Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar 18. mai 2017, Tartu 3-16-879
Haldusasi
OĂ Leegu kaebus PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 5. jaanuari 2016 otsuse nr 17-6/3 tĂŒhistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja lÀbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsus Oà Leegu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oà Leegu, Esindaja v. adv Raul Talts Vastustaja PÔllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Esindaja Veiko Bergmann
RESOLUTSIOON
JÀtta Oà Leegu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsus muutmata, tÀiendades halduskohtu otsuse pÔhjendusi kÀesoleva otsuse pÔhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vÔib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 pÀeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane pÀev on 19. juuni 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.PĂ”llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. detsembri 2011. a kĂ€skkirjaga nr 17-6/430 rahuldati OĂ Leegu toetustaotlus ja mÀÀrati toetus 377 780,18 eurot pĂ”llumajandusministri 12. mai 2008 mÀÀruse nr 46 âEuroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskavaâ meetme 2.1 âVesiviljeluse investeeringutoetusâ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (mÀÀrus nr 46) alusel Vete Kalakasvanduse projekteerimistöödeks, investeeringutoetuse taotluse ja tegevuskava koostamiseks ning Vete Kalakasvanduse I etapi ehitustöödeks.
2.Toetatava tegevuse elluviimise tÀhtaeg oli 30. juuni 2015. Oà Leegu esitatud viie kuludeklaratsiooni alusel maksti toetust vÀlja kokku 132 153,59 eurot.
3.15. augustil 2013 esitas kaebaja PRIA-le taotluse toetatava tegevuse elluviimise tĂ€htaja pikendamiseks seoses pooleliolevate kohtuvaidlustega (tsiviilasi nr 2-13-7249) Eesti Energia AS ja tema tĂŒtar- ning sidusĂŒhingutega veevĂ”tu- ja veejuhtimisservituudi seadmiseks kaebaja kasuks.
3.septembril 2013 teavitas PRIA kaebajat otsusest mitte pikendada toetatava tegevuse elluviimise tÀhtaega, kuid 29. novembri 2013. a vaideotsusega PRIA rahuldas Oà Leegu vaide ja vÔttis uuesti menetlusse taotluse toetatava tegevuse elluviimise tÀhtaja pikendamiseks. 4. juulil 2014 jÔustus kohtuotsus tsiviilasi nr 2-13-7249 ja kaebaja asus uuesti Vete kalakasvanduse hooneid ja rajatisi ehitama.
4.18. augustil 2015 teostas PRIA esindaja Vete kalakasvanduses kohapeal lisakontrolli, mille kÀigus tuvastati, et toetatav tegevus on ellu viidud vaid osaliselt.
5.5. jaanuari 2016. a PRIA otsusega nr 17-6/3 tĂŒhistati PRIA 5. detsembri 2011 taotluse kĂ€skkiri nr 17-6/430 OĂ-d Leegu puudutavas osas ja nĂ”uti tagasi vĂ€lja makstud toetus 132 153,59 eurot 60 pĂ€eva jooksul otsuse tegemisest.
6.7. aprilli 2016. a vaideotsusega nr 10-4/16/2-2 jÀeti rahuldamata Oà Leegu vaie PRIA
5.jaanuari 2016. a otsuse nr 17-6/3 kehtetuks tunnistamiseks.
7.6. mail 2016 esitas OĂ Leegu Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 5. jaanuari 2016. a otsuse nr 17-6/3 tĂŒhistamiseks. Kaebuse pĂ”hjenduste kohaselt otsuse tegemisel on PRIA rikkunud pĂ”hjendamiskohustust, jĂ€ttes arvestamata OĂ Leegu selgitused projekti elluviimise objektiivsete takistuste ja otstarbekuse kohta. EelkĂ”ige ei ole PRIA selgitanud, miks Vene Föderatsiooni kehtestatud sanktsioonid ei ole piisavaks pĂ”hjenduseks, miks investeeringut ei ole suudetud teostada. Otsusest ei nĂ€htu vastustaja kaalutlused toetuse tagasinĂ”udmisel. Kaebajalt on tagasi nĂ”utud kogu varasemalt vĂ€lja makstud toetus. Otsusest ei nĂ€htu, miks on jĂ€etud arvestamata kaebaja taotlus jĂ€tta toetus tagasi nĂ”udmata. Seega on otsus motiveerimata, otsuse pĂ”hjendustena ei saa arvestada vaideotsuses esitatud seisukohti.
8.PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jĂ€tta selle rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja pole esitanud objektiivset pĂ”hjust, miks ei suudetud investeeringut kolme aasta jooksul teostada. Viited Venemaa sanktsioonidele on otsitud ja asjakohatud. Investeeringu teostamine ei sĂ”ltu Venemaa keelust kalatoodete impordi kohta. Hea tahte olemasolu korral oleks ettevĂ”te suutnud investeeringu teostamiseks kulunud kolme-nelja aasta jooksul leida oma toodangule ka uue turuvĂ€ljundi. Vastustaja otsustuseks oli toetuse tĂ€ies mahus tagasinĂ”udmine ning see on otsuses ka pĂ”hjendatud. Haldusaktis on olemas kaalutlused, millest haldusorgan lĂ€htus haldusakti andmisel. Kaebaja ei ole teostanud investeeringut ettenĂ€htud tĂ€htajaks ning seega ei suutnud ettevĂ”te tĂ€ita nĂ”uet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. TĂ€ielikult on saavutamata investeeringu eesmĂ€rk. See on piisavaks kaalutluseks toetuse tĂ€ies ulatuses tagasinĂ”udmiseks ning ĂŒhtegi muud argumenti ei nĂ€htu teistsuguse kaalutlusotsuse tegemiseks.
HALDUSKOHTU PĂHJENDUSED
9.Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsusega jÀeti Oà Leegu kaebus rahuldamata.
10.Halduskohtu otsuse pĂ”hjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktis viited Ă”iguslikule alusele ja faktilise olukorra kirjeldus olemas ning kaebaja ei ole neid vaidlustanud. Kaebaja ei ole teostanud investeeringut ettenĂ€htud tĂ€htajaks ning seega ei suuda tĂ€ita mÀÀruse nr 46 § 2 lg 1 p-st 1 tulenevat nĂ”uet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Samuti ei tĂ€ida kaebaja mÀÀruse nr 46 § 7 lg 6 nĂ”uet, mille jĂ€rgi peab uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral selle ehitise alune maa olema taotleja omandis vĂ”i seatakse taotleja kasuks hoonestusĂ”igus tĂ€htajaga vĂ€hemalt viis aastat. Asja materjalidest
nÀhtuvalt ei ole kaebaja kinnistusraamatu 22. juuni 2015 kande jÀrgi enam kinnistu omanik, samuti ei ole kaebaja kasuks seatud kinnistule hoonestusÔigust. Kuna 30. juuniks 2015 projekti ellu ei viidud, siis oli toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine KTKS § 61 lg 3 p 6 alusel pÔhjendatud. KTKS § 68 lg 2 kohaselt vÔis PRIA nÔuda Euroopa Kalandusfondi toetuse tÀielikku vÔi osalist tagasimaksmist, kui ilmnesid asjaolud, et projekti eesmÀrke saavutada ei ole vÔimalik vÔi projekti tegevuste tÀhtaegu ei ole jÀrgitud (p 4) vÔi taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks (p 5). Kuna kÀesoleval juhul olid ilmnenud kÔik loetletud asjaolud, siis oli toetuse tagasinÔudmine halduskohtu arvates Ôigustatud ja pÔhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PĂHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.OĂ Leegu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsuse tĂŒhistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas OĂ Leegu vastustajale enne otsuse tegemist omapoolsed selgitused 16. novembril 2015 suuliselt ning 23. novembril 2015 kirjalikult, pĂ”hjendades, et toetatud tegevuse elluviimimise probleemid on seotud Vene Föderatsiooni 2014. aastal kehtestatud sanktsioonidega, millega muutus majanduslikult ebamĂ”istlikuks Vete kalakasvanduse lĂ”puni ehitamine. PRIA otsuses jĂ€eti kaebaja selgitus arvesse vĂ”tmata, nenditi ĂŒksnes, et toetatav tegevus on ellu viidud osaliselt, kaebaja selgitused jĂ€eti aga vastuseta. PRIA-l on toetuse tagasinĂ”udmise ĂŒle otsustamisel kaalutlusĂ”igus, mis tuleneb mÀÀruse nr 1198/2006 artikli 96 lĂ”ike 2 kolmandast lausest koosmĂ”jus EL Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetega. Vastustaja pole arvestanud diskretsiooni teostades olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt.
13.Halduskohtu otsuse pĂ”hjendavas osas pole kohus vastanud, kas kaebaja pĂ”hjendust Vene Föderatsiooni sanktsioonidest tulnuks arvestada, rÀÀkimata sellest, et kohus oleks tuvastanud, et sellist asjaolu/pĂ”hjendust ĂŒldse kaaluti. Kaebus oli suunatud justnimelt asjaolule, et vastustaja pole jĂ€rginud kaalutlusĂ”iguse piire ja kaalutlusreegleid. OĂ Leegu möönab, et otsuses toodi toetuse tagasinĂ”udmise pĂ”hjuste asjaolud, kuid see ei tĂ€henda, et oleks pĂ”hjendatud, miks ei arvestatud kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja selgitusi ja taotlust. Lisaks sellele on kohus jĂ€tnud pĂ”hjendamata, miks ta ei nĂ”ustu kaebaja vĂ€idetega.
14.PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jÀtta selle rahuldamata.
15.Vastustaja ei nĂ”ustu kaebajaga, nagu halduskohus ei oleks otsuses vastanud kaebuses toodud pĂ”hjendustele. Halduskohus on Ă”igesti tuvastanud, et vaidlustatud PRIA otsus on pĂ”hjendatud ja motiveeritud. PRIA kaalutlusteks olid asjaolud, et OĂ Leegu ei ole teostanud investeeringut ettenĂ€htud tĂ€htajaks ning seega ei suuda tĂ€ita mÀÀruse nr 46 § 2 lg 1 p-st 1 tulenevat nĂ”uet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Samuti ei tĂ€ida OĂ Leegu mÀÀruse nr 46 § 7 lg 6 nĂ”uet, mille jĂ€rgi peab uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral selle ehitise alune maa olema taotleja omandis vĂ”i seatakse taotleja kasuks hoonestusĂ”igus tĂ€htajaga vĂ€hemalt viis aastat.
16.Kaebajale mÀÀrati toetus 5. detsembril 2011 ning seega kaebaja viited 2015 aastal kehtestatud Vene Föderatsiooni sanktsioonidele ei saa olla piisavaks pĂ”hjenduseks, miks ei ole suudetud investeeringut teostada toetuse mÀÀramisest kolme aasta jooksul kuni sanktsioonide kehtestamiseni. Investeeringu teostamine ei sĂ”ltu Venemaa keelust kalatoode impordi kohta. Hea tahte olemasolu korral oleks ettevĂ”te suutnud kolme-nelja aasta jooksul teostada nii investeeringu, kui ka leida oma toodangule uue turuvĂ€ljundi, kuid ei ole ĂŒhtegi mĂ€rki, et seda oleks tehtud. Apellant ei ole esitanud ka ammendavat sisulist pĂ”hjendust selle kohta, miks ta ei tĂ€ida mÀÀruse nr 46 § 7 lg 6 nĂ”uet. PRIA on jĂ€tkuvalt seisukohal, et antud juhul ei ole Ă”igustatud ettevĂ”tja Ă€ririskidest tekkinud suurte kulude kandmine Eesti Vabariigi poolt, kuna investeeringuga vĂ”etud eesmĂ€rgid jÀÀvad tĂ€ies mahus tĂ€itmata.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et Leegu Oà apellatsioonkaebus tuleb jÀtta rahuldamata.
18.Asjas ei ole vaidlust, et vastustaja on OĂ-le Leegu PRIA 5. detsembri 2011. a otsusega mÀÀratud 377 780,18 euro suurusest toetusest vĂ€lja maksnud 132 153,59 eurot, mida nĂŒĂŒd vaidlustatud otsuse alusel tĂ€ies ulatuses tagasi nĂ”uab. OĂ Leegu oli kohustatud toetuse ning omavahendite arvel rajama vesiviljeluskasvanduse hiljemalt 30. juuniks 2015. Nimetatud ajaks tuura kasvatamiseks kavandatud vesiviljeluskasvandus ei valminud. Ehitustööd on teostatud ĂŒksnes osaliselt, objekt ei ole sihipĂ€raselt kasutatav ning 2015. aasta suvel kaebaja vÔÔrandas kinnistu, millel objekt asub ega kavatse toetustaotluses kirjeldatud Ă€riplaani ellu viia.
19.Kaevatavas otsuses on vastustaja tuginenud eeltoodud faktilistele asjaolude ning viidates kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 65 p-le 4 ning § 68 lg 2 p-dele 4 ja 5 tunnistanud kehtetuks OĂ-le Leegu toetuse mÀÀramise otsuse ja nĂ”uab vĂ€lja makstud toetuse tagastamist. TĂ€psemalt on otsust pĂ”hjendatud asjaoluga, et toetatav tegevus ei ole ellu viidud nĂ”utud tĂ€htajaks ja toetuse taotluse eesmĂ€rke ei ole enam vĂ”imalik saavutada.
20.KTKS § 65 lg 4 sÀtestab, et PRIA vÔib tunnistada Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui projekti elluviimist ei ole vÔimalik lÔpetada KTKS § 61 lg 3 p-s 6 sÀtestatud tÀhtpÀevaks. Vastavalt KTKS § 68 lg 2 p-dele 4 ja 5 lisaks sama paragrahvi esimeses lÔikes nimetatud alustele vÔib PRIA nÔuda Euroopa Kalandusfondi toetuse tÀielikku vÔi osalist tagasimaksmist, kui ilmneb, et projekti eesmÀrke saavutada ei ole vÔimalik vÔi projekti tegevuste tÀhtaegu ei ole jÀrgitud, samuti kui taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks. MÔlemad normid on sÔnastatud selliselt, et haldusorganil on sÀttega lubatud otsustuse tegemisel otsustusruum, s.t sÀttes nimetatud aluse esinemine ei too vahetult kaasa kohustust tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ega nÔuda toetuse tÀielikku vÔi osalist tagastamist. Otsustuste tegemisel tuleb PRIA-l arvestada kÔigi oluliste asjaoludega ning nende hindamisel valida, kas ja millises ulatuses normis lubatud tagajÀrge kohaldada. Seega on Ôige kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsuse tegemisel oli vastustajal Ôigus ja kohustus teostada kaalutlusÔigust. Kalandusturu korraldamise seaduses ei ole tÀpsemalt sÀtestatud, milliseid asjaolusid peab PRIA tingimata arvestama toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinÔudmisel.
21.OĂ Leegu taotluse rahuldamise ajal kehtinud nĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta art 96 lg 2 nĂ€gi ette, et liikmesriik teeb toimingutes vĂ”i rakenduskavades avastatud ĂŒksiku vĂ”i sĂŒstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nĂ”utavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse tĂ€ielikus vĂ”i osalises tĂŒhistamises. Liikmesriik vĂ”tab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKFi rahalist kahju. Kaevatava otsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nĂ”ukogu mÀÀrused (EĂ) nr 2328/2003, (EĂ) nr 861/2006, (EĂ) nr 1198/2006 ja (EĂ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu mÀÀrus (EL) nr 1255/2011 art 99 lg 1 ja 2 kohaselt lisaks mÀÀruse (EL) nr 1303/2013 art-s 143 osutatud finantskorrektsioonidele teevad liikmesriigid finantskorrektsioone juhul, kui toetusesaaja ei tĂ€ida kĂ€esoleva mÀÀruse artikli 10 lĂ”ikes 2 osutatud kohustusi. LĂ”ikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul mÀÀravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmise vĂ”i Ă”igusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tĂ€htis on EMKF-i toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.
Sarnane finantskorrektsioonide proportsionaalsuse nÔue tuleb ka mÀÀruse (EL) nr 1303/2013 art-st 143.
22.Seega pidi PRIA kaebaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinĂ”udmisel hindama OĂ Leegu kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmise raskust ja ulatust, muu hulgas ka rikkumise pĂ”huseid ja kaebaja kĂ€itumist toetuse kasutamisel ning toetuse tagasinĂ”udmise mĂ”ju kaebaja edasisele majandustegevusele. Samas tuleneb mÀÀruse nr 508/2014 art 99 lg-st 1 ja mÀÀruse nr 1303/2013 riigile finantskorrektsioonide tegemise kohustus, mistĂ”ttu rikkumise tuvastamise korral ĂŒldjuhul ei saa vastustaja jĂ€tta toetust tagasi nĂ”udmata ning otsustada tuleb eelkĂ”ige tagasinĂ”ude ulatuse kĂŒsimus. Erinevalt halduskohtust nĂ”ustub ringkonnakohus kaebajaga, et kaevatava otsuse napp argumentatsioon ei luba veenduda selles, et PRIA on arvestanud kĂ”igi oluliste asjaoludega ning langetanud otsustused neid kaaludes. Minetus ei ole heastatud ka vaideotsuses esitatud pĂ”hjendustes. SeetĂ”ttu on vastustaja rikkunud kaalutlusĂ”iguse teostamise reegleid (HMS § 4 lg 2) ning kaevatav otsus on Ă”igusvastane. Ringkonnakohus ei pea siiski pĂ”hjendatuks otsus tĂŒhistada, kuna kĂ€esoleval juhul oli PRIA otsustusruum sedavĂ”rd ahenenud, et puudus vĂ”imalus jĂ€tta kaebajale makstud toetusest osa tagasi nĂ”udmata.
23.MÀÀruse nr 46 § 2 lg 1 p 1 jĂ€rgi meetme 2.1 raames toetatakse sellise uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamist vĂ”i olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, laiendamist ja tehnosĂŒsteemide muutmist, mille Eesti Standardile EVS 811:2006 «Hoone ehitusprojekt» vastava hoone pĂ”hiprojekti vĂ”i rajatise ehitusprojekti jĂ€rgne keskmine aastane tootmismaht on tĂ€isvĂ”imsusel enne vĂ”i pĂ€rast projekti elluviimist vĂ€hemalt 100 tonni tuuraliste, lĂ”heliste vĂ”i ahvenaliste seltsi kuuluvat kala. Toetuse taotlemisel esitatud vesiviljeluse investeeringutoetuse avaldusest (tl 6-9) ja tegevuskavast (tl 10-15) nĂ€htub, et OĂ Leegu on taotlenud toetust uue vesiviljeluskasvanduse pĂŒstitamiseks, mille esmaseks tootmisvĂ”imsuseks kavandati 333 tonni kala aastas. Seega vastas kaebaja taotlus mÀÀruse nr 46 § 2 lg p 1 toetatava tegevuse tingimustele. Toetatav tegevus pidi olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2015. aastal (mÀÀrus nr 46 § 2 lg 5). OĂ Leegu taotluse alusel oli vastustaja pikendanud nimetatud tĂ€htaega
30.juunini 2015. Ringkonnakohus mĂ”istab toodud sĂ€tteid selliselt, toetusega teostatava tegevuse saab lugeda elluviiduks, kui toetuses nĂ€idatud vĂ”imusega vesiviljeluskasvandus on tĂ€htaegselt pĂŒstitatud. Sealjuures vesiviljeluse ehitise alune maa peab olema kaebaja omandis vĂ”i hiljemalt kuludeklaratsioonide esitamise ajaks pidi kaebaja saama hoonestusĂ”iguse tĂ€htajaga vĂ€hemalt viis aastat arvates viimase toetusosa vĂ€ljamaksmisest (mÀÀruse nr 46 § 7 lg 6).
24.Toetuse kasutamisel ja ka hilisemal perioodil on toetuse saajal mitmeid kohustusi, mis seonduvad toetatava tegevuse elluviimise ja investeeringuobjekti jĂ€tkuva sihipĂ€rase kasutamisega. TĂ€psemalt on tingimused sĂ€testatud OĂ-le Leegu toetuse mÀÀramise ajal kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS v.r) § 198 lg-s 3. Sarnased tingimused on sĂ€testatud 1. jaanuaril 2015 jĂ”ustunud KTKS § 31 lg-s 3. Nii on toetuse taotleja kohustatud kasutama toetust ja toetuse abil soetatud, ehitatud vĂ”i renoveeritud vara ettenĂ€htud tingimustel (KTKS v.r § 198 lg 3 p 2); taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning jĂ€tkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni; (sealsamas p 5); tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud vĂ”i ehitatud vara sĂ€ilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenĂ€htud tingimustel ja kooskĂ”las nĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 1198/2006 art-s 56 sĂ€testatuga vĂ€hemalt viie aasta jooksul viimase toetusosa vĂ€ljamaksmisest arvates, kui meetme tingimustes ei ole sĂ€testatud pikemat tĂ€htaega (sealsamas p 12) ja teavitama rakendusĂŒksust viivitamata asjaolust, mis seab ohtu soetatud vĂ”i ehitatud vara sĂ€ilimise vĂ”i sihtotstarbelise kasutamise (sealsamas p 13).
Tulenevalt mÀÀruse nr 46 § 19 lg-st 2 toetuse saaja teavitab ametit viivitamata kirjalikult tegevuse lÔpetamisest vÔi ilmnenud asjaolust, mis vÔib mÔjutada toetuse vÀljamaksmise kohta otsuse tegemist vÔi toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tÔttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam tÀielikud vÔi Ôiged. Kuni ameti poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest seitsme aasta möödumiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult toetatava tegevusega seotud muudatusest ameti kooskÔlastuse saamiseks (mÀÀruse nr 46 § 19 lg 4 p 2) ja toetuse saamise vÔi toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tÔttu taotluses esitatud andmed ei ole enam tÀielikud vÔi Ôiged (sealsamas p 5).
25.Ringkonnakohtu hinnangul on kÀesoleva asja faktilistel asjaoludel ilmne, et kaebaja on rikkunud kÔiki eeltoodud kohustusi. Oà Leegu on jÀtnud toetatava tegevuse ellu viimata, ei ole teatanud vastustajale toetatava tegevuse elluviimisest loobumisest ega vesiviljelusobjekti kinnistu vÔÔrandamisest ega taotlenud luba selliseks tegevuseks. KÀesolevaks ajaks on selge, et toetusega taotletud eesmÀrk jÀÀb saavutamata, vesiviljelusobjekt ei ole sihipÀraselt kasutatav ning pÀrast PRIA kontrollitegevuse alustamist on kaebaja deklareerinud, et ei pea vÔimalikuks projekti jÀtkata.
26.Kaebaja vĂ€itel tingis toetatava tegevuse elluviimisest loobumise Vene Föderatsiooni kehtestatud kala importimise keeld. Ringkonnakohus nĂ”ustub vastustajaga, et tegemist on kaebaja Ă€ririskiga, mille realiseerumine ei muuda kaebaja kohustuste rikkumise fakti. Kaheldamatult ei ole impordikeeld vÀÀramatuks jĂ”uks, mis vĂ€listanuks toetatava tegevuse elluviimise tĂ€ielikult. Ăhe vĂ”imaliku eksportturu Ă€ralangemine vĂ”ib mĂ”jutada toetatava tegevuse elluviimist ĂŒksnes kaudselt, kuid ei takista ehitustegevust ega hiljem objekti sihipĂ€rast kasutamist. Juba toetuse taotlemisel pidi kaebaja arvestama vĂ”imalusega, et kala mĂŒĂŒmise vĂ”imalikkus taotluses kirjeldatud geograafilistel turgudel ei ole tagatud. Teiseks mĂ€rgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole tĂ”endanud vĂ€idet, et Vene Föderatsiooni kala importimise keeld vĂ€listab vesiviljelusobjekti sihipĂ€rase kasutamise. OĂ Leegu ei ole haldusmenetluses ega hiljem kohtumenetluses esitanud andmeid, millest ilmneks selline pĂ”hjuslik seos. Vesiviljeluse investeeringutoetuse tegevuskavast (tl 10p) nĂ€htub, et kaebaja on kavandanud mĂŒĂŒa esimesed kalad kolmandal aastal objekti kasutuselevĂ”tust arvates, kusjuures kalad planeeriti turustada edasimĂŒĂŒjatele Eestis, kalaturismiga tegelevatele ettevĂ”tetele ning lisaks Venemaale ka Euroopa riikidesse (tl 14). Kaaviari importi Venemaale kavandati alustada alles 2020. aastal. Seega on kaebaja vĂ€ited otseses vastuolus toetuse taotlemisel esitatud Ă€riplaaniga. OĂ Leegu ei ole selgitanud, mida ta on teinud kala turustamise muude vĂ”imaluste leidmiseks ning kuidas impordikeelu pĂŒsimine ettevĂ”tte majandustulemusi mĂ”jutab. Kaebajast sĂ”ltumatu asjaolu ilmnemine vĂ”iks olla aluseks toetuse tagasinĂ”udmise ulatuse vĂ€hendamisel, kuid kĂ€esoleval juhul ei saa kaebaja argumentidest tĂ”sikindlalt jĂ€reldada, et toetatava tegevuse majanduslik otstarbekus oleks sedavĂ”rd vĂ€henenud, et see olnuks toetatava tegevuse elluviimise tegelikuks takistuseks.
27.Samuti ei Ôigusta toetatava tegevuse elluviimata jÀtmist varasem kohtuvaidlus veeservituudi seadmiseks. Kaebuse faktilistel asjaoludest ei jÀreldu, et servituudi puudumine takistas ehitustegevust. Lisaks on PRIA kaebaja sellekohase taotluse alusel investeeringu tegemise tÀhtaega pikendanud ning kaebaja ise on vÀitnud ehitustegevuse jÀtkumist pÀrast kohtumenetluse lÔppemist. Seega ei saanud kohtumenetlus mÔjutada kaebaja otsustust toetatud tegevuse elluviimisest loobuda.
28.Seega on kujunenud olukord, kus Oà Leegu tahtlikult jÀttis KTKS-st ja mÀÀrusest nr 46 tulenevad toetuse saaja kohustused tÀitmata, ilma, et kohustuste tÀitmine oleks olnud objektiivselt takistatud. Sellest tingituna on vastustaja kaebajale mÀÀratud toetusest osa vÀlja maksnud, kuid toetusega taotletav eesmÀrk jÀÀb tÀielikult saavutamata. Kaebaja ei vÔta vesiviljelusobjekti kasutusse, mistÔttu Euroopa Kalandusfondi meetmega taotletud positiivseid tagajÀrgi ei saabu. SeetÔttu tuleb kogu kaebajale makstud toetust pidada Euroopa Kalandusfondi rahaliseks kahjuks. Samas on Oà Leegu vÔÔrandanud vesiviljelusobjekti kinnistu, s.h toetuse arvel rajatud osaliselt valminud ehitised. Vastavalt on kaebajal olnud vÔimalus saada rahalist vÔi muud varalist kasu
toetuse arvel rajatud objekti omandi ĂŒleandmisest kolmandale isikule. Ringkonnakohtu hinnangul on siinjuures oluline just toetuse arvel kasu saamise vĂ”imalus, mitte asjaolu, kas kaebaja tegelik kasu ulatub toetuse summani. Toetust ei saa kaebaja majandustegevuse jĂ€tkumiseks oluliseks pidada, kuna kaebaja on lĂ”petanud tegevuse vesiviljeluse valdkonnas. Seega ei saa toetuse tagasinĂ”udmine mĂ”jutada negatiivselt kaebaja vĂ”imekust vastava majandustegevuse jĂ€tkamiseks. Taotluse esitamise ajal ei olnud OĂ-l Leegu ĂŒhtegi töölist, töötajate vĂ€rbamine on seotud vesiviljelusobjekti sihipĂ€rasesse kasutusse vĂ”tmisega (tl 11). Seega ei saa toetuse tagasinĂ”udmine ka tööhĂ”ive osas kaebaja tegevusele kahjulikult mĂ”juda.
29.Nendel asjaoludel on OĂ Leegu rikkumine raske, rikkumine puudutab kogu vĂ€ljamakstud toetust, pĂ”hjustades selle terves ulatuses Euroopa Kalandusfondile kahju. Rikkumist leevendavad asjaolud puuduvad, vastupidi kaebaja loobumine toetatava tegevuse elluviimisest ning vesiviljelusobjekti kinnistu vÔÔrandamine vastustajale eelnevalt teatamata ja tema seisukohta Ă€ra ootamata iseloomustab kaebaja pahatahtlikku kĂ€itumist. Toetuse tagasinĂ”udmise mĂ”ju kaebaja majandustegevusele puudub. SeetĂ”ttu on PRIA otsustusruum toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinĂ”udmise ulatuse mÀÀramisel sedavĂ”rd ahenenud, et puudub Ă”iguspĂ€rane vĂ”imalus kaevatavas otsuses vĂ€ljendatust erinevate otsustuste tegemiseks. Ringkonnakohus osutab siiski, et sedavĂ”rd olulise pĂ”hjendamispuudusega otsuse tĂŒhistamata jĂ€tmine on erandlik. PRIA-l tuleb toetuse tagasinĂ”udmisel lĂ€htuda asjakohastest kaalutlustest ning nende pinnalt otsust ka pĂ”hjendada, et otsustuse kujunemine oleks jĂ€lgitav menetlusosalistele ja kohtulikult kontrollitav.
30.Eeltoodud pĂ”hjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA 5. jaanuari 2016. a otsuse nr 17-6/3 pĂ”hjendamispuudusele vaatamata ei ole selle tĂŒhistamine pĂ”hjendatud. Apellatsioonkaebus jÀÀb rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2016. a otsuse motiive tuleb tĂ€iendada kĂ€esoleva otsuse pĂ”hjendustega.
31.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude vÀljamÔistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. SeetÔttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid vÀlja ei mÔisteta.
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.