Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohtule 14.02.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt 01. oktoobril 2008.a sõlmiti ühelt poolt AS Lasita ja OÜ Störfisch ning teiselt poolt AS Narva Elektrijaamad vahel kokkulepe, mille kohaselt AS Narva Elektrijaamad annab AS-le Lasita ja OÜ-le Leegu vajaliku nõusoleku Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sek külma vee võtmiseks ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist kuni 10 m3/sek sooja vee võtmiseks ning kooskõlastab „VETE“ kinnistu detailplaneeringu. Kompromissina kooskõlastasid AS Lasita ja OÜ Störfisch AS Narva Elektrijaamad poolt energiakompleksi rajamiseks algatatud detailplaneeringu. „VETE“ maaüksuse detailplaneeringus (edaspidi DP) kajastatud veevõtukohad (s.o nii Eesti Elektrijaama veehaardest külma vee võtmine kui ka ülevoolust/Mustajõest sooja vee võtmine) kooskõlastas AS Narva Elektrijaamad oma 19. märtsi 2009.a kirjaga nr NJ-13.2/1009. Samuti kooskõlastasid DP Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (23. veebruari 2009.a kiri nr 1.10-15/9-00625/002) ja Keskkonnaamet (18. aprilli 2009.a kiri nr V6-5/7672-2). 2(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

„VETE“ maaüksuse DP kehtestati 27. augustil 2009.a Vaivara vallavolikogu otsusega nr 241. Detailplaneeringu eesmärgiks (vt DP seletuskirja punkt 2 leheküljel 9) on „/.../Auvere külla Vete maaüksusele kalakasvatuskompleksi rajamine, milles on võimalik kasvatada Eesti kliimatingimustes tuurakala, kasutades kalakasvatuses Eesti Elektrijaama jahutusvett. Eelduse selleks loob planeeritava maaüksuse asukoht. Maaüksus paikneb kitsal maa-alal, mis jääb „külma veega“ soojuselektrijaama jahutusvee juurdevoolu kanali ja „sooja veega“ jahutusvee äravoolukanali (Mustajõgi) vahele. Mõlemast kanalist võetud vett segades saaks hoida kalakasvatuse basseinides tuurakalale sobiva temperatuuriga vett aasta läbi“. DP punktis 4.9.2. (lk 15) on märgitud: „Kalakasvatuse tarbeks võetakse vett Eesti elektrijaama juurdevoolukanalist ja Mustajõest. Kooskõlastatult Eesti elektrijaamaga võetakse juurdevoolukanalist vett kuni 1000 l/s.“ OÜ-le Leegu kuulub Vaivara vallas, Auvere külas asuv VETE kinnistu (registriosa number 3419508). Kostjad on Vaivara vallas, Auvere külas asuva Lõunaterritooriumi kinnistu (registriosa number 921608) hoonestusõiguse omajad (registriosa number 3318208). DP punkt 4.14. määratleb servituutide vajaduse. Nimetatu kohaselt tuleb seada OÜ Leegu kasuks: (i) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse veehaarde veetrassile; (ii) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse ülevoolu veetrassile. Pärast detailplaneeringu kehtestamist asus AS Tari OÜ Leegu tellimusel koostama VETE kalakasvanduse ehitusprojekti. Ehitusprojekti koostamise käigus pöördus AS Tari 16. augustil 2010.a Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS poole tehniliste tingimuste saamiseks. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kinnitas oma 29. septembri 2010.a kirjas nr NJ-1-5/02201, et vee koguse suhtes (juurdevoolukanalist kuni 1 m3/sek ja soojaveekanalist kuni 10 m3/sek) ei ole tal vastuväiteid, kuid esitas eritingimused pumpade paigutuskoha ja tehnilise vee võtu mooduste kohta. AS Tari koostas ehitusprojekti lähtudes Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS poolt 29. septembril 2010.a väljastatud tehnilistest tingimustest. AS Tari poolt koostatud ehitusprojekti alusel väljastati Vaivara valla poolt 15. septembril 2011.a ehitusload nr 8991 (külma vee pumpla rajamine), nr 8992 (sooja vee pumpla rajamine), nr 8993 (puhurite hoone rajamine), nr 8994 (varjualuse rajamine) ja 05. oktoobril 2011.a ehitusload nr 9076 (Vete kalakasvanduse kalamajandushoone rajamine) ning nr 9077 (Vete kalakasvandushoone kalakasvandusbasseinide rajamine). Pärast ehitusloa väljastamist pöördus OÜ Leegu 20. detsembril 2011.a Narva Elektrijaamad AS poole servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmise taotlusega. Taotluse punktis 1 soovis OÜ Leegu servituudi seadmist jahutusvee kanalist vee võtmiseks. Taotluse alusena tõi OÜ Leegu välja 01. oktoobri 2008.a kokkuleppe, ning Narva Elektrijaamad AS 09. märtsi 2009.a kirja nr KV-HAL-3/83 ja 29. septembri 2010.a kirja nr NJ-1-5/02201. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (endine AS Narva Elektrijaamad) kinnisvaraspetsialist S V vastas taotlusele 10. veebruaril 2012.a. S. V e-kirjale lisatud failist nähtuvalt teatas Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, et OÜ Leegu peab seadma veevõtuks servituudi Lõunaterritooriumi kinnisasjale (registriosa number 921608), millele seatud hoonestusõigus on Kostjate Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Õlitööstus AS ja Eesti Energia Kaevandused AS kaasomandis. OÜ Leegu vastas S. V samal päeval teatades, et pakutud tehnilised tingimused sobivad. Seejärel võttis OÜ Leegu juhatuse liige J. V ühendust kõigi hoonestusõiguse omanikuks olevate 3(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

äriühingute juhatuse liikmetega. Telefonisuhtlus kestis 2012.a veebruarist maini ja selle kestel sai OÜ Leegu korduvalt positiivseid ja lootustandvaid vastuseid, et servituudid seatakse ja olukord laheneb peagi. J. V selgitati, et servituudi seadmise otsus vajab nõukogu heakskiitu ning selle saamisel sõlmitakse koheselt ka servituudileping. J. V poolt initsieeritud telefonisuhtlus lõppes 2012.a mais sellega, et O M lubas nõusoleku anda pärast järgmist Elering AS nõukogu koosolekut. Pärast vastamist ei võtnud OÜ-ga Leegu keegi ühendust kuni 22. maini 2012.a, mil Eesti Energia AS õigusteenistuse jurist Robert Sprengk teatas, et Lõunaterritooriumi kinnistu hoonestusõigus on kaasomandis ja servituudi seadmise taotlus tuleb saata ka Eesti Energia Õlitööstus AS-le ning hoonestusõigusega peavad nõustuma kõik hoonestusõiguse omajad. OÜ Leegu saatis seejärel servituudi seadmise taotluse Eesti Energia Õlitööstus AS-le samal päeval (22. mail 2012.a). Samuti edastas OÜ Leegu käsitletava e-kirjavahetuse 29. mail 2012.a Elering AS-le.

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastas 01. oktoobril 2012.a teatades, et Lõunaterritooriumi hoonestusõigusele servituutide seadmine ei ole kooskõlas Eesti Energia arenguplaanidega ja seetõttu ei ole kõik Lõunaterritooriumi kinnistu hoonestusõiguse omanikud servituutide seadmise taotlust aktsepteerinud. Käesolevaks ajaks ei ole OÜ Leegu kasuks servituuti seatud. Jaroslavski kalatehas ei ole teinud investeeringut OÜ-sse Leegu ega omandanud AS-lt Lasita OÜ Leegu osalust. Jaroslavski kalatehas on selgitanud, et kuna OÜ Leegu ega AS Lasita juhatus ei ole taganud Lõunaterritooriumile servituutide seadmist VETE kinnistu kasuks, siis on OÜ Leegu ja AS Lasita rikkunud oma kohustusi Jaroslavski kalatehase ees.

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

OÜ Leegu nõuab käesolevas hagis servituutide seadmist Lõunaterritooriumi kinnisasjale ning hoonestusõigusele ja AS Lasita servituutide seadmata jätmisega talle tekitatud kahju hüvitamist. Hagejad selgitavad, et servituutide seadmine ei välista mis tahes määral kahju hüvitamist, sest kahju on AS-le Lasita juba tekkinud ja seda ei ole võimalik kõrvaldada servituutide seadmisega. Küll on aga võimalik edasise kahju tekkimist ära hoida kui servituudid seada hiljemalt 10. aprilliks 2013.a. Servituutide seadmise vajadus ei ole kadunud ja servituudid on jätkuvalt eelduseks, et VETE kinnisasjale saaks rajada kalakasvanduse. Kuivõrd servituutide seadmiseks kinnisasjale ja hoonestusõigusele on vajalik kõigi kinnistuomaniku ning hoonestusõiguse omajate nõusolek, siis on esitatud hagi kõigi eelnimetatud isikute vastu. Kuivõrd kahjunõue põhineb asjaolule, et servituute ei ole seatud, siis on kahju eest vastutavad kõik kinnistuomanikud ja hoonestusõiguse omajad solidaarselt. Kostjate sisemise vastutuse küsimust antud asjas ei tõusetu. See on kostjate omavahelise kokkuleppe küsimus. Hagejate nõuete sisu ja hagejate eesmärk VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Sama sätte lg 2 näeb ette, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagejate nõuded ei ole teineteist välistavad. AS Lasita nõuab kahju hüvitamist seetõttu, et AS-l Lasita jääb saamata 870 000 eurot talle kuuluva OÜ Leegu osa eest, mille lubas omandada Jaroslavski kalatehas. Kahju tekkis seetõttu, et 01. septembriks 2012.a ei olnud sõlmitud servituudi seadmise lepinguid OÜ Leegu ja kostjate vahel. Eeltoodu ei väära kuidagi servituutide seadmise vajadust, sest OÜ Leegu soovib jätkuvalt VETE kinnisasjale kalakasvanduse rajada. VÕS § 108 lg kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. AS Lasita poolt esitatud kahjunõue on rahaline nõue. Rahalise nõude täitmist võib alati nõuda ja rahalise nõude täitmine ei saa kunagi olla võimatu. VÕS § 108 lg 2 esimene lause näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. OÜ Leegu poolt esitatud servituutide seadmise nõue on mitterahaline. Kõnesoleval juhul ei esine kohustuste täitmisest keeldumise aluseid. Narva Elektrijaamad AS ja teised DP menetluses osalenud isikud on detailplaneeringu menetluse ajal DP lahenduse kooskõlastanud ja senini ei ole mitte ükski hoonestusõiguse omaja ega kinnisasja omanik toonud välja selget ja konkreetset põhjendust, miks servituutide seadmine on võimatu. OÜ Leegu on aktsepteerinud kõiki servituutide tehnilisi tingimusi, kuid käesoleva ajani on OÜ-d Leegu jooksutatud ja hagejaga on käitutud kokkuleppeid rikkuvalt. 5(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

OÜ Leegu selgitab siinkohal täiendavalt, et servituutide seadmata jätmise tõttu on OÜ-le Leegu tekkinud ka kahju. Nimelt, OÜ Leegu on kaotanud Investeerimislepingu punktis 1 sätestatud õiguse saada Jaroslavski kalatehaselt käibekapitali summas 1 000 000 eurot. Kui servituute ei seata hiljemalt 10. aprilliks 2013.a, siis ei ole võimalik VETE kalakasvanduse ehitajal Eviko ASl võimalik töödega jätkata. Eviko AS on juba teatanud, et kui töödega ei õnnestu jätkata hiljemalt 2013.a aprillis, siis ütleb Eviko AS OÜ-ga Leegu sõlmitud töövõtulepingu üles ja nõuab leppetrahvi lepingu rikkumise eest. VETE kalakasvanduse rajamiseks on toetust taotletud ja saadud PRIA-st. Praeguseks on välja PRIA poolt makstud 120 655 eurot heakskiidetud kogutoetusest (377 780 eurot). Seega 257 125 euro suuruse toetuse saamine on hetkel üksnes ja ainult servituutide taga, sest PRIA ei maksa toetust välja kui OÜ Leegu ei suuda omandada õigust kalakasvandusele vee võtmiseks. Nimelt, Põllumajandusministri 12. mai 2008.a määruse nr 46 „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 2.1 “Vesiviljeluse investeeringutoetus” (edaspidi Määrus) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lg 5 näeb ette, et toetatav tegevus peab olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2015. aastal, välja arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul. Määruse § 2 lg 5 1 sätestab, et 2011. aasta taotlusvooru raames rahuldatud taotluste puhul peab toetatav tegevus olema vähemalt 30 protsendi ulatuses ellu viidud ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetatav tegevus loetakse vähemalt 30 protsendi ulatuses ellu viiduks, kui Ametile esitatud kuludeklaratsioon hõlmab vähemalt 30 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. OÜ Leegu taotlus rahuldati PRIA peadirektori 05. detsembri 2011.a käskkirjaga ning toetuse summaks määrati 377 780,18 eurot. Eeltoodud summast 120 655 eurot on PRIA juba välja maksnud, sest OÜ Leegu on esimese ehitusjärjekorra mahust vajaliku 30% valmis ehitanud. Hageja osundab, et Määruse § 3 lg 3 kohaselt kui toetuse saaja omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju teise toetuse saaja üle ning toetuse saajad tegutsevad vesiviljelustoodete tootmise alal või kui toetuse saajad moodustavad «Äriseadustiku» § 6 mõistes kontserni, antakse neile programmiperioodi jooksul toetust kokku kuni 1 022 586,40 eurot. Eeltoodu tähendab, et OÜ-l Leegu on võimalik saada toetust maksimaalselt summas 1 002 586,40 eurot, kuid seda üksnes eeldusel, et OÜ Leegu kasuks seatakse servituudid. OÜ Leegu selgitab, et kõigist eeltoodud asjaoludest tulenev kahju on selgitamisel ja osaliselt veel realiseerumata (Eviko AS ei ole hagi esitamise ajal veel lepingut üles öelnud ja PRIA toetust on võimalik saada kui hiljemalt 10. aprilliks 2013.a õnnestuks seada taotletud servituudid) ning seetõttu neid nõudeid hagis ei käsitleta. OÜ Leegu jätab endale õiguse kahjunõuete esitamiseks edasises menetluses pärast kahju kandmist. Kostjad on tekitanud AS-le Lasita kahju VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kehtestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. AS-le Lasita kostjate poolt tekitatud kahju väljendub selles, et Jaroslavski kalatehasele jääb võõrandamata 50% suurune osalus OÜ-s Leegu. Vastavalt Investeerimislepingu punktile 7 on AS-l Lasita õigus saada 1 000 000 euro suurusest osa võõrandamishinnast proportsionaalne osa. 6(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Kuivõrd AS-le Lasita kuuluva osa suurus moodustab 87% OÜ Leegu osakapitalist (13% kuulub Aino Rebasele), siis on AS-le Lasita põhjustatud kahjuks 870 000 eurot. Kahju tekkimise (osaluse võõrandamata jäämise) põhjuseks on otseselt asjaolu, et OÜ Leegu ei suutnud 01. septembriks 2012.a tagada DP-kohaste servituutide seadmist. Selle tõttu kaotas Jaroslavski kalatehas huvi OÜ-s Leegu osaluse omandamise vastu. AS-le Lasita tekkinud kahju osas toob hageja täiendavalt välja, et OÜ Leegu omandis on VETE kinnisasi, kuid kõiki senitehtud ehitustöid on finantseerinud AS Lasita andes selleks OÜ-le Leegu laenu. OÜ Leegu ainsaks märkimisväärseks varaks on laenu arvel omandatud maa, muu inventar ja lõpetamata ehitised kogumaksumusega 496 361.25 eurot. Samas on OÜ Leegu võtnud lühiajalise laenu AS-lt Lasita summas 69 250 eurot ja pikaajalise laenu AS-lt Lasita summas 187 088.35 eurot. Bilansi real „pikaajalised eraldised“ (summas 72 393,11 eurot) kajastub PRIA toetus. OÜ Leegu kui äriühing toimib hetkel üksnes laenude ja toetuste pinnalt, sest kalakasvandus ei ole valmis ja ei tooda midagi. Realiseerimise netokäive 2012.a oli 527,29 eurot ja tegevuskulude (4 327,45 eurot) ning põhivara väärtuse languse (215,38 eurot) tõttu saadi 2012.a kahjum summas 4 112,25 eurot. Kuivõrd OÜ Leegu osa on majanduslikus mõttes negatiivse väärtusega, siis OÜ Leegu osaluse võõrandamisel oleks AS Lasita teeninud tulu 870 000 eurot. Lisaks sellele oleks AS Lasita saanud partneri, kes on võimeline finantseerima kalakasvanduse rajamist ja kelle abil oleks kalakasvanduse rajamine lõpule viidud. Samuti oleks kalakasvanduse valmisehitamise järgselt olnud OÜ Leegu võimeline tagastama AS-le Lasita viimase poolt antud laenu. Kahju hüvitamise kohustus VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos AS-le Lasita tekkinud kahju ning kostjate tegevusetuse (ja tegevuse) vahel seisneb selles, et Investeerimislepingu punktis 1 kokku lepitud OÜ Leegu osaluse omandamise eelduseks oli OÜ Leegu poolt hiljemalt 01. septembril 2012.a servituudilepingu sõlmimine külma- ja sooja vee võtmiseks Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist ja Mustajõest. Selle lepingu sõlmimise ettepanekule on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastanud 01. oktoobril 2012.a keelduvalt. Teised hoonestusõiguse omajad ei ole taotlusele üldse vastanud. Samas, suuliste vestluste käigus ei ole ükski teine kostja otsesõnu keeldunud servituutide seadmisest. Servituutide seadmine (s.h tehnilised tingimused) on ette nähtud DP-s ja kõik planeerimismenetluses osalenud isikud ja ametkonnad andsid sellisele lahendusele oma heakskiidu. Sellest tulenevalt oli Hagejatel õigustatud ootus, et DP menetluse käigus heaks kiidetud veevarustuse tagamise lahendus ka realiseerub. Sellest teadmisest lähtudes sõlmisid hagejad Investeerimislepingu. Hagejad selgitavad, et kehtestatud DP kohaste servituutide seadmine on eelduseks VETE kinnisasjale rajatava kalakasvanduse toimimiseks ja seetõttu on mõeldamatu, et ilma veevõtu- ja veejuhtimisservituutideta oleks võimalik kalakasvanduse käitamine. Jaroslavski kalatehase huvi servituutide vastu on seega arusaadav ja loogiline ning mõeldamatu on teha 2 000 000 euro suurust koguinvesteeringut olukorras, kus rajataval kalakasvandusel puudub ettenähtud veevarustus. Seetõttu on servituutide alusel tagatud veevarustuse olemasolu vältimatu eeldus kalakasvanduse rajamiseks ja sellega seonduvate investeeringute tegemiseks. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 alusel on kostjatel kohustus anda nõusolek servituutide seadmiseks. Kahju liik ja suurus

7(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama sätte lg 2 näeb ette, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tuluks seevastu on VÕS § 128 lg 4 alusel kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Servituutide seadmata jätmisest AS-le Lasita tekkinud kahju on kvalifitseeritav saamata jäänud tuluks, sest AS Lasita on kaotanud kasu saamise võimaluse. AS Lasita oleks saanud võõrandada osaluse OÜ-s Leegu 870 000 euro eest kui 01. septembriks 2012.a oleks sõlmitud Servituutide seadmise leping Lõunaterritooriumi kinnisasja ja hoonestusõiguse omajatega. Kuna OÜ Leegu osalus on majanduslikus mõttes väärtusetu (OÜ Leegu ei ole iseseisvalt toimiv majandusüksus ning vajab tegutsemiseks finantseerimist laenude ja toetuste näol), siis oleks 870 000 eurot olnud AS Lasita otseseks varaliseks kasuks. 01.10.2012.a teatas Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, et servituudilepingut OÜ-ga Leegu ei sõlmita. Eeltoodust tulenevalt ei omagi tähtsust, et mitmed Investeerimislepingus sätestatud tähtajad ei ole veel saabunud. Kuivõrd OÜ Leegu ja AS Lasita ei suuda täita Investeerimislepingu-järgset kõige olulisemat neile pandud kohustust, siis ei oma tähtsust, kas täidetakse teised kohustused. Investeerimislepingus kokku lepitud osaluse võõrandamise eest tasu saamine on välistatud igal juhul. Kahju hüvitamine ja kostjate solidaarvastutus VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kostjad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Õlitööstus AS ning Eesti Energia AS on Lõunaterritooriumi kinnistu kaasomanikud. Kostjad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Õlitööstus AS, Eesti Energia Kaevandused AS ja Elering AS on Lõunaterritooriumi kinnistut koormava hoonestusõiguse kaasomanikud. Ka Eesti Energia AS jurist Robert Sprengk on juba algselt (22. mai 2012.a kirjas) selgitanud, et servituutide seadmiseks peavad nõusoleku andma ka hoonestusõiguse omajad. Vastav nõue tuleneb asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 173 lg-st 4, mis sätestab, et hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. AÕS § 641 näeb ette, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 p 1 kehtestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja. Seega nõusoleku OÜ Leegu kasuks servituutide seadmiseks on kohustatud ühiselt andma kõik kostjad. Kostjad I, II ja III on Eesti Energia AS tütarühingud ning viimati on hagejad servituudi seadmise palvega pöördunud just Eesti Energia AS poole. Elering AS poole on hageja pöördunud viimati kirjalikult 29. mail 2012.a ja telefonitsi 2012.a juunis-augustis. Nõusolekut ei ole andnud ükski kostja ja mõistlik aeg nõusoleku andmiseks on juba ammu möödunud, sest servituudilepingu ettevalmistamiseks ja allkirjastamiseks ei kulu kindlasti rohkem kui kaks 8(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

kalendrikuud. Kuivõrd hagejad pöördusid taotlusega juba 20. detsembril 2011.a., siis on kahekuuline mõistlik tähtaeg juba ammu mitmekordselt möödunud. Taotlus tehnovõrguservituutide (veevõtu- ja juhtimisservituudid) seadmiseks AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituutide seadmise vajadus tuleneb asjaolust, et VETE kinnisasjal on DP kohaselt ette nähtud kalakasvanduse rajamine. Kalakasvanduseks vajalikud hooned ja rajatised on ehitusjärgus (hinnanguliselt 1/3 ulatuses on need juba valmis). Kalakasvanduse eelduseks on vee olemasolu. Veevarustus on DP-s ette nähtud selliselt, et VETE kalakasvandus saab Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist külma vett mahus kuni 1 m3/sek ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist (Mustajõe) sooja vett mahus kuni 10 m3/sek. Eeltoodud tingimused on Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS detailplaneeringu menetluses (01. oktoobril 2008.a ja 19. märtsil 2009.a) kinnitanud ja hilisemalt (29. septembril 2010.a) väljastanud tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamise staadiumis. Kõigele eeltoodule vaatamata on aga Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS 01. oktoobril 2012.a teatatud, et keeldub servituutide seadmisest. AÕS § 158 lg 2 näeb ette, et kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Sama sätte lg 3 fikseerib, et reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. OÜ-lt Leegu ei ole nõutud servituudi seadmise eest tasu. See on ka loogiline, sest ressurss (juurdevoolukanali vesi ja Mustajõgi), mida Lõunaterritooriumi hoonestusõiguse omajad kasutavad, ei kuulu neile. Samuti ei kahjusta servituudi seadmine kuidagi Lõunaterritooriumi kinnisasja ega ka hoonestusõigust (ja seda on kostjad varasemalt korduvalt väljendanud). OÜ Leegu on ka nõustunud kõigi talle ette antud tehniliste tingimustega. Kuna VETE kalakasvandust ei rajata konkreetseks tähtajaks, siis ei ole ka võimalik rääkida servituudi tähtajast. OÜ Leegu kasuks tuleb seada tähtajatu servituut. AÕS § 172 lg 1 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Kinnisasjaks AÕS § 172 lg 1 tähenduses võib olla ka hoonestusõigus (mis on kinnisasjaks kinnistusraamatuseaduse § 51 punkti 2 kohaselt). OÜ Leegu taotleb servituudi seadmist nii kinnisasjale kui ka hoonestusõigusele, sest AÕS § 241 lg 2 alusel ulatub hoonestusõigus antud juhul ka Eesti Elektrijaama juurdevoolukanalile ja äravoolule (Mustajõele). Ilma nendeta on võimatu olemasolevat elektrijaama käitada. AÕS § 178 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav (lg 2). Veevõtuservituutide paiknemine on fikseeritud DP-s, mille on kooskõlastanud kõik asjaomased asutused ja isikud. 9(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

AÕS § 179 lg 1 näeb ette, et kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. OÜ Leegu ei taotle kostjatelt mis tahes kujul ja määras ehitustööde läbiviimist. OÜ Leegu rajab kõik servituudi teostamiseks vajalikud ehitised ja seadeldised oma kulul ja vahenditega. Hagejad taotlevad käesolevaga kohtult servituutide seadmist OÜ Leegu kasuks alljärgnevatel tingimustel. Lõunaterritooriumi hoonestusõigusele:  Tuvastada Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i, Eesti Energia Kaevandused AS-i ja Elering AS nõusolek Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 3318208 veevõtu- ja veejuhtimisservituudi sissekandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 3419508 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks.  Koormata Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 3318208 kantud hoonestusõigus veevõtu- ja veejuhtimisservituudiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 3419508 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks selliselt, et valitseva kinnistu igakordsel omanikul on õigus tähtajatult ja tasuta omada ja kasutada teeniva kinnistu koosseisu kuuluvaid alasid, mis on tähistatud VETE maaüksuse detailplaneeringu (töö nr EL0518) lisaks 4 oleval joonisel „Tehnovõrkude koondplaan

M1:500“

sinise (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (SEJ juurdevoolukanal) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja punasega (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (Mustajõgi) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja nende aladega püsivalt ühendatavaid veevõtutorustikke koos nende funktsioneerimiseks vajalike rajatistega, kasutada neid, juhtida nende kaudu vett valitsevale kinnistule ning samuti teostada nimetatud aladel kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks, ning selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik kohustub taluma eelnimetatud veevõtutorustikke ja rajatisi ning nendega seotud eelnimetud tööde teostamist. Kinnistule: - Tuvastada Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia AS-i nõusolek Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 921608 veevõtu- ja veejuhtimisservituudi sissekandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 921608 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks.  Koormata Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 921608 kantud kinnisasi veevõtuja veejuhtimisservituudiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 3419508 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks selliselt, et valitseva kinnistu igakordsel omanikul on õigus tähtajatult ja tasuta omada ja kasutada teeniva kinnistu koosseisu kuuluvaid alasid, mis on tähistatud VETE maaüksuse detailplaneeringu (töö nr EL0518) lisaks 4 oleval joonisel "Tehnovõrkude koondplaan M1:500" (hagi lisa 8) sinise (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (SEJ juurdevoolukanal) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja punasega (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (Mustajõgi) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja nende aladega püsivalt ühendatavaid veevõtutorustikke koos nende funktsioneerimiseks vajalike rajatistega, kasutada neid, juhtida nende kaudu vett valitsevale kinnistule ning samuti teostada 10(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

nimetatud aladel kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks, ning selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik kohustub taluma eelnimetatud veevõtutorustikke ja rajatisi ning nendega seotud eelnimetud tööde teostamist. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad:

M1:500“

sinise (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (SEJ juurdevoolukanal) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja punasega (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (Mustajõgi) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja nende aladega püsivalt ühendatavaid veevõtutorustikke koos nende funktsioneerimiseks vajalike rajatistega, kasutada neid, juhtida nende kaudu vett valitsevale kinnistule ning samuti teostada nimetatud aladel kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks, ning selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik kohustub taluma eelnimetatud veevõtutorustikke ja rajatisi ning nendega seotud eelnimetud tööde teostamist

M1:500“

sinise (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (SEJ juurdevoolukanal) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja punasega (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (Mustajõgi) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ja nende aladega püsivalt ühendatavaid veevõtutorustikke koos nende funktsioneerimiseks vajalike rajatistega, kasutada neid, juhtida nende kaudu vett valitsevale kinnistule ning samuti teostada nimetatud aladel kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks, ning selliselt, et 11(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

teeniva kinnisasja igakordne omanik kohustub taluma eelnimetatud veevõtutorustikke ja rajatisi ning nendega seotud eelnimetud tööde teostamist

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagejad on esitanud kaks nõuet: kahjunõue summas 870 000 EUR ja reaalservituudi seadmise nõue. TsMS § 124 lg 1 esimese lause järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 127 sätestab, et reaalservituudiga seotud või sellest tulenevas vaidluses määratakse hagihind väärtusega, mida servituut omab valitseva kinnisasja jaoks. Kui summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust, on sellest väärtusest suurem, loetakse hagihinnaks summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust. OÜ Leegu, juhindudes TsMS §-st 135, nimetas hagi hinnaks (reaalservituudi seadmise nõue) 3500 eurot kuivõrd OÜ Leegu hinnangul on võimatu kindlaks teha servituudi väärtust. Kohus nõustub hageja OÜ Leegu hinnanguga. TsMS § 134 lg 1 esimesest lausest tulenevalt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega antud asja hagihind moodustab 873 500 EUR (870 000 EUR + 3 500 EUR).

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja Elering AS hagi vastus Kostja Elering AS hagi vastuse kohaselt (I köide, tl 92-93) Elering vaidleb haginõuetele täies ulatuses vastu ning leiab, et Kostjate nõuded on esitatud paljasõnaliselt ning nii faktiliselt kui õiguslikult põhistamata. Elering leiab, et Hagejate nõue Eleringi suhtes on pahauskne, põhineb pealiskaudsel asjaolude käsitlusel, toodud väited ja asjaolud on tõendamata ning hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-13-7249

siis pole Eleringil võimalik sisuliselt nõudele ka vastu vaielda. Eleringi hinnangul ei vasta Hagejate hagiavaldus seega TsMS nõuetele.

13(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Elering ei oska ega pea vajalikuks kommenteerida EE poolt oma arenguplaanidele viidates nõusoleku andmisest keeldumist, kuid on ilmne, et Eleringil pole võimalust või mõtet küsida juhatuse ja nõukogu nõusolekut servituutide seadmiseks, kui EE sellest keeldunud on.

Tsiviilasi nr 2-13-7249

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 kohaselt hagita asi ning TsMS ei anna võimalust talumiskohustuse tuvastamiseks. Samuti leidis Riigikohus, et hagita asja võib vaadata läbi hagimenetluses, kui see nõue esitati vastuhagina või koos nõudega, mis tuli esitada hagimenetluses, kuid talumiskohustuse asjas tuleb ka vaatamata sellele järgida hagita asja menetlusreegleid. AÕS § 158 lg sätestatud reaalservituutide seadmise nõude on esitanud käesolevas asjas OÜ Leegu. OÜ Leegu pole nimetatud nõuet esitanud vastuhagina ega pole esitanud ka muud nõuet, mida saaks vaadata läbi hagimenetluses. Asjaolu, et samas menetlusdokumendis on esitatud ka teise isiku – AS Lasita kahju hüvitamise nõue – ei tähenda, et OÜ Leegu hagi oleks esitatud koos teise nõudega. Teise nõude esitas AS Lasita. Seetõttu tuleb nimetatud asjad eraldi läbi vaadata: OÜ Leegu reaalservituutide nõuded hagita asjana ja AS Lasita kahju hüvitamise nõue hagimenetluses. Riigikohus on ülalviidatud otsuse nr 3-2-105-12 punktis 18 leidnud, et AÕS § 158 ei tekita mitte talumiskohustust, vaid talumiskohustust tekitava servituudi seadmise nõudeõiguse. Antud seisukohast tulenevalt ei ole AÕS § 158 lg 1 säte, mis tekitaks kahe kinnistu omaniku vahel seadusest tuleneva võlasuhte. Kuna seadusest tulenevat võlasuhet nimetatud sätte järgi ei teki, ei ole võimalik ka kohustuse rikkumine ja kahju hüvitamise nõudmine VÕS § 115 kohaselt. Selline võlasuhe tekib talumiskohustust tekitavast servituudist ning rikkuda on võimalik servituudist tulenevat kohustust. Kuni servituuti pole seatud poolte kokkuleppel või kohtu kaudu ei ole ka kohustust, mida rikkuda. Kostjad on seisukohal, et nimetatud seisukoht iseenesest välistab täielikult hageja Lasita AS kahju hüvitamise nõude ja hageja OÜ Leegu poolt esitatud võimaliku kahju hüvitamise nõude tulevikus. Kostjad on seisukohal, et kuna AÕS § 115 ei näe ette iseseisvat kohustust, ei ole selles osas võimalik ka kahjunõuete esitamine deliktiõiguslikul alusel. Kostjad pole rikkunud ka 01.10.2008 koosolekul poolte vahel kokku lepitut. Nimetatud koosolekul lepiti kokku, et Kostja I annab hagejatele vajaliku nõusoleku Eesti EJ jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sekundis külma vee võtmiseks ja äravoolukanalist kuni 10 m3/sekundis sooja vee võtmiseks. Kostja I on sellise nõusoleku andnud ja selle nõusolekuga arvestades on Hagejale I väljastatud vee erikasutusluba. Keskkonnaameti Viru Regioon andis oma 01.08.2011.a. korraldusega Hagejale I vee erikasutusloa. Nimetatud korralduse punktist 2 nähtub, et vee erikasutusloa koosseisu kuulub Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kooskõlastus. See kooskõlastus vastab täielikult 01.10.2008 koosolekul kokku lepitule ja hagejatel ei saa olla sellest tulenevalt etteheiteid Kostjale I ning Kostja I pole rikkunud ühtegi võetud kohustust ega murdnud kokkuleppeid. Samas Hageja I ise on asunud nimetatud kokkulepet pahatahtlikult ära kasutama. Vaatamata sellele, et Hageja I vee erikasutusloa kohaselt ei ole Hagejal I õigust võtta külma vett 1 m3/sekundis ega sooja vett 10 m3/sekundis, vaid vastavalt 0,666 m3/sekundis ja 0,333 m3/sekundis, on Hageja I positsioonil, et tal peab olema võimalik ehitada torustik, mis tagab veevõtu vähemalt külma vee osas 1 m3/sekundis ega sooja vee osas 10 m3/sekundis. Kostjad on seisukohal, et Hageja II kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ka järgmistel asjaoludel ja põhjustel: a) Hageja II pole ka hagis väidetava võlasuhte osaliseks, b) Hageja II kahju pole põhjuslikus seoses hagis väidetud kostjate rikkumistega, c) Hageja II kahju ei olnud kostjatele ette nähtav. Hagejal II pole ühtegi seadusest ega lepingust tulenevat nõudeõigust, ka reaalservituudi seadmise nõudeõigust, kostjate vastu. Seega ei saa kostjad ka Hageja II õiguseid rikkuda ning Hagejale II kahju tekitada. Kui kostjad poleks ka rikkunud hagis väidetud talumiskohustust, poleks see andnud Hagejale I hagis nõutud reaalservituute ning Hageja II väidetav kahju oleks tekkinud sõltumata Kostja I ja Kostja tegevusest, kuna Hageja I pole servituutide seadmise osas pöördunud kõikide hagis esitatud kostjate poole, Hageja I pole üldse reaalservituutide seadmist taotlenud, Hageja I oli ise oma asjaajamises saamatu ning eiras Kostja I päringuid. Seega sõltumata Kostja I ja Kostja II tegevusest oleks servituudid seadmata jäänud ning Hageja II väidetav kahju oleks tekkinud sõltumata kostjatest. Hageja II kahju ei olnud ka mingil määral ka kostjatele ette nähtav ja kostjad ei pidanuski seda ette nägema. Kostjad ei saanud eeldada ega teada, et nende tegevus võib kahjustada Hageja II huve. Kostjad on seisukohal ka, et kahju suurus on tõendamata ja põhjendamata on väide, et Hagejalt II oleks 15(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

aktisad ostetud kallimalt kui nende tegelik turihind on. Tõenäoliselt on nimetatud aktsiate turuhind ka käesoleval ajal sama nagu väidetava investeerimislepingu sõlmimisel, kuna asjaolud pole muutunud. Kostjad on seisukohal, et põhjendamatu on Lõunaterritooriumi kinnistu koormamine servituutidega. Lõunaterritooriumi kinnistu (reg nr 921608) on koormatud tähtajalise hoonestusõigusega Kostja I, Kostja II, Kostja III ja Kostja IV kasuks ning hoonestusõigus ulatub ka alale, mille kasutamist Hageja I soovib (selgituseks, et nimetatud hoonestusõigus ei ulatu kogu Lõunaterritooriumi kinnistu maa-alale). Kuna hoonestusõigus asub ainult esimesel järjekohal, on kasutuseelis hoonestajatel ning reaalservituut ei taga selle kohaselt õigustatud isikule tegelikku kasutuseelist. Seetõttu näeb ka asjaõigusseaduse § 173 lg 4, et hoonestusõigusega koormatud kinnisasja võib reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja nõusolekul. Kostja V on seisukohal, et juhul, kui käesolevas asjas oleks reaalservituutide seadmine põhjendatud, piisaks ainult hoonestusõiguse koormamisest, arvestades, et hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid vastavalt AÕS § 241 lg 4. Kostjad on seisukohal, et hagejate õiguseid nad pole rikkunud, kuna hagis esitatud reaalservituutide taotluseid pole esitanud kostjatele. AÕS § 158 näeb ette reaalservituutide, mitte isikliku kasutusõiguse seadmise. Hageja I on pöördunud taotlustega Kostja I, Kostja II ja Kostja IV poole, et servituut SEJ Juurdevoolukanalist vee võtmiseks vajaliku veetoru jaoks seatakse Hageja I kasuks. Antud taotlustest saab järeldada, et Hageja I on soovinud oma kasuks isikliku kasutusõiguse, mitte reaalservituudi seadmist. Lisaks pole hagejad pöördunud ühegi kostja poole soojavee kanalist veevõtmiseks vajaliku servituudi osas (Hageja I taotlused puudutavad ainult Juurdevoolukanalit). Kuna soojavee võtmise servituuti pole soovitud varasemalt on sellest tulenevalt välistatud ka kostjate vastutus Hageja II väidetava kahju osas, kuna see pole mingil juhul põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Kuna Hageja I pole soojavee võtmise servituuti varasemalt soovinud, ei saanud ka hagis viidatud investeerimislepingus ette nähtud servitudilepingute sõlmimine toimuda hiljemalt 01.09.2012.a. Nimetatud investeerimislepingu punktis 5 esimese alapunkti kohaselt kohustus Hageja I sõlmima hiljemalt 01.09.2012.a. servituudilepingu külma ja sooja vee võtmiseks. Samas oma taotluses on Hageja I soovinud servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmist ainult Jahutusvee kanali veehaardele, ehk seega ainult külma vee võtmiseks. Kostjad vaidlevad vastu Hageja I nõudele, et servituudid tuleks seada tasuta. Kostjad on seisukohal, et hagis nimetatud reaalservituutide seadmisel peab Hageja I hüvitama Lõunaterritooriumi hoonestusõiguse kaasomanikele vähemalt servituutide ulatuse maa-alale vastavas osas hoonestusõiguse tasu, mis on kokku lepitud iga aastase tasuna Lõunaterritooriumi kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingus (lepingu p 4.1.) (esitatud teiste kostjate poolt ning Kostja I ja Kostja II toetuvad sellele) ning kompenseerima hoonestajatele sama kasutusala suurusele vastavas osas ka maamaksu. Lisaks on ka Kostjad I ja Kostjad II seisukohal, et servituutide seadmisel peab olema selle tingimuseks, et Vete kinnistu igakordne omanik (käesoleval ajal Hageja I) peab võtma osa SEJ Juurdevoolukanali korrashoidmisega ja veevõtu jätkamiseks vajalike muude töödega seotud kuludest. Ka Kostja I ja Kostja II vaidlevad vastu Hageja I väitele, et Hageja I on aktsepteerinud kõiki servituutide tehnilisi tingimusi. Kostja I töötaja S V poolt Hageja I juhatuse liikmele 12.02.2012.a. esitatud e-kirja kohaselt on Kostja I soovinud teada saada, millise tehnilise lahendusega Hageja I tagab, et Juurdevoolukanalist ei võeta vett rohkem kui 1 m3/sekundis (nimetatud kiri on hagiavalduse lisa 19 ning Kostja V toetub sellele). Hageja I nimetatud kirjale vastanud pole ning see võib olla ka üheks asjaoluks, miks Hageja I pole saavutanud oma poolt soovitud eesmärki. Lisaks sellele juhib Kostja V tähelepanu asjaolule, et Hageja I vee erikasutusloa (Lisa 2) kohaselt on Hagejal I lubatud veevõtt SEJ Juurdevoolukanalist 0,666 m3/sekundis, mitte 1 m3/sekundis, mistõttu on Kostja I küsimus ja sellele vastuse saamine veel eriti asjakohane. 16(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Kostjad on seisukohal, et reaalservituutide seadmisel, sh Hagejale I seatavate juurdevoolukanali korrashoiu tingimuste seadmisel peab arvestama nii Kostja I, Kostja II kui Hageja I keskkonnalubasid ning seda, et kõik osapooled võtavad külma vett, mis tuleb juurdevoolukanali kaudu. Seega peavad kõik ka selle korrashoidmisest osa võtma ja kandma vastavalt kulusid. Nimetatud asjaolu tuleb arutada ja arvestada hagita asja sätete kohaselt ning kostjad lisavad siinjuures oma keskkonnaload (Lisad 3 ja 4) ning asjaolu, et juurdevoolukanal on ehitatud Eesti Elektrijaama võimsust 1500 MW arvestades (Lisa 5 – väljavõte projektdokumendist).

HAGEJATE ARVAMUS HAGI VASTUSTE KOHTA

Hagejate arvamuse kohaselt hagi vastuste kohta (I köide, tl 153-157) hagejad vastavad alljärgnevalt esmalt OÜ Leegu poolt nõutavaid servituute puudutavatele kostjate vastuväidetele ja seejärel AS Lasita kahjunõuet käsitlevatele vastuväidetele. Hagejad selgitavad, et kuivõrd lõplik kahjunõue on sõltuv sellest, kas 10. aprilliks 2013.a õnnestub servituudid seada või mitte, siis ei ole kahjunõuet puutuvad hagejate seisukohad lõplikud. Samuti on hetkel ebaselge PRIA seisukoht juba väljamakstud toetuse osas. Hagejad loodavad, et PRIA toetust tagasi ei küsi olgugi, et 05. detsembriks 2012.a oli esimene etapp lõpetamata. Kostjatel I, II, III ja V on sarnane positsioon kohtueelse suhtluse osas. S.t kostjate poole kas ei ole üldse pöördutud või on tehtud seda kostjatele arusaamatult. Hagejad märgivad antud osas järgnevat. Kostjateks I, II, III ja V on Eesti Energia AS ja tema tütar- või sidusühingud. Kõiki eelnimetatud kostjaid esindavad Eesti Energia AS õigusteenistuses töötavad juristid, kellele on väljastatud tähtajatud volikirjad. Samuti on kostja V vastuses allkirjastajana märgitud K T olgugi, et vastuse on esitanud esindajana Robert Sprengk. See näitab kõnekalt, et kostjate I, II, III ja V vastused on koostatud samaaegselt ja aluseks on võetud esimesena koostatud dokument (antud juhul Eesti Energia Kaevandused AS vastus). Käesolevale vastusele on lisatud Eesti Energia kodulehel avaldatud organisatsiooni struktuur. Sellelt nähtub, et kontserni õigusteenistus allub Eesti Energia AS juhatusele ja kostjatel I, II ja III ei ole eraldiseisvat õigusteenistust. Kuivõrd Eesti Energia AS õigusteenistus teenindab ka Eesti Energia AS tütar- ja/või sidusühinguid, siis on hagejate hinnangul põhjendamatu viidata sellele, et kostjad justkui ei teadnud hagejate soovist seada servituudid. Enamgi, hagiavalduse lisaks 20 olevast e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et Eesti Energia AS õigusteenistuse jurist (ja kostjate I, II ja V esindaja) on kätte saanud taotluse servituutide seadmiseks ja ka hagiavalduse lisaks 26 oleva Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastuse on koostanud Robert Sprengk ning selles kirjas ei ole servituutide seadmata jätmise põhjusena viidanud mitte Eesti Energia AS tütar- või sidusettevõtete huvidele, vaid Eesti Energia AS enda huvidele. Samuti toovad hagejad siinkohal esile, et Eesti Energia AS-i õigusteenistuse töötajad esindavad pidevalt nii Eesti Energia AS-i kui ka selle tütar- või sidusettevõtteid erinevates vaidlustes ning käesolevas asjas esitatud volikirjadega analoogseid volikirju on väljastatud hulgaliselt. Vajadusel saab kohus antud asjaolu ka ise kontrollida kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu. Kui kohtul see võimalus puudub, siis paluvad hagejad ennast sellest teavitada ja nad otsivad ise juhuvaliku põhimõttel arhiveeritud tsiviilasjade toimikutest üles vastavad volikirjad ja esitavad need kohtule. Eeltoodut muidugi eeldusel, et selle asjaolu üle on jätkuvalt vaidlus. 2.2. Lisaks sellele, et Eesti Energia AS õigusteenistus teenindab kõiki Eesti Energia AS tütar- või sidusettevõtteid on täielikult kattuvad ka kostjate I, II ja III nõukogu liikmed ja kostja V juhatuse liikmed (S L, R P, M K, M R). Kuivõrd servituutide seadmise eelduseks oli kostjate I, II ja III nõukogu nõusolek (ja eelnimetatud kostjate nõukogu liikmed on kõik ka kostja V juhatuse liikmed), siis on selge, et nimeliselt oleks pidanud servituutide seadmise otsustama S L, R P, M K ja M R. Seega on põhjendamatu kostjate etteheide justkui ei oleks servituutide seadmise taotlust adresseeritud õigetele isikutele. Enamgi, hagiavalduse lisaks 25 olev kiri saadeti lisaks T A ka R.P, kes on kostjate I, II ja III nõukogu liige. 17(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Kostja V vastuse punktis 6 on osundatud ka sellele, et kostjale arusaadavalt soovis OÜ Leegu isikliku kasutusõiguse seadmist. Antud vastuväite osas märgib OÜ Leegu kordavalt, et hageja juhatuse liige J V ei ole jurist ja kui kostjale V jäi midagi arusaamatuks, siis oleks kostja V saanud seda täpsustada. Eesti Energia AS õigusteenistuses töötavad pädevad juristid, kes tegelevad igapäevaselt asjaõiguslike küsimuste ja vaidlustega ja kindlasti ei saanud kostjale V arusaamatuks jääda, et OÜ Leegu poolt taotleti servituutide seadmist. Isiklik kasutusõigus (AÕS § 201 lg 1) kui konkreetse isiku kasuks seatav asjaõigus ei ole antud juhul õiguslikult mõeldav lahendus. Talumiskohustus (AÕS § 158 lg 1) realiseerub siiski läbi AÕS § 158 lg 2 ehk läbi servituudi seadmise. Kostjad I ja II on ka osundanud asjakohasele Riigikohtu lahendile (3-2-1105-12), mis talumiskohustuse (AÕS § 158 lg 1) sisu selgitab. Hagejad ei pea tõsiselt võetavaks Elering AS väidet, et kostjale IV saadeti „segaseid plaane (osaliselt venekeelseid)“ ja „lakooniline kiri“, millest kostja kui „mõistlik inimene“ mitte midagi aru ei saanud. Hagejate hinnangul saab eeldada, et majandustegevuses tegutsev isik, kelleks Elering AS kahtlemata on, teeb endale selgeks mida temalt soovitakse. Kuna Elering AS ei teatanud hagejatele, et ta ei saa edastatud taotlusest aru, siis ei osanud hagejad ka oma taotlust kuidagi täiendada või täpsustada. Hagejate juhatuse liige Jaak Võsu ei ole jurist ja temalt ei saa eeldada juriidiliselt täpsete dokumentide koostamist. Hagejate arvates näitab Elering AS vastus, et sisuliselt ei ole kostja soovinudki hagejate taotlust analüüsida ning on hoolimatult jätnud selle igasuguse tähelepanuta. Hagejad rõhutavad siinkohal, et majandustegevuses tegutseva isiku puhul ei ole selline suhtumine hea usu põhimõttega kooskõlas ega hoolas. Elering AS viide, et plaanid olid osaliselt venekeelsed, on õige. Samas leiavad hagejad, et Vene keel on Eesti piisavalt levinud ja seda oskavad paljud. Seetõttu ei ole hagejate arvates mõeldav, et lühikesest venekeelsest tekstist arusaamine võis Elering AS-l põhjustada ülemäärast pingutust. Samuti oleks võinud Elering AS lasta hagejate poolt saadetud dokumendid tõlkida. Sellisel juhul oleks vähese vaevaga suudetud hageja poolt saadetust ka aru saada. Servituutide seadmise tingimused OÜ Leegu ei nõustu täiendavate tingimuste seadmisega. Esmalt selgitab OÜ Leegu, et servituutide tasulisus on senise kohtupraktika kohaselt sõltuv sellest, kas kinnistu või hoonestusõigus kaotab kasutusvõimalusi servituutide tõttu. Kuna kinnistu ega hoonestusõiguse omanikud ei kasuta neid maa-alasid, kuhu OÜ Leegu soovib servituutide seadmist, siis ei kaota kinnistu- ega ka hoonestusõiguse omanikud kasutusvõimalusi. Kostjate I, II, III ja V taotlus servituutide seadmise eest tasu saamiseks on seega suunatud alusetule rikastumisele. Servituutide tasulisuse küsimust ei ole kostjad tõstatanud ka kohtueelselt ja olukorras kus servituudid ei takista kostjatel hoonestusõigusest ning kinnistu omandiõigusest tulenevate õiguste teostamist, on tasu nõudmine põhjendamatu. Kostjad I, II, III ja V on märkinud, et soovivad VETE kinnistu igakordse omaniku osavõttu kuludest, mis seonduvad SEJ juurdevoolukanali korrashoidmisega ja veevõtu jätkamisega seotud vajalike muude töödega. OÜ Leegu leiab, et kostjate taotlus on konkretiseerimata ja seetõttu ei oska hageja I antud küsimuses oma seisukohta avaldada. Kostjate vastuse pinnalt jääb selgusetuks, milliste kulutustega on tegemist ja millises mahus soovivad kostjad OÜ Leegu osavõttu kulutuste kandmisest. Samuti on OÜ-le Leegu hetkel ebaselge, millisel õiguslikul alusel peaks ta osalema väidetavate kulutuste kandmises. Hageja osundab siinkohal täiendavalt, et detailplaneeringu on koostanud Eesti Energia AS Kinnisvara (registrikood 10421629) ja ehitusprojekti AS Tari. Eesti Energia AS Kinnisvara registrinumber on sama, mis Eesti Energia AS-l ehk tegemist ei ole mitte eraldiseisva juriidilise isiku vaid Eesti Energia AS struktuuriüksusega. Eesti Energia AS on seega ise koostanud detailplaneeringu, milles on ette nähtud servituutide seadmine ja väidab nüüd tagantjärele, et 18(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

servituutide seadmise vajadusest ei teatud midagi! Eesti Energia AS väide üleüldisest teadmatusest ei ole hagejate arvates tõsiseltvõetav. Hagejad lisavad siinkohal ,et kõikvõimalikud tehnilised andmed saaks Eesti Energia AS edastada otse oma tütar- või sidusettevõtetele ja puuduks vajadus küsida teavet hagejatelt. Hagejad on lisanud käesolevale arvamuse AS Tari poolt koostatud ehitusprojekti lisadeks olevad joonised, millelt nähtuvad mõlema veehaarde asukohad ja muud tehnilised andmed. Veevõtu maht Kostjad I, II ja V on esitanud vastuste lisana OÜ-le Leegu väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/320749 ja selle alusel väite, et OÜ-l Leegu on lubatud veevõtt SEJ Juurdevoolukanalist 0,666 m3/sek, mitte 1 m3/sek. Kostjad on pidanud eriti asjakohaseks hageja I vastuse saamist antud küsimuses. Hageja osundab esmalt, et vee erikasutusluba on väljastatud Keskkonnaameti 01. augusti 2011.a korralduse nr V 1-15/11/330 (edaspidi Korraldus) alusel. Korralduses on väga selgelt märgitud, et tegemist on "kavandatava kalakasvandusega" ning Korralduse punktis 3 (Otsustus) on selgelt välja toodud, et vee erikasutusluba antakse kalakasvanduse I etapile. OÜ Leegu ei ole taotlenud vee erikasutusluba järgnevatele kalakasvanduse etappidele, sest need on ehituslikult realiseerimata. OÜ Leegu vastus kostjate I, II ja V küsimusele on seega - kuna hageja on esitanud oma nõude selliselt, et soovib veevõtu- ja veejuhtimisservituuti kuni 1 m2/sek, siis ei oma mingit tähtsust hagejale väljastatud vee erikasutusluba. Kui hageja võtab vett ka 0,666 m2/sek, siis see ei saa kuidagi kostjaid rohkem riivata kui vee võtmine määras 1 m2/sek. Eeltoodud põhjusel ei saa OÜ Leegu nõus olla kostjate väitega justkui oleks tegemist olulise või keskse küsimusega. OÜ Leegu taotleb veevõtu- ja veejuhtimisservituuti maksimaalses mahus ning reaalne veetarve sõltub kalakasvanduse vajadusest. Küll aga ei saa see kuidagi ületada 1 m2/sek. Eeltoodud maht 1 m2/sek, on kooskõlastatud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS poolt juba 01. oktoobril 2008.a. Sellest johtuvalt leiab OÜ Leegu, et kostjad I, II ja V ei käitu heas usus kui asuvad nüüd tagantjärgi vaidlustama maksimaalselt võetava külma vee mahtu olukorras kust kostja I on mahu juba 01. oktoobril 2008.a kooskõlastanud ja hilisemalt vt ei ole kostja I varasemat kooskõlastust muutnud. Samuti on OÜ Leegu poolt taotletavad mahud kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Keskkonnaamet kui asjassepuutuvad isikud. OÜ Leegu märgib siinkohal täiendavalt, et VETE kalakasvanduse lõplikul väljaehitamisel on külma vett mahus 1 m3/sek Juurdevoolukanalist vaja maksimaalselt kahe nädala jooksul aastas, s.t tarbimisvajadus 1 m3/sek ei ole igapäevane. 2.4. Kinnistu ja hoonestusõiguse koormamine Kostja V on vastuse punktis 4 leidnud, et antud juhul piisaks ka üksnes hoonestusõiguse koormamisest reaalservituutidega. Hageja selle väitega ei nõustu, sest AÕS § 2443 lg 1 kohaselt jäävad hoonestusõiguse omanikule langemisel püsima hoonestusõigust koormavad: 1) hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale; 2) muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Sama sätte lg 2 alusel kaotavad teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kehtivuse. Seega hoonestusõiguse omanikule langemisel kaotavad OÜ Leegu kasuks seatud servituudid kehtivuse. Kuna hoonestusõigus lõppeb AÕS § 241 lg 1 kohaselt tähtaja saabumisel (antud juhul 50 aastat), siis ainult hoonestusõigusele seatav reaalservituut ei taga OÜ-le Leegu õiguskindlust. OÜ Leegu on sellisel juhul tahes-tahtmata sõltuv Lõunaterritooriumi omandisuhetest ja asjaõiguslikest muudatustest. Kui aga servituudid seada ka kinnistule, siis ei ole OÜ Leegu enam Lõunaterritooriumi omandisuhetest ja asjaõiguslikest muudatustest sõltuv. Reaalservituute reguleerivad AÕS sätted (§-d 172 - 1841) ei sätesta, et reaalservituudi omaja peaks olema sõltuv sellest kuidas teeniva kinnisasja (ning hoonestusõiguse) omanikud omavahelist omandisuhet reguleerivad. Elering AS vastus 19(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Kui kostjate I, II, III ja V vastused on suuresti sarnased ja kohati identsed, siis Elering AS vastuses on tuginetud väidetele, mida teised kostjad ei ole esitanud. Seetõttu peavad hagejad asjakohaseks käsitleda Elering AS vastuses toodud väiteid ja asjaolusid eraldiseisvalt. Elering AS esmane väide on, et kuna hageja ei ole tuginenud hagis mitte ühelegi õigusnormile, siis ei saa Elering AS aru, millist normi tuleb kohaldada. Hagejad osundavad, et TsMS § 363 (millele Elering AS tugineb) lg 1 kehtis nii hagi esitamise ajal kui ka käesoleval momendil järgmises sõnastuses:

Tsiviilasi nr 2-13-7249

samasse positsiooni teiste kostjatega ning siinkohal on keeruline näha hagejate süüd. Hagejad osundavad, et nõusoleku oleks Elering AS saanud anda ka eraldiseisvalt, sest üheski AÕS ega ka kinnistusraamatuseaduse sättes ei ole kirjas, et puudutatud isikute nõusolekud peavad olema samas dokumendis. Hageja jätab tähelepanuta Elering AS pahatahtliku ja alusetu viite asjaolul justkui oleks 12. juuni 2012.a investeerimisleping „fiktiivne dokument“. Kui Elering AS taolisi etteheiteid edasi loobib, siis osundavad hagejad, et Elering AS-l on võimalik esitada kohtule taotlus dokumendi ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisi taotlemata jätmise korral paluvad hagejad taolistest väidetest hoiduda, sest peavad seda enda jaoks äärmiselt solvavaks, sest AS Lasita ega OÜ Leegu näol ei ole tegemist äsja ilmavalgust näinud riiulifirmaga. AS Lasita on loodud juba 1992.a ja tegemist on senini tegutseva äriühinguga. AS Lasita põhitegevuseks on kinnisvaraarendus ca 20 000 ruutmeetril ja uute tootmisettevõtete loomine. Enamik AS Lasita poolt loodud ettevõtetest töötab edukalt tänaseni. Mõned näited: (i) AS Lasita Aken - Eesti esimene kõrgkvaliteediliste puitakende tootmise ettevõte. (ii) AS Baltiklaas - Eesti suurim klaaspakettide tootmise ettevõte. (iii) AS Lasita Maja - 2012.a edukaima ettevõtte nominent. (iv) AS RPM - Eesti üks suuremaid palkmajade tootmisettevõtteid. (v) OÜ Störfisch 2003.a alates kalakasvatusega tegelev ettevõte, mis on loodud 1980 aastatel ehitatud ja ca 15 aastat kasutult seisnud Anatoli kalakasvanduse baasil. OÜ Störfisch kasutab Eesti Elektrijaama äravoolu kanali sooja vett. 2013.a on saavutatud optimaalne tootmismaht. Käesoleva aasta eluskala müügimaht ca 100 tonni, mis moodustab Eesti kalakasvatuse kogu tootmismahust üle 15%. Kasvatatud kalast 90% eksporditakse. Kalakasvatuse ajalugu Eesti Elektrijaama vahetuses läheduses (Anatoli kalakasvandus, hiljem ka VETE kalakasvandus) ulatub juba enam kui 30 aasta taha. Enne VETE kalakasvanduse rajamist on AS Lasita Anatoli kalakasvandusse investeerinud rohkem kui 15 miljonit krooni. Vajadus servituutide järele tuleneb sellest, et iga aasta juulis - augustis kerkib Eesti Elektrijaama äravoolu kanali vee temperatuur mõnel päeval üle +30 kraadi ja seetõttu kaotab kalakasvandus mõnel aastal 1 - 3% kaladest ülekuumenemise tõttu. Eriti ekstreemne olukord tekkis 2010.a suvel, sest nii pikka kuumaperioodi varasema 126 aasta jooksul pole Eestis registreeritud. Eesti Elektrijaamast väljuva vee temperatuur püsis 30-35 kraadi juures peaaegu kaks nädalat. Kuna tegemist oli ja on teada ja tuntud probleemiga, siis asusid OÜ Störfisch, AS Lasita ja OÜ Leegu kooskõlastatult Narva Elektrijaamad AS-iga juba 2006.a lahendust otsima. Kalade kasvatamiseks on aeg-ajalt tarvis soojavee (äravoolu) kanali vett segada pealevoolu kanali jahedama veega sellel tehnilisel lahendusel VETE kalakasvandus töötabki. 01. oktoobril 2008.a saavutati ka lõpuks kokkulepe, kusjuures tegemist on kokkuleppega mis on seni ainsaks võimaluseks Eesti Elektrijaama poolt loodusesse paisatavat soojusreostust otstarbekalt ja kasulikult ära kasutada. AS Lasita märgib, et mitmetel tema kinnistutel on servituudid Eesti Energia AS kasuks ja senini ei ole AS Lasita kohanud sellist suhtumist nagu praeguse kaasuse korral. Hagejad rõhutavad, et juba 2008.a on sõlmitud kokkulepe sooja ja külma vee saamiseks ning kuni 2012.a tegutsesid mõlemad hagejad arusaamises, et pärast ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa saamist on neil võimalik mõistliku aja jooksul seada servituudid külma ja sooja vee saamiseks. Hagist ja selle lisadest nähtuvalt see aga hagejatel ei õnnestunud. Hagejate taotlusele kas ei reageeritud üldse või reageeriti formaalsete vastustega. Kusjuures kogu 2012.a vältel ei olnud hagejatel vähimatki aimu miks ammu kokku lepitud servituute ei seata!? Samuti on hageja jaoks kummastav, et vastustes hagile ei pea ükski kostja võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kusjuures vastustest ei nähtu ka selgeid ja objektiivseid põhjendusi, miks vaieldakse vastu servituutide seadmisele. Antud olukorras on ilmne, et pärast 10. aprilli 2013.a peavad hagejad hagi täiendama ja esitama täiendavad kahjunõuded. Samuti peab AS Lasita esitama kanalisatsiooniservituudi seadmise avalduse, sest Eesti Energia AS ja tema tütar- või sidusettevõtted ei ole kuni käesoleva ajani andnud nõusolekut Anatoli kalakasvanduse jaoks vajaliku kanalisatsiooniservituudi seadmiseks 21(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

olgugi, et selle sama kanalisatsioonitrassiga on ühendatud Eesti Energia AS-le kuuluv saun ja seda kasutatakse!? Kahjunõue Kostjad I ja II vaidlevad kahjunõudele vastu väitega, et AÕS § 158 lg-st 1 tulenevalt ei teki kahe kinnistu omaniku vahel võlasuhet ja seetõttu ei ole võimalik ka kahju nõudmine VÕS § 115 alusel ja see välistab nii AS-le Lasita tekkinud kahju hüvitamise nõude kui ka OÜ-le Leegu tulevikus tekkivad kahju hüvitamise nõude. Hagejad eeltoodud õigusliku seisukohaga ei nõustu. Esmalt, AÕS § 158 lg 1 sätestab talumiskohustuse. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega ja see realiseerub läbi AÕS § 158 lg 2 ehk läbi reaalservituudi seadmise valitseva kinnisasja kasuks. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus kostjate I ja II poolt viidatud lahendis nr 32-1-105-12. Järelikult on kostjad rikkunud seaduses ettenähtud talumiskohustust kuna reaalservituudi seadmisest keeldumine on ju ilmselgelt käsitletav talumiskohustuse eitamisena. Enamgi, võlasuhte tekkimise aluseks VÕS § 3 kohaselt ei ole mitte üksnes leping. Võlasuhe võib tekkida ka muul seaduses sätestatud alusel (VÕS § 3 p 6) aga ka kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 3 p 2). Kostjad I, II ja III on kahjunõude osas tuginenud VÕS § 127 lg-tele 2 ja 3 ning märkinud, et nende jaoks ei olnud kahju ettenähtav ja AS-l Lasita tekkinud kahju ei olnud rikutud kohustuse/sätte eesmärgiks. Hageja II märgib, et VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud ettenähtavuse reegel ei kuulu antud juhul kohaldamisele, sest kostjad ei rikkunud lepingulist kohustust. Kostjad rikkusid seadusest tulenevat talumiskohustust ehk jätsid andmata nõusoleku servituutide seadmiseks. VÕS § 127 lg 2 osas märgib hageja II, et AÕS § 158 lg 1 eesmärgiks on ära hoida kahju, mis tekib servituudi seadmata jätmisest. Selline kahju ei pea olema vahetult seotud servituudi endaga. Selleks saab olla ka kahju, mis on tekkinud seetõttu, et servituudi seadmiseks jäeti nõusolek andmata, s.t hageja II on seisukohal, et AÕS § 158 lg 1 on kaitsenorm ka olukorras, kus servituutide seadmata jätmine on vajalik näiteks mõne lepingulise kohustuse täitmiseks. Kostja V vaidleb kahjunõudele vastu sellega, et kuna kostjale V ei ole taotlust esitatud, siis ei ole kostja V ka vastutav tekkinud kahju eest. Hagejad on käesoleva arvamuse punktis 2.1. peatunud kostjate I, II, III ja V seotusel ja asjaolul, et servituutide seadmisest keeldumisel on tuginetud asjaolule, et Eesti Energia AS arenguplaanidega on servituutide seadmine vastuolus. Seetõttu leiavad hagejad, et Eesti Energia AS tegevusetus on üheks AS-le Lasita kahju põhjustanud asjaoluks. AÕS § 174 lg 4 sätestab, et hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. OÜ Leegu selgitab, et esialgsesse haginõudesse jäi ekslikult märkimata, et Lõunaterritooriumi kinnistule taotletava servituutide seadmiseks peavad AÕS § 174 lg-st 4 tulenevalt nõusoleku andma ka kõik hoonestusõiguse omajad. Sealhulgas ka Eesti Energia Kaevanduse AS ja Elering AS, kes on jäänud hagiavalduses aga märkimata. Käesolevaga hageja täpsustab hagiavalduse punktis 3 esitatud nõuet. Tegemist ei ole sisulise nõude täpsustamisega, sest servituudi seadmise nõue kui selline ei muutu. Hagiavalduse taotleva osa punktis 3 kajastatud nõue on seega sõnastuslikult järgmine: Tuvastada kinnistu omanike Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia AS-i ning hoonestusõiguse omajate Eesti Energia Kaevandused AS-i, Elering AS-i nõusolek Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 921608 veevõtu- ja veejuhtimisservituudi sissekandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 3419508 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks.

KOSTJATE ARVAMUS HAGEJATE SEISUKOHA KOHTA

22(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Kostjad esitasid oma arvamused hagejate seisukoha kohta (I köide, tl 174-175, 183-184, 187188), kus kostjad leidsid hagejate seisukohad põhjendamatuteks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. I Kostjad esitasid vastuväide, et haginõue reaalservituutide seadmise osas tuli lahendada hagita menetluses, kahju hüvitamise nõue aga hagimenetluses. Esialgselt kohus vastab kostjate väitele, et nõuded tuli lahendada eraldi menetlustes. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Iseenesest on õige kostjate viitamine AÕS §-le 158 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.09.2012 otsuse nr 3-2-105-12 punktis 16 väljendatud seisukohale, et AÕS § 158 sätestatud reaalservituudi seadmise nõue on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 kohaselt hagita asi ning TsMS ei anna võimalust talumiskohustuse tuvastamiseks. Hagita asja võib vaadata läbi hagimenetluses, kui see nõue esitati vastuhagina või koos nõudega, mis tuli esitada hagimenetluses, kuid talumiskohustuse asjas tuleb ka vaatamata sellele järgida hagita asja menetlusreegleid. Hageja OÜ Leegu nõudeks on reaalservituutide seadmine, hageja AS Lasita nõudeks on kahju hüvitamine, mis tuli esitada hagimenetluses ja mis on tekkinud servituutide seadmata jätmisest ning mille järel AS Lasita ei saanud tulu, sest AS Lasita on väidetavalt kaotanud kasu saamise võimaluse. AS Lasita oleks saanud võõrandada osaluse OÜ-s Leegu 870 000 euro eest kui 01. septembriks 2012.a oleks sõlmitud Servituutide seadmise leping Lõunaterritooriumi kinnisasja ja hoonestusõiguse omajatega. Kuna OÜ Leegu osalus on majanduslikus mõttes väärtusetu (OÜ Leegu ei ole iseseisvalt toimiv majandusüksus ning vajab tegutsemiseks finantseerimist laenude ja toetuste näol), siis oleks 870 000 eurot olnud AS Lasita otseseks varaliseks kasuks.

23(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Kohus leiab, et hagejate nõuded on omavahel nii tihedas seoses, et nende esitamine ühes avalduses ja lahendamine hagimenetluses on õigustatud ja menetlusökonoomiast lähtuvalt otstarbekas. Kostjad ei viidanud sellele, et kohus ei järginud hagita asja menetlusreegleid. Kohus on arvamusel, et järgis hagita asja menetlusreeglid. Seega leiab kohus, et õigesti võttis hagi menetlusse ja lahendas asja hagimenetluses hagita asja menetlusreegleid järgides. II Kuna kahju hüvitamise nõue tuleneb servituudi seadmata jätmisest, edasi lahendab kohus nõue reaalservituutide seadmise osas. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  AS Lasita ja OÜ Störfisch ühelt poolt ning AS Narva Elektrijaamad teiselt poolt sõlmiti 01.10.2008 kokkulepe, mille kohaselt AS Narva Elektrijaamad annab AS-le Lasita ja OÜ-le Leegu vajaliku nõusoleku Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sek külma vee võtmiseks ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist kuni 10 m3/sek sooja vee võtmiseks ning kooskõlastab „VETE“ kinnistu detailplaneeringu (I köide, tl 11)  Detailplaneeringu kooskõlastasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (I köide, tl 11 pöördel) ja Keskkonnaamet (I köide, tl 12 pöördel - 13)  „VETE“ maaüksuse detailplaneeringu kehtestati Vaivara vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 241 (I köide, tl 13 pöördel)  Vete maaüksuse detailplaneeringus (edaspidi DP) kajastatud veevõtukohad (s.o nii Eesti Elektrijaama veehaardest külma vee võtmine kui ka ülevoolust/Mustajõest sooja vee võtmine) kooskõlastas AS Narva Elektrijaamad (I köide, tl 12)  OÜ Leegu on Vaivara vallas, Auvere külas asuva VETE kinnistu (registriosa number 3419508) omanik (I köide, tl 69 pöördel - 70)  Kostjad Eesti Energia Õlitööstus AS, Eesti Energia AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on Vaivara vallas, Auvere külas asuva Lõunaterritooriumi kinnistu omanikud (registriosa number 921608; I köide, tl 65 pöördel - 66) ja kostjad Eesti Energia Kaevandused AS ja Elering AS on sama kinnistu hoonestusõiguse omajad (registriosa number 3318208; I köide, tl 67-69)  VETE detailplaneeringu (I köide, tl 14-22) punkt 4.14. määratleb servituutide vajaduse. Nimetatu kohaselt tuleb seada OÜ Leegu kasuks: (i) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse veehaarde veetrassile; (ii) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse ülevoolu veetrassile. Kostjad viitavad AÕS §-le 158 ja väidavad, et hagejad kas ei ole üldse pöördutud nende poole või on tehtud seda kostjatele arusaamatult. Vastavalt AÕS § 158 lg 3 reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Tulenevalt AÕS §-st 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. 24(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

Seega asjaõigusleping sisaldab tahteavalduse, kanne selle teatavaks tegemise ning mõlemad peavad teineteisele vastama. Kuna asjaõigusleping on leping, siis kehtivad selle kohta ka tsiviilõiguse üldosa seaduse sätted tehingute kohta, samuti võlaõigusseaduse üldosa sätted lepingute kohta. Vastavalt tsiviilõiguse üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 71 esimene lause sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Seega hageja tahteavaldus reaalservituutide seadmiseks pidi olema teatavaks tehtud kõikidele kostjatele ning pidi sisalduma vähemalt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht ja tähtaeg. 20.12.11 dateeritud dokumendi nimega „Servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmise taotlused“ kohaselt (I köide, tl 40 pöördel) see oli adresseeritud EESTI ENERGIA ÕLITÖÖSTUS AS-i juhatusele ja koopia NARVA ELEKTRIJAAMAD AS-i juhatusele. Dokumendi tekstiga tutvudes kohus ei leidnud seal reaalservituudi täpsem sisu ja tähtaega. Robert Sprengki poolt J V 22.05.2012 saadetud elektronkirja kohaselt (I köide, tl 39 pöördel-40) R. Sprengk selgitas J. V, et Lõunaterritooriumi kinnistu on kaasomandis ja servituudi seadmiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Muid tõendeid hagejate poolt kostjatele tahteavalduse tegemisest reaalservituutide seadmiseks ei ole kohtule esitatud. Hagejate seisukoht, et peale Elering AS kõik kostjad on Eesti Energia AS ja tema tütar- või sidusühingud, keda esindavad Eesti Energia AS õigusteenistuses töötavad juristid, kellele on väljastatud tähtajatud volikirjad, ei muuda kohtu arvates seaduses sätestatud nõuded tahteavalduse sisule ja tegemise protseduurile. Kohus leiab, et võib üheselt järeldada, et enne kohtusse pöördumist hagejad ei pöördunud kõikide kostjate poole nõuetekohase tahteavaldusega AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud kokkulepe sõlmimiseks ja ei andnud mõistliku tähtaja pakkumuse arutamiseks. Seega leiab kohus, et hagejate pöördumine hagiga reaalservituutide seadmiseks on ennatlik ja hagi selles osas ei kuulu seega rahuldamisele. 25(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

III Kohus peab lahendama ka hageja AS Lasita nõue kahju hüvitamisest. Hageja AS Lasita hagi põhjenduste kohaselt, kahju on tekkinud servituutide seadmata jätmisest, mille järel AS Lasita ei saanud tulu, sest AS Lasita on väidetavalt kaotanud kasu saamise võimaluse. AS Lasita oleks saanud võõrandada osaluse OÜ-s Leegu 870 000 euro eest kui 01. septembriks 2012.a oleks sõlmitud Servituutide seadmise leping Lõunaterritooriumi kinnisasja ja hoonestusõiguse omajatega. Kuna OÜ Leegu osalus on majanduslikus mõttes väärtusetu (OÜ Leegu ei ole iseseisvalt toimiv majandusüksus ning vajab tegutsemiseks finantseerimist laenude ja toetuste näol), siis oleks 870 000 eurot olnud AS Lasita otseseks varaliseks kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel puuduvad lepingulised suhted. Vastavalt VÕS § 3 p 2 võlasuhe võib tekkida muuhulgas kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Sama paragrahvi lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega ning kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu 31. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). Kuna haginõue reaalservituutide seadmise osas on jäetud rahuldamata seetõttu, et hageja ise ei pöördunud nõuetekohase asjaõigusliku kokkulepe ettepanekuga kõikide kostjate poole, siis ei ole tuvastatud kahju põhjustamine kostjate poolt, mistõttu jätab kohus rahuldamata ka kahju hüvitamise nõue. IV Kohus leiab, et käesoleva hagi rahuldamata jätmine ei võta hagejatelt õigust esitada kostjate vastu uus hagi, kui hagejad teevad nõuetekohast ettepaneku asjaõigusliku kokkulepe sõlmimiseks ja kostjad (või mõned neist) ei anna nõusolekut reaalservituutide seadmiseks, kuna tekkivad uued asjaolud.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 26(27)

Tsiviilasi nr 2-13-7249

TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega on tehtud hagejate kahjuks. Kohus jätab kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-7249 solidaarselt hagejate kanda TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

27(27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.