Määruskaebuse esitaja (kostja): Boris Shubin (IK: XXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määrus osas, millega kohus määras Boris Shubinile riigilõivu 200 eurot tasumise kahe 100-eurose osamaksena.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Boris Shubinile riigilõiv 200 eurot tasumisele viie 40eurose osamaksena.
3.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määruse resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:
4.1.Menetlusabi taotlus rahuldada osaliselt ja vabastada Boris Shubin taotluse esitamisel riigilõivu tasumises summas 225 eurot.
4.2.Kohustada Boris Shubinit tasuma taotluse esitamisel riigilõivu summas 200 eurot 5 (viie) osamaksena. Osamaksed tuleb tasuda järgnevalt: 40 (nelikümmend) eurot tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisele järgneva 7 (seitsme) päeva jooksul. Ülejäänud neli osamakset, igaüks summas 40 eurot, tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisele järgneva nelja kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks.
4.3.Riigilõivu osamaksed tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele 221023778606 Swedbank või 10220034796011 SEB Pank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, kõigi kontode viitenumber 2900072136, selgituseks märkida tsiviilasja number 2-13-35696. Riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist, tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
4.4.Hoiatada Boris Shubinit, et esimese osamakse tähtaegse tasumisega hilinemisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. 4.5.Määrus toimetada kätte Boris Shubinile ja saata teadmiseks Rahandusministeeriumile.
5.Boris Shubini määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ Mürin hagi Boris Shubini vastu töövaidluses. B. Shubin esitas kohtule taotluse tema menetlusabina riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Viru Maakohtu 1. augusti 2013 käiguta jätmise määruse kohaselt on hagihinnaks 5522,88 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 425 eurot. Taotluses sisalduva majandusliku seisundi teatise kohaselt töötab taotleja autojuhina. Ta on abielus. Perekonnas on kolm last, nendest kaks alaealist. Taotleja pere netosissetulek kuus on 800 eurot ja varaks on korteriomand XXX, Sillamäe. Pangakonto ega muu vara kohta andmeid taotluses ei ole märgitud. Taotleja pere vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on: eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 450 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, lapse koolikohustuse täitmise kulud 25 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 25 eurot, kokku 800 eurot.
2.Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt ja vabastas B. Shubini kohtusse pöördumisel riigilõivu 425 eurot tasumisest osaliselt, summas 225 eurot. Maakohus kohustas B. Shubinit tasuma ülejäänud riigilõivu summas 200 eurot kahe 100eurose osamaksena. Määruse põhjendustes märkis kohus, et lisaks menetlusabi taotluses toodule tegi kohus Boris Shubini maksevõime hindamisel kindlaks, et:
1) kinnistusraamatu andmetel on taotleja ja tema abikaasa ühisomandis korteriomand aadressil XXX, Sillamäe linn; 2) ARK andmetel ei ole taotleja ega tema abikaasa nimele sõidukeid registreeritud; 3) Maksu- ja Tolliameti teatisel perioodil 1. aprillist 2013 kuni 31. juuli 2013 on taotlejale tehtud väljamakseid 1273,72 eurot (töö- või teenustasu). Taotleja abikaasale on nelja kuu eest tehtud väljamakseid summas 712,47 eurot. 4) äriregistris ei ole taotlejaga seotud kandeid; 5) pankadelt saabunud teatiste kohaselt omab taotleja arvelduskontot SEB Pangas, rahaliste vahendite jääk seisuga 9. september 2013 on 326,75 eurot (ajavahemikul 1. mai 2013 kuni 9. september 2012 oli kontole laekunud 3832,15 eurot); arvelduskontot Swedbankis saldo
3.septembri 2013 seisuga on 52,37 eurot (toimingud kontol alates 1. mai 2013 puudusid); Danske Bank arvelduskontol rahalisi liikumisi ei toimunud, saldo 0 eurot. Kohus leidis, et tulenevalt taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, ei ole põhjendatud menetlusabi korras taotleja vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Maksu- ja Tolliameti andmetel omavad taotleja ja tema abikaasa sissetulekuid. Pangakonto väljavõttest nähtub, et taotleja sissetulekuks kuus on umbes 830 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ka taotleja abikaasal sissetulek ca 172 eurot kuus, mida ei ole taotluses kajastatud. Kohus leiab, et taotleja ei ole andnud täielikku ülevaadet pere majanduslikust seisundist. Taotleja jättis samuti esitamata pangakontode andmed ja hoiustatu väärtuse. Tulenevalt asja tähendusest menetlusabi taotlejale ja taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, ei ole põhjendatud menetlusabi korras vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult, taotleja ei ole täielikult maksevõimetu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.B. Shubin esitas Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse, vaidlustades kohtumääruse tervikuna. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt hindas kohus valesti B. Shubini varalist seisundit. B. Shubini ülalpidamisel on kolm alaealist last. B. Shubini ja tema abikaasa poolt saadavad sissetulekud võimaldavad vaevu katta perekonna jooksvaid kulutusi. B. Shubinil ei ole võimalik ilma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata tasuda menetluskulusid summas 200 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et B. Shubini määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013 määrus tuleb tühistada osas, kus kohus määras B. Shubinile riigilõivu 200 eurot tasumisele kahe 100-eurose osamaksena. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata B. Shubinile riigilõiv summas 200 eurot tasumisele viie 40-eurose osamaksena. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega selles, et B. Shubin on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline tasuma osade kaupa 200 euro suurust riigilõivu. TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi selles osas ei korda. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et B. Shubin on võimeline 200 euro suurust riigilõivu tasuma kahes osas 100 euro suuruste osamaksetena. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta B. Shubinile määratud riigilõivu osamaksete arvu ja suurust. Arvestades, et B. Shubinil on kolm last, kellest kaks on alaealised, ning et maakohtu poolt määratud suuruses riigilõivu osamakse moodustaks umbes 10% perekonna ühe kuu sissetulekust, peab ringkonnakohus põhjendatuks
riigilõivu osamakse suurust vähendada ja osamaksete arvu suurendada. Arvestades B. Shubini ja tema abikaasa sissetulekuid ning vältimatuid püsikulutusi, samuti ülalpeetavate arvu, peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata B. Shubinile riigilõiv 200 eurot tasumisele viie 40-eurose osamaksena. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 189 lg 1 p-i 3 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud. TsMS § 188 lg 3 kohaselt võib kohus menetluskulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja andma selgitusi, kas tema majanduslik seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
6.Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Töövaidluskomisjoni (TVK) 1. juuli 2013 otsuse (t lk 7) kohaselt on TVK menetlenud ja rahuldanud OÜ Mürin nõude B. Shubini vastu informatsiooni andmiseks kohustamiseks ja kohustanud B. Shubinit esitama kindlustusfirmale Salva Kindlustus seletus 27. oktoobril 2012 veoautoga Mercedes Benz Actros 1844LS, reg nr 472MEE ja haagisega Schmits SPR24, reg nr 025GP toimunud liiklusavarii asjaolude kohta. TVK otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel nimetatud nõue esitati või millisel alusel TVK selle rahuldas. Viru Maakohus on 1. augusti 2013 käiguta jätmise määruses käsitlenud nimetatud nõuet mittevaralise nõudena, määranud selle nõude hinnaks TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot ning nõudnud B. Shubinilt nimetatud nõude osas riigilõivu tasumist. Töötaja B. Shubin on pöördunud vastavalt IVTS § 24 lg-le 1 töövaidlusasja uueks läbivaatamiseks maakohtu poole. Töötaja on töövaidluse uueks läbi vaatamiseks kohtule esitatud avalduses märkinud, et puudub õiguslik alus, mille kohaselt oleks TVK pädev kohustama töötajat kindlustusfirmale kindlustusjuhtumi asjaolude kohta seletusi andma. Ringkonnakohus märgib, et kuna asja materjalide kohaselt ei ole üheselt selge, millisel õiguslikul alusel soovib hageja kohustada B. Shubinit andma informatsiooni kolmandale isikule (kindlustusandjale), peaks maakohus välja selgitama, millisel õiguslikul alusel soovib OÜ Mürin hageda töötajat kolmandale isikule informatsiooni andmise kohustuses. VÕS § 448 lg-st 2 tulenev kindlustusandja õigus nõuda pärast kindlustusjuhtumi toimumist lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet kohaldub kindlustusvõtja, mitte kindlustusvõtja töötaja suhtes. IVTS § 2 ja § 4 kohaselt on TVK pädevuses lahendada individuaalseid töövaidlusi tööandja ja töötaja vahel, mitte tööandja või töötaja vaidlusi seoses kolmandate isikutega. Juhul kui hagi aluseks ei ole tööleping ning nõude läbivaatamine ei kuulu TVK pädevusse, ei kohaldu riigilõivu tasumisel IVTS § 24 lg-s 4 sätestatu. Sellisel juhul peaks nimetatud nõudelt riigilõivu tasuma hageja OÜ Mürin. Maakohus peab hindama ka asja menetluslikku perspektiivikust ja selle puudumisel hagi menetlusse võtmisest keelduma. Muuhulgas peab maakohus välja selgitama ka selle, kas hagiga on võimalik informatsiooni andmiseks kohustamise nõude osas taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hagihind ülejäänud nõuete osas (va nõue informatsiooni andmiseks kohustamiseks) on 2022,88 eurot, millelt kuulub RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 200 eurot. Nimetatud osas maakohus B. Shubinit riigilõivu tasumisest ei vabastanud ning riigilõiv kuulub menetlusabi korras tasumisele osamaksetena. Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.