Jätta Viru Maakohtu 4. veebruari 2013.a määrus muutmata ja Irina Nikolas’e määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1.Ljubov Kirjuškina esitas 26.novembril 2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Morande Shoes OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohtu 21. detsembri 2012 määrusega võeti
hagiavaldus menetlusse. Kohus määras asja lahendamise lihtmenetluse korras ja kohustas kostjat OÜ-t Morande Shoes esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele muuhulgas, et kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. Kostja esindaja sai kohtumääruse kätte 28.detsembril 2012. Vastuse esitas kostja 15.jaanuaril 2013. Kohus määras asja arutamisele 4. veebruaril 2013 algusega kell 10.00 toimuvale kohtuistungile. 31. jaanuaril 2013 koostas kohtuistungisekretär menetlustoimingu protokolli, mille kohaselt 31. jaanuaril 2013 kell 13.15 helistas sekretär numbrilt 6638336 kostja seaduslikule esindajale Irina Nikolasele numbrile XXX ning küsis, kas tal on võimalik tulla esmaspäeval kohtuistungile. Kostja esindaja on teadlik, et peab kaasama kohtuistungile tõlgi.
2.4. veebruaril 2013 toimunud kohtuistungil, kui kohus kontrollis kohtuistungile kutsutud menetlusosaliste isikuandmeid, selgus, et kostja esindaja ei valda eesti keelt. Kohtunik selgitas kostja esindajale vene keeles, et kostja on menetlusse võtmise määruse kätte saanud ja pidi olema teadlik, et menetlus toimub eesti keeles ning juhul, kui esindaja ei valda keelt milles menetlus toimub, pidi ta leidma endale tõlgi või esitama vastava avalduse kohtule. Kostja esindaja ärritus selle peale. Leidis, et Viru Maakohus menetleb asja erinevalt sellest, kuidas asju Tallinnas lahendatakse. Seal ei ole tõlgi küsimus päevakorda tõusnud. Peale seda süüdistas kostja esindaja kohtunikku natsionalismis. Kohtunik hoiatas kostja esindajat, et kui ta ei suuda rahuneda, võib kohus ta asja arutamiselt kõrvaldama, trahvida või määrata aresti. Selle peale ärritus kostja esindaja veelgi. Kohtu ettepanekule rahuneda ja jätkata asja arutamist ning küsimusele, kas kostja esindaja on suuteline asja arutamist jätkama, kostja esindaja esialgu keeldus vastamast ning korduvale küsimusele vastas eriti lugupidamatult kohtu suunal ja vehkis kätega.
3.Viru Maakohus määras 4. veebruari 2013 määrusega OÜ Morande Shoes seaduslikule esindajale I. Nikolasele rahatrahvi suuruses 150 eurot. Määruse põhjendustes märkis kohus, et kostja esindaja I. Nikolas käitus kohtuistungil kohtu vastu lugupidamatult: keeldus täitmast kohtu korraldusi kohtuistungi korra tagamiseks, süüdistas kohtunikku natsionalismis. I. Nikolas takistas oma ebaadekvaatse käitumisega asja arutamist, mille tulemusena oli kohtunik sunnitud asja arutamise edasi lükkama. Kohtunik hoiatas kostja esindajat mitmel korral trahvi tegemise või aresti määramise võimalusega, kui kostja keeldub täitmast kohtu korraldusi. Kostja esindaja ignoreeris kohtu korraldusi ja hoiatusi ja jätkas lugupidamatut suhtumist kohtu vastu. Antud juhul on olemas TsMS §-des 34 lg-s 1, § 45 lg-tes 1 ja 4 ja §-s 46 sätestatud alused kostja seadusliku esindaja trahvimiseks. Trahvi summas 150 eurot vastab TsMS § 46 lg-tes 1-4 sätestatud trahvi suuruse määramise tingimustele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei vasta kohtumäääruses väljatoodud asjaolud tegelikkusele ning määrivad kaebuse esitaja au ning head nime;
2) toimetab kohus TsMS § 343 lg l kohaselt kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks menetlusosalistele kohtukutsed kätte. TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Kohus pole toimetanud menetlusosalisele Irina Nikolas’ele kätte kohtukutset kohtuistungi toimumise aja ja kohaga, millest nähtub, et kohus pole teavitanud menetlusosalist Irina Nikolast nõuetekohaselt; 3) on tõendamata, et määruskaebuse esitaja sellise teo toime pani. Kaebuse esitaja ei nõustu, et ta on rikkunud TsMS § 34 lg-t l, § 45 lg-d l ja 4, § 46 lg-d 1-4. Kohtuistung ei olnud veel alanud, ei olnud kindlaks määratud kohtu koosseisu, ei olnud esitatud taanduse taotlusi kohtuniku suhtes, kohus ei avaldanud, millist asja arutatakse, ei olnud tuvastatud kohtusaalis asuvaid isikuid. Rikuti § 347 lg-d 2-5; 4) helistati telefonilt 66 38 336 I. Nikolase telefonile XXX mitte üks kord, nagu kohtunik väitis, vaid kaks korda. Esimene kõne 31. jaanuaril 2013 kell 13:15, teine 1. veebruaril 2013 kell 13:38. Esimeses telefonikõnes palus sekretär eesti keeles sõita kohtusse, täpsustamata milleks. Määruskaebuse esitaja teavitas teda, et ei valda eesti keelt ja küsis, kas on tõlki, kes selgitaks kohtusse sõitmise vajadust, kuna vastuses hagiavaldusele väljendas kostja esindaja selgelt oma soovi asja kirjalikuks läbivaatamiseks. Kõne lõppes, kuna sekretär ei suutnud selgitada kohtusse sõitmise vajadust. 1. veebruaril 2013 kell 13:38 helistas sekretär teine kord, palus sõita kohtusse. Määruskaebuse esitaja küsis veelkord tõlgi kohta, millele sekretär vastas, et tõlk on olemas ja selgitab kõik. Seadusekuuleka kodanikuna sõitis I. Nikolas kohtusse, teadmata, et toimub kohtuistung, kuna teda ei teavitatud sellest nõuetekohasel viisil. Kohtusaali sisenes kohtunik, pöördus I. Nikolas’e poole eesti keeles. Määruskaebuse esitaja vastas kohtunikule, et „ei saa aru eesti keelt hästi". Kohtunik käskis eesti keeles enda juurde astuda. Määruskaebuse esitaja kuuletus sõnatult. Kohtunik, näidates asja materjalidele, ütles vene keeles, et kui I. Nikolas’t ei rahulda Eesti Vabariigi seadused, siis võib ta Eestist minema sõita. Antud ettepanekule vastas määruskaebuse esitaja, et on Eesti Vabariigi kodanik kolmandat põlvkonda. Tema vaarisa, rahvuselt sakslane, XXX, ostis Eestis 26 ha maad. Sellest ajast elab perekond Eestis ning ei kavatse kusagile sõita. Kohtunik oma ettepanekuga rikkus Põhiseaduse § 12 ja § 13; 5) ei suutnud kohtunik oma emotsioone tagasi hoida rahvusliku kuuluvuse ning menetlusosalise poolt eesti keele mittevaldamise küsimuses ning määras olukorrast väljumiseks trahvi ja kutsus välja politsei. See oli valeväljakutse. 40 minutit tuli oodata trahvimääruse koopiat vastuolus TsMS § 46 lg-ga 4. Dokumenti ei koostatud, politsei viis määruskaebuse esitaja jaoskonda ning vabandas tekitatud ebamugavuste pärast ning laskis vabaks; 6) palus I. Nikolas lisada kaebuse läbivaatamise kohtusaali videosalvestuse 4. veebruarist 2013.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus OÜ Morande Shoes seaduslikule esindajale Irina Nikolas’ele rahatrahvi määramise kohta muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 43 lg-t 1, § 45 lg-t 1 ja § 46 lg-t 1. Asja materjalidest ei nähtu maakohtu poolset menetlusõiguse normide rikkumist või menetlusosalise õiguste põhjendamatut kitsendamist. Kolleegiumi arvates ei ole määruskaebuses esiletoodud etteheited maakohtule põhjendatud. Ringkonnakohtul on võimalik asjaolude hindamisel lähtuda toimikus olevatest materjalidest, sh maakohtu 04.02.2013.a istungi protokollist. Toimikus olevalt väljastusteatelt (lk 24) nähtuvalt on OÜ Morande Shoes saanud kätte maakohtu 21.12.2012.a määruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Määruses on selgesti märgitud, et vastus hagiavaldusele tuleb esitada eesti keeles ning soovi korral kasutada menetluses tõlki tuleb seda vastuses märkida, näidates võimaluse korral ära tõlgi andmed. Hagiavaldusele esitatud eestikeelses vastuses (lk 25) vaidleb kostja oma esindaja I. Nikolas’e kaudu vastu nii hagi menetlusse võtmisele kui ka hageja poolt esiletoodud asjaolude tõendatusele.
8.Toimikust ei nähtu, et kostja oleks kätte saanud kohtukutse Viru Maakohtu 04.02.2013.a istungile (toimikus lk 29 oleva väljastusteate kohaselt kättetoimetamine ebaõnnestus), kuid 31.01.2013.a telefonogrammi (lk 30) kohaselt teavitas kohtu sekretär I. Nikolas’t istungi toimumisest telefoni teel ning I. Nikolas kinnitas, et tal on võimalik tulla istungile, olles ka teadlik tõlgi kaasamise vajadusest. Ringkonnakohus leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, et kostja esindaja ei saanud kätte kirjalikku kohtukutset, kuna teave kohtuistungi toimumise kohta jõudis temani telefoni teel ning tal oli võimalik kohtuistungil osaleda. Seega ei toimunud asja arutamist ilma kostja esindaja osavõtuta.
9.Määruskaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud sellega, et kohtuistungisekretär ei andnud telefoni teel selgitust selle kohta, miks on asja läbivaatamiseks määratud kohtuistung. Kohtuistungi määramist ei pea kohus menetlusosalistele põhjendama ka juhul, kui kohus on esialgu pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Muuhulgas ei sisaldunud kirjaliku menetluse asemel asja suulise läbivaatamise kohta põhjendusi ka kirjalikus kohtukutses.
10.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04.02.2013.a istungi protokolliga on tõendatud asjaolud, mille alusel maakohus määras kostja Morande Shoes OÜ esindajale I. Nikolas’ele trahvi kohtuistungi korra rikkumise ja kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes. Protokolli kohta saab esitada üksnes võltsimise vastuväite. Käesoleval juhul ei ole niisugust vastuväidet esitatud ning protokoll tuleb lugeda õigeks.
11.Ringkonnakohus võttis asja juurde ka 04.02.2013.a kohtuistungi turvakaamera salvestuse, kuid salvestuselt nähtuvaga ei ole võimalik kohtuistungi protokollis märgitut ümber lükata. Ringkonnakohus märgib, et salvestus kajastab küll kohtuistungi käiku visuaalselt, kuid salvestatud ei ole heli, s.o turvakaamera salvestuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, mida kohtuistungi käigus räägiti. Visuaalne pilt kinnitab kohtuistungi protokollist märgitut, s.o asjaolu, et määruskaebuse esitaja käitus kohtu suhtes lugupidamatust väljendaval viisil, vaieldes kohtunikule ägedalt žestikuleerides vastu. Kolleegiumi arvates on asjas kinnitust leidnud, et määruskaebuse esitaja rikkus TsMS § 43 lg 1 teises lauses sätestatud kohustust täita tingimusteta kohtu korraldusi.
12.Tõendatud ei ole asjaolu, nagu oleks kohus rikkunud kohtuistungi alustamise korda (TsMS § 347 lg 2). Protokollist nähtuvalt on kohus teatanud, millist tsiviilasjas arutatakse, ja teinud kindlaks kohtuistungile ilmunud isikute andmed. Seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide, nagu ei oleks istung veel üldse alanudki. Kohtusaalis viibides tuleb menetlusosalisel järgida TsMS §-s 43 sätestatut sõltumata istungi staadiumist. Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks määruskaebuse esitajat trahvitud rahvusliku kuuluvuse pinnalt. Kolleegium jääb eeltoodud põhjenduste juurde, mille kohaselt oli trahvi määramise aluseks lugupidamatu suhtumine kohtu suhtes.
13.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel I. Nikolas’e kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.