Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

aktil puudub igasugune kinnitus, et edastatud ärakiri vastab kinnisasja arestimisakti originaalile ja et aktil asuvad ka J B ja I V allkirjad. Kuna võlgnikud ega sissenõudja ei osalenud vara arestimisel, siis tuli kohtutäituril kaasata toimingu juurde 2 manukat. Kinnisasja arestimise akti manukate nimede trükkimine ei tõenda ja ka kinnita, et märgitud isikud tõepoolest üleskirjutamisel osalesid. Sellega on rikutud vara üleskirjutamise ja arestimise korda ning 22.02.2013 koostatud kinnisasja arestimise akt kuulub tühistamisele. Vaidlustatud arestimisaktis on kohtutäitur jätnud täielikult märkimata ehitise ja selle mõõtmed. Võlgnikele kuulub ühest tervikust 8/20 mõttelist osa (40%). Rikkumised on arestimisakti tühistamise aluseks ning võisid muuhulgas kindlustada olukorra, kus kohtutäituri poolt määratud arestimishind ei vasta asja tegelikule hinnale ja on seega vale. Avaldajad palusid tühistada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse otsuse täiteasjades nr xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx osas, millega kohtutäitur jättis võlgnike kaebuse rahuldamata ning tühistada kohtutäituri abi Sergei Volf poolt 22.02.2013 koostatud kinnisasja arestimise akt täiteasjades nr xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja palus avaldajate kaebuse jätta rahuldamata. Avaldajad on ise välja toonud, et neile edastatud ärakirjas oli märgitud, kes olid manukatena arestimise juures. Seega jääb arusaamatuks, millest tulenevalt järeldasid avaldajad, et manukaid arestimise juures ei olnud. Arestimisele kuuluv osa on piisavalt määratletud, samuti on ehitis kui tervik piisavalt välja toodud. Kuivõrd sissenõue pööratakse ainult võlgnikele kuuluvale osale, ei ole vajalik ehitises asuvate kõigi ruumide üleskirjutamine. Võlgnikele kuuluv osa on kokkulepitud kinnisasja kasutamise ja valdamise korras kinnisasja omanike vahel. Ka arestitavad osad on piisava täpsusega fikseeritud ja üles kirjutatud. Kohtutäituri seisukoht 22.03.2013 koostatud otsuses on kohtutäituri abi kinnitanud, et menetlusosalistele digitaalselt edastatud kinnisasja arestimise akt on kinnisasja ärakiri, vastab kinnisasja arestimise akti originaalile, on tõene ja kõik arestimise aktis märgitud manukad on täitetoimikus oleva akti ka allkirjastanud. Arestimise aktis puuduvad küll ehitise mõõtmed, kuid seda seetõttu, et arestimisele ei kuulunud pelgalt võlgnikele kuuluv kinnisasi, vaid võlgnikele kuuluv kasutamise ja valdamise korra kokkuleppega reguleeritud 8/20 kaasomandist. Selle kohta on kohtutäitur teinud arstimise aktis ka vastava märke. Võlgnikele kuuluv osa on määratletud ning osade piirid on kindlaks määratud omanike vahel sõlmitud kasutuskorras ja selle lisaks olevatel plaanidel, mille kohta on tehtud märkus avatud kinnistusraamtusse. Seega oli kohtutäiturile teada, milline murdosa võlgnikele kuulub. Kaebaja väide, et kohtutäitur ei ole arestimise aktis märkinud kinnisasja omanike vahel sõlmitud kasutamise ja valdamise korra kokkulepet ja lisanud seda arestimise aktile, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Märkus antud lepingu sõlmimise kohta on kantud kinnistusraamatusse ja seega informatsioon selle olemasolu kohta arestimise aktis kajastatud ning menetlusosalistele kättesaadav. Enampakkumise korraldamisel tutvustab kohtutäitur huvilistele nii kinnistusraamatu väljavõtet, kui ka kasutuskorra kokkulepet ja selle lisasid. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. 22.02.2013 kinnisasja arestimise aktist nähtub, et kinnisasja hind on 270 000 eurot ning arestimisele kuulub avaldajatele kuuluv ning kasutamise ja valdamise korra kokkuleppega reguleeritud 8/20 kaasomandist; 4 erineva suurusega ruumi; wc; kelder. Nimetatud arestimise aktile on allakirjutanud J B, I V ja Sergei Volf. Kohtutäitur on edastanud viidatud kinnisasja arestimise akti ärakirja avaldajatele elektrooniliselt ning akti ärakiri on allkirjastatud digitaalselt Sergei Volfi poolt. Kinnisasja arestimise akt asub täitetoimikus. Täitetoimikuga eelneval tutvumisel oleks olnud avaldajatel või nende esindajal võimalik veenduda, et käesoleval juhul on akt koostatud kooskõlas 2(4)

TMS § 75 lg-ga 3. 20.06.2008 on sõlmitud Tallinna notar Erki Põdra juures avaldajate, T G, J P, M T ja H R vahel kaasomandis oleva kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning märkuse kinnistusraamatusse kandmise avaldus. Seega on avaldajatele kuuluv osa määratletud. Märkus kinnisasja omanike vahel sõlmitud kasutamise ja valdamise korra kokkuleppe kohta on kantud kinnistusraamatusse ja seega on informatsioon selle olemasolu kohta arestimise aktis kajastatud. Samuti on arestimisaktile lisatud kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta, millise kohaselt moodustab kinnistu pindala 148 m2 ning arestimisele kuulub avaldajatele kuuluv ning kasutamise ja valdamise korra kokkuleppega reguleeritud 8/20 kaasomandist, 4 erineva suurusega ruumi; wc, kelder. Ruumide suuruse äramärkimist TMS § 143 p 5 ei sätesta. Seega arestimisakt sisaldab TMS §-s 143 nõutud andmeid. Lisaks sisaldab arestimisakt ka fotosid arestitud kinnisasjast. Seega puuduvad alused arestimisakti tühistamiseks. Määruskaebus Avaldajad paluvad tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldajate kaebus ning menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et arestimise akt kajastab seadusega ettenähtud andmeid arestitud kinnisasja kohta. Kohus ei põhjenda, kuidas saab fakt kasutamiskorra sõlmimise kohta ja vastava märkuse tegemise kanne kinnistusraamatus määratleda võlgnikule kuuluvat omandi suuruse osa. Samuti ei põhjenda kohus, millisele õigusnormile tuginedes ei pea olema kinnisasja päraldisena käsitletavad dokumendid lisatud arestimise aktile ja piisab üksnes vastava märkuse tegemisest akti. Kohtu seisukoht nagu kinnistusregistriosast nähtuv kinnisasja pindala 148 m2 näitaks kinnisasja suurust on samuti vastuolus seadusega, kuna kinnistusraamatust nähtub maatüki pindala, mitte aga maatükil asuva kinnisasja olulise osa (elamu) mõõtmed. TMS § 143 p-s 5 sätestatud kohtutäituri kohustus näidata aktis ära ehitise mõõtmed, tagabki selle, et arestimise akt kajastab kinnisasjal asuvate oluliste osade määratlemist. Kohtutäitur Elin Vilippus palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks pole alust (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega aegumise osas täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et arestimisaktis ei ole ehitise mõõtmeid. Vaidlus on poolte vahel selles, kas võlgnikele kuuluva osa (8/20 kaasomandist) arestimine on seetõttu tühine. Asjaolu, et ehitis kinnisasjal on, tuleneb arestimisaktis märgitud ruumide loetelust (neli erineva suurusega ruumi, wc ja kelder). Täitetoimikus sisalduval kasutuskorra kokkuleppele lisatud plaanil on erinevate ruumide suurus märgitud, seega on ruumide suuruse kohta kinnistusregistris andmed olemas ja huvitatud isikutel on võimalus nendega tutvuda. Kinnistusregistri väljavõttes ei sisaldu andmed ehitise olemasolu ega mõõtmete kohta, selles osas on avaldajate etteheited kohtutäiturile andmete kogumata jätmise osas põhjendamatud. Päraldiste lisamise kohustust arestimisaktile seadus ette ei näe, küll tuleb päraldised kinnisasja arestimise aktis märkida. Täitetoimikust nähtub, et vaidlusalusele kinnisasja arestimise aktis sisalduvad elektroonilise kinnistusraamatu registriosa 3(4)

andmed. Kohtutäitur on teinud endast oleneva, et märkida aktis TMS § 143 p-s 3 märgitud päraldised. Avaldajad ei ole ümber lükanud kohtutäituri väidet, et nad täitemenetluses koostööd ei teinud ning ei reageerinud nõudele esitada kinnisasjaga seotud dokumendid (sh üürilepingud, detailplaneering, liitumislepingud, ehitusluba jm kinnisasja ja selle päraldistega seotud dokumendid). Sellest tulenevalt ei käitu avaldajad kohtutäiturile ette heites, et arestimisaktis on ehitise suuruse märkimata jäänud, heas usus. Kasutuskorra märge sisaldub kinnistusraamatus ja huvilistel on võimalik tutvuda sellega registri vahendusel. Kinnisasja suurus (148 m2) ja avaldajate omandi osa suurus (8/20 kaasomandist) sisaldub arestimisaktis. Kaasomandi kasutuskorra alusel oli kohtutäituril võimalik veenduda plaani järgi arestitavate ruumide olemasolus ja seisukorras. Avaldajad ei ole põhistanud, millest ei saanud kohtutäitur tänu ehitise suuruse märkimata jätmisele ülevaadet ja kuidas tekitas see avaldajatele kahju, arvestades käesoleval juhul muude andmete olemasolu (kinnisasja kasutuskorrast tulenev ruumide asupaik, suurus ja arv). Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1).

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.