L. K. hagi OÜ Morande Shoes vastu 111, 85 euro nõudes
Hagihind
111, 85 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
L. K. (IK xxx, elukoht: xxx) OÜ Morande Shoes (KR 10577479, asukoht: Ehitajate tee 107, 13514 Tallinn), seaduslik esindaja: xx xx (e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. K. hagi OÜ Morande Shoes vastu 111, 85 euro nõudes täies ulatuses.
2.Välja mõista OÜ`lt Morande Shoes L. K. kasuks 111 (sada üksteist) eurot 85 senti.
3.Menetluskulud jäävad OÜ Morande Shoes kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 27.02.2012 kauplusest Morande Shoes OÜ nahast saapad maksumusega 92, 25 eurot. 06.03.2012 pani ta saapad jalga ja märkas, et saapa tõmbluku piirkonnas on nahk pragunenud. 08.03.2012 pöördus hageja kaupluse poole pretensiooniga ning kaupluse töötajad võtsid saapad remondiks vastu. 14 päeva möödudes soovitati hagejal võtta uus paar samasuguseid saapaid. Kahjuks selgus, et saapad, mis hageja võttis vanade asemele ei olnud uued. Kodus märkas parema jala saapal remontimise jälgi. Osa õmblusest, mis ühendab esiosa lõiget külje lõikega oli üle õmmeldud lisaõmblusega (musta värvi niidiga), kuigi kõik teised õmblused olid teostatud valget värvi niidiga. Samuti oli parema jala saapal, ülaosas paikneva pandla neet kinnitatud erinevalt vasaku jala saapa pandla needist. Uue õmbluse pinnal olid näha väikesed augud, mis on tekkinud nõela torgetest ja liigse naha venitamisest õmblemisel. Seega leiab hageja, et saapad ei olnud uued ja teostatud oli saabaste ebakvaliteetne remont.
2.Hageja pöördus 23.03.2012 uuesti pretensiooniga kaupluse poole. Kaupluse töötajad võtsid saapad, märkisid ära defektse koha kleebisega ja saatsid saapad ekspertiisi. 14 päeva pärast saapad tagastati koos kommentaariga, et saapad ei ole defektsed ja on kandmiskõlbulikud. Parema jala saapal oli kleebis, millega oli märgistatud defekti koht. Kleebise eemaldamisel tuli ära ka värv saabaste pinnalt, mille tulemusena tekkis saapa pinnale värvitu laik läbimõõduga 1 cm. Hageja pöördus kaebusega Tarbijakaebuste komisjoni. Komisjoni 09.07.2012 otsusega asjas 7-1/03498-128-12 kaebus rahuldati, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kostja otsust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista saabaste maksumuse so. 92, 25 eurot ja kulud, mis olid seotud sõiduga Tarbijakaitseametisse Tallinnasse ja tagasi so. 19, 60 eurot., kokku 111, 85 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Hagi ei vasta TsMS § 363 nõuetele. Kostjale saadetud hagimaterjalid ei sisalda mitte ühtegi tõendit, välja arvatud tarbijakaitsekomisjoni 05.07.2012 otsuse koopia, mis oleks seotud tõendamisesemega ja kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid, ja nimelt: saapad ostis hageja kostjalt 27.02.2012, nagu hagis märgitud. Tõendiks võib olla müüja poolt väljastatud tšekk. Hageja poolt kostjalt ostetud asi ei vasta kvaliteedinõuetele. Hageja väite suhtes, et kostjalt ostetud asi ei vasta kvaliteedinõuetele, puudub dokumentaalne tõend (eksperdi arvamus) asja mittevastavusest kvaliteedile. Hagimaterjalid ei sisalda hagi väidete tõendeid asja remondi teostamisest ja sellest, et remont ei kõrvaldanud asja puuduseid. Kostja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.
III KOHTUISTUNG
4.Hageja jääb hagi juurde. Kostja võttis saapad tagasi ja andis teised, mis olid samuti defektidega. Puuduste tõttu ei näe saapad esteetilised välja. Kostja keeldus raha tagasi maksmast. Kostja teatas, et saapaid saab kanda. Saapaid saab küll kanda, kuid sellise raha eest ei soovi ta parandatud jalanõusid. Nõustub saapad tagastama.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 111, 85 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus kuulanud ära hageja selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja väitel ei ole kostja Tarbijakaebuste komisjoni 09.07.2012 otsust, millega kaebus rahuldati, kuni käesoleva ajani täitnud. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 37 lg 3 kohaselt kui
komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Komisjon on hageja kaebuse küll rahuldanud, kuid kostja ei ole komisjoni otsust täitnud. Seega on kaebuse esitamine kohtule põhjendatud.
6.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude osas:
Tarbijakaebuste komisjoni 09.07.2012 otsusega asjas 7-1/03498-128-12 hageja kaebus rahuldati, tunnistati hageja õigust müügilepingust taganeda ja nõuda saabaste maksumuse 92, 25 euro hüvitamist. Kostja ei ole Tarbijakaebuste komisjoni otsust täitnud.
7.Hageja väitel ostis ta kostjalt 27.02.2012 nahast saapad maksumusega 92, 25 eurot. Kostja leiab, et saabaste ostu temalt ja asja mittevastavust kvaliteedinõuetele pole hageja tõendanud. Defektiga toote tagastamise akti (tl. 11) kohaselt on hageja kostjalt 27.02.2012 ostnud naiste saapad maksumusega 92, 25 eurot ja need 08.03.2012 kostjale tagastanud. Akti juures olevast ostutšekist nähtub, et hageja on kostjale viimase kaupluses 27.02.2012 kell 14:42 tasunud kauba eest sularahas 92, 25 eurot. Toimiku materjalide juures oleva Tarbijakaebuste komisjoni otsuse (tl. 8) järgi oli kostja seisukohal, et jalatsid sobivad kasutamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooltevahelise müügilepingu olemasolu on tõendatud. Müügilepingu näol on tegemist ka tarbijamüügilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 mõistes.
8.Müügilepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist ainult siis, kui ostja nõuab enne asja parandamist. VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi kohaldamise eelduseks on see, et ostja teatab müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest, mitte lepingu täitmise nõude esitamine õiguskaitsevahendina. Pärast seda, kui ostja on müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, on müüjal võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta VÕS § 223 lg 1 viimase alternatiivi järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal on õigus lepingust taganeda. Ka direktiiv ei näe tarbijalemüügi puhul taganemise eeldusena ette enne täitmisnõude esitamist (RKTKo 3-21-11-10 p 11).
9.Praeguses asjas ei ole kostja väitnud, et hageja oleks rikkunud VÕS §-s 220 sätestatud teavitamiskohustust. Defektiga toote tagastamise aktiga (tl. 11) on tõendatud, et hageja on puudustega (tõmbluku piirkonnas nahk pragunenud) kauba tagastanud, teavitanud kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest ning andnud kostjale võimaluse rikkumine heastada. Toimiku materjalide juures oleva jalatsi fotost (tl. 12) ja Tarbijakaebuste komisjoni otsusest (tl. 8) saab teha järelduse, et kostja on puudustega asja asendanud, kuid ka see on omakorda puudustega (jalatsit on parandatud). Tarbijakaebuste komisjoni otsusest tuleneb, et Balti Ekspert OÜ ekspert xx. xx on leidnud, et jalatseid pole kantud, kuid parema jalatsi siseküljel on ilmselged parandamise jäljed.
10.Kohus leiab, et kostja on VÕS § 223 lg 1 järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal oli õigus lepingust taganeda. Lepingust taganemist õigustab kostja poolt puudustega kauba asendamine samuti puudustega kaubaga (ebaõnnestunud asja asendamine), st. kostja ei heastanud rikkumist. Selline müüja käitumine tekitab tarbijast ostjale põhjendamatuid ebamugavusi. Järelikult on müügilepingust taganemise õiguslikud eeldused täidetud. Lepingust taganemise avaldusele ei ole vorminõuet ette nähtud. Praeguses asjas saab hageja poolt lepingu täitmise nõudmise asemel ostuhinna tagastamise ja tehtud kulutuste hüvitamise nõudmist vaadelda lepingust taganemisena. Kuna leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 188 lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (VÕS § 189). Seega on pooltel kohustus leping tagasi
täita, st. hagejal peab kostjale tagastama puudustega saapad ja kostjal on kohustus tagastada hagejale ostuhind 92, 25 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt ka sõidukulude hüvitamist, mis on seotud Tarbijakaebuste komisjoni pöördumisega (sõit Tallinnasse ja tagasi so. 19, 60 eurot). Sõidukulude kandmine on tõendatud bussipiletitega (tl. 10). Lepingust osalise või täieliku taganemise korral on ostjal õigus nõuda VÕS § 115 alusel kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tarbijakaebuste komisjoni pöördumine oli tingitud kostja käitumisest, mis seisnes puudustega asja müügis ja selle asendamisest samuti puudustega asjaga ning raha tagastamisest keeldumises. Eeltoodu alusel tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 111, 85 eurot (92, 25 eurot + 19, 60 eurot).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab menetluskulud kostja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.