida tegelikkuses tähendab laenuvõla kogunemine ja täitemenetluse alustamine olukorras, kus likviidne, võla suurusega korrelatsioonis olev vara puudub. Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud arvandmetest võlgade ja varade suuruse kohta ja neid üle kordamata, on ilmne, et võlgnik ei suuda katta oma varaga kohustusi ja ehkki majandustegevus mingil määral jätkub, on siiski ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et võlgniku nõuete täitmiseks toimuvad täitemenetlused ja nende raames sundmüügi kaudu vara realiseerimine ei võimalda saada varast turuhinda. Vara realiseerimine turuhinna alusel (kui sundmüüke ei toimuks) on pigem oletuslik ja nõuaks eelnevalt kinnisvara hindamist, mis omakorda on pankrotimenetlust arvestades liialt kulukas protseduur. Aeg, millal hoolsustkohustust nõuetekohaselt täitev juhatuse liige pidanuks juba hindama äriühingu maksejõulisust, on kohtu hinnangul ja tuginedes aruandele, hiljemalt 2012 lõpus (kui võlas olid esimesed maksed pangale) ja 2013 suvel (kui alustatud oli täitemenetlus). Ainuüksi juba asjaolu, et juhatus on eiranud majandusaasta aruande esitamise tähtaegse esitamise kohustust, annab alus järeldada, et äriühingu raamatupidamislikust olukorrast ja finantsseisust puudub juhtorganil pädeva ja asjakohane ülevaade.

Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Sealjuures kohus nõustub, et põhjuste täpsema tuvastamisega tuleb edaspidi veel tegeleda. Samamoodi nõustub kohus ajutise halduriga, et maksejõuetuse väljakujunemise tegelik algushetk ning vara tagasivõitmise võimalused vajavad täiendavat analüüsimist. Halduril tuleb vajadusel ka otsustada, kas esineb aluseid kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Oliver Ennok. Taotlus ajutise halduri tasu ja kulude kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.