Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-7249
Tsiviilasi
OÜ Leegu ja AS-i Lasita hagi Elering AS-i, Eesti Energia AS-i, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu kahju hüvitamiseks ning veevõtu- ja veejuhtimisservituutide seadmiseks
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. novembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Leegu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2014. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja I): OÜ Leegu (registrikood: 10849624; asukoht: Tartu Tähe 116), esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustajad (kostjad): I. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (registrikood: 10579981; asukoht: Narva Elektrijaama tee 59) II. Eesti Energia Õlitööstus AS (registrikood: 11336737; asukoht: Vaivara vald Auvere küla) III. Eesti Energia Kaevandused AS (registrikood: 10032389; asukoht: Jõhvi Jaama 10)
esindajad
IV. Eesti Energia AS (registrikood: 10421629; asukoht: Tallinn Laki 24) Vastustajate esindaja Robert Sprengk Hageja II: AS Lasita (registrikood: 10062686; asukoht: Tartu Tähe 116), esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja V: Elering AS (registrikood: 11022625; asukoht: Tallinn Kadaka tee 42), esindaja Ingmar Lääts
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2013. a otsus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata: 1) AS-i Lasita hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks; 2) AS-i Elering vastu esitatud nõude; 3) OÜ Leegu ja AS-i Lasita hagi veevõtu- ja veejuhtimisservituudi seadmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna
rahuldamata OÜ Leegu hagi reaalservituudi seadmiseks hoonestusõigusele Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu ning teha selles osas uus otsus.
3.Lugeda Viru Maakohtu 27. novembri 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Jätta rahuldamata AS-i Lasita hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks, OÜ Leegu ja AS-i Lasita hagi AS-i Elering
vastu
veevõtu-
ja
veejuhtimisservituutide
seadmiseks ning OÜ Leegu ja AS-i Lasita hagi Eesti Energia AS-i, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i ja Eesti
Energia
Õlitööstus
AS-i
vastu
veevõtu-
veejuhtimisservituudi
seadmiseks
Viru
kinnistusosakonna
Ida-Viru
kinnistusjaoskonna
ja
Maakohtu
kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasjale.
3.3.Tuvastada hoonestusõiguse omajate Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia Kaevandused AS-i tahteavaldus Viru Maakohtu
kinnistusosakonna
kinnistusjaoskonna
Ida-Viru
kinnistusregistri
registriossa
nr XXXXXXX tasulise veevõtu- ja veejuhtimisservituudi sissekandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna IdaViru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks. Asendada
hoonestusõiguse
omajate
tahteavaldused
käesoleva otsusega.
3.4.Koormata Viru Maakohtu kinnistusosakonna IdaViru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud hoonestusõigus tasulise veevõtu- ja veejuhtimisservituudiga kinnistusosakonna
Viru Ida-Viru
Maakohtu kinnistusjaoskonna
kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks selliselt, et valitseva kinnistu igakordsel omanikul on õigus tähtajatult tasu eest kasutada teeniva kinnistu koosseisu kuuluvaid alasid, mis on tähistatud VETE maaüksuse detailplaneeringu (töö nr EL0518) lisaks 4 oleval joonisel „Tehnovõrkude koondplaan M1:500“ sinise (selgitus joonise legendil: veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (SEJ juurdevoolukanal) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks)
ja
punasega
(selgitus
joonise
legendil:
veehaardetrassi kaitsevöönd Lõunaterritooriumi kinnistul (Mustajõgi) rajatise valdaja OÜ Leegu kasuks) ning nende aladega püsivalt ühendatavaid veevõtutorustikke koos nende funktsioneerimiseks vajalike rajatistega, kasutada neid, juhtida nende kaudu vett valitsevale
kinnistule ning samuti teostada nimetatud aladel kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks,
korrashoiuks,
kasutamiseks,
ning
selliselt,
et
omanik
kohustub
taluma
rajatisi
ning
igakordne
veevõtutorustikke
ja
hooldamiseks teeniva
ja
kinnisasja
eelnimetatud
nendega
seotud
eelnimetud tööde teostamist.
3.5.Määrata veevõtu- ja veejuhtimisservituudi tasu suuruseks 300 (kolmsada) eurot aastas hoonestusõiguse igakordsetele omajatele solidaarselt.
3.6.Kanda märkus veevõtu- ja veejuhtimisservituudi 300 euro suuruse igaaastase tasu kohta Viru Maakohtu kinnistusosakonna
Ida-Viru
kinnistusregistri registriossa Viru
Maakohtu
kinnistusjaoskonna
kinnistusjaoskonna
nr XXXXXXX III jakku
kinnistusosakonna kinnistusregistri
Ida-Viru registriossa
nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Jätta maakohtus kostjate poolt kantud menetluskuludest 50% AS-i Lasita kanda. Jätta AS Eesti Energia kantud menetluskulud ülejäänud 50% ulatuses solidaarselt AS Lasita ja OÜ Leegu kanda. Ülejäänud osas jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kätte toimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Leegu ja AS Lasita esitasid 14.02.2013. a hagi Elering AS-i, Eesti Energia AS-i, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu, milles palusid: 1) rahuldada hagi ning mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis AS-i Lasita kasuks summas 870 000 eurot; 2) tuvastada hoonestusõiguse omajate nõusolek veevõtu- ja veejuhtimisservituudi sissekandmiseks kinnistu igakordse omaniku kasuks; 3) koormata Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud hoonestusõigus veevõtu- ja veejuhtimisservituudiga; 4) tuvastada kinnistu omanike nõusolek veevõtu- ja veejuhtimisservituudi sissekandmiseks kinnistu igakordse omaniku kasuks; 5) koormata kinnisasi veevõtu- ja veejuhtimisservituudiga.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.10.2008. a AS Lasita ja OÜ Störfisch ühelt poolt ning AS Narva Elektrijaamad teiselt poolt kokkulepe, mille kohaselt annab AS Narva Elektrijaamad AS-ile Lasita ja OÜ-le Leegu vajaliku nõusoleku Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sek külma vee võtmiseks ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist kuni 10 m3/sek sooja vee võtmiseks ning kooskõlastab „VETE“ kinnistu detailplaneeringu. Kompromissina kooskõlastasid AS Lasita ja OÜ Störfisch AS Narva Elektrijaamad poolt energiakompleksi rajamiseks algatatud detailplaneeringu. Detailplaneeringu punktis 4.9.2. on märgitud: „Kalakasvatuse tarbeks võetakse vett Eesti elektrijaama juurdevoolukanalist ja Mustajõest. Kooskõlastatult Eesti elektrijaamaga võetakse juurdevoolukanalist vett kuni 1000 l/s.“ Pärast detailplaneeringu kehtestamist asus AS Tari OÜ Leegu tellimusel koostama VETE kalakasvanduse ehitusprojekti. AS Tari koostas ehitusprojekti lähtudes Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i poolt 29.09.2010. a väljastatud tehnilistest tingimustest. AS Tari poolt koostatud ehitusprojekti alusel väljastati Vaivara valla poolt 15.09.2011. a ehitusload. Pärast ehitusloa väljastamist pöördus OÜ Leegu 20.12.2011. a Narva Elektrijaamad AS-i poole servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmise taotlusega. OÜ-lt Leegu ei ole nõutud servituudi seadmise eest tasu. OÜ Leegu kasuks tuleb seada tähtajatu servituut. Kostjad on tekitanud AS-ile Lasita kahju. AS-ile Lasita kostjate poolt tekitatud kahju väljendub selles, et Jaroslavski kalatehasele jääb võõrandamata 50% suurune osalus OÜ-s Leegu.
2.Elering AS vaidles hagiavaldusele vastu (I köide, tl 92-93) ja taotles selle rahuldamata jätmist.
3.Eesti Energia AS, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Õlitööstus AS ja Eesti Energia Kaevandused AS vaidlesid hagiavaldusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist (I köide, tl-d 98-100, 115-116, 130-132). Hagi on kostjate jaoks üllatuslik, kuna hagejad ei pöördunud kostjate poole servituutide seadmise taotlusega. Kostjad leidsid, et kuna seadusest tulenevat võlasuhet AÕS § 158 lg 1 järgi ei teki, ei ole võimalik ka kohustuse rikkumine ja kahju hüvitamise nõudmine VÕS § 115 kohaselt. leidsid, et hageja II kahjunõue on põhjendamatu.
Kostjad olid seisukohal, et põhjendamatu on Lõunaterritooriumi kinnistu koormamine servituutidega. Kostja V oli seisukohal, et juhul, kui käesolevas asjas oleks reaalservituutide seadmine põhjendatud, piisaks ainult hoonestusõiguse koormamisest, arvestades, et hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid vastavalt AÕS § 241 lg-le 4. Kostjad vaidlesid vastu hageja I nõudele, et servituudid tuleks seada tasuta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 27.11.2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hageja OÜ Leegu nõudeks on reaalservituutide seadmine, hageja AS Lasita nõudeks on kahju hüvitamine, mis tuli esitada hagimenetluses ja mis on tekkinud servituutide seadmata jätmisest ning mille järel kaotas AS Lasita väidetavalt kasu saamise võimaluse. Kohus leidis, et hagejate nõuded on omavahel nii tihedas seoses, et nende esitamine ühes avalduses ja lahendamine hagimenetluses on õigustatud ja menetlusökonoomiast lähtuvalt otstarbekas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) AS Lasita ja OÜ Störfisch ühelt poolt ning AS Narva Elektrijaamad teiselt poolt sõlmisid 01.10.2008 kokkulepe, mille kohaselt AS Narva Elektrijaamad annab AS-ile Lasita ja OÜ-le Leegu nõusoleku Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sek külma vee võtmiseks ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist kuni 10 m3/sek sooja vee võtmiseks ning kooskõlastab „VETE“ kinnistu detailplaneeringu (I köide, tl 11); 2) detailplaneeringu kooskõlastasid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (I köide, tl 11 pöördel) ja Keskkonnaamet (I köide, tl 12 pöördel - 13); 3) „VETE“ maaüksuse detailplaneering kehtestati Vaivara vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 241 (I köide, tl 13 pöördel); 4) Vete maaüksuse detailplaneeringus (edaspidi DP) kajastatud veevõtukohad (s.o nii Eesti Elektrijaama veehaardest külma vee võtmine kui ka ülevoolust/Mustajõest sooja vee võtmine) kooskõlastas AS Narva Elektrijaamad (I köide, tl 12); 5) OÜ Leegu on Vaivara vallas, Auvere külas asuva VETE kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) omanik (I köide, tl 69 pöördel - 70); 6) Eesti Energia Õlitööstus AS, Eesti Energia AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on Vaivara vallas, Auvere külas asuva Lõunaterritooriumi kinnistu omanikud (registriosa nr XXXXXXX; I köide, tl 65 pöördel - 66) ning Eesti Energia Kaevandused AS ja Elering AS on sama kinnistu hoonestusõiguse omajad (registriosa nr XXXXXXX; I köide, tl 67-69); 7) VETE detailplaneeringu (I köide, tl 14-22) punkt 4.14. määratleb servituutide vajaduse. Nimetatu kohaselt tuleb seada OÜ Leegu kasuks: 1) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse veehaarde veetrassile; 2) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse ülevoolu veetrassile. Maakohus märkis, et hageja tahteavaldus reaalservituutide seadmiseks pidi olema teatavaks tehtud kõikidele kostjatele ning tahteavalduses pidi sisalduma reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht ja tähtaeg. Hageja saatis 20.12.2011 dokumendi pealkirjaga „Servituudi (isikliku kasutusõiguse) seadmise taotlused“ Eesti Energia Õlitööstus AS-i juhatusele ja koopia Narva Elektrijaamad AS-i juhatusele.
Maakohus leidis, et dokument ei kajastanud reaalservituudi täpsemat sisu ja tähtaega. Kohtule ei ole esitatud rohkem tõendeid hagejate tahteavalduse tegemise osas reaalservituutide seadmiseks. Kohus järeldas, et enne hagi esitamist ei pöördunud hagejad kõikide kostjate poole nõuetekohase tahteavaldusega AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud kokkulepe sõlmimiseks. Kohus leidis, et hagejate hagi reaalservituutide seadmiseks on ennatlik. Hagi tuleb jätta rahuldamata. AS Lasita väidete kohaselt on temale tekkinud kahju servituutide seadmata jätmisest. AS Lasita oleks saanud võõrandada osaluse OÜ-s Leegu 870 000 euro eest kui 01.09.2012. a oleks sõlmitud servituutide seadmise leping Lõunaterritooriumi kinnisasja ja hoonestusõiguse omajatega. Kuna OÜ Leegu osalus on majanduslikus mõttes väärtusetu (OÜ Leegu ei ole iseseisvalt toimiv majandusüksus ning vajab tegutsemiseks finantseerimist laenude ja toetuste näol), siis oleks 870 000 eurot olnud AS-i Lasita otseseks varaliseks kasuks. Kuna haginõue reaalservituutide seadmiseks tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ise ei pöördunud nõuetekohase asjaõigusliku kokkulepe ettepanekuga kõikide kostjate poole, siis ei ole tuvastatud kahju põhjustamine kostjate poolt. Kohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Leegu esitas 28.12.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada OÜ Leegu hagi veevõtu- ja veejuhtimisservituutide seadmiseks. Apellant palub menetluskulud jätta solidaarselt vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei esita AS Lasita apellatsioonkaebust, kuivõrd AS Lasita on leidnud uue investori ning investori abil ja toel on 2012. a kavandatud tegevused võimalik suurel määral realiseerida. OÜ Leegu märgib, et kostjate (vastustajate) hulgas ei ole enam AS-i Elering. AS Elering on 19.12.2013. a andnud OÜ-le Leegu notariaalses vormis nõusoleku OÜ Leegu poolt taotletud servituutide seadmiseks; 2) on OÜ Leegu küsinud nõusolekut servituutide seadmiseks. OÜ Leegu suhtles Eesti Energia AS-i juristi Robert Sprengkiga (hagi lisad 20 ja 24) ja tegutses vastavalt viimase soovitustele. Kuna Eesti Energia kontserni õigusteenistus allub Eesti Energia AS-i juhatusele ning teenindab ka Eesti Energia AS-i tütar- ja/või sidusühinguid, siis eeldas OÜ Leegu, et teda teavitatakse vajadusest saata täiendavaid taotlusi. OÜ-le Leegu arusaadavalt anti 01.10.2012 vastus kogu Eesti Energia kontserni poolt. Eesti Energia AS Kinnisvara registrinumber on sama, mis Eesti Energia AS-il ehk tegemist ei ole mitte eraldiseisva juriidilise isiku vaid Eesti Energia AS-i struktuuriüksusega. Eesti Energia AS on seega ise koostanud detailplaneeringu, milles on ette nähtud servituutide seadmine; 3) ei ole AÕS § 158 lg 3 teise lause kohaldamise eelduseks kokkuleppest keeldumine. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vastustajad I-IV vaidlesid hagile vastu ehk kokkulepe hagejate ja kostjate vahel ei olnud võimalik. Üksnes AS Elering oli nõus kompromissi sõlmima. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu servituutide seadmise nõuete rahuldamata jätmine; 4) on maakohtu otsus vastuoluline. Kohus on põhjendanud servituutide seadmise nõuete rahuldamata jätmist sellega, et pöördutud ei ole kõigi kostjate poole. Samas on kohus
märkinud, et hagejatel on õigus pöörduda kohtusse uue hagiga, kui kostjad ei anna nõusolekut servituutide seadmiseks. Kui järgida kohtu loogikat, siis kui vähemalt ühe kostja keeldumine kokkuleppe sõlmimisest on kohtusse pöördumise aluseks, ei oleks kohus võinud jätta servituutide seadmise nõuet rahuldamata nende kostjate osas, kes keeldusid servituutide seadmisest; 5) ei ole maakohus sisuliselt hinnanud servituutide seadmise sisulisi tingimusi. Apellant märgib, et ta peab servituutide seadmise eest tasu maksmist mõistlikuks. OÜ Leegu hinnangul saab maakohtule esitatud tõendite pinnalt järeldada, et iga-aastane juurdevoolukanali hoolduskulu ei ületa 12 777 eurot (s.o 127 777 jagatud 10-ga). Kuna Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS soovib OÜ-lt Leegu 1/100 hoolduskulude hüvitamist, siis on OÜ-le Leegu langevaks hoolduskulude summaks maksimaalselt 127 eurot aastas. Apellant toob välja, et vee erikasutusluba on väljastatud Keskkonnaameti 01.08.2011. a korralduse nr V 1-15/11/330 (edaspidi korraldus) alusel. OÜ Leegu on esitanud oma nõude selliselt, et soovib veevõtu- ja veejuhtimisservituuti kuni 1 m2/sek. Seega tegemist on maksimaalse mahuga, kusjuures seda mahtu läheb vaja kõige rohkem paari nädala jooksul aastas (eelduslikult juulis kui õhu- ja veetemperatuur on aasta lõikes kõige kõrgem). Veevõtu maht 1 m2/sek, on kooskõlastatud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i poolt juba 01.10.2008. a. Ükski kostja ei ole esile toonud objektiivseid põhjendusi, miks OÜ Leegu poolt taotletav veevõtu maht on kostjate jaoks liiga suur ja võiks kostjaid kuidagi kahjustada; 6) on vajalik koormata ka Lõunaterritooriumi kinnistu. Hoonestusõiguse omanikule langemisel kaotavad OÜ Leegu kasuks seatud servituudid kehtivuse. Kuna hoonestusõigus lõppeb AÕS § 241 lg 1 kohaselt tähtaja saabumisel (antud juhul 50 aastat), siis ainult hoonestusõigusele seatav reaalservituut ei taga OÜ-le Leegu õiguskindlust. OÜ Leegu on sellisel juhul sõltuv Lõunaterritooriumi kinnistu ja hoonestusõiguse omandisuhetest ja asjaõiguslikest muudatustest. OÜ Leegu rajab kalakasvandust aastakümnete pikkuse perspektiiviga.
6.Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Õlitööstus AS, Eesti Energia Kaevandused AS ja Eesti Energia AS vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsuses toodud puudulik koosseis hoonestusõiguse omanike osas. Kuna apellant selle hoonestusõiguse omanike puuduliku koosseisuga nõustub, siis saab järeldada, et apellant ei soovi enam nõuda servituutide seadmist hoonestusõigusele või soovib seda viisil, mis ei ole hiljem kinnistusraamatusse sisse kantav. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et VETE maaüksuse osas kehtestatud detailplaneering näeb ette isiklike kasutusõiguste seadmise; 2) ei ole apellant pöördunud kõigi vastustajate poole servituutide seadmise taotlusega. Lisaks sellele ei ole apellant vastanud ka Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i päringule seoses servituutide tehniliste tingimustega (Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i ja Eesti Energia Õlitööstus AS-i 07.03.2013 vastuse punkt 8). Vastustajad möönavad, et küsimus taotluste osas ei saa olla peamiseks põhjuseks servituutide seadmise nõude rahuldamata jätmiseks; 3) jäävad vastustajad maakohtus esitatud sisuliste seisukohtade ja vastuste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Viru Maakohtu 27.11.2013 otsus tuleb vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja taotluse tuvastada kostjate kohustus anda servituudi seadmiseks nõusolek ja seada kostjatele kuuluvale hoonestusõigusele reaalservituut. Ringkonnakohus määrab kostjatele reaalservituudi talumise eest tasu suuruse ning jaotab menetluskulud. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata kahju hüvitise väljamõistmine AS Lasita kasuks ja OÜ Leegu taotlus koormata reaalservituutidega Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasi.
8.Maakohtule esitasid hagi AS Lasita ja OÜ Leegu. Apellatsioonkaebuse esitas üksnes OÜ Leegu. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja(d) ei ole esitanud hagist (osalise) loobumise nõuet ja AS Lasita ei vaidlustanud maakohtu otsust, siis tuleb maakohtu otsus jätta AS Lasita suhtes muutmata. OÜ Leegu ei esitanud apellatsioonkaebust otsuse peale osas, millega jäeti hagi rahuldamata AS-i Elering vastu. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
9.Ringkonnakohus võtab kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p-ga 1 apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 1) AS Lasita ja OÜ Störfisch ühelt poolt ning AS Narva Elektrijaamad teiselt poolt sõlmisid 01.10.2008 kokkuleppe, mille kohaselt AS Narva Elektrijaamad annab AS-ile Lasita ja OÜ-le Leegu nõusoleku Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sek külma vee võtmiseks ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist kuni 10 m3/sek sooja vee võtmiseks ning kooskõlastab „VETE“ kinnistu detailplaneeringu (I köide, tl 11); 2) detailplaneeringu kooskõlastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (I köide, tl 11 pöördel) ja Keskkonnaamet (I köide, tl 12 pöördel - 13); 3) „VETE“ maaüksuse detailplaneering kehtestati Vaivara vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 241 (I köide, tl 13 pöördel); 4) Vete maaüksuse detailplaneeringus (edaspidi DP) kajastatud veevõtukohad (s.o nii Eesti Elektrijaama veehaardest külma vee võtmine kui ka ülevoolust/Mustajõest sooja vee võtmine) kooskõlastas AS Narva Elektrijaamad (I köide, tl 12); 5) OÜ Leegu on Vaivara vallas, Auvere külas asuva VETE kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) omanik (I köide, tl 69 pöördel - 70); 6) Eesti Energia Õlitööstus AS, Eesti Energia AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on Vaivara vallas, Auvere külas asuva Lõunaterritooriumi kinnistu omanikud (registriosa nr 921608; I köide, tl 65 pöördel - 66) ning Eesti Energia Kaevandused AS ja Elering AS on sama kinnistu hoonestusõiguse omajad (registriosa nr XXXXXXX; I köide, tl 67-69); 7) VETE detailplaneeringu (I köide, tl 14-22) punkt 4.14. määratleb servituutide vajaduse. Nimetatu kohaselt tuleb seada OÜ Leegu kasuks: 1) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse veehaarde veetrassile; 2) Lõunaterritooriumi kinnistule isiklik kasutusõigus kalakasvatuse ülevoolu veetrassile.
10.OÜ Leegu taotles samaaegselt servituutide seadmist nii hoonestusõigusele kui kinnisasjale, märkides servituudi seadmise alusena AÕS §-i 158.
Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esile toonud faktilised asjaolud, mis täidavad AÕS § 158 lg 1 kohaldamise eeldused. AÕS § 158 lg 1 eelduseks on ühe kinnisasja (valitsev kinnisasi) jaoks vajaliku eseme (rajatise) kasutamine või paigutamine teisele kinnisasjale (teeniv kinnisasi), kui ilma selle esemeta oleks valitseva kinnisasja eesmärgipärane majandamine võimatu või seotud ülemääraste kulutustega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Leegu soovib tegeleda kalakasvatusega majandustegevusena ning selle täies mahus realiseerimiseks on muuhulgas vajalik vee kasutamine. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjatega on sõlmitud kokkulepe, millega kostjad andsid AS-ile Lasita ja OÜ-le Leegu nõusoleku Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalist kuni 1 m3/sek külma vee võtmiseks ja Eesti Elektrijaama äravoolukanalist kuni 10 m3/sek sooja vee võtmiseks ning „VETE“ kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks. VETE kinnistu detailplaneering on kinnitatud ning selles on märgitud, et OÜ Leegu kasuks tuleb seada reaalservituudid kalakasvatuse veehaarde veetrassile ja kalakasvatuse ülevoolu veetrassile. Ringkonnakohus leiab, et reaalservituudi seadmine on põhjendatud, kuna veehaardest on vajalik kalakasvatuse jaoks vee võtmine, seda ei ole võimalik teha hoonestusõigusega koormatud kinnisasja kasutamata. Ringkonnakohus märgib, et hagejate huvid kaaluvad kostjate omad üle, kuna kanalid on olulises osas kostjate poolt välja ehitatud ja need on vajalikud kostjate tegevuseks. Asjas puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et hageja poolt 1/100 juurdevoolukanali vee koguse kasutamine mõjutaks kostjate majandustegevust.
11.Kostjad esitasid ringkonnakohtule vastuväite, et nad ei nõustu servituudi seadmisega, kuna hageja vee erikasutusluba on tähtajaline ning hageja veekasutus ei ole kooskõlas kostjate majandustegevusega ning võib seda ohustada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vee erikasutusloa tähtajalisus ei ole reaalservituudi seadmisele takistuseks, kuna loa taotlemise ajal väljastati luba seadusest tulenevalt üksnes tähtajalisena. Kuni 31.12.2013 kehtis veeseaduse § 9 lg 1 järgmises sõnastuses - vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Alates 01.01.2014 on VeeS § 9 lg-t 1 muudetud ja uue redaktsiooni kohaselt tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud seaduses nimetatud juhtudel. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka kostjate vastuväiteid selles osas, et vee kasutamine võib nende tegevust kahjustada. Kostjad ei toonud esile ühtegi konkreetset faktilist asjaolu, milles oht võib seisneda ja kui tõenäoline oleks selle hüpoteetilise ohu realiseerumine. Kostjate vastuväide on vastuolus ka nende poolt eelnevalt antud kooskõlastuse ja kinnitatud ja kehtiva detailplaneeringuga. Maakohus on ekslikult leidnud, et servituudi seadmist takistab see, et eelnevalt ei olnud kõik kostjad servituudi seadmisest keeldunud ning et servituudi kui piiratud asjaõiguse sisu ei olnud piisavalt selgelt esitatud. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostjad möönnud, et need asjaolud ei takista käesolevas asjas servituutide seadmist.
12.Asja materjalide juures olevas Vete kinnistu detailplaneeringus on märgitud servituutide seadmise vajadus, kuid seejärel on räägitud isiklikust kasutusõigusest. Isikliku kasutusõiguse (personaalservituut) sisu on reaalservituudiga käesoleval juhul kattuv, üksnes õigustatud isiku määratlus on erinev, kuna reaalservituudi puhul on õigustatud isikuks valitseva kinnisasja igakordne omanik. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas menetluses on nõue veevõtu- ja veejuhtimisservituudi seadmiseks, kostjad ei ole vastuväitena nimetanud, et hagejal on õigus vaid isikliku kasutusõiguse seadmisele, ning kuna hageja on juriidiline isik, kes taotleb servituutide seadmist oma majandustegevuseks, siis on põhjendatud seada reaalservituudid. Kostjate seisundit ei mõjuta ringkonnakohtu arvates see, kas seada hageja kasuks isiklik kasutusõigus või reaalservituut.
13.Hageja on hagis esitanud nõude nii hoonestusõigusele kui kinnisasjale reaalservituudi seadmiseks ja põhjendab seda ohuga, et hoonestusõigusele seatav reaalservituut kaotab oma kehtivuse AÕS § 2443 alusel, kui hoonestusõiguse omanik ja kinnistu omanik kokku langevad. Ringkonnakohus leiab, et hageja huvid ja vajadused on piisavas ulatuses kaitstud hoonestusõiguse koormamisega, ning kinnistu koormamine reaalservituudiga ei ole põhjendatud. Hoonestusõigus on seatud 50-ks aastaks, mis on piisavalt pikk aeg, et hageja saaks majandustegevusega tegeleda.
14.Tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks võib kinnisasja omanik AÕS § 158 lg 2 alusel nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Nimetatud säte annab ka ühe kinnisasja omanikule õiguse nõuda teise kinnisasja omanikult reaalservituudi seadmiseks vajalike tahteavalduste andmist. Hageja esitas nõude Elering AS-i, Eesti Energia AS-i, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Eesti Energia Õlitööstus AS-i ja Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu. Menetluse käigus jõudis hageja AS-iga Elering kohtuvälisele kokkuleppele. Ringkonnakohus leiab, et kuna reaalservituudi seadmine on põhjendatud hoonestusõiguse omanike suhtes (Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, Eesti Energia Õlitööstus AS ja Eesti Energia Kaevandused AS), kuid nad ei anna selleks nõusolekut, siis tuleb tuvastada nende kohustus anda tahteavaldus reaalservituudi seadmiseks hoonestusõigusele. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
15.AÕS § 158 lg 3 esimese lause kohaselt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.
16.Ringkonnakohus leiab, et hageja on taotluses piisavalt reaalservituudi sisu määratlenud. Hageja sõnastus vastab tema huvidele ja ei koorma hoonestusõiguse omanikke ülemäära. Kostjad ei ole ka esitanud vastuväiteid reaalservituudi sisu osas.
17.Hageja soovis servituudi seadmist tähtajatult. Kostjad vaidlesid sellele vastu ja palusid servituudi seada vee erikasutusloa kehtivuse ajaks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on tähtajatu servituudi seadmine. Vee erikasutusluba saab uuesti taotleda, käesoleval ajal võib seda anda ka tähtajatuna, ning otstarbekas ja põhjendatud ei ole seada servituudi kehtivust sõltuvusse mõne haldusakti või loa olemasolust. Samas, kui hageja ei kasuta servituudiga seatud rajatist vastavalt servituudi sisule või tal puuduvad majandustegevusega tegelemise
eeldused, siis on hoonestusõiguse omanikul õigus servituudi kustutamist AÕS § 177 alusel nõuda. Servituudi kui piiratud asjaõiguse lõppemise aluseid ei ole menetlusosalised servituudi sisuna eraldi kohtule esitanud.
18.Servituudi seadmisel kohtu poolt tuleb arvestada, et kostjatel kui hoonestusõiguse omajatel on õigus saada hoonestusõiguse koormamise eest hagejalt tasu. AÕS § 158 lg 3 alusel määratakse tasu kokkuleppel. AÕS § 158 lg 3 teise lause kohaselt, kui kokkulepet ei saavutata, määrab tasu suuruse kohus. Kostjad vaidlesid maakohtus vastu sellele, et servituut seatakse tasuta. Kostjad esitasid väite, et servituudi tasu tuleks hüvitada vähemalt maamaksu ulatuses (I kd lk 116). Seejärel märkisid kostjad, et juurdevoolukanali puhastamise maksumus on 127 777 eurot ja kuna hageja soovib 1/100 juurdevoolukanali veekogusest, siis peaks tasu kuni vee erikasutusloa lõppemiseni olema 1277 eurot (II kd lk 36). Hageja nõustus tasu maksmisega AS-ile Eesti Energia Narva Elektrijaamad. Hageja põhjendas tasu suurust sellega, et kuna 10 aasta jooksul on kanalit üks kord puhastatud, siis on tasu maksimaalselt 127 eurot aastas (II kd lk 45). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tasu kohta esitas väiteid vaid üks kostja. Samas ei avaldanud teised kostjad, et nad tasu ei soovi. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hagejad esitasid hagi, siis tulenevalt apellatsioonkaebuse sisust tuleb asi lahendada hagimenetluses hagita menetluse sätete järgi. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised tasus kokkuleppele jõudnud. Seetõttu tuleb see määrata ringkonnakohtul. Tasu võib koosneda kahest komponendist – esiteks hüvitus omandi väärtuse vähenemise eest ja teiseks hüvitis servituudi talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud tasu määrata kostjate omandi väärtuse vähenemise eest, kuna kostjate omandi väärtus servituudi seadmisega ei vähene. Ringkonnakohus palus pärast kohtuistungi toimumist menetlusosalistel täpsustada oma seisukohti tasu osas, kuna tegemist on asjaga, kus saab lähtuda hagita asja läbivaatamise regulatsioonist, siis ei ole vajalik menetluse uuendamine. OÜ Leegu teatas, et ta nõustub tasuma kostjatele solidaarselt 127 eurot aastas. Kostjad teatasid, et tasuta servituutide seadmine ei ole põhjendatud ega mõistlik. Põhjendatud servituutide tasu võib olla kostjatele määratud solidaarselt. Tasu rahalise suuruse kohta kostjad seisukohta ei avaldanud. Ringkonnakohus leiab, et asjas on esitatud asjaolud, mis kinnitavad, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i poolt viidi 2013 läbi hange Eesti EJ tehnilise veevarustuse süsteemi tsirkulatsioonivee juurdevoolukanali põhja puhastamiseks ja parimaks tunnistati pakkumine maksumusega 127 777 eurot. Kostjad märkisid maakohtus, et OÜ Leegu kanda peaks jääma 1/100 kuludest, s.o 1277 eurot kuni OÜ-le Leegu väljastatud vee-erikasutusloa lõppemiseni (II kd lk 36). Hageja esitas vastuväite, et puhastamine on toimunud kord 10 aasta jooksul ja sellest tulenevalt on põhjendatud tasu suurus 127 eurot aastas. Ringkonnakohus märgib, et kuna ringkonnakohtule kostjad tasu suuruse osas kriteeriume ei määranud, siis saab kohus määrata tasu suuruse arvestades asjas esiletoodud faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et kuna juurdevoolukanalit kasutavad ja peavad oma majandustegevuse tarbeks korras hoidma hoonestusõiguse omajad, siis ei ole põhjendatud kõigi korrashoiu kulude katmiseks tasu väljamõistmine hagejalt. Samas möönab ringkonnakohus, et hageja saab servituutide seadmisega hüve, mille tagamise kulud kannavad kostjad ning mõistlikult ei saa eeldada, et ainus korrashoiu kulu on juurdeveokanali põhja
puhastamine. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja poolt kostjatele solidaarselt makstava iga aastase tasu suuruseks 300 eurot aastas. Ringkonnakohus leiab, et kui tasu saamiseks õigustatud isik soovib tasu suurust ja tasumise korda käsitlevat kokkulepet või seda asendavat kohtulahendit kanda kinnistusraamatusse valitsevat kinnisasja teeniva kinnisasja kasuks koormava reaalkoormatisena, siis seda saab kohus teha vaid menetlusosalise avalduse alusel.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kostjate poolt kantud kulud tuleb jätta 50% ulatuses AS-i Lasita kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejate nõuded jäid rahuldamata AS-i Eesti Energia vastu, siis kannavad hagejad ülejäänud 50 % ulatuses solidaarselt AS-i Eesti Energia menetluskulud. Arvestades hagejate nõuete rahuldamise ulatust ja osakaalu menetluses, samuti seda, et osa nendest tuli läbi vaadata hagita asjana, siis on põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus ülejäänud osas TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.