U Lhagi Best Partner Management OÜ vastu töösuhte olemasolu tuvastamise nõudes Hagihind 3 500 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: U L (isikukood xxxx, xxxx).
elukoht xxxx, e-post:
Kostja: Best Partner Management OÜ (registrikood 12169299, asukoht Vana-Lõuna 39-150, 10134Tallinn), lepingulised esindajad R K ja Thea Rohtla (e-post: [email protected]). Asja arutamise kuupäev
28. november 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja U l ; Kostja seaduslikud esindajad M T K, V-O M ja lepingulised esindajad Thea Rohtla ja R K.
Resolutsioon
1.Jätta U L hagi Best Partner Management OÜ vastu töösuhte olemasolu tuvastamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja U L kanda.
3.Saata kohtuotsus hagejale ja kostja lepingulistele esindajate teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (8)
2-13-8279 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.19. veebruaril 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja töötab xxxx xxxx linnas erinevate tööandjate kaudu, kuid kogu aeg ühes ja samas kasutajaettevõttes juba alates juulist 2011. Esimene tööandja oli xxxx, kuid kuna sealt ei antud hagejale töölepingut, lahkus hageja 19.09.2011 xxxx teenistusse, kuna seal sõlmiti tööleping. Hageja töökorralduses mitte midagi ei muutunud. Nagu ennegi viidi iga esmaspäev kasutajaettevõtte eelmise nädala töötunnid xxxx firma Best Partner OY kontorisse. Best Partner OY-l on kirjalik leping kasutajaettevõttega, kus töötab hageja. Vastavalt hageja tehtud töötundidele maksab kasutajaettevõte Best Partner OY-le. Best Partner OY-ga pole hagejal kunagi mingeid lepingulisi suhteid olnud. Best Partner OY-l omakorda on kirjalik leping Eesti äriühingu xxxx, kellele ta maksis hageja töötundide eest ning lõpuks sai hageja palga xxxx.
2.27.01.2012 sai hageja Best Partner Management OÜ (kostja) tegevjuhilt R K teada, et alates 30.01.2012 xxxx teenuseid enam ei kasutata. Hageja jäi seda uskuma ja allkirjastas 31.01.2012 töölepingu kostjaga ning palgakokkuleppe. Tegelikult xxxx maksis hagejale palka edasi nii nagu ennegi. Hageja töötas siis edasi nagu ennegi ja jäi alates detsembrist korralisele puhkusele. Kuna selgus, et xxxx puhkuseraha ei maksa, 14.12.2012 lõpetas hageja töölepingu.
3.07.01.2013 teatas hageja kostja juhatuse liikme V-O M, et asub kostja juurde tööle alates 08.01.2013. V-O M andis ülesande kostja tegevjuhile R K allkirjastada hagejaga vastav leping. R K helistas hagejale ning hageja 07.01.2013 saatis talle e-kirja, millega soovib hageja tõendada, et R K oli juba 1 päev enne hageja tööleasumist teada hageja kavatsus tööle asuda. Järgmisel päeval selgus, et hagejale pakutakse käsunduslepingut. Siis tuli läbirääkimistes pikem vahe ning 12.02.2013 õnnestus kostja juhatuse liikme M T K abil sundida kostja tegevjuht jälle lepinguläbirääkimisteni. Kui hageja esitas R K õigusliku põhjenduse, koheselt loobus R K hageja kirjadele vastamast.
4.15.02.2013 jäi hageja haiguslehele teavitades sellest meili teel kostjat. Hageja arvates, kuna ta asus 08.01.2013 tööle ning kostja teadis sellest ega teinud selleks mingeid takistusi, siis oma käitumisega TsÜS § 68 lg 3 alusel kostja aktsepteeris hageja töötamist kostja juures.
5.Hageja palus TLS § 1 lg 2 alusel tuvastada töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel alates 08.01.2013 ning kohustada kostjat sõlmima kirjalik tööleping hagejaga samadel või mitte halvematel alustel hageja jaoks nagu on eelmine pooltevaheline tööleping 31.01.2012.
MENETLUSE KÄIK
6.Viru Maakohtu 05.03.2013 kohtumäärusega jäeti hagi käiguta. Hagejale selgitati VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, TLS § 4 lg 2 sisu. Kohus palus hagejal selgitada, millisel seaduslikul alusel taotleb hageja kostja kohustamist kirjaliku töölepingu sõlmimiseks ning millisel eesmärgil (muude nõuete puudumisel) soovib hageja kostjaga töösuhte tuvastamist. Hagejale tehti ettepanek hagiavaldusele lisatud võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite eestikeelsete tõlgete 2 (8)
2-13-8279 esitamiseks. Samuti määras kohus hagejale tähtaja hagiavalduses esitatud mittevaralistelt nõuetelt 375 eurot riigilõivu tasumiseks.
TÄPSUSTATUD AVALDUS
7.07. märtsil 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduses tõi hageja täiendavalt, et töösuhte tuvastamine on vajalik kostjalt 195 töötunni eest töötasu ja haigushüvitise saamiseks. Kostja juhatuse liikmed ei eita fakti, et hageja ajavahemikus 08.01-14.02.2013 195 tunni töötas. Kostja juhatuse liige M T K on selle eest kasutajaettevõttelt esitatud arvete alusel raha sisse kasseerinud, kuid kostja keeldub selle eest hagejale palka maksmist.
8.Hageja lisas maksekorralduse 187.50 eurot riigilõivu tasumise kohta.
MENETLUSE KÄIK
9.14.03.2013 jättis kohus hagi teistkordselt käiguta. Kohus palus hagejalt märkida konkreetsed asjaolud (TsMS § 363 lg 1), mis annaks aluse väita kostjaga töösuhte olemasolu hagiavalduses märgitud ajast ning välja tuua töösuhte faktilised asjaolud, s.o. millist tööd hageja tegi, kes andis töökorraldusi, kellega räägiti läbi töötingimustes, kellega sõlmiti palgakokkuleppeid jne (TLS § 5). Samuti nõudis kohus hagejalt täiendava riigilõivu tasumist 62.50 eurot, võõrkeelsete tõendite eesti keelde tõlkimist ja hagiavalduse tervikteksti esitamist.
TÄPSUSTATUD HAGI
10.22. märtsil 2013 esitaud täpsustatud hagiavalduses teatas hageja, et ta töötab kostja juures alates 08.01.2013. Alates 12.02.2013 on ta haiguslehel. Kuna kostja juhatuse liikmed olid teadlikud sellest, et hageja asus tööle 08.01.2013 ja kostja aktsepteeris hageja tööleasumist ega teinud selleks takistusi, tekkis poolte vahel TLS § 1 lg 2 sätestatud töösuhe.
11.Kostjaga toimus ka lühike kirjavahetus sellel teemal, kuid kostja eelistas ultimaatumi, et hagejaga sõlmitakse ainult käsundusleping. Hageja tugineb sellele, et varasemalt on poolte vahel kostja initsiatiivil sõlmitud tööleping, mis hagejale teadmata põhjusel üldse kehtima ei hakanud. Kostja omalt poolt esitab käsunduslepingu allkirjastamise põhjuseks seda, et kõigi teiste töötajatega on sõlmitud käsunduslepingud. Hageja arvates kogu vaidlus on selle üle, miks hageja ilma selgelt väljendatud põhjuseta peaks vahetama töölepingu käsunduslepingu vastu.
12.Hageja loobus kirjaliku töölepingu sõlmimiseks kohustamise nõudest. Samuti loobus hageja esitatud soomekeelsetest tõenditest. Hageja tasus täiendava riigilõivu 62.50 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.22. aprillil 2013 esitatud vastuses kostja on arvamusel, et tulenevalt TsMS §-st 371 lg.2 p.2 ei olnud kohtul alust hagi menetlusse võtta, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata või menetlus asjas lõpetada. Kostja arvates on hagi esitatud ebaõige kostja vastu.
14.Kostja teatas, et pooled ei ole sõlminud ei suulist ega kirjalikku töölepingut hageja tööle asumiseks Eestis registreeritud äriühingusse Best Partner Management OÜ (kostja). Kostja näol on tegemist tööjõudu rentiva äriühinguga, kelle üheks partneriks on Best Partner OY xxxx. Viimasel omakorda on sõlmitud leping xxxx. Kostjaga sarnaselt tegeleb tööjõu 3 (8)
2-13-8279 rentimisega ka xxxx, kelle partneriks on samuti Best Partner OY. Ehk nii kostja kui xxxx vahendavad tööjõudu Best Partner OY-le.
15.Kostja ei nõustu hagis esitatud väitega, nagu oleks vaidlus üksnes selle üle, kas hageja töötas tema juures töölepingu või käsunduslepingu alusel. Hageja pole tema juures kunagi töötanud. Ehkki hageja on ise esitanud poolte vahel 31.01.2012 vormistatud 4-kuulise kehtivusega töölepingu, on ta ise kinnitanud, et selle lepingu alusel pole ta kunagi töötanud, lisaks on hageja esitanud oma tähtajatu töölepingu xxxx.
16.Hageja pole millegagi tõendanud, et ta oleks sõlminud mingisugusegi kokkuleppe kostja juurde tööle asumiseks. Tema 07.01.2013 e-kiri ei ole käsitletav kui sooviavaldus tööle asumiseks. Pooled on küll arutanud võimalikku lepingulist suhet, kuid kostja nimel on R K 08.01.2013 andnud oma lõpliku seisukoha, millises vormis lepingu alusel hagejaga töösuhe võimalik oleks. Kuivõrd hageja käsunduslepingu alusel töötama ei nõustunud, läbirääkimisi lepingu tingimuste üle ei järgnenud ja mingeid konkreetseid kokkuleppeid ei sõlmitud. Kostja ei saanud seetõttu hagejat kuidagi ka tööle lubada.
17.Hageja 07.01.2013 saatnud e-kirja ka V M Best Partner OY-sse ning avaldanud soovi pidada läbirääkimisi tööle asumiseks, võimalusel just Best Partner OY-sse, kellele hageja on esitanud ka tööaja arvestuse alates 08.01.2013, mistõttu kostjal on alus arvata, et hageja ja Best Partner OY kokkuleppe ka saavutasid. Et hagejal oli töösuhe Best Partner OY-ga, tõendab kostja arvates hageja kirjavahetus Best Partner OY töötaja K K 24.-25.01.13 ning 15.-18.02.13, millest nähtub, et hageja on edastanud Best Partner OY-le nii oma pangakonto andmed kui xxxx maksukaardi. Lisaks kinnitab hageja veel oma 15.02.13 kirjas, et arutelu võimaliku lepingu üle R K on veel pooleli. Järelikult on meelevaldne hageja väide, et ta töötas alates 08.01.2013 kostja juures, rääkimata töölepingulisest suhtest poolte vahel.
18.Kostjal puudus igasugune tahe ja soov hagejaga tööleping sõlmida, eelkõige hageja väga ebaviisaka ja väljapressiva väljendamise tõttu oma 08.01.2013 R K saadetud e-kirjas. Asjaolu, et hageja on pikka aega töötanud ühe ja sama äriühingu objektil, ei tõenda ega kinnita töölepingulist suhet kostjaga. xxxx ja hageja vahelise töölepingu lõppemine ei tähenda, et tööleping peaks jätkuma kostjaga seda üksnes põhjusel, et mõlemad olid lepingupartnerid Best Partner OY-ga. Just viimane oli see, kes pakkus hagejale tööd enda juures ning kes ise reaalselt hagejale ka töötasud kuni viimase haigestumiseni välja maksis.
19.Antud vaidluses ei ole pooled üheski TLS § 1 lg 1, § 5 ja § 6 sätestatud töölepingut iseloomustavas tingimuses kokku leppinud, läbirääkimistes ei jõutud isegi mitte lepingu vormini, rääkimata konkreetsetest tingimustest. Kostja arvates hageja kasutas ära kasutajaettevõtte (xxxx) teadmatust tema ja xxxx vahelise töösuhte lõppemise kohta ning seetõttu püüabki tööandja kohustusi panna äriühingule, kel selleks mingit põhjust pole.
20.Kostja rõhutas, et hageja on oma nõude esitamisel käitunud pahatahtlikult. Teades, et Best Partner OY on talle maksnud tasu töötatud aja eest, asub hageja sisuliselt kostja vastu väljapressimistaktikaga, tõenäoliselt eesmärgiga saada haigushüvitist.
HAGEJA SEISUKOHT
4 (8)
2-13-8279
21.05. juulil 2013, s.o pärast asja 07.06.2013 kohtuistungil arutamist, esitas hageja maksekorralduse 03.07.2013 Best Partner OY-le viimase poolt hagejale tasutud raha 921.86 eurot tagastamise kohta.
22.Hageja arvates ta ei ole kunagi nõustunud vastu võtma Best Partner OY-lt mingit raha, millest teavitas raha üle kandnud K K juba 18.02.2013 kirjas. Hageja arvates vaidluse töösuhte ja võimaliku palgamaksmise osas Best Partner OY poolt saab lahendada ainult xxxx kohus. Kuna Best Partner OY pole pöördunud xxxx kohtusse vastavasisulise avaldusega, tõendab see seda, et hageja pole isegi mitte teoreetiliselt nimetatud firmas kunagi töötanud.
23.Töösuhte tuvastamiseks on vajalik ainult mõlema poole allkirjadega leping. Kuna selline leping oli eelnevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud, ei ole põhjust eeldada, et järgnev leping oleks hageja, kui töösuhtes nõrgema poole suhtes, kehvem.
KOHTUISTUNG
24.Kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja loobus varem esitatud kostja seaduslike esindajate vande alla ärakuulamise taotlusest. Hageja teatas, et asus tööle 09.01.2013. Enne seda oli ta teise tööandja kaudu samal objektil tööl. Tööülesandeid talle jagas xxxx, kelle objektil hageja töötas. Kostja ega Best Partner OY ei ole hagejale tööülesandeid jaganud ega tööde andmist kontrollinud. Hageja viis xxxx allkirjastatud iganädalased töölehed Best Partner OY-le. Hageja töötatud 195 tunni eest maksis xxxx Best Partner OY-le 4 095 eurot, kostja ei ole seda raha saanud.
25.Kostja esindajad hagiga ei nõustunud, nad jäid oma kirjalike vastuväidete juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja seaduslikud esindajad seletasid, et hageja tahtis ära tulla xxxx Best Partner OY-sse tööle. Kostja juhatuse liikmed on ka Best Partner OY juhatuse liikmed. Kostja ei ole hagejat kunagi tööle lubanud. Hageja tuli xxxx ära ja jätkas töötamist xxxx objektil. On lubamatu olla objektil, kui ei ole töösuhet. Sellepärast hagejale tehti ettepanek tulla kontorisse ja kirjutada töölepingule alla Best Partner OY-ga. Hageja luges seda töölepingut ja võttis koju lugeda ja siis tagastas. Samas andis teada, et tuleb allkirjastama, aga alles kahe kuu pärast. Best Partner OY keelas hagejal objektile minemast, sest ei tahtnud võtta enda peale vastutust. Siis teatas hageja, et jääb haiguslehele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
27.Hageja nõudeks on hageja ja Eesti äriühingu Best Partner Management OÜ (kostja) vahel töösuhte olemasolu tuvastamine. Pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui 5 (8)
2-13-8279 seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses pooled ei ole tõendamiskoormisest teisiti kokku leppinud, siis hagiavalduse rahuldamiseks pidi hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) lubatud tõenditega tõendama kostjale töö tegemise, tööülesannete täitmisel kostja kontrollile ja juhtimisele allumise ning kostjal tasu maksmise kohustuse tekkimise fakti. Millised tõendeid selleks esitada on hageja otsustada. Kohus on menetluses korduvalt palunud hagejal välja tuua, millised on töösuhte faktilised asjaolud, s.o millist tööd hageja tegi, kes andis töökorraldusi, kellega räägiti läbi töötingimustes, kellega sõlmiti palgakokkuleppeid jne.
28.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 tulenevalt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TLS § 4 lg 1 alusel töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.
29.Hageja väidab esialgses hagis ja ka kogu menetluses, et töösuhte olemasolu ja kostja juures tööle asumine on tõendatud hageja 07.01.2013 e-kirjaga kostjale. Kohus ei nõustu hageja põhjendustega, sest hageja ei ole avaldanud tahet töölepingu sõlmimiseks. 07.01.2013 e-kirjas palub hageja kirjutada lepingusse, et ta asub tööle üldehitaja ametikohal (t. lk. 17). Juba 08.01.2013 kostja esindaja on teatanud hagejale, et ei nõustu hagejaga töölepingu sõlmimisega ja nõustub lepingu sõlmimisega tingimisel, kui sõlmitakse käsundusleping (t. lk. 18). Hageja ettepanek on VÕS § 16 lg 1 sätestatud pakkumus (ofert) lepingu sõlmimiseks, millele ei kostja ei avaldanud VÕS § 20 lg 1 sätestatud nõustumust (aktsepti). Seega ei ole pooled saanud lepingut sõlmida, töölepingu sõlmimisest rääkimata.
30.Hageja väited, et tööle lubamise ja töö tegemise mittetakistamisega kostja avaldas TsÜS § 68 lg 3 kaudse tahteavalduse töölepingu sõlmiseks, ei ole põhjendatud. Hagiavalduse järgi hageja töötab ühel ja samal objektil xxxx alates juulist 2011. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et tööülesandeid talle jagas xxxx, kelle objektil hageja töötas. Kostja ega Best Partner OY ei ole hagejale tööülesandeid jaganud ega tööde andmist kontrollinud. Seega ei ole kostja hagejat tööle lubanud ega TsÜS § 68 lg 3 alusel töölepingu sõlmimiseks kaudset tahteavaldust väljendanud. Hageja saaks kostja kaudsele tahteavaldusele tugineda, kui kostja teisiti ei oleks lepingu sõlmisega mittenõustumist väljendanud. Olukorras, kus kostja selgesõnaliselt oma tahet väljendanud, puudub kohtul alus kostja poolt kaudselt tahteavalduse avaldamise tuvastamiseks.
31.Kohus ei nõustu hagiavalduses toodud väitega, et pärast hagejale käsunduslepingu pakkumist 08.01.2013, tuli hageja ja kostja läbirääkimistes pikem vaheaeg kuni 12.02.2013, sest hageja ja kostja pole enam läbirääkimisi pidanud. Samas hageja on juba 07.01.2013 avaldanud tahteavalduse Soome äriühingu Best Partner OY-sse tööle asumiseks, millega on viimane on nõustunud ja ka on teinud hagejale pakkumise palgasuuruse osas 12 eurot tunnis (t. lk. 62, 63). 24.01.2013 on hageja teatanud Best Partner OY esindaja K K arvelduskonto 6 (8)
2-13-8279 numbri, kuhu raha üle kanda (t. lk. 64). 18.02.2013 teatas Best Partner OY hagejale, et maksis lõpparve ja puhkuseraha (t. lk. 66), mille ta on samal päeval hageja poolt näidatud arveldusarvele üle kandnud summas 921.86 eurot (t. lk. 105).
32.Hageja on viinud iganädalased töölehed xxxx Best Partner OY-sse. 07.03.2013 hagis väidab hageja, et kostja juhatuse liige M T K on hageja eest kasutajaettevõttelt esitatud arvete alusel raha sisse kasseerinud. Kohtuistungil hageja on teatanud, et hageja töötatud 195 tunni eest maksis xxxx mitte kostjale, vaid Best Partner OY-le ja et kostja ei ole hageja töötamise eest xxxx raha saanud. Sellega on tuvastatud, puudus igasugune lepinguline suhe kostja ja xxxx vahel ja kostja ei ole saanud hagejaga käsundus- ega töölepingut sõlmida ning hagejat kostja kaudu Soomes tööle rakendada.
33.Hagejal ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks hagejale tasu maksis Best Partner OY, kui hageja arvates töötas ta kostja juures. See, et hageja 03.07.2013, so pärast kostja vastuses toodud vastuväidete saamist, on tagastanud Best Partner OY poolt tasutud raha 921.86 eurot, et tähenda, et selletõttu on tekkinud hageja ja kostja vahel töösuhe. Kostja seaduslike esindajate seletuste kohaselt hageja tuli xxxx ära ja jätkas töötamist xxxx objektil. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja vastuses toodud asjaolule, et hageja kasutas ära kasutajaettevõtte xxxx teadmatust hageja ja xxxx vahelise töösuhte lõppemise kohta. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tuvastatud, et kostja ei ole saanud hagejat tööle lubada ja hageja jäi objektile mitte kostja poolt tööle lubamise, vaid kasutajaettevõtte teadmatuse tõttu.
34.TLS 5 lg 1 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Käesolelevas vaidluses ei ole tuvastatud, et hageja ja kostja kas või ühes TLS § 5 lg 1 punktis kokkulepet saavutanud. Ei ole ka tuvastatud TLS § 1 lg 1 sätestatud aluste esinemine, s.o kostjale töö tegemine, kostja juhtimisele ja kontrollile allumine. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja esindajate väidetele, et Best Partner OY keelas hagejal xxxx objektil tööd jätkata. Seega TsMS § 231 lg 4 alusel eeldatakse, et tööülesannete täitmisel allus hageja mitte kostjale, vaid Best Partner OY-le. Sellepärast on tuvastamata töösuhe olemasolu hageja ja kostja vahel.
35.Hageja ja kostja vahel 31.01.2012 kuni 30.04.2012 sõlmitud tähtajaline tööleping nr 217-S ei kinnita poolte vahel alates 08.01.2013 samadel tingimustel uue töölepingu sõlmimist. Kostja on selgelt väljendanud soovi hagejaga käsunduslepingu sõlmimiseks, millega hageja ei ole nõustunud. Kohus ei nõustu hageja väitega tema ja Best Partner OY vahel tekkinud vaidluse 7 (8)
2-13-8279 xxxx kohtus lahendamise vajaduse tõttu hageja ja Best Partner OY vahelistele suhetele Eesti kohtul hinnangu andmise õiguse puudumise kohta. Eeltooduga on tuvastatud, et lepingulised suhted olid hageja ja Best Partner OY vahel, kellele on hageja viinud oma iganädalased töölehed ning kellele kasutajaettevõtte on tasunud hageja tööle rakendamise eest. Eesti kohus ei ole pädev küll andma, millised olid hageja ja Best Partner OY vahelised suhted, kuid see ei välista õigust tuvastada, et hageja ja kostja vahel töösuhet ega teisi lepingulisi suhteid ei ole tekkinud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, jätab hai rahuldamata.
36.Kohus ei nõustu kostja väidetega hagi läbivaatamata jätmise vajaduse kohta. TsMs § 3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja eeldab, et temal oli töösuhe kostjaga ja selline eeldus ei välista hagi menetlemist ega võimalda jätta hagi TsMS § 423 lg 2 punkti 1 või 2 alusel läbivaatamata. Menetluskulud
37.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TjasMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude hageja kanda jätmine põhjendatud ka selle tõttu, et hageja ei ole töövaidluse kohtuväliselt lahendamiseks töövaidluskomisjoni poole pöördunud, selle tegemisel oleks võimalik üldse vältida kohtus menetluskulude tekkimist.
38.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.