Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1(10)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ida inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 1.07.2013 otsusega hageja OÜ Mürin avalduse kostja B Š vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tekitatud materiaalse kahju eest kogusummas 2022,88 eurot, s.o 1200 eurot + 822,88 eurot, mis oli hagejale tekitatud kostja poolt töökohustuste täitmisel ning kohustati B. Š esitama kindlustusseltsile Salva Kindlustus seletus 27.10.2012 toimunud liiklusõnnetuse kohta. B Š esitas Viru Maakohtule avalduse töövaidluskomisjoni 1.07.2013 otsuse vaidlustamiseks. Avaldusele oli lisatud Salva Kindlustusele esitatud teade liiklusõnnetusest (tl 6), töövaidluskomisjoni otsus (tl 7-8). Töövaidluskomisjoni toimikusse oli hageja poolt tõendina esitatud poolte vahel 1.10.2012 sõlmitud tööleping, töötaja täieliku materiaalse vastutuse leping, auto ja haagise remonttööde kalkulatsioon, OÜ Mürin direktori 22.10.2012 käskkiri, aruanne kütusekulu kohta, määrus haldusõirusrikkumise asja algatamisest keeldumise kohta, õiend liiklusõnnetuse toimumisest, Salva Kindlustuse poliisid, R J 6.05.2013 teatised, Port One OÜ arve. Kohus võttis avalduse menetlusse. Hagiavaldus OÜ Mürin esitas hagiavalduse, milles palub mõista B Š välja hüvitis tekitatud materiaalse kahju eest 1200 eurot ja kütuse ülekuluga tekitatud kahju eest 822,88 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti kostjaga 1.10.2012 tööleping nr 127/2012, mille alusel asus kostja hageja juures tööle veoauto juhina. Kostjale oli tööülesannete täitmiseks antud kasutusse auto Mercedes-Benz Actros XXX reg.nr XXX, haagis Schmitz SPR24 reg.nr XXX ja tankimiskaart PORT XXX. Kostja pani tööülesannete täitmisel Venemaal töölähetuses olles 27.10.2012 liiklusõnnetuse, mille tulemusena sai kannatada hageja auto ja haagis. Remonttööde kalkulatsiooni kohaselt on kahju suuruseks 7144,04 eurot. Samuti 25.10.2012 kuni 2.11.2012 oli kostja töölähetuses marsruudil Narva-Tallinn-MoskvaNarva-Tallinn, mille käigus läbis 2285,6 km ja kulutas 1935 liitrit kütust. Kostjale oli määratud kütuse kululimiit 36 liitrit 100 km kohta (töölepingu p 7.1). Seega pidi kostja kulutama 822,81 liitrit kütust (2285,6 km / 100 km * 36 liitrit). Kütuse ülekulu on 1112,19 liitrit, mis on rahalises väärtuses 822,88 eurot. Hagi õigusliku alusena on märgitud TLS § 74 lg 1 ja 2. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse. Haldusõigusrikkumise asja algatamisest keeldumise määrusest nähtuvalt ei valinud kostja 2(10)

optimaalset kiirust, mistõttu sõitis teelt välja kraavi. Auto ja haagis olid kindlustatud lepinguga AS-s Salva Kindlustus. Kindlustuslepingu tingimuste kohaselt on kindlustuse omavastutus 600 eurot auto ja 600 eurot haagise puhul, st 1200 eurot kahjust kindlustus ei kata, mis tähendab, et kostja on hagejale tekitanud materiaalse kahju 1200 eurot. Töölepinguga oli kostjale esitatud kvalifikatsiooninõudena mootorsõiduki „E“ kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Kostjal on selline juhtimisõiguse kategooria olemas. See eeldab, et temal on selged liiklusreeglid ja tal on olemas vajalik kogemus temale kasutada antud transpordivahendi juhtimiseks. Arvestades, et kostjale oli usaldatud nii hageja vara (veok, haagis) kui ka kolmandate isikute vara (laadung) oli kostja kohustatud valima õige sõidukiiruse, et vältida kahju tekitamist endale, hagejale ja kolmandatele isikutele. Kuna liiklusõnnetuse kohta koostatud dokumentidest nähtub, et kostja ei valinud õiget kiirust rikkus kostja sellega endale töölepinguga võetud ning TLS § 15 lg 2 p 5 ja § 16 lg 1 tulenevaid kohustusi. Kostja süül ei saa hageja pika aja jooksul nimetatud kindlustusjuhtumiga seotud hüvitist kindlustusseltsilt, kuna kostja keeldus kindlustusseltsile tunnistuste andmast. Hageja nõuab vaid omavastutuse suurusele vastavat hüvitist, kuigi tegelik kahju on 7144,04 eurot ning see on praeguse ajani hüvitamata kindlustusandja poolt. TLS § 16 lg-st 1 tulenevalt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt, tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja peab hüvitama ka kütuse ülekulu vastavalt töölepingu p 7.1 ja TLS § 74 lg 1. Kostja teadlikult rikkus töölepingu sätet kütuse kululimiidi osas ning peab hüvitama sellest tekkinud kahju 822,88 eurot (1112,19 liitrit * 0,74 eurot). Kütuse liitri hinna arvestamisel lähtus hageja kõige madalamast kütuse hinnast. Hageja loobus kostja suhtes varem esitatud nõudest kindlustusseltsile seletuse andmiseks kohustamiseks ning palus vaid mõista kostjalt välja hüvitis tekitatud kahju eest 1200 eurot ja kütuse ülekulu eest 822,88 eurot. Kostja vastus hagile Kostja leidis oma vastuses, et hagejal ei ole alust nõuda töötajalt materiaalse kahju hüvitamist lähtuvalt kujunenud töösuhetest ja faktilistest asjaoludest. TLS § 72 sätestab, et töötaja materiaalne vastutus tekib töötaja süü olemasolul. TLS § 74 lg 1 ja 2 määratlevad süü vorme. Hageja ei esitanud tõendeid, et kostja rikkus töölepingu tingimusi tahtlikult ehk kavatsetult. Samuti puudub kostja tegevuses hooletuse tunnused. Liiklusõnnetuses osalemise risk ja tööandja ülesande täitmisel sõiduki kütuse ülekulu risk on tüüpiline, arvestades hageja tegevuse iseloomu – autoveod Eestis ja välismaal. Tuleb arvestada ka seda, et Vene Föderatsiooni pädev asutus otsustas mitte võtta kostjat haldusvastutusele, kuna tema teos puuduvad õigusrikkumise tunnused. Kohaldamisele ei kuulu ka TLS § 75 lg 1. Hageja esitatud kirjalik kokkuleppe materiaalse vastutuse kohta ei vasta TLS § 75 lg 2 p 2 nõuetele. Kokkulepe ei ole kütuse suhtes piiritletud esemeliselt, ruumiliselt ega ajaliselt, arvestades kostja töö iseloomu, mis on seotud lähetustega sh välismaale.

3(10)

Kokkuleppes ole piiritletud asjaolud vastavalt TLS § 75 lg 2 p-dele 3, 4 ja 5: kokkuleppega ei ole piiritletud et töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, et on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ning et tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Seega hagejal ei ole alust nõuda kostjalt tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Hageja ei esitanud nõude ulatuse vajalikku põhjendust ega asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid. Kostja leidis, et hagi materiaalse kahju hüvitise 1200 eurot ja kütuse ülekuluga tekitatud kahju 822,88 eurot hüvitise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil Hageja jäi oma nõuete juurde. Kindlustusfirmale seletuse andmiseks kohustamise nõudest hageja loobus. Kostja pani oma tööülesannete täitmisel toime liiklusõnnetuse. Seda kinnitab haldusõigusrikkumise menetluse algatamisest keeldumise teatis (töövaidluskomisjoni toimiku lk 13). Liiklusõnnetuse põhjuseks oli see, et kostja ei valinud optimaalse sõidukiiruse. Hageja tugines TLS § 15 lg 2 p-le 5 ja § 16 lg-le 1. Hageja kui tööandjana eeldas, et kostja on läbinud vastava koolituse ning omab vastavaid teadmisi ja oskusi. Kindlustusandjale kostja poolt antud seletusest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise päeval, s.o 27.10.2012 oli teekate libe. Teekonnalehest tulenevalt oli kostja maksimaalne sõidukiirus sel päeval 90 km/h ja sellises liiklusolukorras ei olnud valitud kiirus mõistlik, millega kostja rikkus oma töökohustusi. Ka haldusõigusrikkumise menetluse algatamisest keeldumise teatises on tuvastatud, et kostja valis vale sõidukiiruse. Seetõttu peab ta hüvitama tekitatud kahju tööandjale ehk hagejale. Kogukahju moodustas 7144,04 eurot (töövaidluskomisjoni toimiku lk 9). Hageja nõuab vaid 1200 eurot, s.o omavastutus veoki (600 eurot) ja haagise (600 eurot) osas, mida kindlustus ei kata. Kütuse ülekulu osas selgitas hageja, et kostja on rikkunud töölepingut ja peab hüvitama tekitatud kahju hagejale. Kütusekulu arvestatakse lähtuvalt majandustegevusest ja kõik autojuhid töötavad sellise arvestuse alusel ja teiste juhtide puhul oli see kulunorm täidetud. Kostja viimase lähetuse andmetest nähtub, et keskmine kütuse kulu oli 85 liitrit läbitud 2285,6 km kohta (töövaidluskomisjoni toimiku lk 11). Kuid 2.11.2012 läbis sõiduk vaid 3 km ning kütusekulu sel päeval oli 1171 liitrit (töövaidluskomisjoni toimiku lk 12), mis ei vasta tegelikkusele. Hageja täpsustas, et ei tugine oma nõuete esitamisel varalise vastutuse kokkuleppele ning nõuete aluseks on TLS § 74. Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses. Kohtu küsimusele kütuse ülekulu osas, sh 2.11.2012 läbitud 3 km (sõiduk liikus 13 minutit ja seisis 23 tundi ja 46 minutit) kohta 1171 kulutatud kütuse osas ei osanud kostja esindaja midagi selgitada, oletades, et see võis olla seotud liiklusolukorraga. Pooled esitasid oma menetluskulude nimekirja ja palusid jätta menetluskulud vastaspoole kanda.

4(10)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

TLS § 74.

kohustuse rikkumise eest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda temalt kahju hüvitamist. Tegemist on üldsättega võrreldes TLS regulatsiooniga ning viimane piirab erisätetega töötajate vastutust. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. VÕS § 104 sätestab vastutuse süü puhul ja määrab süü vormid, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tööandja saab TLS § 74 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult või hooletuse tõttu.

Töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine

käigus läbis kostja 2285,6 km kulutades selleks 1935 liitrit kütust. Kütuse kulu tõendab kütuse kulu ja läbisõidu pikkust arvestava arvutiprogrammi aruanne (töövaidluskomisjoni toimiku lk 11-12, tõlge tl 182). Töölepinguga määratud kulunormi järgi pidi kostja kulutama mitte rohkem kui 822,8 liitrit kütust (2285,6 km / 100 km * 36 = 822,8 l). Seega ületas kostja kütuse kulunormi 1112,2 liitri võrra (1935 l – 822,8 l = 1112,2 l). Kusjuures ülalmainitud kütuse kulu ja läbisõidu aruandest nähtuvalt kulutati 2.11.2012 kütust kokku 1171 liitrit ning läbitud oli vaid 3 km, sõiduk liikus 13 minutit ja seisis 23 tundi ja 46 minutit. See 2.11.2012 kütusekulu maht erineb oluliselt lähetuse varasemate päevade kütusekulust, mis varieerub 5 liitrist päevast kuni 255 liitrini päevas (25.10.2012) ning viimase näitaja puhul (255 liitrit) läbis sõiduk sel päeval (s.o 25.10.2012) 764 km. Kohtuistungil ei osanud kostja esitada mõjuvaid põhjendusi 2.11.2012 kulutatud kütuse ebamõistlikult suure koguse kohta või kostjapoolse kütuse ülekulu kohta üldiselt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud töölepingu p-st 7.1 tuleneva kohustuse tööandja vara säilitamiseks ja kütuse ülekulu vältimiseks. Kahju olemasolu ja suurus

nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 4 kohaselt raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

töölähetuse ehk reisi puhul esineksid mingisugused erilised asjaolud, mis tegid selle tööülesande täitmist tavapärasest keerulisemaks, kulukamaks, aeganõudvamaks vms. Kütuse ülekulu osas ei esitanud kostja mingisuguseid mõjuvaid põhjendusi. Liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas arvestab kohus ka seda, et hageja tegi endast kõik oleneva, et ennetada kahju tekkimist, sh kindlustas töötajale (kostjale) usaldatud vara (mootorsõiduki ja haagise) ning nõuab kahju hüvitamist vaid temale hüvitamata jäänud omavastutuse osas, s.o 600 eurot veoki ja haagise suhtes, kokku 1200 eurot.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja Boris Shubin’i kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja esindaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on kandnud menetluskulud kogusummas 225 eurot (70 eurot hagi esitamisega seotud õigusabikulud, 35 eurot dokumentide tõlkimise kulud, 50 eurot tõlgi osalemise eest kohtuistungil, 70 eurot lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise eest. Kohus leiab, et õigusabi kulud hagiavalduse koostamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 4 tundi tunnihinnaga 35 eurot, on põhjendatud ja vajalik ajakulu ning tunnihind ei ole ülemäärane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-92-13 ja 3-2-1-93-13). Põhjendatud on ka kulud dokumentide tõlkimise ja tõlgi kohtuistungil osalemise eest. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 225 eurot. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 10(10)

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2016 kohtuotsusega.

11(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.